Teksti suurus:

Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020

Sisukord

Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020 - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 28.11.2015, 8

Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020

Vastu võetud 26.11.2015 nr 50

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” elluviimiseks, sealhulgas eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

 (2) Toetust antakse kooskõlas riigieelarve strateegiaga ja „Elukestva Õppe Strateegia 2020” (edaspidi EÕS) ning rakendusplaani aastateks 2015–2018 lisa „Haridustaristusse investeerimise põhimõtted” eesmärkidega.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse eesmärgiks on aidata kaasa koolivõrgu korrastamisele viies üldhariduskoolide hoonetes õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega. Toetuse andmise eesmärk tuleneb EÕS alaeesmärgist 5.2 „Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimaluste loomine igas maakonnas ja kvaliteetse kodulähedase põhihariduse tagamine” ning toetust saavad projektid peavad panustama EÕS koolivõrguprogrammi mõõdikute „Gümnaasiumiastmega koolide arv”, „Haridusvaldkonna pinnakasutuse optimeerimine” ning „Ruutmeetreid õpilase kohta üldharidusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel (m²)” sihttasemete saavutamisele.

 (2) Käesoleva määruse alusel projektidele antud toetuste oodatava tulemusena on:
 1) toetust saanud põhikoolide hoonetes nüüdisaegsed õppetingimused ja
 2) toetust saanud kohalike omavalitsuse üksuste koolivõrk korrastatud ning nende pidamisel olevate koolide õppepind optimeeritud.

 (3) Projekt peab panustama meetme „Koolivõrgu korrastamine” väljundnäitaja (kaasajastatud pind ruutmeetrites) sihttaseme saavutamisse.

§ 3.  Meetme rakendusüksus ja -asutus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” kinnitatud nimekirjale Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) koolivõrgu korrastamine – põhikoolide ühendamine või liitmine, ühes või mitmes põhikooli astmes või põhikoolis õppetegevuse lõpetamine ning üldkeskhariduse andmise lõpetamine kohaliku omavalitsusüksuse pidamisel olevates üldhariduskoolides viies koolide õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega;
 2) riigigümnaasium – Haridus- ja Teadusministeeriumi pidamisel olev gümnaasium, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 4 toodud vormis;
 3) kohaliku omavalitsuse üksuse pidamisel olev kool – valla või linna hallatavate asutustena tegutsev üldhariduskool ning valla või linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute pidamisel olev kool;
 4) erakool – juriidiliste isikute pidamisel olev põhikool, mis ei ole valla või linna valitseva või olulise mõju all;
 5) partner – partner on taotluses nimetatud projektiga otseselt seotud kohaliku omavalituse üksus või erakooli pidaja, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
 6) õppekoht – ühele õppijale loodud võimalus õppeasutuses õppida;
 7) õppekohtade arv koolis – kooli maksimaalne võimekus õpilasi vastu võtta;
 8) õppehoonete pinna optimeerimine – toetuse saaja pidamisel olevates koolides olevate õppekohtade arvu vastavusse viimine õpilaste arvu prognoosiga aastani 2030.

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad projekti tegevused

 (1) Toetust antakse investeeringuprojektile, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi, tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse, mille raames tehakse järgmisi tegevusi:
 1) olemasoleva õppehoone rekonstrueerimine;
 2) uue õppehoone ehitamine;
 3) õppehoone sisustamine;
 4) õppehoone või selle osa lammutamine.

 (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lõpetatud enne taotluse esitamist.

 (3) Lõikes 1 nimetatud õppehoonete (välja arvatud projektiga hõlmamata spordihoone või spordiruumid) ehitamise kompleksse lahenduse tulemusena peavad kõik konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid olema lahendatud nüüdisaegsete materjalide ja tehniliste lahenduste baasil, tagades objekti nõuetele vastava, iseseisva funktsioneerimise ja sihtotstarbelise kasutamise. Kultuurimälestiseks tunnistatud õppehooned rekonstrueeritakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
 1) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine;
 2) detailplaneeringute koostamise läbiviimine;
 3) hoone energiaauditi teostamine;
 4) projekteerimine;
 5) ehitusprojektide ekspertiiside tegemine;
 6) keskkonnamõjude hindamine;
 7) muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega;
 8) omanikujärelevalve;
 9) autorijärelevalve;
 10) hangete läbiviimine;
 11) ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd ning teede, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine);
 12) õppekava täitmiseks ning kooli pidamiseks vajaliku sisustuse, inventari, õppe- ning töövahendite ost ja paigaldus maksumusega kuni 5% projekti taotletavast abikõlblike kulude kogumahust;
 13) ehitatavate hoonete kasutuselevõtuga vabanevate endiste õppehoonete või nende osade lammutamine;
 14) endiste õppehoonete osade lammutamisel järele jäävate hooneosade toimimiseks hädavajalikud ehitustööd ning kinnistute haljastamine maksumusega kuni 3% projekti taotletavast abikõlblike kulude kogumahust;
 15) projektile toetuse andmise avalikustamisega seotud kulud, välja arvatud trükised, televisioonisaated ja reklaamüritused, vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”;
 16) jäätmeseaduse § 30 mõistes vahetult projektiga seotud jäätmete taaskasutamise kulud.

 (3) Mitteabikõlblikud on:
 1) ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud;
 2) üld- ja personalikulud;
 3) ujulate ehitamine ja sisustamine;
 4) spordihoonete ja -ruumide ning nende kasutamisega seotud ruumide, staadionite ja muude spordirajatiste ehitamine;
 5) õpilaskodude ehitamine ja sisustamine;
 6) transpordivahendi ostmine või rentimine;
 7) investeeringud ainult mittestatsionaarse õppe läbiviimiseks mõeldud hoonetesse või hooneosadesse;
 8) ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
 9) projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine.

 (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused peavad algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2020. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 31. augustini 2023.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kuupäevaga, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2014. a.

§ 9.  Toetuse osakaal, minimaalne ning maksimaalne toetuse summa ja omafinantseering

 (1) Projektile antakse toetust kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest on vähemalt 15%.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele antakse toetust kuni 100% selle tegevuse abikõlblikest kuludest. Projekti teiste tegevuste toetuse osakaal peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kui projektis tehakse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusi, võib projektile antava toetuse osakaal olla suurem kui 85% projekti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu osakaal olla väiksem kui 15% projekti abikõlblikest kuludest.

 (3) Projektile antava toetuse suurim summa ja protsent abikõlblikest kuludest kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

 (4) Minimaalne toetuse summa on 200 000 eurot ning maksimaalne toetuse summa 5 000 000 eurot ühe projekti kohta. Kui projekti eesmärgiks on üksnes endiste õppehoonete lammutamine, on minimaalne toetuse summa 30 000 eurot ning maksimaalne toetuse summa 200 000 eurot. Maksimaalne toetuse summa ühe kohaliku omavalitsuse üksuse kohta võib olla 8 000 000 eurot.

3. peatükk Investeeringute kava koostamine 

§ 10.  Ettepaneku esitamine

 (1) Ettepanekute koondamine ning investeeringute kava koostamine toimub voorudes. Ettepanekute koondamise voorudes korraldab rakendusüksus.

 (2) Iga kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi ka ettepaneku esitaja) võib igas voorus esitada ühe ettepaneku ühe põhikooli ühe õppehoone ehitamiseks ja sisustamiseks.

 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib oma ettepanekus taotleda partneri pidamisel oleva põhikooli õppehoone ehitamist ja sisustamist, kui ettepaneku esitaja ja partneri vahel on sõlmitud leping milles on ette nähtud poolte õigused ja kohustused ning vastutus projekti käigus ehitatava ja sisustatava hoone kasutamiseks põhikoolina selle eeldatava kasuliku eluea jooksul.

 (4) 2016. a korraldatavasse esimesse vooru võib ettepaneku esitada kohaliku omavalitsuse üksus, kui koolivõrgu korrastamisest tulenevalt on vaja teha investeeringuid tema või partneri pidamisel olevate koolivõrgu korrastamisega hõlmatud põhikoolide kasutuses olevatesse õppehoonetesse pinna optimeerimiseks ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil on:
 1) asutatud riigigümnaasium alates 1. jaanuarist 2011. a või on kirjalikult kokku lepitud Haridus- ja Teadusministeeriumiga selle asutamises või
 2) alates 1. jaanuarist 2011. a on lõpetatud või lõpetatakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega hiljemalt 31. augustiks 2020. a gümnaasiumihariduse andmine statsionaarses õppevormis selles koolis, mille hoonete ehitamiseks toetust taotletakse.

 (5) Järgnevatesse voorudesse võib lisaks lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele ettepaneku esitada kohaliku omavalitsuse üksus, kui koolivõrgu korrastamisest tulenevalt on vaja teha investeeringuid tema või partneri pidamisel olevatesse koolivõrgu korrastamisega hõlmatud põhikoolide kasutuses olevatesse õppehoonetesse pinna optimeerimiseks ja see kohaliku omavalitsuse üksus on:
 1) alates 1. jaanuarist 2011. a lõpetanud või lõpetab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega hiljemalt 31. augustiks 2020. a õppetegevuse ühes või mitmes põhikooli astmes või põhikoolis või
 2) alates 1. jaanuarist 2011. a on põhikoole liitnud või põhikoolid liidetakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega hiljemalt 1. septembriks 2020. a või
 3) rahvastikuregistri andmete kohaselt üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus, kus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 4 toodud vormis tegutsev gümnaasium on 01.09.2012 seisuga tegevust alustanud.

 (6) Toetust saanud kohalike omavalitsuse üksuse territooriumil ei või pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu statsionaarses õppevormis gümnaasiumiharidust pakkuda kohaliku omavalitsuse üksuse pidamisel olevad koolid, välja arvatud:
 a) Tallinna linnas, Tartu linnas, Pärnu linnas ja Narva linnas, kelle territooriumil peavad pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu õppima vähemalt 80% statsionaarses õppevormis õppivatest gümnaasiumiõpilastest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 4 toodud vormis tegutsevates riigi või kohaliku omavalitsuse pidamisel olevates gümnaasiumites või
 b) lõike 5 punktis 3 toodud kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumil võib tegevust jätkata enne 01.09.2012 tegevust alustanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 4 toodud vormis tegutsev gümnaasium.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud arvestuses ei võeta arvesse erakooliseaduse alusel tegutsevaid õppeasutusi, kui need ei ole valla või linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute pidamisel.

 (8) Tallinna linn võib esitada ettepaneku lõikes 4 toodud tingimustel erisusega, et selle linnaosa territooriumil, milles paiknevad investeeringu ettepaneku objektiks oleva põhikooli hooned, lõpetatakse linna pidamisel olevates koolides gümnaasiumihariduse andmine või Tallinna linna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel on sõlmitud kokkulepe riigigümnaasiumi rajamiseks.

 (9) Rakendusüksus teavitab rakendusasutuse ettepanekul üleriigilise levikuga päevalehes ning rakendusüksuse kodulehel lõigetes 4 ja 5 nimetatud potentsiaalseid ettepanekute esitajaid investeeringute kava koostamisest, vooru maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse ettepaneku esitamise tähtajast, lisades kodulehel tehtavale teavitusele ettepaneku vormi.

 (10) Vormikohane ettepanek esitatakse rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna ja nõutud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud.

 (11) Käesolevas paragrahvis nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse otsused peavad olema jõustunud ning ei tohi olla tingimuslikud.

§ 11.  Nõuded ettepanekule

 (1) Ettepanekus kirjeldatud projekt peab vastama meetme eesmärkidele ja olema suunatud nende saavutamisele.

 (2) Ettepanek peab sisaldama lisaks Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmiseid andmeid ja dokumente:
 1) projekti kirjeldus, sh kaasajastatava pinna suurus (ruutmeetrites);
 2) projekti tegevuste eeldatav ajakava ja hankeplaan vastavalt rakendusüksuse koostatud vormile;
 3) projekti detailne eelarve vastavalt rakendusüksuse koostatud vormile (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud), mis on koostatud põhjendatud maksumushinnangu alusel;
 4) partnerite kaasamisel partneri nimi ja kinnitus projektis osalemise kohta;
 5) vastav teave, kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
 6) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus;
 7) volikiri, kui ettepaneku esitaja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 8) olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ehitise ekspertiis vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. septembri 2015. a määrusele nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord”, kui puudub hoone ehituslik projektdokumentatsioon vähemalt eelprojekti mahus;
 9) toetuse abil ehitatava hoone ruumiprogramm või eskiis või detailsem ehituslik projektdokumentatsiooni arhitektuurne osa (asendiplaan, korruste plaanid, vaated, ruumide eksplikatsioon) olemasolu korral;
 10) projekti kavandatavad rahastamise allikad;
 11) finantsanalüüs puhastulu teenimise kohta, kui investeeringutega hõlmatud õppehoonet on kavas hakata kasutama tulu teenimiseks või kinnituskiri sellise kavatsuse puudumise kohta;
 12) arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad vastavalt standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna korraldamine” ülesehitusele vastavalt rakendusüksuse koostatud vormile;
 13) õpilaste arvu prognoos kuni aastani 2030 ning sellest tulenev õppekohtade vajaduste kirjeldus;
 14) koolivõrgu ümberkorralduste kava, mis kirjeldab olemasolevat olukorda (asutused, õpilased, õpetajad, hooned), kavandatavaid muudatusi ning seoseid naaberomavalitsuste läbiviidavate muudatustega, sh informatsioon § 10 lõigetes 4–5 toodud ettepaneku esitaja nõuete täitmise kohta ning koopiad või viited kehtivatele volikogu otsustele koolivõrgu ümberkorraldamiseks;
 15) projekti tulemuse mõju kirjeldus regionaalarengu, keskkonnahoiu ja kliima, võrdsete võimaluste, riigivalitsemise või infoühiskonna eesmärkide edendamisele, kui see on asjakohane;
 16) riskianalüüs projekti tulemuse püsimiseks ning tegevuskava nende riskide maandamiseks.

§ 12.  Ettepaneku esitaja ja ettepaneku kvalifitseerimistingimused

 (1) Ettepanekus kirjeldatud projekt ja ettepaneku esitaja peavad vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele:
 1) esitaja vastab § 10 lõikes 4 või 5 toodud projekti esitaja nõuetele;
 2) ettepanek on esitatud ettenähtud ajal, viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega, sisaldab käesolevas määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
 3) projekt panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi, tulemuste ja rakenduskava väljundindikaatori sihttaseme täitmisesse;
 4) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatud toetatavate tegevustega;
 5) ettepanek, tegevuste ajakava ja eelarve on esitatud rakendusüksuse kehtestatud vormidel, kõik nõutavad andmed on esitatud koos vajalike lisadega;
 6) ettepanekus sisalduva toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastab käesoleva määruse § 9 lõikes 4 toodud minimaalse ja maksimaalse toetuse piiridele ning käesoleva määruse § 9 lõikes 1 toodud maksimaalsele osakaalule;
 7) ettepanek on esitatud ühe põhikooli ühe õppehoone ehitamiseks ja sisustamiseks;
 8) ettepaneku esitajal on omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude katmise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 4;
 9) ettepaneku esitaja või partner on kinnistu omanik või omandab kinnistu enne ehitustegevuse algust;
 10) ettepanek vastab teistele käesolevas määruses toodud tingimustele.

 (2) Juhul kui ettepanek ei vasta kasvõi ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kvalifitseerimistingimusele, siis ettepanek hindamisele ei kuulu ning seda investeeringute kavasse ei arvata. Ettepaneku osas, mille andmed on puudulikud või puuduvad kohustuslikud lisadokumendid, annab rakendusüksus ettepaneku esitajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 14 kalendripäeva.

 (3) Kvalifitseerimata jäetud ettepaneku kohta teeb rakendusüksus rakendusasutusele ettepaneku kavasse arvamata jätmise otsuse tegemiseks ning rakendusasutus teavitab sellest ettepaneku esitajat käesoleva määruse §-s 18 sätestatud korras.

§ 13.  Projektide valikukomisjoni moodustamine

 (1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusüksuse juht rakendusasutuse ettepanekul projektide valikukomisjon (edaspidi valikukomisjon). Vajadusel kaasatakse hindamisse väliseid eksperte.

 (2) Valikukomisjon hindab kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistatud investeerimisettepanekuid.

 (3) Valikukomisjoni liikmed ja vajadusel kaasatud välised eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele.

 (4) Valikukomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus.

§ 14.  Ettepanekute analüüs ja läbirääkimised ettepanekute esitajatega

 (1) Enne lõplikku hindamist peab valikukomisjon analüüsima iga ettepaneku esitaja väljapakutud muudatusi koolivõrgu ümberkorraldamises, õpilaste arvu prognoose ning nendest lähtuvalt planeeritavaid tegevusi ja eelarvet ning taotletava toetuse ja kavandatava ehitise ruumiprogrammi ning soetuste põhjendatust. Valikukomisjon võrdleb ruumiprogrammi erinevatele koolitüüpidele ja -suurustele Haridus- ja Teadusministeeriumis koostatud soovituslike ruumiprogrammide mudelitega. Õpilaste arvu prognoosimisel lähtutakse käesoleva määruse § 15 lõike 5 alusel Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud hinnangust. Ehitiste tehnilise teostuse ja eelarve planeerimise osas kaasatakse välise eksperdina Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

 (2) Analüüsi käigus on projektide valikukomisjonil õigus esitada ettepanekute esitajatele küsimusi. Küsimuste ja vastuse vahendamise projektide valikukomisjoni ja ettepanekute esitajate vahel korraldab rakendusüksus.

 (3) Analüüsi tulemusena koostatakse ettepaneku esitajatele vajadusel valikukomisjoni poolsed esildised ettepanekute korrigeerimiseks. Esildiste koostamisel lähtutakse käesoleva määruse § 15 lõike 5 alusel Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud hinnangust ning eesmärgist saavutada läbi investeeringute toetamise antud piirkonnas parim võimalik hariduse kättesaadavus, maksimaalne kasusaajate arv, kuluefektiivsus ning valitud lahenduste optimaalsus.

 (4) Rakendusüksus teavitab ettepanekute esitajaid valikukomisjoni märkustest ja esildistest ning korrigeeritud ettepanekute esitamise tähtajast, mis ei või olla lühem kui üks kuu.

 (5) Korrigeeritud ettepanek esitatakse rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna ja nõutud tähtajaks.

§ 15.  Projekti valikukriteeriumid ning valikumetoodika

 (1) Kvalifitseeritud projekte hindab valikukomisjon järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes:
 1) projekti tegevuste põhjendatus ja mõju meetme ning prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele (20% koondhindest);
 2) koolivõrgus kavandatavate muudatuste mõju ja põhjendatus (20% koondhindest);
 3) projekti tulemusena muutuv ettepaneku esitaja pidamisel olevate haridusasutuste kasutuses olev pind (15% koondhindest);
 4) projekti teostatavus, jätkusuutlikkus ja koolipidaja võimekus (15% koondhindest);
 5) projekti mõju läbivatele teemadele (10% koondhindest);
 6) projektiga ehitatava hoone pind õppekoha kohta (10% koondhindest);
 7) projekti kogumaksumus õppekoha kohta ja kuluefektiivsus (10% koondhindest).

 (2) projektide hindamiseks kinnitab rakendusüksuse juht kooskõlastatult rakendusasutuse juhiga hindamiskorra.

 (3) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4 sammuga 1. Iga valikukomisjoni liige hindab ja võrdleb kõiki ettepanekuid käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud hindamiskriteeriumide alusel. Ettepaneku hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab valikukomisjon ettepanekud saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud ettepanekust.

 (4) Hinnang ettepanekule loetakse positiivseks, kui iga kriteeriumi osas antud koondhinne on vähemalt 1.

 (5) Hindamise aluseks kasutatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangut õpilaste arvu kohta aastani 2030, mis põhineb:
 a) Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel ettepanekus kirjeldatud koolide õpilaste arvu kohta taotluse esitamise seisuga;
 b) Statistikaameti prognoosidel põhikooliealiste õpilaste arvu muutuste kohta;
 c) ettepaneku esitaja esitatud põhjendatud prognoosil.

 (6) Koondhinnete alusel moodustub ettepanekutes kirjeldatud positiivselt hinnatud projektide pingerida.

 (7) Projektide pingerea alusel esitab rakendusüksus rakendusasutusele ettepaneku projekti investeeringute kavasse arvamiseks või mitte arvamiseks vooru maksimaalse eelarve piires.

 (8) Põhjendatud juhtudel võib valikukomisjon teha ettepaneku ettepanekute osaliseks rahuldamiseks või kõrvaltingimuse seadmiseks, sh kavandatava ehituse ruumiprogrammi või maksumuse osas. Põhjendatud juhuks on eelkõige valikukomisjoni eelnevalt tehtud ettepanekute muutmise esildistega mittearvestamine või osaline arvestamine. Sellisel juhul rakendab rakendusüksus toetuse saaja suhtes ärakuulamisõigust enne, kui teeb rakendusasutusele ettepaneku projekti arvamiseks investeeringute kava eelnõusse.

 (9) Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad projektid võrdse tulemuse, siis eelistatakse seda projekti, mille hinnang käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud hindamiskriteeriumi osas oli kõrgem.

§ 16.  Investeeringute kava koostamine

 (1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus projektide hindamise tulemusena moodustunud pingerea alusel investeeringute kava eelnõu toetuse eelarve mahu ulatuses või väiksemas mahus. Investeeringute kavas sisaldumine annab ettepaneku esitajale õiguse esitada rakendusüksusele taotlus vastavalt käesoleva määruse §-le 20.

 (2) Investeeringute kava eelnõus sisalduvad:
 1) andmed iga projekti kohta vastavavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule;
 2) taotluse esitamise lõpptähtaeg.

 (3) Investeeringute kava eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

 (4) Investeeringute kava kinnitamisest teavitab rakendusasutus rakendusüksust ning rakendusüksus investeeringute kavas sisalduvate projektide ettepanekute esitajaid viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist.

§ 17.  Investeeringute kava muutmine

 (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus investeeringute kava muutmise eelnõu koostamiseks valida projektide pingereas järgmise kõrgeima koondhinde saanud, kuid investeeringute kavasse mittepääsenud ettepaneku, või teavitada kirjalikult sobivaid ettepaneku esitajaid, arvestades EÕS-i eesmärke, riigieelarve strateegiat ja kaasatud ekspertide arvamust, investeeringute kava muutmisest ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast.

 (2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti eeldatava rakendamise alustamise viibimisel või muude projekti elluviimist takistavate asjaolude ilmnemisel võib projekti investeeringute kavast välja arvata. Nimetatud tegevust võib algatada ettepaneku esitaja või rakendusasutus.

 (3) Investeeringute kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele, muuhulgas juhul kui investeeringute kavasse arvatud projekti kohta ei ole esitatud rakendusüksusele toetuse taotlus tähtaegselt. Rakendusüksus teavitab rakendusasutust, kui investeeringute kavas nimetatud projekti kohta on tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsus või taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus ei ole kooskõlas investeeringute kavaga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud täiendava ettepaneku esitamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-des 10 ja 11 ning investeeringute kava ümberhindamisele käesoleva määruse §-des 12 ja 15 sätestatut.

 (5) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.

 (6) Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada.

§ 18.  Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord

 (1) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse.

 (2) Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsusest teavitab rakendusüksus ettepaneku esitajat viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 19.  Taotluse esitamine

 (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta.

 (2) Toetuse taotleja esitab taotluse rakendusüksusele.

 (3) Taotluste esitamine rakendusüksusele toimub investeeringute kavas toodud tähtajaks.

 (4) Toetuse taotleja esitab taotluse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu. Juhul kui registri töös esineb tehnilisi häireid, esitab toetuse taotleja taotluse rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilisel andmekandjal.

§ 20.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja. Taotlejaks saab olla kohaliku omavalitsuse üksus.

 (2) Taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 toodud nõuetele.

 (3) Taotlejal või partneril peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 2 ja 4. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peavad kõik projekti rahastamises osalevad isikud taotlemisel esitama kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastamiseks.

§ 21.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 loetletud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus sisaldab investeeringute kavas nimetatud projekti;
 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele;
 3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ole suuremad kui on märgitud investeeringute kavas.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) toetuse taotleja või partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta;
 2) volikiri, kui taotluse esitaja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 3) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

 (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 22.  Toetuse taotleja ja partneri kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 4 toodule:
 1) vastama toetuse taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele rakendusüksuse määratud ajaks;
 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, seal hulgas teostada kohapealset kontrolli;
 3) teavitama rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 23.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

 (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 24.  Toetuse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust.

 (2) Taotleja ja partner tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 21 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset kontrolli.

§ 25.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Rakendusüksus küsib vajadusel rakendusasutuselt hinnangut taotluse ja ettepaneku kooskõla kohta.

 (2) Rakendusüksus koostab taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse eelnõu ja kooskõlastab selle rakendusasutusega.

 (3) Rakendusasutus võib taotluse rahuldamise otsuse eelnõu kooskõlastamisel taotluse sisuga tutvumisel taotluse rahuldamise otsuse eelnõule kooskõlastust mitte anda, kui projektilahenduse osas esineb võrreldes investeeringute kava koostamise aluseks olnud heaks kiidetud ettepanekuga ebaselgusi või küsitavusi.

 (4) Taotlejale antakse tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 1 võimalus esitada oma seisukohad enne:
 1) taotluse osalist rahuldamist;
 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

 (5) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille puhul vastavad taotleja, partner ja taotlus neile sätestatud nõuetele ja investeeringute kavale ning mis on saanud rakendusasutuselt kooskõlastuse.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
 2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
 3) vajadusel muud vajalikud taotluse, taotleja või partneri põhised kõrvaltingimused.

 (7) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.

 (8) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

 (9) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (10) Rakendusüksus saadab taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsuse viivitamata elektrooniliselt või otsus tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel.

§ 26.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Rakendusüksus kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu rakendusasutusega.

 (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 27.  Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vähemalt üks kord aastas aruande, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatult tihedamini, ja projekti lõpparuande. Kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Toetuse saaja täiendab aruannet rakendusüksuse nõudmisel.

 (2) Aruande vormid ja aruannete esitamise tähtajad toetuse saajale kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.

 (3) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (näiteks projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi);
 2) projekti aastane ja kumulatiivne aruandlusperiood;
 3) andmed projekti progressi kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, läbiviidud hanked, saavutatud projekti väljundid ja tulemused;
 4) andmed projekti eelarve täitmise kohta;
 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 6) projekti lõpparuandes esitatakse põhjendused finantsanalüüsi esitamise või uuendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta;
 7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

 (4) Kohustuse või nõude täitmata jätmisest teavitatakse Rahandusministeeriumit perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 28.  Toetuse maksmine

 (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 ning § 18 lõike 1 alusel.

 (2) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13–14 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (3) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 25 ja ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel toetuse maksmisel ka kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7.

 (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt korraldusasutuse poolt väljatöötatud vormil.

 (5) Põhjendatud juhtudel makstakse toetus välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2–5 sätestatut. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama maksetaotluse kord kvartalis.

 (6) Ettemakseid võib kohaliku omavalitsuse üksusele põhjendatud juhtudel teha järgmiselt:
 1) ühendmääruse § 18 lõike 1 punkti 1 alusel saadud ettemaksena ühendmääruse § 18 lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12 või
 2) ühendmääruse § 18 lõike 1 punkti 2 alusel ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 3 ja 13.

 (7) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul.

 (8) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse summa. Toetus makstakse välja toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel.

 (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (10) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise tulemuste saavutamist ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.

7. peatükk Osapoolte õigused ja kohustused 

§ 29.  Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, ühtlasi teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise tulemuslikkuse üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
 2) informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest investeeringute objekti omandisuhetes;
 3) taotleda rakendusüksuselt hangete eelnõustamist vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
 4) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud väljundid ja tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega;
 5) esitab vajadusel ettepaneku olemasoleva objekti lahenduse muutmiseks, sealhulgas ümber projekteerimiseks , et saavutada eeldatud tulemus;
 6) on kohustatud andma riigihanke korraldamise Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud kompetentsikeskusele, kui hankeleping sõlmitakse kompetentsikeskuse pädevusse antud valdkonnas ja hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda;
 7) tagab projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest arvates aastani 2030 koolihoone eesmärgipärase kasutamise vastavuses Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2015. a korraldusega kinnitatud haridustaristusse investeerimise põhimõtetega.

 (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt:
 1) informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
 2) hangete alast eelnõustamist vastavalt rakendusüksuse protseduuridele.

 (3) Partneri kohustused on loetletud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja §-s 26.

 (4) Toetuse saajale antakse tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne:
 1) ettekirjutuse tegemist;
 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 30.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) küsima Rahandusministeeriumilt seisukohta kohaliku omavalitsuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 4. Võimaluse korral kasutatakse avalikest andmebaasidest kättesaadavaid andmeid;
 2) sisestama taotluse (kui registri kaudu taotlemine ei ole võimalik), projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) jälgima projektide edenemist ja vajadusel esitama rakendusasutusele nende kohta ülevaateid;
 4) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sh läbi vaatama ja kinnitama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande, ning edastama kinnitatud aruande rakendusasutusele teadmiseks;
 5) eelnõustama toetuse saajaid riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
 6) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 7) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
 8) teostama kontrolli toimingu kestvuse nõude täitmise osas projektidele vastavalt rakendusüksuse protseduuridele veendumaks, et on tagatud kestvuse nõude täitmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul;
 9) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 17 toodud dokumentide ja tõendite kestvuse tagamise nõudest ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 10) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 toodud projekti tulemuste kestvuse nõude alg- ja lõpptähtajast;
 11) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 1 ja §-le 42;
 12) osalema vajadusel vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks kooskõlas riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimiseks;
 13) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on muuhulgas õigus:
 1) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks kooskõlas riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimiseks;
 2) osaleda vaatlejana toetuse saaja nõupidamistel ja koosolekutel, mis puudutavad projekti elluviimist.

§ 31.  Rakendusasutuse õigused

  Rakendusasutusel on õigus muuhulgas:
 1) nõuda toetuse saajalt riigihanke läbiviimisega seotud dokumente ja andmeid ning koosolekute protokolle;
 2) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks kooskõlas riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimiseks;
 3) osaleda vaatlejana toetuse saaja nõupidamistel ja koosolekutel, mis puudutavad projekti elluviimist;
 4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega toetuse saaja juures;
 5) vajadusel teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.

§ 32.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Jürgen Ligi
Minister

Janar Holm
Kantsler