Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2018
Avaldamismärge:RT I, 28.11.2017, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
20.11.2017 otsus nr 177

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 15.11.2017

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

§ 11. Seaduse kohaldamisala

(1) Kui käesolevas seaduses on sätestatud kohustus taotleda sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusluba, käsitatakse käesolevas seaduses sätestatud sotsiaalteenuse osutamise nõudeid ühtlasi majandustegevuse nõuetena.

(2) Käesolevas seaduses reguleeritud eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning käesolevas seaduses tegevusloa taotlemise ja sotsiaalteenuste osutamise kohta sätestatut kohaldatakse avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta niivõrd, kuivõrd nende eripärast ei tulene teisiti.”;

2) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.”;

3) paragrahvi 10 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Enne asendushooldusele suunamist koostab lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 459 lõikes 1 nimetatud lapsele juhtumiplaani. Enne järelhooldusele suunamist koostab eestkostja ülesandeid täitev või isiku täisealiseks saamisel elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 4516 lõikes 1 nimetatud isikule juhtumiplaani.

(3) Eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus täiendab lapse juhtumiplaani pärast lapse asendushooldusele suunamist koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas. Järelhooldusele suunatud isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus vaatab isiku juhtumiplaani üle vähemalt üks kord aastas.

(4) Saatjata alaealise välismaalase suhtes teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevused Sotsiaalkindlustusamet.”;

4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.”;

5) paragrahvi 11 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoolekandeasutused, sõltumata nende rahastamisest riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, esitavad statistilised aruanded kohaliku omavalitsuse üksusele või Sotsiaalkindlustusametile.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab statistilised aruanded Sotsiaalkindlustusametile.

(3) Sotsiaalkindlustusamet esitab statistilised aruanded koondaruandena Sotsiaalministeeriumile.”;

6) paragrahvi 23 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on käesoleva seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.”;

7) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) isikut ei ole kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere vanema kohustuste täitmisest;”;

8) paragrahvi 37 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 451 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.”;

10) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse 12. ja 13. jaotisega järgmises sõnastuses:

12. jaotis
Asendushooldusteenus

§ 455. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last vahetult kasvatav isik).

(3) Asendushooldusteenust osutatakse:
1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva seaduse § 459 lõikes 1 nimetatud juhul;
2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

(4) Turvakoduteenust, asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul ning asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel osutatakse erinevates ruumides.

§ 456. Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes

(1) Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

(2) Hooldusperes võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hooldaja enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud.

(3) Hooldusperes võib olla rohkem kui neli hooldatavat juhul, kui see on asendushooldusel olevate laste huvides ja selle jaoks annavad loa perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad.

(4) Hoolduspereks saada soovija esitab avalduse Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistamisega seotud toimingud.

(5) Sotsiaalkindlustusameti poolt hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate dokumentide ja esitatavate andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 457. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus

(1) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

(2) Asendushooldusteenuse osutamisel perekodus peab seal olema perevanem ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav abiline.

§ 458. Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus

(1) Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

(2) Kui asenduskodu pere lapsed viibivad asenduskodus, peab seal iga pere kohta ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav abiline.

§ 459. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
1) lapse vanem on surnud;
2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
4) laps on vanemast eraldatud.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse:
1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

(4) Asendushooldusteenuse korraldamisel kohaliku omavalitsuse üksus:
1) hindab lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutamise vajadust;
2) teeb otsuse paigutada laps hooldusperre või lapse olulisi huve arvestades erandina perekodusse või asenduskodusse;
3) katab lapse ülalpidamisega seotud kulud ja tasub teenuseosutajale teenuse eest;
4) külastab asendushooldusel olevat last tema õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil vähemalt kaks korda aastas;
5) kogub ja säilitab asendushooldusel oleva lapse dokumente ning annab hooldusele suunatud lapse asendushooldusteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid üle teenuseosutajale;
6) tagab lapse sidemete säilimise vanemate ja kodukohaga ning loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks.

§ 4510. Asendushooldusteenuse osutamine

(1) Asendushooldusteenuse osutamiseks, välja arvatud asendushooldusteenuse osutamiseks hooldusperes, peab olema tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 2.

(2) Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud käesoleva seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse.

§ 4511. Asendushooldusteenuse rahastamine

(1) Asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

(2) Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

(3) Lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

(4) Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.

§ 4512. Teenuseosutaja kohustused

(1) Teenuseosutaja tagab:
1) asendushooldusel oleva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse;
2) asendushooldusel oleva lapse kohta käiva teabe ja vajalike dokumentide kogumise;
3) temaga lepingulises suhtes oleva perevanema ja kasvataja vastavuse käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
4) asendushooldusteenuse kohta statistiliste aruannete koostamise ja esitamise käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras;
5) asendushooldusteenuse lõpetamisel tema valduses olevate asendushooldusel olnud lapse dokumentide üleandmise eestkostja ülesandeid täitvale kohaliku omavalitsuse üksusele;
6) hoolduspere eluruumidena kasutatavate ruumide vastavuse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele;
7) asendushooldusteenuse osutamisel asenduskodus või perekodus teenuse osutamise ruumide, nende sisustuse, maa-ala ja teenuse, sealhulgas toitlustamise vastavuse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 81 alusel kehtestatud teenuse osutamise nõuetele.

(2) Teenuseosutaja peab laste heaolu tagamiseks koostöös lapsed teenust saama paigutanud kohalike omavalitsuste üksustega vajaduse korral piirama käesoleva seaduses § 456 lõikes 2, § 457 lõikes 1 ja § 458 lõikes 1 sätestatud maksimaalselt lubatud laste arvu peres.

§ 4513. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule ja tema pereliikmetele

(1) Last vahetult kasvatav isik peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis;
2) ta on täisealine, välja arvatud perevanem, kes peab olema vähemalt 25-aastane;
3) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
4) temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud;
5) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt;
6) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
7) tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;
8) tal on lastega töötamise kogemus, välja arvatud hoolduspere vanemal;
9) tal on vähemalt keskharidus;
10) ta esitab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbib edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6;
11) hoolduspere vanem peab olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse;
12) perevanem, asenduskodu kasvataja ja perevanema või asenduskodu kasvataja abiline peavad olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse või peavad kohustuma selle läbima ühe aasta jooksul tööleasumisest arvates.

(2) Kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab last vahetult kasvatava isikuga ühist eluruumi kasutav täisealine isik esitama vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbima edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6.

(3) Kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab sama eluruumi kasutav täisealine isik vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–7 sätestatud nõuetele. Last vahetult kasvatav isik ja temaga samas eluruumis koos elav täisealine isik kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga.

(4) Last vahetult kasvatava isikuna võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.

(5) Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 4514. Perevanema leping

(1) Kui asendushooldusteenust osutatakse perekodus, sõlmib perekodu perevanemaga perevanema lepingu.

(2) Kui asendushooldusteenust osutavad kaks kuni kolm perevanemat ühes perekodus, peab perevanema leping sisaldama vähemalt järgmist:
1) teenuse osutamise koht;
2) minimaalne teenuse osutamise aeg, mis üldjuhul ei tohi olla lühem kui kümme ööpäeva ühes kalendrikuus, ning katkematu teenuse osutamise aeg, mis ei tohi olla lühem kui viis ööpäeva;
3) maksimaalne teenuse osutamise aeg, mis üldjuhul ei tohi olla pikem kui 20 ööpäeva ühes kalendrikuus, ning erand, mis on osapoolte kokkuleppel lubatud maksimaalselt viie ööpäeva ulatuses;
4) õigus puhkusele töölepingu seaduses sätestatud korras;
5) lepingu korralise ülesütlemise puhul etteteatamise tähtaeg, mis on vähemalt 30 kalendripäeva;
6) teenuse osutamise korraldus, mis hõlmab eelkõige teenuse osutamise algust ja lõppu;
7) igakuise tasu maksmise kord.

(3) Kui teenust osutab üks perevanem, peab perevanema leping sisaldama:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 5–7 sätestatut;
2) perevanema õigust asendushooldusteenuse osutamisel kasutada käesoleva seaduse § 4513 lõikes 1 kehtestatud nõuetele vastava kolmanda isiku abi 42 kalendripäeva aastas.

(4) Kui lepingu teine pool teatab lepingu lõppemisest ette vähem aega, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5, on perevanemal õigus saada hüvitist ulatuses, milles tal oleks olnud õigus seda saada etteteatamise tähtaja järgimise korral.

(5) Perevanema lepingu alusel teenuse osutamisele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid.

(6) Perevanema lepingu muudele tingimustele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.

13. jaotis
Järelhooldusteenus

§ 4515. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 4516. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab järelhooldusteenuse käesoleva seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada järelhooldusteenuse isikule, kes:
1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 4517. Järelhooldusteenuse rahastamine

(1) Järelhooldusteenust rahastatakse teenust saava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

(2) Isiku isiklike kulude katmisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse § 4511 lõikes 3 sätestatust.”;

11) paragrahvi 66 punkt 3 jäetakse välja;

12) paragrahvi 68 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) kutseseaduse alusel antud muusikaterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus muusikateraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;”;

13) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) koostama statistilisi aruandeid erihoolekandeteenuste kohta käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja esitama need Sotsiaalkindlustusametile;”;

14) seaduse 3. peatüki 6. jagu tunnistatakse kehtetuks;

15) seaduse 3. peatükki täiendatakse 61. jaoga järgmises sõnastuses:

61. jagu
Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele

§ 1261. Asendushooldusteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele

Asendushooldusteenust osutatakse saatjata alaealisele välismaalasele käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao 12. jaotises sätestatud tingimustel ja korras.

§ 1262. Saatjata alaealisele välismaalasele osutatava asendushooldusteenuse rahastamine

(1) Saatjata alaealisele välismaalasele osutatavat asendushooldusteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

(2) Käesoleva seaduse § 459 lõike 4 punktides 2–5 sätestatud kohustusi täidab Sotsiaalkindlustusamet.”;

16) seaduse 3. peatüki 7. jagu tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 132 lõikes 7 asendatakse sõna „asenduskoduteenust” sõnaga „asendushooldusteenust”;

18) paragrahvi 141 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus” sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister”;

19) paragrahvi 1421 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) lapsendamise ja hoolduspere sooviavalduse esitanud isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, perekonna- ja eesnimi, kontaktandmed;”;

20) paragrahvi 1421 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) hoolduspere sooviavalduse esitanud isiku ja tema pereliikmete muud andmed – erivajaduse, puude, töövõime, sotsiaalse seisundi, ravikindlustuse, hariduse, rahvuse, usulise kuuluvuse, eluaseme, peres hooldamisel olevate laste, perre soovitava lapse, pereuuringu ja tehtud otsuse andmed ning käesoleva seaduse § 4513 lõigetes 1 ja 2 loetletud nõuetele vastavust kinnitavad andmed.”;

21) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) käesoleva seaduse §-des 455 ja 4515 sätestatud asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamise, osutamise ja saajate andmed;”;

22) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses:

„11) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse taotlemise ja teenust saama suunamise otsuse andmed;
12) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt makstava individuaalsest abivajadusest, toimetulekuvõimest ja majanduslikust olukorrast sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikud andmed;
13) eestkoste korraldamise ja seadmise ning eestkostja ülesannete täitmisega seotud andmed;
14) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava vältimatu sotsiaalabi andmisega seotud andmed.”;

24) paragrahvi 144 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Nende kohaliku omavalitsuse üksuse makstavate sotsiaaltoetuste kandmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse, mida makstakse isikutele sõltumata nende individuaalsest abivajadusest, toimetulekuvõimest või majanduslikust olukorrast, on vabatahtlik.”;

25) paragrahvi 144 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 5, 7 ja 11 alusel isikule teenuse osutamise kohta;
2) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud teenust saama suunatud isiku asukoha kohta.”;

26) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) andmed hoolduspere sooviavalduse ning hoolduspere ettevalmistamisega seotud dokumentide ja toimingute kohta.”;

27) seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 151 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) asendushooldusteenus, välja arvatud asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes;”;

29) paragrahvi 152 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab käesoleva seaduse §-s 151 nimetatud teenuste osutamiseks Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.”;

30) paragrahvi 152 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 152 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „kasvatusala töötajate” sõnaga „kasvatajate”;

32) paragrahvi 152 lõikes 4 ja § 153 punktis 1 asendatakse sõnad „kasvatusala töötaja” sõnaga „kasvataja” vastavas käändes;

33) paragrahvi 152 lõigetes 4 ja 5 asendatakse läbivalt sõna „asenduskoduteenus” sõnaga „asendushooldusteenus” vastavas käändes;

34) paragrahvi 153 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) käesoleva seaduse § 151 punktides 1–3 nimetatud teenuse puhul on täidetud lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuded.”;

35) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 34 ja 35 järgmises sõnastuses:

„(34) Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punkti 1 ja § 4516 lõike 1 alusel asendus- ja järelhooldusel viibinud isikute arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse järelhooldusel olevate isikute arv 1,0-ga, hooldusperes asendushooldusel olevate isikute arv 2,0-ga, asenduskodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,3-ga ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,4-ga.

(35) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 34 nimetatud toetust asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.”;

36) paragrahvi 156 lõikes 4 asendatakse arv „33” arvuga „35”;

37) paragrahvi 157 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse § 453 lõike 4 punktis 2 ja § 4513 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka korrakaitseorgan).

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 453 lõike 4 punktis 2 ja § 4513 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Terviseamet (edaspidi korrakaitseorgan).

(3) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet. Haldusjärelevalvet kajastav aruanne esitatakse Sotsiaalministeeriumile vähemalt üks kord aastas 1. märtsiks.

(4) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada järelevalve tegemiseks vajalikku informatsiooni ja kontrollida andmete õigsust maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel.”;

38) paragrahvis 159 asendatakse arv „640” arvuga „2500”;

39) paragrahvi 160 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võib” sõnadega „perekodu ja”;

40) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 11–16 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus võib enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid jätkata, arvestamata käesoleva seaduse § 4511 lõikes 4 sätestatut, kuni lapse asendushooldusteenuse osutamise vajaduse äralangemiseni, lapse 18-aastaseks saamiseni või § 459 lõikes 2 nimetatud ajani, kui see on lapse huvidest lähtuvalt vajalik.

(12) Enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud asenduskoduteenuse osutamise lepingud kehtivad edasi, need loetakse sõlmituks kohaliku omavalitsuse üksuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel ning nende sisu tuleb viia vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2018. aasta 31. detsembriks.

(13) Teiste seaduste rakendamisel käsitatakse hoolduspere vanemana ka käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsioonis nimetatud lapse perekonnas hooldajat.

(14) Enne 2018. aasta 1. jaanuari välja antud asenduskoduteenuse tegevusloa alusel asenduskoduteenust osutanud teenuseosutaja võib jätkata sama tegevusloa alusel asendushooldusteenuse osutamist perekodus ja asenduskodus.

(15) Käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktis 12 nimetatud täienduskoolituse nõue peab olema täidetud 2020. aasta 31. detsembriks.

(16) Enne 2018. aasta 1. jaanuari asenduskodusse suunatud ja seal täisealiseks saanud isikud võivad asendushooldusel viibida käesoleva seaduse §-s 4516 nimetatud tingimustel kuni 2018. aasta 31. detsembrini.”;

41) paragrahvi 160 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 11–14 nimetatud ning 2020. aasta 1. jaanuari seisuga kehtivad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 2021. aasta 31. detsembriks.

(32) Sotsiaalteenuse osutaja, keda rahastatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktis 11 nimetatud ning 2020. aasta 1. jaanuari seisuga kehtivad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 2021. aasta 31. detsembriks.”;

43) paragrahvi 184 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva seaduse § 176 punkt 10 jõustub 2018. aasta 1. juulil.”.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 36 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduse § 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse § 130 lõike 3 alusel” tekstiosaga „hoolduspere vanem sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lõike 2 tähenduses”.

§ 4. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Asendushooldusel viibiva lapse elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.”.

§ 5. Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine

Kunstiteoste tellimise seaduse § 2 lõike 21 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „ehitatakse” sõnadega „perekodu või”.

§ 6. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) sotsiaalhoolekande seaduse §-des 17, 20, 23, 26, 41, 455, 4515, 56, 87, 91, 94, 97, 100 ja 1301 nimetatud sotsiaalteenus ning §-s 451 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav sotsiaalteenus;”.

§ 7. Lastekaitseseaduse muutmine

Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 11 ja § 38 lõikest 1 jäetakse välja sõna „, maavanem”;

2) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine;”;

3) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 18 lõikest 1 jäetakse välja sõna „, maavalitsuse”;

5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut kohaldatakse ka isikutele, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–102, § 115 lõike 2 punkti 3, § 115 lõike 3, § 1151 lõike 2, §-de 116 ja 117, § 118 lõike 2, §-de 200, 2003 ja 202 ning § 2026 lõike 3 punkti 2 järgi, samuti isikutele, keda on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete kuritegude eest.”;

6) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sotsiaalkindlustusamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 19–21, § 22 lõigetes 2–4, § 24 lõikes 3, §-des 27 ja 28, § 29 lõigetes 2–5, §-s 31, § 32 lõigetes 1–4 ja lõike 5 punktides 1 ja 2 ning §-des 33, 34, 36 ja 37 sätestatud nõuete täitmise üle.”;

7) paragrahvi 38 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tööle asunud lastekaitsetöötaja ja lapsega töötava isiku suhtes peavad käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–3 sätestatud nõuded olema täidetud 2017. aasta 1. jaanuariks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.”;

9) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne käesoleva lõike jõustumist tööle asunud lastekaitsetöötaja ja lapsega töötava isiku suhtes, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–102 järgi, peavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 11 sätestatud nõuded olema täidetud 2019. aasta 1. jaanuariks.”.

§ 8. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalhoolekande seaduses, riikliku pensionikindlustuse seaduses, perehüvitiste seaduses ja ohvriabi seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas pensionide, toetuste, teenuste ja hüvitiste määramiseks ning järelevalve tegemiseks, samuti Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivate õigusaktide rakendamiseks;”.

§ 9. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „asenduskoduteenust või perekonnas hooldamist” sõnaga „asendushooldusteenust”.

§ 10. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hooldajaks määramise kohta” tekstiosaga „sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemaks (edaspidi hoolduspere vanem) olemise kohta”;

2) paragrahvi 9 punktis 2, § 21 lõikes 1, § 22 lõikes 3, § 25 lõikes 1, § 33 lõikes 2 ning § 34 lõikes 2 asendatakse sõna „hooldaja” sõnadega „hoolduspere vanem” vastavas käändes;

3) paragrahvist 10 jäetakse välja tekstiosa „peres hooldamise lepingu sõlmimisest,” ning asendatakse sõna „asenduskodusse” sõnaga „asendushooldusele”;

4) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 12 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või 2”;

6) paragrahvis 13 asendatakse tekstiosa „tehakse perekonnas hooldamise leping või laps paigutatakse asenduskodusse” tekstiosaga „laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel”;

7) paragrahvi 16 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „või hooldatava”;

8) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping,” tekstiosaga „hoolduspere vanemal”;

10) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 20. Eestkostetava lapse toetus

(1) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kelle üle on seatud eestkoste.

(2) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse jõustumise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

(3) Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(4) Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.”;

11) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sünnitoetust ja lapsendamistoetust makstakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruses.”;

14) paragrahvi 28 lõikes 4 asendatakse sõna „hooldajale” sõnadega „hoolduspere vanemale” ja sõnad „perekonnas hooldamise” sõnadega „hoolduspere vanemaga”;

15) paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse sõna „asenduskodus” tekstiosaga „asendushooldusel perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel”;

16) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse § 130 lõike 3 alusel” sõnadega „hoolduspere vanemal”.

§ 11. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „raskusastet” sõnadega „, puude liiki”;

2) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „vanemale” sõnadega „või eestkostjale”;

3) paragrahvis 9 asendatakse sõna „hooldajale” sõnadega „hoolduspere vanemale”;

4) paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõnad „lõigetes 1 ja 2” sõnadega „lõikes 1”;

6) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „tehakse perekonnas hooldamise leping või laps suunatakse asenduskodu teenust saama” tekstiosaga „laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel”.

§ 12. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 8 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Asendushooldusel oleva isiku elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.”.

§ 13. Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„81) lapsehoiuteenus ja asendushooldusteenus asenduskodus ja perekodus;”;

2) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „asenduskodu” sõnaga „, perekodu”.

§ 14. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 12. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-dega 2861 ja 2862 järgmises sõnastuses:

§ 2861. Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.

§ 2862. Asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.”.

§ 15. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 1 punktides 1–3 asendatakse sõna „hooldajal” sõnadega „hoolduspere vanemal”;

2) paragrahvi 24 lõike 11 punktides 1–2 ja § 28 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõnad „peres hooldaja” sõnadega „hoolduspere vanem” vastavas käändes;

3) seaduse 13. peatükki täiendatakse §-ga 6120 järgmises sõnastuses:

§ 6120. Lapse perekonnas hooldaja pensioniõigus

Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3, § 24 lõike 11 punktides 1–2 ja § 28 lõike 2 punktis 12 nimetatud hoolduspere vanemana käsitatakse ka enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonis nimetatud lapse hooldajat.”.

§ 16. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping,” sõnadega „hoolduspere vanem”;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping ja” sõnadega „hoolduspere vanem,”.

§ 17. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduse § 65 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping,” sõnadega „hoolduspere vanemal”.

§ 18. Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduse § 12 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping” sõnadega „hoolduspere vanemal”.

§ 19. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 17 lõikes 12 asendatakse läbivalt tekstiosa „asenduskoduteenusele, täisealise sugulase juurde või perekonnas hooldamisele” tekstiosaga „asendushooldusele või täisealise sugulase juurde”.

§ 20. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 12 lõikes 9 asendatakse sõna „asenduskoduteenust” sõnaga „asendushooldusteenust”.

§ 21. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele” sõnaga „asendushooldusele”.

§ 22. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees