Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava

Vastu võetud 16.12.2010 nr 182
RT I, 28.12.2010, 14
jõustumine 31.12.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 ja § 100¹² lõike 1 alusel.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja ülesehitus

  (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi õpilastele, kes koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse üldjuhul kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (2¹) Põhjendatud juhtudel võib lihtsustatud riiklikku õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul pervasiivse ja/või spetsiifilise segatüüpi arenguhäirega õpilasele, keda kool on toetanud tõhustatud ja eritoe tingimustel, sealhulgas õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, järjepidevalt vähemalt ühel õppeaastal ning sellest hoolimata on õpilasel ületamatud raskused õppetöös. Erandkorras õppekava muutmise soovituse andmisel võib kooliväline nõustamismeeskond võtta arvesse ka lasteaias rakendatud toetusmeetmeid ning nende mõju.
[RT I, 20.06.2025, 16 - jõust. 01.09.2025]

  (2²) Põhjendatud juhtudel võib lihtsustatud riiklikku õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel põhihariduseta koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on pikemat aega aktiivsest õppest eemal olnud ning ei ole seetõttu võimeline õppima põhikooli riikliku õppekava alusel.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (3) Lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse lõikes 1 nimetatud õpilastele kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (4) Määruse lisades esitatakse õppe- ja kasvatuseesmärgid, taotletavad pädevused, õppekorralduse üldalused ja õppeainete õpitulemused lihtsustatud õppes (lisa 1) ja toimetulekuõppes (lisa 2) ning tegevusvaldkondade õpitulemused hooldusõppes (lisa 3).
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

§ 2.   Põhikooli riikliku õppekava üldosa kohaldamine
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1) Lihtsustatud riikliku õppekava rakendamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riikliku õppekava (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) üldosast, võttes arvesse käesolevas määruses ja selle lisades esile toodud erisusi. Üldosa erisusi kirjeldatakse alljärgnevates paragrahvides ning määruse lisades.

  (2) Lihtsustatud õppe õpilane teeb loovtöö III kooliastmes. Toimetulekuõppe õpilane teeb loovtöö 8., 9. või 10. õppeaastal. Kui kooli õppenõukogu otsustab, et õpilane ei ole loovtöö koostamiseks võimeline, peab õpilase individuaalses õppekavas loovtöö koostamise asendama mõne muu jõukohase õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke. Loovtööd hinnatakse mitteeristavalt ning selle tegemine ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks. Hooldusõppe õpilane loovtööd ei tee.
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

  (3) Kool arvestab lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. Paragrahvi 1 lõikes 2² sätestatud juhul esitab taotluse põhihariduseta koolikohustusliku ea ületanud isik. Hooldusõppe õpilasele mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamine ei kohaldu.
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

§ 3.   Õpilase individuaalse arengu toetamine, hindamine ja klassi lõpetamine
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1) Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava §-s 17 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 18 ja 21 kehtestatud õpilase individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavatest erisustest.

  (2) Toimetuleku- ja hooldusõppes rakendatavad individuaalse õppekava erisused esitatakse lisades 2 ja 3.

  (3) Lihtsustatud õppe õpilase hindamisel ja järgmisesse klassi üleviimisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava §-des 19–22 sätestatud põhimõtetest.

  (4) Toimetuleku- ja hooldusõppe õpilaste hindamise ning järgmisse klassi üleviimise erisused esitatakse lisades 2 ja 3.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

§ 4.   Põhikooli lõpetamine ning erisused õppeajas
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1) Lihtsustatud õppel õppiv õpilane sooritab eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast.

  (2) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes õpib eesti keelt teise keelena, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena koolieksami.
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

  (3) Põhikooli lõpetanuks ning õppekava kõik õpitulemused omandanuks peetakse lihtsustatud õppe õpilast, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami.
[RT I, 23.12.2025, 1 - jõust. 26.12.2025]

  (3¹) Põhikooli lõpetanuks võib õppekava kõiki õpitulemusi omandamata õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda lihtsustatud õppe õpilasele, kellel on kuni kaks koolieksamit sooritatud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.
[RT I, 23.12.2025, 1 - jõust. 26.12.2025]

  (4) Põhikooli lõpetanuks võib õppekava kõiki õpitulemusi omandamata õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda lihtsustatud õppe õpilasele, kellel on:
  1) kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” viimane aastahinne;
  2) ühes õppeaines „nõrk” või „puudulik” aastahinne ning kes on ühe koolieksami sooritanud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest. „Nõrk” või „puudulik” aastahinne ja sooritus alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest koolieksamil ei tohi olla samas õppeaines;
  3) kolm koolieksamit sooritatud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.
[RT I, 23.12.2025, 1 - jõust. 26.12.2025]

  (5) Põhikooli lõputunnistus väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel toimetuleku- või hooldusõppe õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava.

  (6) Toimetulekuõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 11 aastat ning hooldusõppe õpilastel 12 aastat.
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

  (7) Põhikooli lõpetanud lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilastele võimaldab kool lisaõpet vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 50.
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

§ 5.   Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1) Kooli õppekava koostatakse riiklike õppekavade alusel, lähtudes põhikooli riiklikus õppekavas sätestatust ja arvestades põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava erisusi.

  (2) Kui koolis korraldatakse õpet nii põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava kui ka põhikooli riikliku õppekava järgi, koostatakse kooli õppekavas ühine üldosa, lähtudes põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikes 6 sätestatust ja arvestades käesolevas määruses kirjeldatud erisusi.

  (3) Kooli õppekavas esitatakse:
  1) üldosa, milles kirjeldatakse lisaks põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikes 6 sätestatule loovtöö temaatika valik ning juhendamise, töö koostamise ja hindamise põhimõtted; õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused; lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilasele karjääriteenuste korraldamise põhimõtted;
  2) lihtsustatud õppe ning toimetulekuõppe õppekorralduse üldalused ja õppeainete ainekavad;
  3) hooldusõppe õppekorralduse üldalused ja tegevusvaldkondade kavad.
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

  (4) Hooldusõppe puhul ei pea kooli õppekava üldosas kirjeldama läbivate teemade ja lõimingu rakendamist.

  (5) [Kehtetu - RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

  (6) Koolis, kus õpet viiakse läbi erinevate riiklike õppekavade alusel, esitatakse kooli õppekava osana nii ainevaldkondade ainekavad, mis lähtuvad põhikooli riiklikust õppekavast, kui ka õppeainete ainekavad ja/või tegevusvaldkondade kavad, mis lähtuvad põhikooli lihtsustatud riiklikust õppekavast.

  (7) Kooli õppekavas kirjeldatakse õppeainete ainekavade ja tegevusvaldkondade kavade sisu järgmiselt:
  1) lihtsustatud õppe õppeainete õpitulemused ja õppesisu klassiti;
  2) toimetulekuõppe õppeainete õpitulemused ja õppesisu arengutasemete kaupa;
  3) hooldusõppe tegevusvaldkondade õpitulemused ja õppesisu arengutasemete kaupa.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

§ 5¹.   Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020. õppeaastal lihtsustatud õppes

  (1) 2019/2020. õppeaasta lõpuni väljendatakse õppeainete viimased aastahinded üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

  (2) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele § 3 lõikeid 1–3 ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 1 nimetatud juhul „arvestatud”.

  (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” või lõikes 1 nimetatud hinnangu puhul „mittearvestatud”.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

§ 5².   Erisused põhikooli lõpetamisel ja hindamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]

  (1) 2020/2021. õppeaastal lõpetab põhikooli õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami, sõltumata eksami tulemusest.
[RT I, 03.03.2021, 9 - jõust. 06.03.2021]

  (2) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”.
[RT I, 03.03.2021, 9 - jõust. 06.03.2021]

  (3) 2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]

  (4) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]

§ 5³.   Erisused põhikooli lõpetamisel 2021/2022. õppeaastal lihtsustatud õppes

  (1) 2021/2022. õppeaastal lõpetab põhikooli õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami, sõltumata eksami tulemusest.

  (2) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”.
[RT I, 12.04.2022, 7 - jõust. 15.04.2022]

§ 6.   Rakendussätted

  (1) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a. Kuni käesoleva määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava lihtsustatud õppe puhul vastama enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusele nr 21 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine” (RTL 1999, 70, 907; 2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe puhul enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusele nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine” (RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705).

  (1¹) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse § 1 lõigetega 1–2² ja §-dega 2–5 kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2024. a.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1²) Kooli õppekavas esitatakse § 5 lõike 3 punktis 1 toodud lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilastele karjääriteenuste korraldamise põhimõtted hiljemalt 1. septembriks 2026. a.
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (4) Määrus jõustub 31. detsembril 2010. a.

Lisa 1 Lihtsustatud õpe
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

Lisa 2 Toimetulekuõpe
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

Lisa 3 Hooldusõpe
[RT I, 25.06.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]