Teksti suurus:

2013. aasta riigieelarve seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.12.2013
Avaldamismärge:RT I, 28.12.2012, 9

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2012 otsus nr 208

2013. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 12.12.2012

§ 1. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (eurodes)

§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

 (1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel on:
 1) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 280 eurot kuus vastavalt seaduse § 5 lõike 21 punktile 3;
 2) kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 38,35 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
 3) õpilase, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekava järgi, täiendava toetuse suurus 19,18 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
 4) doktoranditoetuse suurus 383,47 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
 5) üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus taotleja ühe kuu sissetuleku korral kuni 70 eurot 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 70,01 kuni 140 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 140,01 kuni 280 eurot 75 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 2;
 6) üliõpilase põhitoetuse suurus 55,93 eurot ja täiendava toetuse suurus 28,13 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 42 lõikele 5.

 (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.

 (3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on:
 1) 2013. aastal ajavahemikus 1. jaanuar kuni 28. veebruar 1850,50 eurot kuus;
 2) alates 2013. aasta 1. märtsist 1971,20 eurot kuus.

 (4) Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatav lapsetoetuse määr on 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus.

 (5) Vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 290 eurot kuus.

 (6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus.

 (7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
 1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
 2) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
 3) töötutoetuse päevamäär 3,27 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
 4) stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
 5) sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.

 (8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
 1) toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 11;
 2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 191,73 eurot kuus vastavalt seaduse § 1119 lõikele 5;
 3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 533,28 eurot kuus vastavalt seaduse § 1118 lõikele 6;
 4) vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 280 eurot vastavalt seaduse § 225 lõikele 4.

 (9) Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatav matusetoetuse suurus on 191,74 eurot.

 (10) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 290 eurot.

 (11) Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatav olümpiavõitja toetuse määr on 650 eurot kuus.

 (12) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 13 alusel kehtestatav riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 1597,79 eurot.

 (13) Riigieelarve seaduse alusel on:
 1) kassareservi suurus 6 391 165 eurot ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär 1 000 000 000 eurot vastavalt seaduse § 36 lõikele 1;
 2) välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 485 000 000 eurot vastavalt seaduse § 361 lõikele 1;
 3) eelarvelaenu suurim lubatud jääk 2 100 000 000 eurot vastavalt seaduse § 39 lõikele 2;
 4) kassalaenu suurim lubatud jääk 1 500 000 000 eurot vastavalt seaduse § 40 lõikele 2;
 5) Vabariigi Valitsuse antavate laenude suurim lubatud jääk 570 000 000 eurot vastavalt seaduse § 401 lõikele 1.

 (14) Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 45 alusel kehtestatav enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr on 136 000 000 eurot.

 (15) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.

 (16) Ülikooliseaduse § 56 lõike 18 alusel kehtestatav doktoriõppe baasmaksumus on:
 1) enne 2011. aasta 1. augustit moodustatud õppekohal 9063,31 eurot;
 2) pärast 2011. aasta 1. augustit moodustatud õppekohal 9510 eurot.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

 (1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:

T – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;

AK

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

AT

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

k

– toetustaseme koefitsient;

Cn

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;

Pn

– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;

TM

– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2010., 2011. ning 2012. aastal korrutatuna 11,57-ga ning jagatuna 11,4-ga;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2012. aastal), millest on maha arvatud kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastuse eeldatav mõju;

RM               

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku tähtsusega maardlate maavarade kaevandamisõiguse tasu laekumine vastavalt 2010., 2011. ning 2012. aastal.

 (2) Tasandusfondi ja käesoleva seaduse § 1 6. osa kontoga 4 kohaliku omavalitsuse üksustele ettenähtud toetusfondi (edaspidi toetusfond) jaotuse ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada kohaliku omavalitsuse üksusele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast.

 (4) Toetusfondist saadud vahenditega ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.

 (5) Toetusfondi eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel üle kanda järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui toetuse andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.

§ 4. Toetustest laekuvate tulude kasutamine ja tuludest sõltuvate kulude tegemine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liigi 40 Tulud ja tuludest sõltuvad kulud vahendeid on õigus kasutada vastavalt tegelikule laekumisele ja kavandatud majanduslikule sisule. Laekunud kindlustushüvitisi on valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel õigus kasutada ainult kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule. Eelarve liigile 40 laekunud ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

 (2) Riigieelarve tulude konto 35 Saadud toetused, konto 358 Saadud kodumaised toetused ja konto 359 Saadud välistoetused arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavad toetused (edaspidi välistoetused) on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liigi 31 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering vahendeid on käesoleva seadusega sätestatud vahendite saajatel õigus kasutada ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarve liigi 31 vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad eelarveaasta lõpuks kasutamata summade ulatuses.

§ 5. Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine

 (1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate maantee-, vee- ja õhutranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister.

§ 6. Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt planeeritud kulude muutmine

  Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi, teavitades sellest e-posti teel Rahandusministeeriumi. Kui eelarves kavandatud vahenditest ei piisa õppelaenude põhiosa kustutamiseks, võivad ministeerium, Riigikantselei ja põhiseaduslik institutsioon esitada Rahandusministeeriumile põhjendatud taotluse allasutuste kaupa täiendavate vahendite eraldamiseks õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt.

§ 7. Riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vabanevate vahendite kasutamine

  Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Nimetatud vahendite arvel on õigus finantseerida moodustatud, lõpetatud ja ümberkorraldatud riigiasutusi. Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ei jaotata ümber toetuste, asutuse majandustegevusest laekuvate tulude ning varude ja põhivara müügist laekunud tulude arvel kavandatud kulusid.

§ 8. Välistoetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine

 (1) Kui välistoetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada üldjuhul välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib välistoetuse andjalt riigiasutusele tema poolt 2012. aastal tehtud kulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada vastavalt tegelikule laekumisele nende esialgselt määratud otstarbel.

 (2) Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi välistoetustega seonduvate tulude ja kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi. Struktuurivahendite tehnilise abi meetmete projektide eelarveid võib struktuurivahendite rakendusasutuse valitsemisalas muuta samaliigilise meetme piires.

 (3) Riigiasutustel on kohustus tagada välistoetuse oma- ja kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.

§ 9. Mitmeaastaste kohustuste võtmine välistoetuse andmisel ja saamisel

 (1) Välistoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa toetuse andja poolt nende kasutusse antud vahendite kogumahtu.

 (2) Valitsusasutustel, valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel ja põhiseaduslikel institutsioonidel on välistoetuse saamise korral õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja väljamaksete summaarne määr ei ületa välistoetuse kogumahtu ning välistoetuse kasutamiseks ettenähtud riikliku oma- ja kaasfinantseerimise vahendite kogumahtu.

§ 10. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral

  NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi.

§ 11. Luba kapitalirendi kasutamiseks

  Riigieelarve seaduse § 29 lõike 3 alusel on:
 1) Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil lubatud uue Tallinna Vangla hoonete ja territooriumi üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
 2) Haridus- ja Teadusministeeriumil lubatud riigi haridusasutuste hoonete üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
 3) riigiasutustel lubatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üle anda kavatsetavate või üleantud kinnistute üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel, võtmata seejuures valitsussektori eelarvepositsioonis arvestamata investeerimiskohustusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ees.

§ 12. Tööjõu- ja majandamiskuludeks ning investeeringuteks planeeritud kulude muutmine

  Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude majandusliku sisu järgi liigenduses kontode Tööjõu- ja majandamiskulud ning Investeeringud vahel nimetatud kulude administratiivset liigendust muutmata, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel kavandati.

§ 13. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas kulude tegemine

  Käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala objektide TK020001 Kõrghariduse õppetoetused, TK020002 Kutseõppe õpilaste õppetoetusedsõidusoodustused ja koolitoidu toetus, TK02003 Kõrgkoolide tegevustoetus ning TK020004 Kutseõppe riiklik koolitustellimus arvel kulude tegemisel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus määrata kulude majanduslik sisu lähtuvalt kulude täpsustumisest sama õppetasemega õppeasutuste liikide vahel.

§ 14. Tagastatav toetus Riigimetsa Majandamise Keskusele

 (1) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute vahendeid kasutada riigitulundusasutusele Riigimetsa Majandamise Keskus tagastatava toetuse andmiseks järgmistel tingimustel:
 1) tagastatava toetuse suurus on kuni 20 000 000 eurot;
 2) Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt toetuse Rahandusministeeriumile tagastamise tähtaeg on 2014. aasta 31. jaanuar.

 (2) Riigimetsa Majandamise Keskus maksab tagastatava toetuse kasutamise eest tasu, mida väljendatakse intressimäärana ja mis ei tohi olla madalam intressimäärast, mida riik tasuks, kui ta võtaks Riigimetsa Majandamise Keskuse tagastatava toetusega sarnastel tingimustel laenu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava toetuse suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning toetuse kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra otsustab Rahandusministeerium.

§ 15. Tegevusala alusel määratud kulude tegemine

 (1) Vabariigi Valitsusel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikantselei haldusala ning põhiseaduslike institutsioonide vahel administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.

 (2) Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.

§ 16. Edasiantavate maksude tulude ja kulude kasutamine

 (1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on kohustus edasi anda käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liikide 50–59 Edasiantav maks tuluna laekunud vahendid vastavalt maksude, maksete, tasude ja lõivude tegelikule laekumisele. Eelarve liikidele 50–59 laekunud ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

 (2) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liikide 50–59 Edasiantav maks tuluna laekunud vahendeid vastavalt maksude, maksete, tasude ja lõivude tegelikule laekumisele ning kavandatud majanduslikule sisule. Eelarve liikidele 50–59 laekunud ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liigi 51 Sotsiaalmaks, eelarve liigi 55 Aktsiisimaks ja eelarve liigi 56 Hasartmängumaks puhul on lubatud teha käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud kulud kontosid 70 Saadud siirded riigiasutustelt ja 71 Antud siirded riigiasutustele kasutamata.

Ene Ergma
Riigikogu esimees