Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.12.2017 otsus nr 184

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 06.12.2017

§ 1.  Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus reguleerib kõrgemate riigiteenijate ametipalka.

(2) Kõrgemate riigiteenijate ametipalk on käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud kõrgeima palgamäära ja §-s 3 sätestatud koefitsiendi korrutis.”;

2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Peale käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud indekseerimist loetakse järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär.”;

3) paragrahvi 2 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse paragrahviga 2¹ järgmises sõnastuses:

„§ 2¹. Kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära indekseerimine

(1) Käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.

(2) Indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv 0,2-ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse.

(3) Tarbijahinnaindeksi aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest.

(4) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusumma jagamisel üle-eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusummaga, lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kohta.

(5) Tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastast kasvu väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi avaldab Rahandusministeerium oma veebilehel iga kalendriaasta 15. märtsiks.”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

„(8¹) Riigi peaprokuröri ametipalga koefitsient on 0,85.”;

6) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud kõrgeima palgamäära muutus jõustub Riigikogu järgmise koosseisu volituste alguspäeval.”;

7) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse paragrahviga 17¹ järgmises sõnastuses:

„§ 17¹. Indekseerimise tulemusena saadud kõrgeima palgamäära kohaldamise erisus

(1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud indekseerimise tulemusel saadud kõrgeimat palgamäära rakendatakse § 3 lõigetes 1–3, 5, 9, 11, 13 ja 15 nimetatud isikute suhtes alates Riigikogu XIV koosseisu volituste alguspäevast.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud isikute ametipalga arvutamisel kuni Riigikogu XIV koosseisu volituste alguspäevani kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2018. aasta 1. märtsini kehtinud redaktsiooni.”.

§ 2.  Arenguseire seaduse muutmine

Arenguseire seaduse § 5 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõukoja liikme kuutöötasu on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära, §-s 2¹ nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ja kordaja 0,04 korrutis.”.

§ 3.  Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduse § 132⁷ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 2¹ nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.”.

§ 4.  Prokuratuuriseaduse muutmine

Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi peaprokuröri ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses.

(2) Prokuröride ametipalk, välja arvatud riigi peaprokuröri ja abiprokuröri ametipalk, määratakse protsendina riigi peaprokuröri ametipalgast järgmiselt:
1) juhtiv riigiprokurör – ametipalk on 95 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
2) juhtivprokurör – ametipalk on 90 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
3) riigiprokurör – ametipalk on 80 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
4) vanemprokurör – ametipalk on 75 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
5) eriasjade prokurör – ametipalk on 75 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
6) ringkonnaprokurör – ametipalk on 70 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast.

(3) Abiprokuröri ametipalk ei või ületada ringkonnaprokuröri ametipalka ja pärast katseaega moodustada vähem kui 60 protsenti ringkonnaprokuröri ametipalgast.

(4) Riigi peaprokurör võib Ida-Viru maakonda Viru Ringkonnaprokuratuuri ametisse nimetatavatel või üleviidavatel prokuröridel suurendada ametipalka kuni 1000 euro võrra kuni neljaks aastaks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud ametipalga suurendamise otsustab riigi peaprokurör eraldi iga ametisse nimetatava või üleviidava prokuröri puhul.

(6) Riigi peaprokurör võib avaliku teenistuse seaduses sätestatud põhimõtetest juhindudes määrata prokurörile muutuvpalgana tulemuspalga kindlaks määratud kriteeriumide alusel konkreetse töö või perioodi eest, preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest või lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. Riigi peaprokurörile ei maksta muutuvpalka.

(7) Tulemuspalga määramise aluseks on prokuröri töötulemustele antud hinnang.

(8) Tulemuspalga määramise aluseks võib olla ka asutuse või selle struktuuriüksuse töö tulemuslikkusele antud hinnang, milles võetakse arvesse kollektiivset panust asutuse eesmärkide saavutamisel. Asutuse või selle struktuuriüksuse töö tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel hindab riigi peaprokurör.

(9) Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse riigi peaprokuröri, prokuröri vahetu juhi või struktuuriüksuse juhi poolt prokurörile antud, kuid tööjaotuskavas nimetamata teenistusülesandeid.

(10) Prokuröri muutuvpalga maksmise tingimused ja kord ning abiprokuröri ametipalga kujundamise alused kehtestatakse prokuratuuri palgajuhendis. Palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 22³ järgmises sõnastuses:

„§ 22³. Riigi peaprokuröri esinduskulud

Riigi peaprokurörile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.”;

3) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või käesoleva seaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat ametipalga suurendust.”;

4) paragrahvi 25 lõikes 4 asendatakse sõnad „minimaalne palgamäär” sõnaga „ametipalk”;

5) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Prokuröri vanaduspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 2¹ nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.”.

§ 5.  Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduse § 27 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Riigikontrolörile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.”.

§ 6.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 13 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4³–4⁶ järgmises sõnastuses:

„4³) prokuratuuriseaduse § 22³ alusel riigi peaprokurörile tehtavaid väljamakseid;
4⁴) õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 5¹ alusel õiguskantslerile tehtavaid väljamakseid;
4⁵) Riigikontrolli seaduse § 27 lõike 7¹ alusel riigikontrolörile tehtavaid väljamakseid;
4⁶) Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 3¹ alusel riigisekretärile tehtavaid väljamakseid;”.

§ 7.  Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Töövaidluse lahendamise seaduse § 10 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tasu istungil osalemise aja eest on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära, §-s 2¹ nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ja 0,078 korrutis.”.

§ 8.  Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Riigisekretärile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.”.

§ 9.  Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduse § 14 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Õiguskantslerile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.”.

§ 10.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 7 ja 8, §-d 2 ja 3, § 4 punkt 5 ning § 7 jõustuvad 2018. aasta 1. märtsil.