Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.12.2017 otsus nr 187
Turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 06.12.2017
§ 1. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui pakettreise pakutakse või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustatakse vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata pakettreisilepingute ega seotud reisikorraldusteenuste lepingute suhtes, mis on sõlmitud üldlepingu alusel, millega ettevõtja korraldab ärireise teisele majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule.
(4) Käesolevat seadust ei kohaldata pakettreiside ega seotud reisikorraldusteenuste suhtes, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust.”;
2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Reisiteenus on:
1) reisijavedu;
2) majutus, mis ei ole olemuslikult reisijaveo osa või mõeldud elukoha tagamiseks;
3) auto, muu mootorsõiduki Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1–160), artikli 3 lõike 11 tähenduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60) artikli 4 lõike 3 punkti c alusel A-kategooria juhiluba nõudva mootorratta üürimine;
4) muu turismiteenus, mis ei ole olemuslikult käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud teenuse osa.”;
4) paragrahvid 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Reisiettevõtja
(1) Reisiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb pakettreiside ja seotud reiskorraldusteenustega seonduva majandus- või kutsetegevuse eesmärgil kas reisikorraldajana, reisivahendajana või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana.
(2) Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid või sõlmib pakettreisilepinguid ise või teise reisiettevõtja kaudu või koos temaga, samuti ettevõtja, kes edastab reisijat puudutavad andmed teisele ettevõtjale käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 5 kohaselt.
(3) Reisivahendaja on reisiettevõtja, kes pakub reisikorraldaja koostatud pakettreise või sõlmib pakettreisilepinguid reisikorraldaja nimel. Reisivahendaja suhtes, kes pakub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asutatud reisiettevõtja koostatud pakettreise või sõlmib viimase nimel pakettreisilepinguid, kohaldatakse käesolevas seaduses reisikorraldajale kehtestatud nõudeid.
§ 6. Reisiettevõtja tegevusalade liigitus
Reisiettevõtja tegevusalad liigitatakse järgmiselt:
1) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside korraldamine;
2) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja tellimuslendu sisaldavate pakettreiside korraldamine;
3) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja liinilendu sisaldavate pakettreiside korraldamine;
4) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside korraldamine;
5) Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside vahendamine;
6) seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine.
§ 7. Pakettreis
(1) Pakettreis on vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui reisiteenuste kogumi on pannud kokku üks reisikorraldaja, sealhulgas reisija soovil või valikul, enne ühe lepingu sõlmimist kõikide reisiteenuste kohta.
(2) Pakettreis on ka vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui olenemata eraldi lepingute sõlmimisest üksikute reisiteenuste osutajatega:
1) reisija valib reisiteenused ühest müügikohast enne, kui annab nõusoleku maksmise kohta;
2) reisikorraldaja teeb pakkumise, sõlmib lepingu või võtab nende teenuste eest tasu ühtse või koguhinna alusel;
3) reisikorraldaja reklaamib, teeb pakkumise või sõlmib lepingu, kasutades nimetust „pakettreis” või sellesarnast nimetust;
4) reisikorraldaja paneb reisiteenuste kogumi kokku pärast sellise lepingu sõlmimist, milles ta annab reisijale õiguse valida teenused eri liiki reisiteenuste seast või
5) reisija valib reisiteenused eri ettevõtjatelt omavahel seotud internetipõhiste broneerimistoimingutega, kui ettevõtja, kellega sõlmitakse esimene leping, annab reisija nime, makse tegemiseks vajalikud andmed ja e-posti aadressi edasi teisele ettevõtjale ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.
(3) Pakettreisiks ei loeta reisiteenuste kogumit, mille korral on ainult ühte liiki käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenus pandud kokku ühe või mitme sama paragrahvi punktis 4 nimetatud muu turismiteenusega, kui viimati nimetatud teenus või teenused:
1) ei moodusta vähemalt 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui neid ei reklaamita reisiteenuste kogumi olulise tunnusena või kui need ei ole muul viisil reisiteenuste kogumi oluliseks tunnuseks või
2) valitakse ja nende osutamises lepitakse kokku alles pärast käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenuse osutamise algust.
(4) Pakettreisiks ei loeta regulaarset reisijavedu teostavas transpordivahendis samal ajal reisijaveoga pakutavat majutus- ja toitlustusteenust, kui põhiteenus on reisijavedu.
(5) Müügikoht on ettevõtja äriruum, veebileht või muu selline veebiplatvorm ja telefon. Kui veebilehti või muid selliseid veebiplatvorme esitletakse reisijale ühtse platvormina, on tegemist ühe müügikohaga.
(6) Reisija on isik, kes soovib sõlmida pakettreisilepingu või seotud reisikorraldusteenuste lepingu või kellel on õigus reisida eelnimetatud lepingu alusel.
(7) Reisiettevõtja peab teise reisiettevõtja koostatud pakettreisi pakkumisel avaldama pakettreisi koostanud ettevõtja kohta teabe, milles peavad sisalduma vähemalt selle reisiettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed.”;
5) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Seotud reisikorraldusteenused
(1) Seotud reisikorraldusteenused on vähemalt kaks eri liiki reisiteenust samaks reisiks, mis ei ole pakettreis ja milleks reisija sõlmib eraldi lepingud üksikute reisiteenuste osutajatega, juhul kui reisiettevõtja hõlbustab:
1) reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel või
2) sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.
(2) Kui reisija sõlmib lepingu vaid üht liiki käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenuse kohta ja ühe või mitme sama paragrahvi punktis 4 nimetatud muu turismiteenuse kohta, ei loeta neid seotud reisikorraldusteenusteks, kui muu turismiteenus või -teenused ei moodusta vähemalt 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui neid ei reklaamita reisi olulise tunnusena või kui need ei ole muul viisil reisi oluliseks tunnuseks.”;
6) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade.”;
7) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) kui reisiettevõtja on andnud enda koostatud pakettreisi pakkumise ja pakettreisilepingu sõlmimise õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, siis andmed vastava õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, aadress ja muud kontaktandmed, majandustegevuse registreerimise number, selle puudumise korral reisiettevõtja äriregistri number või muu asjakohase registri nimi ja number;
3) kui reisiettevõtja vahendab Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreisi, siis pakettreisi koostanud reisiettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed ning asukohariigi asjakohase registri nimi ja number;”;
8) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Tagatise kohustus
(1) Reisikorraldajal peab olema tagatis käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui ta ei suuda oma maksevõime tõttu pakettreisilepingust tulenevat kohustust täita. Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustaval ettevõtjal peab olema tagatis käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata tema maksevõime tõttu.
(2) Tagatise kohustus on Eestis asutatud reisiettevõtjal ning reisiettevõtjal, kes on asutatud Euroopa Majanduspiirkonna välises riigis, kuid kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis või suunab oma tegevuse mis tahes viisil Eestisse. Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asutatud reisiettevõtjal, kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis, on tagatise kohustus oma asutamise riigi nõuete kohaselt.
(3) Reisikorraldaja peab omama piisavat rahalist tagatist:
1) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui pakettreisileping sisaldab reisijavedu;
2) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta;
3) reisija nimel pakettreisilepingu alusel tasutud maksete tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest;
4) reisijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreisi kinkekaardi eest.
(4) Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja peab omama piisavat rahalist tagatist:
1) reisija nimel seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale seotud reisikorraldusteenuste eest tasutud maksete tagastamiseks reisijale seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse osutamata jätmise korral või hüvitise tasumiseks reisiteenuse ärajäänud osa eest;
2) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav;
3) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav.
(5) Reisiettevõtjal puudub tagatise kohustus, kui:
1) pakettreiside eest tasutakse täies ulatuses reisiteenuste kogumi osutamise järel ning pakettreis ei sisalda reisijavedu;
2) seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei ole vastutav seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisijaveo eest ja tasu ei maksta seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale või tasutakse seotud reisikorraldusteenuste eest täies ulatuses nende osutamise järel;
3) käesoleva seaduse § 6 punktis 5 nimetatud tegevusalal tegutsev ettevõtja esitab tõendi selle kohta, et tagatise kohustus on täidetud tegeliku reisikorraldaja poolt vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.
(6) Tagatis ei kuulu reisiettevõtja pankrotivara hulka.”;
9) seadust täiendatakse §-dega 151–154 järgmises sõnastuses:
„§ 151. Nõuded tagatisele
(1) Käesoleva seaduse § 6 punktides 2 ja 5 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot.
(2) Käesoleva seaduse § 6 punktis 3 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot.
(3) Käesoleva seaduse § 6 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.
(4) Käesoleva seaduse § 6 punktis 6 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.
(5) Reisiettevõtja tagatis peab igal ajal olema piisav käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmiseks. Reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust tõendama.
(6) Tagatise arvutamisel võetakse aluseks reisiettevõtja eelmise kalendriaasta pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük, kui see on suurem reisettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist.
(7) Reisiettevõtja valib ühe või mõlemad järgmistest tagatise liikidest:
1) garantii;
2) kindlustus.
(8) Tagatise andjaks võib olla Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv kindlustusselts, krediidiasutus või finantseerimisasutus.
(9) Tagatis peab vastama järgmistele tingimustele:
1) tagatis antakse reisiettevõtja käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 või 4 nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks;
2) tagatis on kasutatav esimesel nõudmisel ning selle kasutamisega ei kaasne Tarbijakaitseametile rahalisi kohustusi tagatise andja suhtes;
3) garantii puhul on tagatise saajaks ja kindlustuse puhul on soodustatud isikuks Tarbijakaitseamet;
4) tagatise kasutamise tingimused peavad võimaldama tagatist kasutada vastavalt käesoleva seaduse §-s 153 sätestatule;
5) tagatise kestus ei tohi olla lühem kui kuus kuud, või kui ettevõtjal on mitu tagatist, siis vähemalt ühe tagatise kestus peab olema vähemalt kuus kuud;
6) tagatise ennetähtaegseks lõpetamiseks või tagatava summa ennetähtaegseks vähendamiseks on nõutav Tarbijakaitseameti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek;
7) uueks perioodiks tuleb tagatis seada vähemalt üks kuu enne eelmise tagatise kehtivuse lõppemist ning uue tagatise kehtivus peab algama vähemalt eelmise tagatise lõppemise päevale järgnevast päevast.
(10) Tagatise olemasolu tõendav dokument edastatakse Tarbijakaitseametile viivitamata pärast tagatise väljastamist.
(11) Kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tagatist nõudval tegevusalal, siis ei või tagatis olla väiksem, kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal.
(12) Reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust hindama ja tagatist vajaduse korral suurendama.
§ 152. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruanne
(1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja esitab Tarbijakaitseametile:
1) kord kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande, milles esitatakse ka järgneva kvartali täpsustatud planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük;
2) tegevuse alustamisel ning edaspidi igal aastal koos eelmise aasta neljanda kvartali pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruandega andmed tagatise arvutamise aluseks oleva planeeritava aastase pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi kohta, mis sisaldavad pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste müüki igas kvartalis.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügiks pakettreisilepingutest või seotud reisikorraldusteenuste lepingutest tulenevat reisijate poolt või nimel reisiettevõtjale tasutud kõigi maksete kogusummat, sealhulgas ettemaksena saadud summa ning lunastamata pakettreiside kinkekaardid.
§ 153. Tagatise kasutamine
(1) Kui reisiettevõtja ei suuda oma maksevõime tõttu täita pakettreisilepingust tulenevat kohustust või jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus, on ta kohustatud sellest Tarbijakaitseametit viivitamata teavitama.
(2) Tagatise kasutamise otsustab Tarbijakaitseamet. Reisiettevõtja suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Tarbijakaitseameti õigusi tagatise kasutamisel.
(3) Tagatise kasutamiseks Tarbijakaitseamet:
1) määrab reisijate poolt Tarbijakaitseametile nõuete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 14 päeva;
2) kogub reisijate nõuded ja kontrollib õigeaegselt esitatud nõuete põhjendatust, võimaluse korral pakub pakettreisi jätkamise võimalust;
3) korraldab käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustuste täitmist ning määrab tagatise andjale tagatisest väljamaksete tegemiseks mõistliku tähtaja.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
1) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande vormi;
2) tagatise kasutamise korra.
§ 154. Kontaktpunkt
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33), artikli 18 lõikes 2 nimetatud kontaktpunktiks on Tarbijakaitseamet.
(2) Tarbijakaitseamet teeb teise liikmesriigi kontaktpunktile kättesaadavaks kogu vajaliku teabe riigisisestest tagatisele esitatavatest nõuetest, majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjatest ja nende registriandmetes märgitud tagatise andjatest. Tarbijakaitseamet avaldab kõnealuse teabe oma veebilehel.
(3) Kui Tarbijakaitseametil on kahtlusi teise riigi reisikorraldaja tagatise suhtes, küsib ta selgitusi selle liikmesriigi kontaktpunktilt, kus korraldaja on asutatud. Tarbijakaitseamet vastab teise liikmesriigi päringutele võimalikult kiiresti küsimuse kiireloomulisust ja keerukust arvesse võttes. Esimene vastus antakse 15 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates.”;
10) paragrahvi 17 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 1 nimetatud juhtudel”;
11) paragrahvi 26 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõnad „sõitjateveo teenuse” sõnaga „reisijaveo”;
12) paragrahvi 311 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pakettreiside pakkumise või pakettreisilepingute sõlmimise eest, samuti seotud reisikorraldusteenuste pakkumise või lepingute sõlmimise hõlbustamise eest ilma nõuetekohase tagatiseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;
13) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:
„(15) Enne 2018. aasta 1. juulit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtja peab majandustegevuse registris oma majandustegevuse andmed viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2018. aasta 30. septembriks.
(16) Enne 2018. aasta 1. juulit väljastatud tagatise suhtes kohaldatakse tagatise andmisel kehtinud turismiseaduse redaktsioonist tulenevaid nõudeid kuni tagatise kehtivuse lõpuni, kuid kõige kauem 2018. aasta 30. septembrini.”;
14) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ turismipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59–64)” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33)”.
§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4061 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui kindla ajavahemiku jooksul või kindla summa piires pakutakse tarbijale erinevaid intressimäärasid ja tasusid, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul intressimääraks ja tasudeks kõrgeim kokkulepitud intressimäär ja kõrgeimad tasud.”;
2) seaduse 44. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„44. peatükk
PAKETTREISILEPING JA SEOTUD REISIKORRALDUSTEENUSED”;
3) paragrahvi 866 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pakettreisilepinguga kohustub ettevõtja (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees korraldama ühele või mitmele isikule (reisija) pakettreisi turismiseaduse § 7 tähenduses, teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu).
(2) Turismiseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitud lepingud loetakse üheks pakettreisilepinguks.”;
4) paragrahvi 866 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 866 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui reisikorraldaja on asutatud väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, kehtivad Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud vahendaja suhtes käesoleva seaduse §-des 875–877 ja 878–8782 sätestatud kohustused, välja arvatud juhul, kui vahendaja esitab tõendid selle kohta, et reisikorraldaja täidab nimetatud paragrahvides esitatud kohustused.”;
6) paragrahvi 866 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
7) seadust täiendatakse §-ga 8661 järgmises sõnastuses:
„§ 8661. Sätete kohaldamine
(1) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata pakettreisidele ega seotud reisikorraldusteenustele turismiseaduse § 71 tähenduses, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata juhul, kui isik pakub pakettreise või hõlbustab seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele.
(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata pakettreisilepingutele ega seotud reisikorraldusteenuste lepingutele, mis on sõlmitud üldlepingu alusel, millega korraldatakse ärireise ettevõtja ja teise füüsilise või juriidilise isiku vahel, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses.”;
8) paragrahv 867 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 867. Lepingueelne teave pakettreisilepingu korral
(1) Enne kui reisija sõlmib pakettreisilepingu või teeb selleks siduva pakkumise, on reisikorraldaja ja juhul, kui pakettreisilepingu sõlmimist pakutakse vahendaja kaudu, siis ka vahendaja kohustatud esitama reisijale käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud asjakohase standardinfo teabelehe ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe.
(2) Reisijale tuleb esitada järgmine lepingueelne teave, kui see on konkreetse pakettreisi korral asjakohane:
1) reisi sihtkoht, reisiteekonna kirjeldus ja läbitavates kohtades viibimise aeg koos kuupäevadega ning sisalduvate ööde arv, kui reis hõlmab majutust;
2) reisitasu koguhind koos maksudega ja kõigi kohalduvate lisatasude, lõivude ja muude kuludega, või kui selliseid kulusid ei saa mõistlike jõupingutustega enne lepingu sõlmimist välja arvutada, siis reisija poolt kantavate võimalike lisakulude liik;
21) maksmise kord, sealhulgas ettemaksena tasutav rahasumma või protsent reisitasust ja ülejäänud summa maksmise tähtajad või muude rahaliste tagatiste olemasolu, mida reisija peab maksma või esitama;
3) kasutatavate sõidukite liik, veo iseloomustus ja klass ning väljumise ja saabumise koht, kuupäev ja kellaaeg, või kui täpset aega ei ole veel kindlaks määratud, siis väljumise ja saabumise ligikaudne aeg, vahepeatuste kestus ja kohad ning transpordiühendused;
4) majutuse liik, majutuskohtade asukoht, järk või mugavusaste ja põhitunnused ning majutuskoha vastavus külastatavas riigis kehtivale klassifikatsioonile;
5) toitlustamiskava;
6) üldine teave sihtriigi passide ja viisadega seotud nõuete kohta, sealhulgas viisa saamiseks kuluv ligikaudne aeg, ning teave sihtriigi tervisenõuete kohta;
7) minimaalne inimeste arv, mis on vajalik pakettreisi toimumiseks, ja käesoleva seaduse § 874 lõikes 5 sätestatud aeg enne pakettreisi algust, millal reisikorraldajal on õigus lepingust taganeda, kui reisijate arv jääb väiksemaks tema poolt ettenähtust;
8) külastused, ekskursioonid ja muud teenused, mille hind sisaldub reisitasus;
9) teave selle kohta, kas mõnda reisiteenust pakutakse reisijale koos rühmaga, ning kui see on võimalik, siis eeldatav rühma suurus;
10) keel, milles osutatakse muid turismiteenuseid, kui reisija võimalus kasutada kõnealuseid teenuseid sõltub tõhusast suulisest suhtlusest;
11) kas kõnealune reis või puhkus on üldiselt sobiv piiratud liikumisvõimega isiku jaoks ning reisija taotlusel täpne teave selle kohta, kas reis või puhkus on sobiv konkreetse reisija vajadusi silmas pidades;
12) reisikorraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja ärinimi, asukoha aadress, telefoninumber ja asjakohasel juhul e-posti aadress;
13) teave selle kohta, et reisija võib lepingust enne pakettreisi algust igal ajal taganeda, makstes käesoleva seaduse § 874 lõigete 2 ja 3 kohaselt arvutatud hüvitise või lepingus kokkulepitud hüvitise;
14) teave vabatahtliku või kohustusliku kindlustuse kohta, mis katab reisijapoolse lepingust taganemise kulud või tema abistamise kulud, sealhulgas lähtekohta tagasireisi kulud õnnetuse, haiguse või surma korral.
(21) Enne kui reisija sõlmib telefoni teel pakettreisilepingu või teeb selleks siduva pakkumise, esitab reisikorraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja reisijale käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruse lisa 1 vormil B sätestatud standardinfo ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe.
(22) Enne kui reisija sõlmib turismiseaduse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud pakettreisilepingu või teeb selleks siduva pakkumise, esitavad reisikorraldaja ja ettevõtja, kellele andmed edastatakse, reisijale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe, kui see on nende poolt pakutavate vastavate reisiteenuste puhul asjakohane. Reisikorraldaja esitab reisijale samal ajal ka käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruse lisa 1 vormil C sätestatud standardinfo teabelehe.
(23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–22 sätestatud teave tuleb esitada selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt. Kui kõnealune teave esitatakse kirjalikult, peab see olema loetav.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1–5, 7–11 ja 13 kohaselt antud andmed muutuvad lepingu osaks, kui pooled ei ole sõnaselgelt kokku leppinud teisiti. Reisikorraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja annab reisijale lepingueelse teabe muudatustest selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt teada enne pakettreisilepingu sõlmimist.
(4) Kui reisikorraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja ei ole enne pakettreisilepingu sõlmimist täitnud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud kohustust teavitada kohaldatavatest lisatasudest, lõivudest ja muudest kuludest, ei pea reisija kõnealuseid lisatasusid, lõive ega muid kulusid kandma.
(5) Enne pakettreisilepingu sõlmimist reisijale esitatava standardinfo ning standardinfo teabelehe vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Pakettreisilepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 141 sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.”;
9) seadust täiendatakse §-ga 8671 järgmises sõnastuses:
„§ 8671. Lepingueelne teave seotud reisikorraldusteenuste korral
(1) Enne kui reisija sõlmib mis tahes lepingu, mille tulemuseks on seotud reisikorraldusteenus, või teeb selleks siduva pakkumise, on seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja, sealhulgas juhul, kui ettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid suunab mis tahes viisil oma tegevuse Eestisse, kohustatud teavitama reisijat selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt, et reisija:
1) ei saa kasutada käesolevas peatükis ja turismiseaduses üksnes pakettreiside korral ettenähtud õigusi ja iga teenuse osutaja vastutab ainuisikuliselt oma teenuse lepingujärgse osutamise eest;
2) saab kasutada seotud reisikorraldusteenuste korral ettenähtud kaitset vastavalt turismiseaduse §-le 15, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksevõime tõttu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuste täitmiseks esitab seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja reisijale käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud asjakohase standardinfo teabelehe, või kui konkreetset liiki seotud reisikorraldusteenus ei ole ühegi kõnealuses määruses sätestatud vormiga hõlmatud, esitab nendes vormides sisalduva teabe.
(3) Enne seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist reisijale esitatava standardinfo teabelehe vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Kui seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 või turismiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud kohustusi, kohaldatakse seotud reisikorraldusteenustes sisalduvate reisiteenuste suhtes käesoleva seaduse §-des 873–877 ja 878–8782 kehtestatud õigusi ja kohustusi.
(5) Kui seotud reisikorraldusteenus tuleneb lepingu sõlmimisest reisija ja sellise ettevõtja vahel, kes ei ole seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja, teavitab see ettevõtja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavat ettevõtjat asjaomase lepingu sõlmimisest.”;
10) paragrahv 868 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 869 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 869. Lepinguline teave pakettreisilepingu korral
(1) Pakettreisileping koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles, ning kui see on kirjalik, siis peab see olema loetav. Reisikorraldaja või vahendaja annab reisijale pakettreisilepingu sõlmimisel või viivitamata pärast seda lepingu koopia või selle kinnituse püsival andmekandjal. Reisijal on õigus nõuda paberkoopiat, kui pakettreisileping sõlmitakse poolte üheaegsel kohalviibimisel. Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu korral käesoleva seaduse § 46 tähenduses esitab reisikorraldaja või vahendaja reisijale pakettreisilepingu koopia või kinnituse paberil, või kui reisija on sellega nõus, mõnel muul püsival andmekandjal.”;
12) paragrahvi 869 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pakettreisilepingus või selle kinnituses esitatakse kogu kokkuleppe sisu ja vähemalt järgmised andmed:”;
13) paragrahvi 869 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 869 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) käesoleva seaduse § 867 lõikes 2 nimetatud andmed;”;
15) paragrahvi 869 lõiget 2 täiendatakse punktidega 21–23 järgmises sõnastuses:
„21) teave selle kohta, et reisikorraldaja vastutab kõikide lepingu esemeks olevate reisiteenuste kohase osutamise eest vastavalt käesoleva seaduse § 877 lõikele 1 ning on kohustatud vastavalt §-le 8781 andma reisijale abi, kui reisija satub raskustesse;
22) kui reisikorraldaja ei suuda maksevõime tõttu täita lepingust tulenevaid nõudeid, siis kaitset pakkuva tagatise andja nimi ja kontaktandmed, sealhulgas tema asukoha aadress, ja asjakohasel juhul asjaomase liikmesriigi poolt sel eesmärgil määratud pädeva asutuse nimi ja kontaktandmed;
23) reisikorraldaja kohaliku esindaja, kontaktpunkti või muu teenistuse nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja olemasolu korral faksinumber, mille kaudu reisija saab kiiresti reisikorraldajaga ühendust võtta, et saada abi, kui on raskustesse sattunud, või teatada ilmnenud lepingu rikkumisest;”;
16) paragrahvi 869 lõike 2 punktid 3–7 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 869 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) reisija kohustus teatada reisikorraldajale või vahendajale lepingu rikkumisest vastavalt käesoleva seaduse § 875 lõikele 1;”;
18) paragrahvi 869 lõike 2 punktid 10–12 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 869 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13–15 järgmises sõnastuses:
„13) kui alaealine reisib ilma hooldusõigusliku isiku või muu õigustatud isikuta majutust sisaldava pakettreisilepingu alusel, siis teave selle kohta, kuidas saab vahetu ühenduse reisil viibiva alaealise või isikuga, kes alaealise peatuskohas alaealise eest vastutab;
14) teave ettevõtja rakendatava sisemise kaebuste lahendamise menetluse kohta ja tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste ning vaidlusi lahendava pädeva üksuse kohta, samuti internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi kohta;
15) teave reisija õiguse kohta anda leping käesoleva seaduse § 873 kohaselt üle teisele reisijale.”;
20) paragrahvi 869 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Turismiseaduse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud pakettreisi korral teavitab ettevõtja, kellele andmed edastatakse, reisikorraldajat lepingu sõlmimisest, mille tulemusena moodustub pakettreis. Ta esitab reisikorraldajale teabe, mis on vajalik selleks, et reisikorraldaja saaks täita oma kohustusi. Reisikorraldaja esitab reisijale püsival andmekandjal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe niipea, kui teda on teavitatud pakettreisi koostamisest.
(22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud teave esitatakse selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt.”;
21) paragrahvi 869 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahv 870 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 870. Reisija teavitamine enne reisi algust
Reisikorraldaja annab reisijale mõistliku aja jooksul enne pakettreisi algust kõik vajalikud kviitungid, kupongid ja piletid ning teatab kavandatava väljumisaja, asjakohasel juhul lennule registreerimise tähtaja, vahepeatuste ja transpordiühenduste info ning kohalejõudmise kavandatava aja.”;
23) seadust täiendatakse §-ga 8701 järgmises sõnastuses:
„§ 8701. Tõendamiskoormis
Käesoleva seaduse §-des 867–870 sätestatud teavitamiskohustuse täitmist peab tõendama ettevõtja.”;
24) paragrahv 871 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 871. Reisitasu muutmine
(1) Reisikorraldaja võib pärast pakettreisilepingu sõlmimist reisitasu suurendada üksnes järgmiste asjaolude koosesinemise korral:
1) see võimalus on lepingus sõnaselgelt ette nähtud ning lepingus sisaldub reisitasu uue suuruse arvutamise kord;
2) reisitasu suurendamise vajadus on tekkinud veokulude muutusest, mis tuleneb kütuse või muude energiaallikate hinna muutumisest, või lepingus sisalduvatele reisiteenustele pakettreisi teenuste osutamisega otseselt mitteseotud kolmandate isikute poolt kehtestatud maksu- või tasumäärade muutusest, sealhulgas turismimaksude, maaletulekutasude, sadamate või lennujaamade sisse- ja väljasõidutasude muutusest või pakettreisiga seotud vahetuskursi muutusest;
3) sõltumata suurusest teatatakse reisitasu suurendamisest reisijale püsival andmekandjal koos reisitasu tõusu põhjendustega ja arvutustega selgelt ja arusaadavalt hiljemalt 20 päeva enne reisi algust;
4) lepingus on ette nähtud reisija õigus reisitasu alandada summa võrra, mis vastab käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kulude vähenemisele pärast lepingu sõlmimist, kuid enne pakettreisi algust.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud reisitasu tõus on suurem kui kaheksa protsenti pakettreisi kogumaksumusest, kohaldatakse käesoleva seaduse § 872 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatut.
(3) Reisitasu alandamise korral on reisikorraldajal õigus arvutada reisijale tehtavast tagasimaksest maha tegelikud lepingu haldamise kulud. Reisija nõudmisel esitab reisikorraldaja tõendid kõnealuste haldamiskulude kohta.”;
25) paragrahvi 872 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Enne pakettreisi algust ei või reisikorraldaja ühepoolselt muuta muid pakettreisilepingu tingimusi peale reisitasu vastavalt käesoleva seaduse §-le 871, välja arvatud juhul, kui:
1) selline õigus on reisikorraldajale lepingus ette nähtud;
2) muudatus on väheoluline ja
3) reisikorraldaja teavitab reisijat muudatusest püsival andmekandjal selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt.
(2) Kui reisikorraldaja on enne pakettreisi algust sunnitud objektiivsetel põhjustel olulisel määral muutma käesoleva seaduse § 867 lõike 2 punktides 1, 3–5 ja 8–11 nimetatud tingimust või ei saa täita § 869 lõike 2 punktis 8 nimetatud erikokkulepet või soovib suurendada reisitasu rohkem kui § 871 lõikes 2 sätestatud kaheksa protsenti, võib reisija reisikorraldaja kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul kas kavandatava muudatusega nõustuda või lepingust taganeda. Kui reisija ei tagane lepingust enne reisikorraldaja määratud tähtaja lõppu, loetakse, et reisija on muudatusega nõus. Kui reisija lepingust taganeb, võib ta võimaluse korral võtta vastu sama või kõrgema kvaliteediga asenduspakettreisi, kui reisikorraldaja seda pakub.”;
26) paragrahvi 872 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 872 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Reisikorraldaja teavitab reisijat püsival andmekandjal viivitamata selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt järgnevast:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud muudatused ja nende mõju reisitasule, asjakohasel juhul koosmõjus käesoleva paragrahvi lõikega 5;
2) mõistlik aeg, mille jooksul reisija peab reisikorraldajat teavitama oma otsusest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2;
3) selle tagajärjed, kui reisija ei järgi käesoleva lõike punktis 2 osutatud tähtaega, ning
4) kui see on asjakohane, siis pakutav asenduspakettreis ja selle maksumus.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses osutatud pakettreisilepingu muudatuste või kolmandas lauses osutatud asenduspakettreisi tulemusena väheneb pakettreisi kvaliteet või maksumus, on reisijal õigus alandada vastavas ulatuses reisitasu.
(6) Kui reisija taganeb pakettreisilepingust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ega võta vastu asenduspakettreisi, maksab reisikorraldaja viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul pärast reisija lepingust taganemist reisijale tagasi kõik selle lepingu alusel reisija poolt või nimel tehtud maksed. Käesoleva seaduse § 877 lõigetes 2 ja 22–32 ning §-s 878 sätestatut kohaldatakse vastavalt.”;
28) paragrahv 873 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 873. Pakettreisilepingu ülevõtmine
(1) Kuni reisi alguseni võib reisija anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle teisele isikule, kes vastab kõigile reisil osalemiseks vajalikele tingimustele. Kui reisija teatab reisikorraldajale või vahendajale üleandmisest püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul enne reisi algust, loetakse, et reisikorraldaja on andnud nõusoleku lepingu ülevõtmiseks. Teavitamist vähemalt seitse päeva enne pakettreisi algust loetakse igal juhul mõistlikuks ajaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul vastutavad lepingu ülevõtnud isik ja üleandja veel tasumata reisitasu osa ja lepingu ülevõtmisega tekkivate võimalike lisatasude, lõivude ja muude kulude maksmise eest solidaarselt.
(3) Lepingu üleandmisega seonduvad kulud ei tohi olla põhjendamatud ega suuremad kui pakettreisilepingu üleandmise tõttu reisikorraldaja poolt tegelikult kantud kulud. Reisikorraldaja teavitab üleandjat lepingu üleandmisega seonduvatest tegelikest kuludest ja esitab pakettreisilepingu üleandmisest tulenevate lisatasude, lõivude või muude kulude kohta tõendid.”;
29) paragrahvi 874 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib ette näha lepingus, arvestades esimeses lauses sätestatut ja seda, kui palju aega on lepingust taganemise hetkel jäänud reisi alguseni. Reisija nõudmisel põhjendab reisikorraldaja hüvitise suurust.”;
30) paragrahvi 874 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses:
„(4) Reisikorraldajal ei ole õigust nõuda reisijalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitist juhul, kui reisija taganeb lepingust, sest sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta. Sellisel alusel pakettreisilepingust taganemise korral on tal õigus saada tagasi kõik pakettreisilepingu alusel tehtud maksed, kuid tal ei ole õigust saada täiendavat hüvitist.
(5) Reisikorraldaja võib pakettreisilepingust taganeda ja maksta reisijale tagasi kõik pakettreisi eest tehtud maksed täiendavat hüvitist maksmata juhul, kui pakettreisile registreerunud inimeste arv on väiksem kui lepingus esitatud miinimumarv ja reisikorraldaja teavitab reisijat lepingust taganemisest lepingus kindlaksmääratud aja jooksul, kuid hiljemalt:
1) 20 päeva enne pakettreisi algust reisi puhul, mis kestab rohkem kui kuus päeva;
2) seitse päeva enne pakettreisi algust reisi puhul, mis kestab kaks kuni kuus päeva;
3) 48 tundi enne pakettreisi algust reisi puhul, mis kestab vähem kui kaks päeva.
(6) Reisikorraldaja võib pakettreisilepingust taganeda ja maksta reisijale tagasi kõik pakettreisilepingu alusel tehtud maksed täiendavat hüvitist maksmata juhul, kui reisikorraldaja ei saa lepingut täita vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu ning ta teavitab reisijat lepingust taganemisest enne pakettreisi algust viivitamata.
(7) Reisikorraldaja teeb kõik käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 kohaselt nõutud tagasimaksed või maksab vastavalt lõigetele 2 ja 3 tagasi kõik reisija poolt või nimel pakettreisi eest tehtud maksed, millest on maha arvatud asjaomane hüvitis. Kui reisikorraldaja peab käesoleva paragrahvi alusel tegema reisijale tagasimakse, teeb ta seda viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul pakettreisilepingu lõpetamisest arvates.
(8) Vältimatud ja erakorralised asjaolud käesoleva peatüki tähenduses on asjaolud, mis ei ole sellele viitava poole kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmise korral. Eelmises lauses sätestatule ei kohaldata käesoleva seaduse § 103 lõiget 2.”;
31) paragrahvid 875 ja 876 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 875. Abinõud lepingu rikkumise korral
(1) Reisija peab lepingu rikkumisest teatama reisikorraldajale või vahendajale viivitamata.
(11) Reisikorraldaja peab rikkumise kõrvaldamiseks võtma oma kulul tarvitusele mõistlikud abinõud. Esimeses lauses sätestatu ei kohaldu, kui abinõude tarvitusele võtmine on võimatu või sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, võttes arvesse rikkumise ulatust ja mõjutatud reisiteenuse väärtust. Sellisel juhul on reisijal õigus nõuda reisikorraldajalt kahju hüvitamist või alandada reisitasu.
(2) Reisija annab reisikorraldajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui reisikorraldaja ei võta abinõusid tarvitusele reisija määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib reisija seda ise teha ja nõuda reisikorraldajalt tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Reisija võib abinõud tarvitusele võtta ka tähtaega määramata, kui reisikorraldaja keeldub seda tegemast või kui reisijal on eriline huvi abinõude koheseks tarvitusele võtmiseks.
(3) Kui pakettreisilepingus kokkulepitud viisil ei ole võimalik osutada olulist osa reisiteenustest, pakub reisikorraldaja reisijale lisatasuta muid sobivaid, võimaluse korral lepingus kokkulepituga sama või kõrgema kvaliteediga teenuseid pakettreisi jätkumise ajal, sealhulgas juhul, kui reisija tagasireis lähtekohta ei toimu kokkulepitud viisil. Kui pakutavad muud teenused on pakettreisilepingus kokkulepitutest madalama kvaliteediga, on reisijal õigus alandada reisitasu. Reisija võib keelduda reisikorraldaja pakutavatest muudest teenustest üksnes juhul, kui need ei ole võrreldavad lepingus kokkulepituga või kui reisikorraldaja pakutud reisitasu alandamine ei ole piisav.
(4) Kui vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu ei ole pakettreisilepingus kokkulepitud viisil võimalik korraldada reisija tagasireisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kannab reisikorraldaja kulud vajalikule majutusele, mis ei ületa kolme ööd reisija kohta. Võimaluse korral on majutus lepingus kokkulepitud majutusega samaväärses kategoorias.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 osutatud kolme öö kulude piirangut ei kohaldata:
1) kui reisija tagasireisiks asjakohase transpordivahendi suhtes kohaldatavate reisijate õigusi käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt peab reisikorraldaja kandma reisija majutuskulusid pikema aja vältel;
2) liikumispuudega isikute suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9) artikli 2 punkti a tähenduses ja neid saatvate isikute suhtes, rasedate naiste ja saatjata alaealiste suhtes ning isikute suhtes, kes vajavad eriarstiabi, tingimusel et reisikorraldajat on nende konkreetsetest vajadustest teavitatud vähemalt 48 tundi enne pakettreisi algust.
(6) Reisikorraldaja ei tohi käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase vastutuse piiramiseks tugineda vältimatutele ja erakorralistele asjaoludele, kui asjaomasel reisijaveoteenuse osutajal ei ole kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide alusel lubatud selliseid asjaolusid aluseks võtta.
§ 876. Lepingu ülesütlemine reisija poolt
(1) Kui reisi kestel mõjutab lepingutingimustele mittevastavus oluliselt pakettreisi teenuse osutamist, võib reisija lepingu üles öelda, kui mittevastavust ei kõrvaldata reisija määratud mõistliku aja jooksul pärast sellest teatamist. Lisaks on reisijal asjakohasel juhul õigus alandada reisitasu või nõuda kahju hüvitamist.
(2) Pakettreisilepingu ülesütlemise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaotab reisikorraldaja õiguse saada reisitasu. Ta võib siiski nõuda mõistlikku hüvitist osutatud või reisi lõpetamiseks veel osutatavate reisiteenuste eest, välja arvatud juhul, kui reisijal puudub lepingu ülesütlemise tõttu huvi osutatud või veel osutatavate teenuste vastu. Reisikorraldaja ei või reisijalt nõuda muid lepingu lõpetamisega seotud hüvitisi.
(3) Reisikorraldaja peab lepingu ülesütlemise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võtma tarvitusele lepingu lõppemisest tulenevad vajalikud abinõud, eelkõige kui lepingus oli kokku lepitud reisijavedu, ning tagama viivitamata ja reisijalt lisatasu küsimata reisijale kokkulepituga samaväärse tagasireisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta.
(31) Käesoleva seaduse § 875 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud juhul, või kui reisikorraldajal ei ole võimalik pakkuda muid teenuseid, on reisijal muu hulgas asjakohasel juhul õigus alandada reisitasu ja nõuda kahju hüvitamist ka ilma ülesütlemisavaldust tegemata.”;
32) paragrahvi 877 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse §-des 875 ja 876 sätestatu ei välista ega piira reisija õigust nõuda talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja alandada reisitasu. Muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Reisikorraldaja maksab kahjuhüvitise reisijale välja viivitamata.”;
33) paragrahvi 877 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Reisijal ei ole õigust alandada reisitasu, kui reisikorraldaja tõendab, et mittevastavus tulenes reisijast.
(22) Reisijal ei ole õigust saada kahjuhüvitist, kui reisikorraldaja tõendab, et mittevastavus tuleneb:
1) reisijast;
2) kolmandast isikust, kes ei ole seotud pakettreisilepingus sisalduva reisiteenuse osutamisega, ning see on ettenägematu või vältimatu või
3) vältimatutest ja erakorralistest asjaoludest.”;
34) paragrahvi 877 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Reisijal on õigus nõuda kahju hüvitamist käesoleva seaduse ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 10–11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (ELT L 131, 28.05.2009, lk 24–46), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1–16), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.02.2011, lk 1–12), ja rahvusvaheliste konventsioonide alusel.
(32) Käesoleva seaduse alusel reisijale makstav hüvitis või reisitasu alandamine ning käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud määruste ja rahvusvaheliste konventsioonide kohased hüvitised ja reisitasu alandamine arvatakse üksteisest maha eesmärgiga vältida ülemäärast hüvitamist.”;
35) paragrahvi 877 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
36) seadust täiendatakse §-ga 8771 järgmises sõnastuses:
„§ 8771. Vastutus broneerimisvigade eest
Ettevõtja, kes tegutseb reisikorraldajana, vahendajana, seotud reisikorraldusteenuste sõlmimist hõlbustava ettevõtjana või üksiku reisiteenuse osutajana, vastutab kõigi broneerimissüsteemi vigade eest, mis tulenevad temast tingitud tehnilistest puudustest, ja broneerimistoimingu käigus tehtud vigade eest, kui ettevõtja on nõustunud tegema pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse broneeringu. Ettevõtja ei vastuta broneerimisvigade eest, mis tulenevad reisijast või mis on tingitud vältimatutest ja erakorralistest asjaoludest.”;
37) paragrahvis 878 asendatakse läbivalt sõna „reisikorraldaja” sõnadega „ettevõtja, kes tegutseb reisikorraldajana, käesoleva seaduse § 866 lõikes 41 nimetatud vahendajana või seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva üksiku reisiteenuse osutajana,”;
38) seadust täiendatakse §-dega 8781 ja 8782 järgmises sõnastuses:
„§ 8781. Abi andmise kohustus
(1) Reisikorraldaja annab raskustesse sattunud reisijale, sealhulgas käesoleva seaduse § 875 lõikes 4 nimetatud juhul, viivitamata asjakohast abi, eelkõige reisikorraldaja:
1) annab asjakohast teavet tervishoiuteenuste, kohalike ametiasutuste ja konsulaarabi kohta ning
2) aitab reisijat sidepidamisel ja alternatiivsete reisivõimaluste leidmisel.
(2) Reisikorraldaja võib sellise abi eest nõuda reisijalt tegelikult kantud mõistlike kulude hüvitamist, kui raskuse on põhjustanud reisija tahtlikult või hooletuse tõttu.
§ 8782. Võimalus võtta reisikorraldajaga vahendaja kaudu ühendust
(1) Reisija võib pakettreisi teenuste osutamisega seotud teated, taotlused või kaebused edastada otse vahendajale, kelle kaudu pakettreisileping sõlmiti. Vahendaja edastab sellised teated, taotlused ja kaebused viivitamata reisikorraldajale.
(2) Tähtaegadest või aegumistähtaegadest kinnipidamise arvestamisel käsitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud teadete, taotluste või kaebuste kättesaamist vahendaja poolt kättesaamisena reisikorraldaja poolt.”;
39) paragrahvid 879 ja 880 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvis 881 asendatakse sõnad „reisikorraldajalt ja -vahendajalt” sõnadega „ettevõtjalt, kes tegutseb reisikorraldajana, vahendajana, seotud reisikorraldusteenuste sõlmimist hõlbustava ettevõtjana või üksiku reisiteenuse osutajana,”;
41) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33)”.
§ 3. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tarbijakaitseametil ja käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorganitel on õigus teha kontrolltehing, kui käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamine, kuid see on vajalik korrarikkumise väljaselgitamiseks. Tarbijakaitseametil on käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras õigus teha kontrolltehing ka teistest tarbijate huve kaitsvatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel, niivõrd kui vastavate nõuete järgimine on avaliku korra osaks korrakaitseseaduse § 4 lõike 2 tähenduses. Kontrolltehingu tegemise otsustab järelevalveasutuse peadirektor või viimase volitatud ametiisik.”;
2) paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tarbijakaitseameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 281, 42, 1132, 4012, 4062, 4192, 4193, 7101, 7114 ja 7211–7215 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.”.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub üldises korras.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees