Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.12.2017 otsus nr 193

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 06.12.2017

§ 1.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Abivahendi müüja või üürija peab tagama ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse, või käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel kehtestatud määruses nimetatud spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus.”;

2) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega abivahendite kaupa loetelu spetsialistide kohta, kellel ei ole kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutset, kuid kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus.”;

3) paragrahvi 131 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.”;

4) paragrahvi 132 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.”;

5) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelmise kuu netosissetulekuks loetakse eelmisel kalendrikuul saadud sissetulek või põhjendatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetulek.”;

6) paragrahvi 133 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;”;

7) paragrahvi 133 lõike 2 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;”;

8) paragrahvi 133 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 133 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 133 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.”;

11) paragrahvi 133 täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
1) kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja
2) seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 2¹ kohaldamisest arvates.

(2³) Töiseks sissetulekuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 ja lõike 2¹ tähenduses loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu.”;

12) paragrahvi 133 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata:
1) õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
2) konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
3) lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.”;

13) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elavale isikule või perekonnale, kellele on toimetulekutoetuse arvestamisele vahetult eelnenud kuuel kuul määratud toimetulekutoetus, võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule, kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.”;

14) paragrahvi 134 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:
1) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;
2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud;
3) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, kuid on ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst;
4) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;
5) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;
6) toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
7) kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
8) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada.”;

15) paragrahvi 134 lõikes 5 asendatakse arv „3” arvuga „7”;

16) seaduse 3. peatüki 9. jagu tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 142¹ täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise kulude katmiseks makstava toetuse andmed ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise andmed – toetuse taotleja andmed ja selle isiku andmed, kelle matuse korraldamise kulude katmiseks toetust makstakse; matuse korraldanud kohaliku omavalitsuse üksuse üldandmed ja selle isiku andmed, kelle matuse kohaliku omavalitsuse üksus korraldas.”;

18) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise kulude katmiseks makstava toetuse andmed ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise andmed.”;

20) paragrahvi 156 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud. Toimetulekutoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale eelarveaastale eelnenud aasta kuludest eelmistel aastatel saadud vahendite jääk. Kui eelarveaastal on suurenenud toimetulekupiir, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel. Kui toetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja eelarveaastal juurde antud vahenditest ei piisa toimetulekutoetuse maksmiseks aasta lõpuni, võib kohaliku omavalitsuse üksustele jaotada täiendavaid vahendeid eeldatava puudujäägi ulatuses.”;

21) paragrahvi 156 lõikes 2 asendatakse sõna „toetuste” sõnaga „toetuse”;

22) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 3⁶ järgmises sõnastuses:

„(3⁶) Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele kohaliku omavalitsuse üksustele toetus isikule matuse korraldamise kulude katmise toetamiseks ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise kulude katmiseks. Toetusest jaotatakse 21 protsenti proportsionaalselt 19–64-aastaste isikute arvuga ning 79 protsenti 65-aastaste ja vanemate isikute arvuga, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi.”;

23) paragrahvi 156 lõikes 4 asendatakse arv „3⁵” arvuga „3⁶”;

24) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 33–37 järgmises sõnastuses:

„(33) Enne 2018. aasta 1. jaanuari esitatud vajaduspõhise peretoetuse taotlusi menetleb, toetuse määrab ja toetust maksab kohaliku omavalitsuse üksus enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.

(34) 2018. aastal vajaduspõhise peretoetuse maksete väljamaksmise korral on nendel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna iga lapse toimetulekupiir võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga.

(35) 2018. aastal riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude hüvitamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale eelarveaastale eelnenud aasta kuludest eelmistel aastatel saadud vahendite jääk ning tulemus jagatakse neljaga.

(36) 2018. aastal ei tehta riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele väljamakseid vajaduspõhise peretoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamiseks.

(37) Kohaliku omavalitsuse üksus võib 2018. aastal hüvitatud vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude jääki kasutada toimetulekutoetuse maksmiseks. Alates 2019. aastast võetakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamisel arvesse ka vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude jääk.”;

25) paragrahvi 184 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 52 lõige 2 ja § 55 lõike 1 punkt 5 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.”;

26) paragrahvi 184 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva seaduse § 22 lõiked 3 ja 4, § 36 lõige 2, § 55 lõiked 2 ja 2¹ ning § 151 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.”.

§ 2.  Riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Riikliku matusetoetuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.  Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 49 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui ametnik hukkub või sureb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaoludel, kannab riik tema matuse korraldamise kulud. Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ja leinatalituse kulud.”.

§ 4.  Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduse § 44 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Toetust makstakse surnu transportimise, tuhastamise või matmise ja leinatalituse kulude hüvitamiseks.”.

§ 5.  Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud Kaitseliidu liikme matuse korraldab ja matuse korraldamise kulu kannab piirmäära ulatuses Kaitseliit.”.

§ 6.  Kalmistuseaduse muutmine

Kalmistuseaduse § 9 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7.  Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduse § 16 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse” sõnaga „Riigikogu”.

§ 8.  Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui päästetööl osalev vabatahtlik päästja hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, katab riik avaliku teenistuse seaduse § 49 lõikes 4 sätestatud matuse korraldamise kulud.”.

§ 9.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust;”.

§ 10.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9, 18, 20 ja 21 ning § 9 jõustuvad 2018. aasta 1. mail.