Teksti suurus:

Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2018
Avaldamismärge:RT I, 28.12.2017, 74

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.12.2017 otsus nr 202

Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 13.12.2017

§ 1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 11 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäära 10-kordselt summalt aastas;”;

2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kohaliku omavalitsuse volikogu liikme puhul.”;

3) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas vähemalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 7, 8 ja 10 sätestatud juhul;
2) füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või osalise või puuduva töövõimega isik;
3) füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud kindlustatud isikuga võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel.”;

4) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu proportsionaalselt:
1) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud päevade arvuga, kui ta on maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist;
2) riikliku pensioni saajaks või osalise või puuduva töövõimega isikuks saamisele eelnenud päevade arvuga, kui ta on maksustamisperioodi kestel saanud riikliku pensioni saajaks või osalise või puuduva töövõimega isikuks;
3) riikliku pensioni saaja või osalise või puuduva töövõimega isiku staatuse lõppemisele järgnenud päevade arvuga, kui tal on maksustamisperioodi kestel lõppenud õigus saada riiklikku pensioni või osalise või puuduva töövõimega isiku staatus;
4) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku staatuse tekkimisele eelnenud päevade arvuga, kui tal on maksustamisperioodi kestel tekkinud õigus olla võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel;
5) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku staatuse lõppemisele järgnenud päevade arvuga, kui tal on maksustamisperioodi kestel lõppenud õigus olla võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel.”;

5) paragrahvi 2 lõikes 8 ja § 9 lõikes 51 asendatakse sõnad „kuude arvuga” sõnadega „päevade arvuga”;

6) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Füüsilisest isikust ettevõtjal, kes on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses, on õigus maksta sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga, kui ta on esitanud Maksu- ja Tolliametile andmed oma ajutise töövõimetuse perioodide kohta.

(11) Tulumaksuseaduse § 14 lõike 10 alusel tulumaksuga mittemaksustatavalt tulult arvutatakse sotsiaalmaks välisriigi tulumaksuga maksustamist reguleerivate õigusaktide alusel arvutatud ettevõtlustulemilt, arvestades tulumaksuseaduse § 14 lõigetes 53–55 sätestatut.”;

7) paragrahvi 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktides 1–23, 6 ja 14 ning § 31 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud väljamakseid;”;

8) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva kohta arvestatud ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat arvestuslikku haigushüvitist, mis vastab füüsilisest isikust ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 sätestatut.”;

9) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest kolmekordse käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud summa, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja või osalise või puuduva töövõimega isik või kindlustatud isikuga võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel, ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 sätestatud juhtudel;”;

10) paragrahvi 9 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn, vald või juriidiline isik, võib tema makstavate avansiliste maksete summa olla väiksem kui kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud maksusumma, kui tööandja või § 6 alusel riigi, linna, valla või juriidilise isiku poolt maksustamisperioodi jooksul tema eest ja avansiliste maksetena tema poolt makstav sotsiaalmaksu summa kokku on võrdne kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud maksusummaga. Tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna, valla või juriidilise isiku makstavat sotsiaalmaksu arvestatakse summeeritult alates kalendriaasta algusest.

(5) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt:
1) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud päevade arvuga, kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist;
2) riikliku pensioni saajaks või osalise või puuduva töövõimega isikuks saamisele eelnenud päevade arvuga, kui ta on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks või osalise või puuduva töövõimega isikuks;
3) riikliku pensioni saaja või osalise või puuduva töövõimega isiku staatuse lõppemisele järgnenud päevade arvuga, kui tal on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel lõppenud õigus saada riiklikku pensioni või osalise või puuduva töövõimega isiku staatus;
4) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku staatuse tekkimisele eelnenud päevade arvuga, kui tal on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel tekkinud õigus olla võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel;
5) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku staatuse lõppemisele järgnenud päevade arvuga, kui tal on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel lõppenud õigus olla võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

§ 121. Andmete saamine

Maksu- ja Tolliametil on õigus saada Eesti Haigekassalt käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks teavet ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku ravikindlustuse tekkimise ja lõppemise kohta.”.

§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „11,60%” tekstiosaga „11,86%”;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „11,86%” tekstiosaga „11,90%”;

3) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „11,90%” tekstiosaga „11,93%”;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) punktis 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa, samuti pensionidelt, § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt ja vara võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile.”;

5) paragrahvi 14 lõiked 53 ja 54 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(53) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.

(54) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksu summa kantakse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.”;

6) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui füüsilisest isikust ettevõtja teenib välisriigis ettevõtlustulu, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) ettevõtlustulu on teenitud tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu;
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa.”;

7) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Ettevõtlusega seotud kuluna käsitatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulusid ja ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikke toitlustamise kulusid § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.”;

8) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lisaks sellele võib neid kulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta.”;

9) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

(4) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulutused vastavalt § 48 lõikes 55 sätestatud tingimustele.

(5) Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikud toitlustamise kulud. Toitlustamise kulud võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses. Ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemiseks loetakse olukord, kui füüsilisest isikust ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ajutiselt riigis, kus ei toimu oluline osa tema ettevõtlusest.”;

10) paragrahvi 34 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) kingituste ja annetuste maksumust, välja arvatud § 33 lõikes 3 nimetatud juhul;”;

11) paragrahvi 34 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„14) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 18 nimetatud arvestuslikku haigushüvitist;
15) kulusid, mis on tehtud § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu teenimiseks.”;

12) paragrahvi 35 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „seitsme” sõnaga „kümne”;

13) paragrahvi 36 lõiget 7 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Erikontol oleva summa kasvuks ei loeta § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu laekumist erikontole.”;

14) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:

„(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud erikontol oleva summa kahanemist ei liideta ettevõtlustulule, kui summa kahanemine on tingitud olemasoleva erikonto sulgemisest ja uue erikonto avamisest, tingimusel et suletaval erikontol olev kogu summa kantakse uuele erikontole kümne tööpäeva jooksul erikonto sulgemisest arvates.”;

15) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib ta lõikes 1 nimetatud avalduse esitada ainult ühele enda valitud tulumaksu kinnipidajale, välja arvatud lõikes 23 sätestatud juhul.”;

16) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Kui väljamakse saaja saab samaaegselt maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametilt ja §-s 13 nimetatud tasu maksjalt, võib ta esitada avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Sel juhul ei või avaldustele märgitud maksuvaba tulu kokku ületada üht kaheteistkümnendikku § 23 lõikes 1 sätestatud summast.”;

17) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui § 42 lõikes 1 toodud valemi kohaselt arvutatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus teavitada tulumaksu kinnipidajat.”;

18) paragrahvi 44 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 14 lõike 10, § 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima.”;

19) paragrahvi 44 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „§-des 25–27” tekstiosaga „§-des 25 ja 26”;

20) paragrahvi 44 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „§ 29 lõike 1, 2, 6, 7, 9 või 10” tekstiosaga „§ 29 lõike 1, 2, 6, 7, 71, 9 või 10”;

21) paragrahvi 61 lõige 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(55) Residendist äriühing on kohustatud deklareerima lõikes 54 nimetatud laenud 2018. aasta 20. aprilliks esitatavas §-s 565 nimetatud maksudeklaratsioonis.”;

22) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 57–59 järgmises sõnastuses:

„(57) Kui riikliku pensioni saaja ei saanud 2017. aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, loetakse § 42 lõikes 1 nimetatud avaldus esitatuks Sotsiaalkindlustusametile 2018. aasta 1. jaanuaril ühe kaheteistkümnendiku § 23 lõikes 1 sätestatud summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui isik on väljendanud soovi Sotsiaalkindlustusametile avaldust mitte esitada.

(58) Paragrahvi 35 alusel võib 2018. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kaheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.

(59) Paragrahvi 35 alusel võib 2019. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni üheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 2 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 2 punkt 3 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees