Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.12.2018 otsus nr 360
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 12.12.2018
§ 1. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kolmandal isikul on õigus anda fondivalitsejale infot investorite kohta, kellele kuuluvaid osakuid või aktsiaid nimetatud kolmas isik hoiab.”;
2) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:
„(31) Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi vara väärtusest kokku rohkem kui 1,2 protsenti.
(32) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu arvestamisel rakendatakse vähendatud baasvalitsemistasu määrasid, arvestades käesoleva seaduse §-s 651 sätestatut.
(33) Kohustusliku pensionifondi valitseja võib valitsemistasu osana võtta lisaks baasvalitsemistasule üksnes käesoleva seaduse §-s 652 sätestatud edukustasu. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt.”;
3) paragrahvi 65 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 3” tekstiosaga „punktides 1, 3 ja 4”;
4) paragrahvi 65 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;
5) seadust täiendatakse §-dega 651 ja 652 järgmises sõnastuses:
„§ 651. Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määra vähendamine
(1) Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt fondivalitseja valitsetavate kõigi kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summast, mille baasvalitsemistasu määr ületab pensionifondi prospekti kohaselt 0,4 protsenti selle fondi vara väärtusest.
(2) Kui pensionifondi valitseja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summa ületab 100 miljonit eurot, on pensionifondi valitseja kohustatud rakendama baasvalitsemistasu määra vähendavat kordajat, vähendades nende pensionifondide baasvalitsemistasu määra iga järgmise 100 miljoni eurose vara väärtuse kohta vähemalt 15 protsenti võrreldes eelmise 100 miljoni eurose vara väärtuse kohta kehtiva baasvalitsemistasu määraga.
(3) Pensionifondi valitseja ei ole kohustatud kohustusliku pensionifondi iga järgmise 100 miljoni eurose vara väärtuse suhtes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt leitavat baasvalitsemistasu määra langetama rohkem kui 0,4 protsendini.
(4) Baasvalitsemistasu määra vähendav kordaja leitakse kord kalendriaastas kohustuslike pensionifondide 1. jaanuarile järgneva teise tööpäeva vara väärtuse seisuga ja määratakse täpsusega vähemalt kaks kohta pärast koma.
(5) Kõigi kohustuslike pensionifondide prospektides märgitud baasvalitsemistasude määrasid vähendatakse iga kalendriaasta 1. veebruaril, arvestades käesoleva paragrahvi kohaselt leitud baasvalitsemistasu määra vähendavat kordajat.
(6) Pensionifondi valitseja ei ole kohustatud rakendama käesolevas paragrahvis sätestatut oma kohustusliku pensionifondi suhtes, mille prospektis märgitud baasvalitsemistasu määr on 0,4 protsenti pensionifondi vara väärtusest või sellest väiksem.
(7) Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määra vähenduse arvutamise korda võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 652. Kohustusliku pensionifondi edukustasu
(1) Kohustusliku pensionifondi valitsejal on õigus edukustasu võtta, kui tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osaku puhasväärtuse kumulatiivne kasv ületab sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivset kasvu pensionifondi registreerimise aasta 31. detsembrist arvates.
(2) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise avaldab pensioniregistri pidaja kord kuus oma veebilehel.
(3) Edukustasu arvutamiseks koostab pensionifondi valitseja kohustusliku pensionifondi osaku puhasväärtuse muutuse indeksi (edaspidi käesolevas paragrahvis puhasväärtuse indeks) ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutuse indeksi (edaspidi käesolevas paragrahvis võrdlusindeks), võrdsustades nende indeksite väärtuste alguspunktid pensionifondi registreerimise aasta 31. detsembri seisuga.
(4) Edukustasu arvestatakse kord aastas. Arvestusperiood on aasta, alguskuupäeva ja lõpukuupäevaga 31. detsember. Edukustasu võetakse arvesse kohustusliku pensionifondi osaku 1. jaanuarile järgneva esimese tööpäeva puhasväärtuse kindlaksmääramisel.
(5) Kui edukustasu arvestusperioodi alguskuupäeva puhasväärtuse indeksi väärtus on väiksem kui selle pensionifondi viimase kümne aasta 31. detsembri suurim puhasväärtuse indeksi väärtus, millelt on edukustasu makstud, võetakse edukustasu arvestamisel alguskuupäeva puhasväärtuse indeksi väärtuseks viimane.
(6) Edukustasu määr ei või ületada 20 protsenti puhasväärtuse indeksi väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, ega kahte protsenti selle pensionifondi vara väärtusest.
(7) Kui puhasväärtuse indeksi väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest arvutatud edukustasu on suurem käesoleva paragrahvi lõikega 6 kehtestatud kahe protsendi piirmäärast või pensionifondi prospektis sätestatud edukustasu piirmäärast, on järgmiste perioodide edukustasu arvutamisel lubatud puhasväärtuse indeksi vastavast väärtusest maha arvata see osa, millelt edukustasu piirmäära rakendumise tõttu ei makstud.
(8) Kui edukustasu arvestusperioodi alguskuupäeval on puhasväärtuse indeksi väärtus väiksem võrdlusindeksi väärtusest, arvutatakse edukustasu suurus puhasväärtuse indeksi lõpukuupäeva väärtuse ja võrdlusindeksi alguskuupäeva väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest.
(9) Kohustusliku pensionifondi edukustasu arvutamise korda võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
6) paragrahvi 74 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „valitsemistasu” sõnadega „valitsemistasu, sealhulgas edukustasu, kui seda võetakse,”;
7) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tööandja pensionifondi prospektis tuleb lisaks käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 nimetatud teabele märkida, kas ja kuidas järgitakse pensionifondi investeerimispoliitikas vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ning kas investeerimisotsuste tegemisel võetakse arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.”;
8) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab fondivalitseja kord aastas esitama igale enda valitsetava tööandja pensionifondi osakuomanikule käesoleva seaduse § 941 kohaselt koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pensioniteatise. Osakuomaniku nõudmisel annab fondivalitseja talle tööandja pensionifondi pensioniteatise tasuta ärakirja.
(9) Osakuomaniku nõudmisel või hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete algust teavitab tööandja pensionifondi valitseja osakuomanikku täiendava kogumispensioni väljamakse viisidest.”;
9) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:
„§ 941. Tööandja pensionifondi pensioniteatis
(1) Tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama järgmist teavet:
1) osakuomaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) osakuomaniku vanus, millal hakatakse talle tööandja pensionifondi tingimuste kohaselt väljamakseid tegema;
3) fondivalitseja nimi ja kontaktandmed ning tööandja pensionifondi nimi, mille kohta pensioniteatis esitatakse;
4) osakuomanikule pärast käesoleva lõike punktis 2 sätestatud vanusesse jõudmist tehtavate väljamaksete prognoos;
5) osakuomanikule kuuluvate tööandja pensionifondi osakute väärtus kokku;
6) vähemalt viimase 12 kuu jooksul tööandja poolt osakuomaniku eest pensionifondi tehtud sissemaksete summa;
7) osakuomaniku ja tööandja pensionifondi arvel vähemalt viimase 12 kuu jooksul makstud tasude ja kaetud kulude summa.
(2) Osakuomanikule tööandja pensionifondist tehtavate väljamaksete prognoosimiseks vajalike eelduste aluseks võtmisel lähtub fondivalitseja oma parimatest hinnangutest ja viimases Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud näitajatest.
(3) Väljamaksete prognoosimisel kasutatavaid eeldusi võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Kui osakuomanikule tehtavate väljamaksete prognoos põhineb stsenaariumidel, peab see sisaldama vähemalt fondivalitseja parimale hinnangule vastavat stsenaariumi ja negatiivset stsenaariumi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud prognoos esitatakse tööandja pensionifondi pensioniteatises koos hoiatusega, et väljamaksete tegemine osakuomanikule prognoositud summas ei ole garanteeritud ja tegelikud väljamaksed võivad sellest erineda.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab tööandja pensionifondi pensioniteatis sisaldama viidet sellele, kus on osakuomanikul võimalik tutvuda:
1) käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide kohta, millesse sissemaksete tegemist on osakuomanikul võimalik valida;
2) teabega selle kohta, milliseks võivad kujuneda osakuomanikule tehtavad väljamaksed, kui tööandja lõpetab tema eest sissemaksete tegemise tööandja pensionifondi.
(7) Andmed, mis on võrreldes eelmise perioodi kohta esitatud andmetega oluliselt muutunud, tuleb pensioniteatises selgelt esile tuua.
(8) Tööandja pensionifondi pensioniteatis koostatakse selliselt, et osakuomanikul on selle sisust kerge aru saada ning selles esitatud andmed on ajakohased ja esitatud pensioniteatises märgitud kuupäeva seisuga.
(9) Nimetust „pensioniteatis” ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus tööandja pensionifondi osakuid pakutakse.
(10) Osakuomaniku nõudmisel teavitab tööandja pensionifondi valitseja teda eeldustest, mida on kasutatud pensioniteatises esitatud väljamaksete prognoosimisel.”;
10) paragrahvi 101 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) fondivalitseja valitsetavale teisele fondile, välja arvatud väärtpaberite võõrandamise korral reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud või muu sõltumatu hindaja määratud õiglase hinnaga, kui sellise tehingu tegemine aitab fondivalitseja valitsetaval teisel fondil oma investeerimiseesmärke täita;”;
11) paragrahvi 101 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 101 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4 ja 5” tekstiosaga „lõikes 4”;
13) paragrahvi 115 lõiget 12 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.”;
14) paragrahvi 119 lõikes 2 asendatakse sõnad „omandada kinnisvara” sõnadega „võtta laenu kinnisvara omandamiseks”;
15) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lisaks lõikes 2 nimetatule võib pensionifondi arvel kokku kuni kümne protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest anda laenu isikutele, kelle emiteeritud võlakirjadesse on pensionifondil lubatud investeerida. Pensionifondi poolt laenu andmisele kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud väärtpaberitesse investeerimise piiranguid.”;
16) paragrahvi 121 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Pensionifondi arvel laenu võtmisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 laenu tähtaja kohta sätestatud tingimust.”;
17) paragrahv 122 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahv 124 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 124. Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning laenu andmine
(1) Pensionifondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning vara arvel anda § 121 lõikes 21 nimetatud laenu kokku kuni 50 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringute suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimust.
(2) Tööandja pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni viie protsendi ulatuses tööandja pensionifondi vara väärtusest ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui kümme protsenti tööandja pensionifondi vara väärtusest.”;
19) paragrahvi 125 lõike 1 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 125 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva seaduse § 114 lõikes 1 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse, mis ei ole võetud kauplemisele § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, võib investeerida kokku kuni 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel. Eelnimetatud fondide osakuid või aktsiaid ei käsitata väärtpaberina käesoleva peatüki tähenduses. Fond, mille osakud või aktsiad on võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, loetakse §-s 114 sätestatud nõuetele vastavaks.”;
21) paragrahv 126 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 127 lõikes 1 asendatakse sõnad „neto riskipositsioon ei või ületada kümmet protsenti” tekstiosaga „riskipositsioon ei või ületada 50 protsenti”;
23) paragrahvi 127 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 25 protsenti konservatiivse pensionifondi varast.”;
24) paragrahvi 128 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 128 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „viit protsenti” sõnadega „kümmet protsenti”;
26) paragrahvi 129 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Konservatiivse pensionifondina käsitatakse pensionifondi, mille varast investeeritakse tingimuste või prospekti kohaselt kokku vähemalt 90 protsenti:”;
27) paragrahvi 129 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võlakirjadena käsitatakse üksnes võlakirju:”;
28) paragrahvi 129 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Fondivalitseja määrab oma riskijuhtimise reeglites need reitinguagentuurid, kelle antud krediidireitinguid ta jälgib ning konservatiivse pensionifondi investeeringute ja riskide juhtimiseks kasutab, ning põhimõtted, kuidas arvestatakse reitinguagentuuride antud erinevaid krediidireitinguid.”;
29) paragrahvi 129 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 130 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 130 lõikes 6 asendatakse sõnad „viie protsendi” sõnadega „kümne protsendi”;
32) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui fondivalitsejale on antud õigus valitseda või investeerida teise fondivalitseja fondi vara fondi valitsemise ülesannete edasiandmise korras.”;
33) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud instrumentidesse, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele, on lubatud kohustusliku pensionifondi arvel investeerida käesoleva seaduse § 118 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses.”;
34) paragrahvi 131 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) väärtpaberi emitendiks on avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse või jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegelev äriühing.”;
35) paragrahvi 132 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja §-s 124”;
36) paragrahvi 132 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahv 137 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 137. Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õiguste ja kohustuste üleandmise erisus
Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste ja prospekti muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse § 134 lõikes 6 nimetatud teate avaldamisest.”;
38) seaduse 12. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 1371–1373 järgmises sõnastuses:
„§ 1371. Erisused pensionifondi valitsemise õiguse üleandmisel depositooriumile
(1) Kui pensionifondi valitsemine on fondivalitsejalt läinud üle depositooriumile, on depositooriumil erinevalt käesoleva seaduse § 136 lõike 4 teises lauses sätestatust õigus pensionifondi osakuid välja lasta ja tagasi võtta.
(2) Depositooriumil on Finantsinspektsiooni loal õigus pikendada pensionifondi valitsemise fondivalitsejale üleandmise tähtaega kuni 18 kuuni talle pensionifondi valitsemise õiguse üleandmisest arvates.
§ 1372. Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise erisused
(1) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 134 lõikeid 6 ja 8 ning § 135 lõikeid 2–5.
(2) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada osakuomanike huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha valitsemise üleandmisega seotud kulude katmist fondi valitsemist üle andva ega üle võtva fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide osakuomanike arvelt.
(3) Tööandja pensionifondi valitsemist üle andev fondivalitseja teavitab selle pensionifondi osakuomanikke fondi üleandmise tingimustest.
(4) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks on vajalik nõusolek sellesse pensionifondi sissemakseid tegevalt tööandjalt ja pensionifondi osakuomanike enamikult, sealhulgas nende osakuomanike enamikult, kellele tehakse pensionifondist juba väljamakseid.
(5) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa saamiseks tuleb fondivalitsejal, kes fondi valitsemise üle võtab, lisaks käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 sätestatule esitada Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) valitsemist üle andva fondivalitseja ja vastu võtva fondivalitseja ärinimi ja asukoha aadress ning teine lepinguriik, kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja;
2) üle antavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ärinimi ja asukoha aadress;
3) fondi valitsemise üleandmisega nõusolek üle antavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegevalt tööandjalt ja osakuomanike enamikult, sealhulgas nende osakuomanike enamikult, kellele tehakse tööandja pensionifondist juba väljamakseid;
4) selle lepinguriigi nimi, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse üle antava tööandja pensionifondi suhtes.
(6) Vastu võtval fondivalitsejal tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetes ja dokumentides menetlemise ajal toimunud muudatustest viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.
(7) Kui vastu võttev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, on fondi valitsemise üleandmiseks erinevalt käesoleva seaduse § 134 lõikes 5 sätestatust vajalik selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba. Käesolevas lõikes sätestatud juhul ei kohaldata loa taotlemisele käesoleva seaduse § 135 lõiget 1.
(8) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi tööandja pensionifondi valitseja, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tööandja pensionifondi üleandmise loa taotluse saamisest ja edastab talle viivitamata käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed ja dokumendid.
§ 1373. Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise erisused
(1) Finantsinspektsioon teeb otsuse tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates ning toimetab selle fondi valitsemist vastu võtvale fondivalitsejale viivitamata kätte.
(2) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui see on esitatud oluliste puudustega.
(3) Finantsinspektsioon võib keelduda tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui:
1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) üle antava tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või üleandmine võib kahjustada vastu võtva fondivalitseja teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve;
3) tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada valitsemist vastu võtva fondivalitseja finantsseisundit;
4) valitsemist vastu võtva fondivalitseja organisatsiooniline ülesehitus, töökorraldus või juhtide või töötajate maine, kvalifikatsioon või kogemused ei ole piisavad sellise tööandja pensionifondi valitsemiseks;
5) pärast tööandja pensionifondi valitsemise ülevõtmist ei vasta valitsemist vastu võtva fondivalitseja omavahendid või neile vastav vara käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, annab Finantsinspektsioon fondi valitsemise üleandmise loa üksnes siis, kui selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus nõustub fondi valitsemise üleandmisega. Kahe nädala jooksul tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisest arvates teavitab Finantsinspektsioon sellest valitsemist üle andva fondivalitseja lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(5) Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa selle fondi pakkumise teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon valitsemist vastu võtvat fondivalitsejat teises lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumise tingimustest ühe nädala jooksul valitsemist üle andva fondivalitseja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt nende tingimuste saamisest arvates.
(6) Kui Finantsinspektsioon saab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt teabe tööandja pensionifondi pakkumise tingimuste muudatuste kohta, teavitab ta neist viivitamata valitsemist vastu võtvat fondivalitsejat.
(7) Kui valitsemist vastu võttev fondivalitseja ei ole viie nädala jooksul Finantsinspektsiooni poolt tööandja pensionifondi vara üleandmise loa andmise otsusest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitamisest arvates saanud selles lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumise tingimusi, võib ta alustada tööandja pensionifondi pakkumist selles lepinguriigis, arvestades lepinguriigis tööandjapensioni käsitlevates õigusaktides sätestatud nõudeid.
(8) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on Eesti fondivalitseja ja valitsemist vastu võttev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, annab Finantsinspektsioon oma nõusoleku tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks kaheksa nädala jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastava taotluse saamisest arvates.
(9) Finantsinspektsioon võib keelduda tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks nõusoleku andmisest, kui selle tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve.
(10) Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa selle, et valitsemist vastu võttev teise lepinguriigi fondivalitseja pakub tööandja pensionifondi Eestis, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tingimustest, millele peab vastama tööandja pensionifondi pakkumine Eestis, nelja nädala jooksul fondivalitsemise üleandmise loa andmise kohta teabe saamisest arvates.
(11) Finantsinspektsioon teavitab teise lepinguriigi, mille tööandja pensionifondi pakutakse Eestis, finantsjärelevalve asutust ka kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tingimuste olulistest muudatustest.
(12) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisega kaasneva piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 438 ega § 440 lõikeid 4–8.
(13) Finantsinspektsiooni ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse erimeelsuse korral tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemisel on Finantsinspektsioonil õigus erimeelsuse lahendamiseks pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt.”;
39) paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Ühendatava või ühendava fondi osakuomanikel või aktsionäridel ei ole õigust nõuda fondi osakute või aktsiate tagasivõtmist, kui fond on kinnine või kui aktsiaseltsifondi ühinemislepingus on aktsiate tagasivõtmine välistatud ja see on ühinemisotsusega heaks kiidetud.”;
40) paragrahvi 163 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
41) paragrahvi 166 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustuslik pensionifond võib ühineda üksnes teise kohustusliku pensionifondiga.”;
42) paragrahvi 216 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas tuleb fondi investeerimispoliitika kirjeldamisel märkida, kas ja kuidas järgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ning kas ja kuidas võetakse investeerimisotsuste tegemisel arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.”;
43) paragrahvi 223 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab oma tegevuses arvestama käesoleva seaduse §-des 309, 340, 341 ja 343 sätestatut, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtimisel lähtutakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4, § 49 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2, §-des 310–312, 342, 354 ning § 362 lõigetes 4–7 tööandja pensionifondi valitseja või aktsiaseltsifondi kohta sätestatust, kohaldades pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi käesoleva seaduse § 347 lõikes 3 sätestatud võtmefunktsioonide hulka kuulub ka aktuaari funktsioon, mille täitmise eest vastutab aktuaar, kes peab omama ja vajaduse korral olema võimeline tõendama kindlustus- ja finantsmatemaatilisi teadmisi ning kogemusi, mis vastavad fondi tegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktuaar:
1) koordineerib ja jälgib tehniliste eraldiste arvutamist;
2) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasust;
3) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti;
4) võrdleb tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi ja oma senist kogemust;
5) teavitab fondi juhatust ja nõukogu liikmeid tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest;
6) annab arvamuse suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskide hindamise põhimõtete kohta, kui fond katab nimetatud riske;
7) annab arvamuse edasikindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, kui neid kasutatakse;
8) osaleb fondi riskijuhtimissüsteemi rakendamises.”;
44) paragrahvi 224 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-des 347–350” tekstiosaga „käesoleva seaduse §-des 347–350 ja 3631”;
45) paragrahvi 224 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi riskikontrolli funktsioon peab lisaks käesoleva seaduse § 3631 lõikes 1 sätestatule võimaldama fondi tehniliste eraldiste moodustamisega kaasnevate riskide ning juhul, kui fond katab suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske, nende riskide juhtimisega omakorda kaasnevate riskide jälgimist ja mõõtmist.
(6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab korraldama oma riskide hindamise vastavalt käesoleva seaduse §-le 3632, hõlmates järgmist:
1) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete hinnang, kui fondivalitseja on aktuaari funktsiooni täitmise andnud edasi fondi sissemakseid tegevale tööandjale;
2) oma üldise maksevõime ja vajaduse korral tehnilistele eraldistele vastava vara suuruse taastamiseks võetavad meetmed;
3) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele väljamaksete tegemisega seotud riskide hinnang koos käesoleva seaduse § 228 lõikes 11 sätestatud meetmete võtmise tingimustega ja nende meetmete tõhususe hinnanguga, võimalik väljamaksete indekseerimine ja selle mõju ning fondi sissemakseid tegevate tööandjate käesoleva seaduse § 226 lõike 5 kohaselt antud garantiide või edasikindlustuse kasutamise mõjuhinnang.”;
46) paragrahvi 230 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta avalikustatav teave peab olema tõene ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla eksitav.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asukohas, tema filiaalides ja veebilehel peab sinna fondi sissemakseid tegeval ja tegema hakkaval tööandjal ning igal tema pensioniskeemiga hõlmatud isikul olema võimalus tutvuda vähemalt käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentidega.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule peab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kord aastas esitama igale oma pensioniskeemiga hõlmatud isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva seaduse § 941 lõigetes 1–4 ja 6–9 sätestatud nõuetele vastava pensioniteatise, kohaldades fondi osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama lisaks käesoleva seaduse § 941 lõikes 1 sätestatule järgmist teavet:
1) pensioniskeemis sisalduvate garantiide olemus, sealhulgas pensioniskeemiga hõlmatud isikule tulevikus väljamaksmisele kuuluvad summad, mille suurus on määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi või sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandja poolt garanteeritud, koos viitega sellele, kust on võimalik saada garantiide kohta lisateavet;
2) pensioniskeemile vastavate tehniliste eraldiste ja neile vastava vara suurus;
3) pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehtavate väljamaksete suuruse arvutamisel kasutatud annuiteedimäär, annuiteedi kestus ja muud eeldused, kui väljamakseid tehakse annuiteedina;
4) pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehtavate väljamaksete suurus, juhul kui sissemaksete tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas sätestatud tähtpäeva saabumist.
(5) Pensioniskeemiga hõlmatud isiku nõudmisel ja hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete algust teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikut talle pakutavatest väljamakseviisidest.
(6) Kui pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehakse väljamakseid, teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond teda vähemalt kord aastas väljamaksetest, millele tal veel õigus on, ja valitud väljamakseviisist.
(7) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid peavad olema avalikustatud selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondilt käesolevas lõikes nimetatud dokumentide tõlkimist eesti keelde.
(8) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide ärakirjad annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikule viimase nõudmisel tasuta.”;
47) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Aktuaari funktsiooni või teiste käesoleva seaduse § 347 lõikes 3 sätestatud võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tuleb määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil enne ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist sellest teavitada Finantsinspektsiooni.”;
48) seaduse 16. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 2331 järgmises sõnastuses:
„§ 2331. Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond (edaspidi käesolevas jaos üleandja) võib käesolevas seaduses sätestatud tingimustel oma pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused ja vara või osa neist (edaspidi käesolevas jaos kohustused ja vara) üle anda Eestis või teises lepinguriigis asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba (edaspidi mõlemad käesolevas jaos vastuvõtja).
(2) Kohustused ja vara antakse üle kohustuste ja vara üleandmise lepinguga, milles sätestatakse üleandja ja vastuvõtja õigused ja kohustused. Kohustuste ja vara üleandmise lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada pensioniskeemiga hõlmatud isikute huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha üleandmisega seotud kulude katmist üleandja ega vastuvõtja teiste pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvelt.
(3) Üleandja teavitab oma pensioniskeemiga hõlmatud isikuid kohustuste ja vara üleandmise tingimustest.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohustuste ja vara üleandmiseks on vajalik nõusolek sellesse pensionifondi sissemakseid tegevalt tööandjalt ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute enamikult, sealhulgas selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute enamikult, kellele tehakse juba väljamakseid.
(5) Kohustuste ja vara üleandmise loa saamiseks tuleb vastuvõtjal esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi koos käesolevas jaos taotlus):
1) üleandja ja vastuvõtja ärinimi ja asukoha aadress ning teine lepinguriik, kui üleandja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond;
2) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja, kelle pensioniskeemiga seotud kohustused ja vara üle antakse, ärinimi ja asukoha aadress;
3) nõusolek kohustuste ja vara üleandmiseks määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sissemakseid tegevalt tööandjalt ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute enamikult, sealhulgas selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute enamikult, kellele tehakse juba väljamakseid;
4) teised lepinguriigid, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse pensioniskeemi suhtes, millega seotud kohustused ja vara üle antakse;
5) kohustuste ja vara üleandmise leping;
6) käesoleva seaduse § 221 lõikes 1 nimetatud avaldus ja dokumendid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja muutmise kooskõlastamiseks;
7) olulisemad tingimused pensioniskeemis, millega seotud kohustused ja vara üle antakse;
8) üle antavate tehniliste eraldiste ja muude kohustuste ning neile vastava vara loetelu ja suurus.
(6) Vastuvõtjal tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetes ja dokumentides menetlemise ajal toimunud muudatustest viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.
(7) Kui üleandja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kohustuste ja vara üleandmise loa taotluse saamisest ja edastab selle talle.
(8) Kohustuste ja vara üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 1373 lõikeid 1–9 ja 13, rakendades fondivalitseja kohta sätestatut määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes ja fondi osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(9) Kohustuste ja vara üleandmisega kaasneva määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 229 lõiget 3.
(10) Kui vastuvõtja on teises lepinguriigis asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või kindlustusandja, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi kohta tegevusluba, on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmiseks vajalik selle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba.”;
49) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Kui usaldusosanik ei ole oma sissemakset täielikult tasunud ja usaldusfondi kohustust ei ole võimalik täita usaldusfondi vara arvel, vastutab usaldusosanik usaldusfondi ees oma tasumata sissemakse ulatuses. Sissemakse tasumist usaldusfondile saab nõuda ka võlausaldaja, arvestades ühingulepingu tingimusi sissemaksete tasumise kohta. Usaldusosaniku vastutusele ei kohaldata äriseadustiku §-e 101 ja 124 ning § 132 lõiget 1.”;
50) paragrahvi 270 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Fondi aastaaruandes esitatud bilanss ning kulude ja tulude aruanne peavad olema auditeeritud.”;
51) paragrahvi 287 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Depositooriumil ja depositooriumi töötajatel tuleb teatada käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest vastavalt käesoleva seaduse § 343 lõikele 1. Rikkumisest teatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 343 lõiget 2.”;
52) paragrahvi 287 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Depositoorium kehtestab oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra, mis võimaldab sõltumatut ja autonoomset õigusrikkumisest teavitamist.”;
53) paragrahvi 301 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesolevas lõikes sätestatud piirangut ei kohaldata tööandja pensionifondi depositooriumi suhtes.”;
54) paragrahvi 302 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „käesolevas peatükis” tekstiosaga „käesoleva seaduse 24. peatükis”;
55) paragrahvi 303 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositooriumi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 24. peatükis eurofondi depositooriumi kohta sätestatut, rakendades fondi aktsionäride või osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.”;
56) paragrahvi 303 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
57) paragrahvi 306 lõike 5 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „ning muude käesoleva seaduse §-s 307 nimetatud teenuste”;
58) paragrahvi 310 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Välisriigi kodaniku puhul on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolude välistamise tõendamiseks aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.
(6) Kui isiku päritoluriigis ei väljastata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumenti, on aktsepteeritav ka vastava välisriigi pädeva notari, kohtu- või haldusorgani dokument, mis tõendab isiku poolt notari, kohtu- või haldusorgani või muu pädeva organi ees antud vande tõesust, tingimusel et selle dokumendi väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.”;
59) paragrahvi 311 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni fondivalitseja juhi, audiitorettevõtja ja siseaudiitori funktsiooni täitva isiku valimise, määramise või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne asjakohase otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3 või 4 nimetatud teabe ja lõikes 5 nimetatud kinnituse. Nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.”;
60) paragrahvi 311 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjaga.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik valitakse või määratakse mitmendat korda ja isiku kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, 3 või 4 esitatud teave ei ole muutunud, võib fondivalitseja esitada Finantsinspektsioonile vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku kirjalikus vormis kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja tema kohta varem esitatud andmed ei ole muutunud.
(7) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni fondivalitseja juhi, siseaudiitori ja audiitorettevõtja tagasiastumise avalduse saamisest viivitamata.”;
61) paragrahvi 320 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Finantsinspektsioon vaatab tegevusloa ulatuse muutmise avalduse läbi ning teeb otsuse täiendava tegevusloa andmise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast nõuetekohase taotluse esitamist.”;
62) paragrahvi 335 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punkti 3 kohast nõuet korrigeerida juhul, kui eelmise kalendriaastaga võrreldes on fondivalitseja majandustegevuses toimunud muutusi, mida Finantsinspektsioon peab oluliseks. Täpsemad tingimused nõude korrigeerimiseks on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklis 34c.”;
63) paragrahvi 343 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Fondivalitseja kehtestab oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra, mis võimaldab sõltumatut õigusrikkumisest teavitamist.”;
64) paragrahvi 347 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „funktsioon” tekstiosaga „(edaspidi võtmefunktsioon)”;
65) paragrahvi 353 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesolevas paragrahvis tegevisiku kohta sätestatut ei kohaldata fondivalitseja nõukogu liikme isiklikule tehingule.”;
66) paragrahvi 353 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust väärtpaberiportfelli valitseja ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse.”;
67) seaduse 27. peatüki 3. jao 4. jaotise ja § 362 pealkirjast jäetakse välja sõna „kohustusliku”;
68) paragrahvi 362 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:
„(4) Tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavateks isikuteks tohib valida või määrata vaid isikud, kellel on võtmefunktsiooni korraldamiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine.
(5) Tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutav isik peab olema erinev sellesse pensionifondi sissemakseid tegevas tööandjas sarnase võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutavast isikust. Käesolevas lõikes sätestatud piirangust kõrvalekaldumine on lubatud, kui see on põhjendatud fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes ning fondivalitseja rakendab sellise tegevusega kaasneva huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmeid.
(6) Käesoleva seaduse § 310 lõigetes 4–6 fondivalitseja juhi kohta sätestatut kohaldatakse ka tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavate isikute suhtes.
(7) Tööandja pensionifondi võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavatest isikutest Finantsinspektsiooni teavitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 311 lõigetes 1, 3 ja 5–8 sätestatut.”;
69) paragrahvi 363 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Fondivalitseja, kellele on antud õigus valitseda kohustuslikke pensionifonde, on kohustatud valitsema konservatiivset pensionifondi.
(2) Fondivalitseja võib valitseda kohustuslikke pensionifonde, kui nende pensionifondide tingimuste ja prospektide kohaselt on nende investeerimispoliitikad tema hinnangul piisavalt erinevad või neid pensionifonde pakutakse erinevas vanuses osakuomanikele.
(3) Fondivalitsejal ei ole kohustust täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimust, kui tema ühinemisest teise fondivalitsejaga või kohustusliku pensionifondi valitsemise ülevõtmisest on möödunud vähem kui kaks aastat.”;
70) seaduse 27. peatüki 3. jao 4. jaotist täiendatakse §-dega 3631 ja 3632 järgmises sõnastuses:
„§ 3631. Täiendavad nõuded tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioonile
(1) Tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioon peab võimaldama jälgida ja mõõta tööandja pensionifondi valitsemisega kaasnevaid riske, eelkõige seoses järgmiste tegevustega:
1) tööandja pensionifondi ning tema valitseja vara ja kohustuste haldamine;
2) investeeringute tegemine;
3) likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine;
4) operatsiooniriski juhtimine;
5) riskimaandamise meetmete kasutamine.
(2) Investeeringute tegemisega seotud riskide jälgimine ja mõõtmine peab hõlmama ka võimalikke tööandja pensionifondi vara investeerimisega kaasnevaid keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske.
§ 3632. Tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hindamine
(1) Tööandja pensionifondi valitseja peab korraldama oma riskide hindamise, mis peab olema proportsionaalne ja viidud läbi, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ning kehtestama oma riskide hindamiseks ja andmete säilitamiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed.
(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, peab tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hindamisel kirjeldama, kuidas võetakse riskide hindamist arvesse tööandja pensionifondi valitseja juhtimises ja otsustusprotsessis, ning andma oma hinnangu vähemalt järgmisele:
1) riskijuhtimissüsteemi tõhusus;
2) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete asjakohasus ja piisavus, kui fondivalitseja on võtmefunktsiooni täitmise andnud edasi oma valitsetavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegevale tööandjale;
3) fondivalitseja operatsiooniriskid;
4) võimalikud uued riskid, sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riskid, sotsiaalsed riskid ning õigusaktide muudatustest tingitud vara amortiseerimise riskid, kui tööandja pensionifondi vara investeerimisel võetakse nimetatud riske arvesse.
(3) Tööandja pensionifondi valitseja peab kehtestama protseduurid, mis on vastavuses tema äritegevusega seotud riskide olemuse, ulatuse ja keerukusastmega ning võimaldavad tuvastada ja hinnata eesseisvaid lühi- ja pikaajalisi riske, mis võivad mõjutada fondivalitseja võimekust oma kohustusi täita. Kasutusele võetud meetodite kirjelduse peab esitama tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hinnangus.
(4) Tööandja pensionifondi valitseja peab oma riske hindama vähemalt iga kolme aasta tagant ja viivitamata pärast olulisi muutusi tema valitsetava tööandja pensionifondi riskiprofiilis.
(5) Tööandja pensionifondi valitseja äristrateegia peab arvesse võtma oma riskide hindamise käigus tehtud järeldusi.”;
71) paragrahvi 365 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) vara investeerimine antakse edasi Eestis või välisriigis asutatud ja tegevusluba omavale fondivalitsejale või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise õigust omavale krediidiasutusele või investeerimisühingule.”;
72) seaduse 27. peatüki 4. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 3681 järgmises sõnastuses:
„§ 3681. Tööandja pensionifondi valitseja ülesannete edasiandmise erisus
Võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisest kolmandale isikule peab tööandja pensionifondi valitseja enne ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist teavitama Finantsinspektsiooni.”;
73) paragrahvi 411 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse sõna „ühe” sõnaga „kahe”;
74) paragrahvi 438 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21)” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)”;
75) paragrahvi 438 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui Finantsinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele mitte edastada, teavitab ta sellest fondivalitsejat kolme kuu jooksul viimaselt andmete saamisest arvates.”;
76) paragrahvi 438 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat, kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on teatanud tööandja pensionifondi pakkumiseks kehtestatud tingimuste muutmisest selles lepinguriigis.”;
77) paragrahvi 440 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lepinguriigi tööandja pensionifondi vara, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale, tuleb hoida depositooriumis vastavalt käesoleva seaduse § 286 lõikes 3 ning §-des 289–292, 296–299 ja 302 tööandja pensionifondi depositooriumi ülesannete kohta kehtestatud nõuetele.”;
78) paragrahvi 440 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „direktiivis 2003/41/EÜ” tekstiosaga „direktiivis (EL) 2016/2341”;
79) paragrahvi 440 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kahe kuu jooksul Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest arvates teavitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutust nõuetest tööandja pensionifondi kohta avalikustatavale teabele ja muudest tingimustest, millele käesoleva seaduse, tulumaksuseaduse, töölepingu seaduse ning muude asjakohaste seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt peab vastama lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumine Eestis.”;
80) paragrahvi 453 lõikes 1 asendatakse sõnad „Väikefondi valitseja” sõnadega „Eestis asutatud väikefondi valitseja”;
81) seaduse 30. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 4721 järgmises sõnastuses:
„§ 4721. Teises lepinguriigis pakutava tööandja pensionifondi vara kasutamise ja käsutamise piiramise erisus
Järelevalve teostamisel fondivalitseja üle, kelle valitsetavat tööandja pensionifondi pakutakse teises lepinguriigis, rakendab Finantsinspektsioon vajaduse korral käesoleva seaduse §-s 462 sätestatud meetmeid ka siis, kui seda taotleb selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus.”;
82) paragrahvi 473 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi, on Finantsinspektsioonil õigus taotleda selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et viimane arestiks lepinguriigi tööandja pensionifondi valitseja või tema depositooriumi kontod või rakendaks nimetatud isikute varale kasutamise või käsutamise keeldu või piirangut vara säilimise tagamiseks.
(6) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumise üle järelevalve teostamisel esineb Finantsinspektsioonil erimeelsus selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, on Finantsinspektsioonil õigus erimeelsuse lahendamiseks pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 31 punkti c kohaselt.”;
83) paragrahvi 474 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva seaduse §-s 462 sätestatud meetmeid võib Finantsinspektsioon rakendada ka selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotlusel, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse.”;
84) paragrahvi 516 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:
„(8) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 31 sätestatud kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra rakendatakse alates 2019. aasta 2. septembrist.
(9) Käesoleva seaduse §-s 651 sätestatud valitsemistasu määra vähendav kordaja arvutatakse esimest korda vara väärtuse 2020. aasta 3. jaanuari seisuga ja valitsemistasu määra vähendamist rakendatakse alates sama aasta 1. veebruarist.
(10) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud valitsemistasu määra vähendamiseni rakendatakse käesoleva seaduse kuni 2019. aasta 1. jaanuarini kehtinud § 65 lõike 8 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud valitsemistasu määra vähendamise korda.”;
85) paragrahvi 523 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „2019. aasta 1. jaanuari” tekstiosaga „2019. aasta 2. septembrit”;
86) paragrahvi 523 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Rahandusministeerium analüüsib enne 2024. aasta 1. oktoobrit käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasumäärade piirangute ja valitsemistasu osana käesoleva seaduse §-s 652 sätestatud edukustasu rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab ettepaneku nende muutmiseks või kehtivusaja pikendamiseks.”;
87) seadust täiendatakse §-ga 5231 järgmises sõnastuses:
㤠5231. Kohustusliku pensionifondi edukustasu
(1) Kui edukustasu kohaldatakse enne 2019. aasta 31. augustit registreeritud kohustusliku pensionifondi suhtes, peab selle pensionifondi osaku puhasväärtuse kumulatiivne kasv ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivset kasvu 2019. aasta 31. augustist arvates.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võrdsustab pensionifondi valitseja edukustasu arvutamiseks käesoleva seaduse § 652 lõikes 3 sätestatud puhasväärtuse indeksi ja võrdlusindeksi väärtuste alguspunktid 2019. aasta 31. augusti seisuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi edukustasu arvestusperioodi alguskuupäev on 2019. aasta 31. august ja arvestusperiood on neli kuud.
(4) Käesoleva seaduse § 652 lõikes 5 sätestatud kohustusliku pensionifondi viimase kümne aasta suurima puhasväärtuse indeksi 31. detsembri väärtuse asemel võrreldakse perioodil 2019–2029 edukustasu arvestusperioodi alguskuupäeva puhasväärtuse indeksi väärtust kõigi selle puhasväärtuse indeksi 31. detsembri väärtustega alates edukustasu esmakordse tasumise hetkest ja võetakse edukustasu arvestamisel alguskuupäeva väärtusena aluseks neist suurim.”;
88) paragrahvi 525 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 363 lõikes 4” tekstiosaga „§ 363 lõikes 3”;
89) paragrahvis 527 asendatakse tekstiosa „2020. aasta 1. oktoobriks käesoleva seaduse §-des 121–133 sätestatud” tekstiosaga „2024. aasta 1. oktoobriks käesolevas seaduses sätestatud”;
90) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21), muudetud direktiividega 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73) ja 2013/14/EL (ELT L 145, 31.05.2013, lk 1–3);”;
91) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).”.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 457 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 457. Fondi tingimuste, aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja ja nende muutmise kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise ja fondivalitseja registreerimise taotlemine
(1) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
(2) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muutmise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot.”;
2) paragrahvi 463 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta tagant.”;
3) paragrahvi 463 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, mida pakutakse teistes lepinguriikides, nimetades need lepinguriigid.
(22) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist, mille valitsemise loa ta on fondivalitsejalt ära võtnud, ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, kellelt ta on tegevusloa ära võtnud.”;
4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).”.
§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Edasikindlustusandja võib edasikindlustuslepinguga võtta üle ka teisele edasikindlustusandjale üle antud kindlustusriskid (edaspidi retrotsessioon) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) nimetatud tööandja kogumispensioni asutuse pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustustega seotud riskid.”;
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).”.
§ 4. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10–21);”;
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).”.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 13. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2–6, 10–36, 41, 69 ja 84–89 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter