Teksti suurus:

Kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2019
Avaldamismärge:RT I, 28.12.2018, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.12.2018 otsus nr 364

Kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 12.12.2018

§ 1. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „, riikliku koolitustellimuse”;

2) paragrahvi 5 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. peatükk
Õppe läbiviimise õigus ja kvaliteedi hindamine
”;

4) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tähtajaline” sõnadega „või tähtajatu”;

5) paragrahvi 8 lõike 4 kolmas lause ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kooli asutamisel”;

7) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade loetelu;
3) pädevate asutuste hinnang terviseohutusele ja õppetööks kavandatavate ruumide vastavuse kohta ohutusnõuetele;”;

8) paragrahvi 10 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine õppe avamisel uues õppekavarühmas

(1) Õppe läbiviimise õiguse saamiseks uues õppekavarühmas, välja arvatud isikuarengu õppekavarühmas, esitab kool taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust. Munitsipaalkool kooskõlastab taotluse enne selle esitamist kooli pidajaga.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

§ 101. Isikuarengu õppekavarühmas õppe läbiviimise taotlemine

(1) Isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval õppetöö läbiviimise alustamiseks esitab kool taotluse ja asjaomase õppekava valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne õppetöö algust.

(2) Taotluse rahuldamiseks hindab valdkonna eest vastutav minister kutsevaliku õppekava vastavust kutseharidusstandardi nõuetele.”;

10) paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb Haridus- ja Teadusministeerium õppekavarühmas ekspertiisi. Haridus- ja Teadusministeerium võib ekspertiisi tegemise volitada riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud isikule, sõlmides selleks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Ekspertiisi käigus hinnatakse:”;

11) paragrahvi 11 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutatavust ja vastavust kutseharidusstandardi nõuetele;
2) kavandatavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade piisavust õppekavarühmas õppe läbiviimiseks;
3) õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust;”;

12) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool taotleb asjaomases õppekavarühmas korduva ekspertiisi tegemist, lisatakse korduva ekspertiisi taotlusele sisehindamise aruanne.

(12) Korduva ekspertiisi käigus hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatut ekspertiisi taotlusele lisatud sisehindamise aruande alusel.”;

13) paragrahvi 11 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „kulu ei või olla suurem kui 640 eurot” sõnadega „kulu ei või olla suurem kui 1200 eurot”;

14) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „lisatõendite alusel” sõnadega „ning teeb ühe järgmistest otsustest:
1) anda õppe läbiviimise õigus tähtajatult;
2) anda õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks;
3) mitte anda õppe läbiviimise õigust.”;

15) paragrahvi 12 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine ja selle lõppemine

(1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
2) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutust;
3) kool ei ole 12 kuu jooksul pärast õppe läbiviimise õiguse saamist alustanud õppetööd või õppetöö on vastavas õppekavarühmas olnud peatatud 12 kuud järjest;
4) kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või kvaliteedi hindamisel esitanud valeandmeid;
5) õppekavarühmas ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele, mille kehtestab käesoleva seaduse § 141 alusel moodustatud hindamisnõukogu;
6) kool on lõpetanud tegevuse.

(2) Kui õppe läbiviimise õigus on kehtetuks tunnistatud, kaotab kool õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.

(3) Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse kooli pidajale ja koolile kätte posti teel või adressaadi nõusolekul elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 4 sätestatud alusel, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.

(5) Õppekavarühmas tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool esitab tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saamiseks käesoleva seaduse § 11 lõikes 11 sätestatud korduva ekspertiisi tegemise taotluse ja sisehindamise aruande vähemalt kuus kuud enne õppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist. Kui õppekavarühmas tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool ei esita Haridus- ja Teadusministeeriumile taotlust või kui valdkonna eest vastutav minister teeb korduva ekspertiisi tulemusel otsuse mitte anda õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.

(6) Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.

(7) Kui õppe läbiviimise õigus lõpeb tähtaja möödumise tõttu, on valdkonna eest vastutaval ministril põhjendatud juhul õigus pikendada õppe läbiviimise õigust arvestusega, et õppivad õpilased saaks õppekava nominaalkestuse jooksul õpingud lõpetada, ja kohustada kooli lõpetama õpilaste vastuvõtu.

(8) Kui õppe läbiviimise õigus tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel või see lõpeb tähtaja möödumise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel, teavitab kooli pidaja sellest õpilasi või nende seaduslikke esindajaid ja tagab õpilastele võimaluse lõpetada õpingud kas samas või teises koolis.”;

18) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

§ 141. Kutseõppe kvaliteedi hindamine

(1) Kutseõppe kvaliteedi hindamine (edaspidi kvaliteedi hindamine) on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust.

(2) Kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Valdkonna eest vastutav minister võib kvaliteedi hindamise korraldamise volitada riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud isikule, sõlmides selleks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

(3) Kvaliteedi hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kvaliteeti hindab hindamisnõukogu, mille moodustab ja mille töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister või volitatud riigi sihtasutuse või halduskoostöö seaduse alusel valitud isiku juhtorgan.

(5) Hindamisnõukogu koosseisus on:
1) vähemalt kolm kutseharidusstandardis nimetatud kutseõppe õppevaldkondade eksperti, kelle nimetab kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu;
2) vähemalt kuus tööandjate keskorganisatsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajat;
3) vähemalt üks kutseõppeasutuste esindaja;
4) vähemalt üks õpilaste esindaja.

(6) Kvaliteedi hindamise tulemusena otsustab hindamisnõukogu järgmise hindamise tähtaja ning teavitab vajaduse korral Haridus- ja Teadusministeeriumi olulistest mittevastavustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondades.”;

19) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „rahaliste vahendite” sõnadega „ja vara”;

20) paragrahvi 15 lõike 2 punktist 7 ja § 17 lõike 5 punktist 7 jäetakse välja sõnad „, eelarve täitmise aruande”;

21) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) korraldab kooli arengukava koostamise, vastutab arengukava elluviimise eest ning kinnitab kooli arengukava täitmise aruande;”;

23) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) kooskõlastab kooli kasutusse antud riigivaraga seotud toiminguid;”;

26) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas nende koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata;”;

27) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) annab hinnangu kooli arengukava eesmärkide saavutamisele ning koostööle riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega;”;

29) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas nende koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata.”;

31) paragrahvi 19 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sisehindamine on kooli arengukava koostamise ja kvaliteedi hindamise sisendiks.”;

32) paragrahvi 19 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 22 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ühisõppekava” sõnadega „ja kutsevaliku õppekava”;

34) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kutsevaliku õppekava on tasemeõppe õppekava, mille käigus omandatakse erialaõppe alustamiseks vajalikud kompetentsid teisel kvalifikatsioonitasemel.”;

35) paragrahvi 23 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kutsestandardi” sõnadega „või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite”;

36) paragrahvi 23 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme Haridus- ja Teadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul Kaitseministeerium ja sisekaitseliste õppekavade puhul Siseministeerium.”;

37) paragrahvi 24 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ametialase” sõnadega „ning võtmepädevuste”;

38) paragrahvi 24 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „omandatavad” sõnadega „kutsed ja”;

39) paragrahvi 24 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „nõuetele” sõnadega „ja õppekava avamise põhjendatust”;

40) paragrahvi 24 lõike 4 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „nõuetele” sõnadega „või mille avamist ei peeta põhjendatuks”;

41) paragrahvi 24 lõikes 9 asendatakse sõnad „pikendatud kuueks aastaks” sõnadega „antud tähtajatult”;

42) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse vähemalt põhihariduse olemasolu.”;

43) paragrahvi 32 lõikes 7 asendatakse sõnad „Erivajadusega isikute” sõnadega „Haridusliku erivajadusega õpilase”;

44) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Koolis võib avada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõppe juhul, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekava alusel. Mittestatsionaarse õppe avamise otsustab kooli pidaja.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud õppe korraldamisel laienevad koolile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses õppekoormust, hindamist, õppekavasid, toetusi, koolivaheaegu, kooli lõpetamise tingimusi ning õpilase õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted, muus osas kohaldatakse käesolevat seadust.”;

45) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus.”;

46) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õpetaja lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus (edaspidi lähtetoetus).

(2) Lähtetoetust võib taotleda isik, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast lõpetamist esmakordselt kooli tööle õpetajana;
2) on asunud esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud kõrgharidustaseme õppe käigus, tingimusel et eelnevate õpingute lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele jäi kuni üks aasta ning lähtetoetuse taotlus on esitatud nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse lõpetamist;
3) on asunud esmakordselt tööle õpetajana, välja arvatud üldhariduslike ainete õpetajana, kuni kolm aastat enne kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse alustamist või kutseõpetaja kutsestandardis nimetatud kompetentside tõendamist ning esitab lähtetoetuse taotluse nelja kuu jooksul pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse omandamist.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele peab lähtetoetuse taotleja:
1) töötama vähemalt 0,5 ametikohaga kutseõppeasutuses õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine üldhariduskooli õpetajana;
2) vastama ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele;
3) valdama eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

(4) Kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra.

(5) Õpetaja lähtetoetust taotletakse, toetus makstakse välja ning see tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77 sätestatud alustel ja korras.”;

47) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

§ 411. Tugispetsialisti lähtetoetus

(1) Tugispetsialisti lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus.

(2) Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda tugispetsialist, kes:
1) on omandanud erialase kõrghariduse ning asub 18 kuu jooksul pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt kooli tööle eripedagoogina, sotsiaalpedagoogina või koolipsühholoogina;
2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogina, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine tugispetsialistina üldhariduskoolis;
3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele;
4) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

(3) Tugispetsialisti lähtetoetust taotletakse, taotlemise õigust pikendatakse, toetus makstakse välja ning see tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud alustel ja korras.”;

48) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) saada akadeemilist puhkust;”;

49) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud akadeemilist puhkust on õigus saada:
1) täisealisel taotlejal, kes õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 arvestuspunkti – kuni üks aasta;
2) tervislikel põhjustel – kuni kaks aastat;
3) aja- või asendusteenistuse puhul – kuni üks aasta;
4) lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.”;

50) seaduse 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 47 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantstehingud.

(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.

(3) Riigieelarvest eraldatakse koolile käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks tegevustoetust ja sihtotstarbelist toetust, mis jaotatakse koolidele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

(4) Tegevustoetus on toetus koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks.

(5) Tegevustoetuse komponendid on baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse tagamine. Baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhe on vähemalt 80 protsenti baasrahastamine ja kuni 20 protsenti tulemusrahastamine.

(6) Sihtotstarbeline toetus on koolile vajaduse korral määratav täiendav toetus riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevate tegevuste elluviimiseks.

(7) Koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid:
1) kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajad, sealhulgas kooli kutseeksamiga lõpetamise ja töökohapõhise õppe näitajad;
2) kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajad, sealhulgas kutsekeskhariduse õppekavade lõpetamise näitajad;
3) ühiskonna arengu toetamise näitajad, sealhulgas tööhõives osalemise ja õpingute jätkamise näitajad ning tööturu osapoolte ja õppeasutustega tehtava koostöö näitajad.

(8) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Koolituskoha arvestuslik alus on 60 arvestuspunkti mahus õpiväljundeid. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõuta õppekulude hüvitamist üheski kutseõpet korraldavas õppeasutuses, olenemata selle omandivormist.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(10) Riigi hallatavale koolile tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse eraldamise ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel kinnitab valdkonna eest vastutav minister tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga. Tegevustoetuse eraldamise käskkirjas määratakse muu hulgas:
1) tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse rahaline maht;
2) kooli ülesannetest ja riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused;
3) riigieelarvest rahastatavate hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv.

(11) Munitsipaal- ja erakooli pidajale riigieelarvest tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse eraldamine ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga, milles sätestatakse muu hulgas:
1) riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse rahaline maht ja eraldamise kord;
2) riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud ülesanded ja kohustused;
3) riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv, sealhulgas vajaduse korral eraldi hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv;
4) vajaduse korral muude vahendite määramise tingimused ja kord.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 2 ja lõike 11 punktis 2 nimetatud ülesannete ja kohustuste määramisel koostöös sotsiaalpartneritega lähtutakse tööturu vajadustest, registreeritud kutse- ja erialaliitude ettepanekutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning väljakujunenud koolivõrgust.

(13) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras õpilaselt, kes ei õpi käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel moodustatud koolituskohal. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra kehtestamisel tõsta määra kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.

(14) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe finantseerimise alused, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

52) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).”;

53) paragrahvi 48 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kooli põhimäärus viiakse käesoleva seaduse 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatustega kooskõlla 2019. aasta 1. septembriks.”;

55) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Õppekavarühmadele, mille kohta koolil on 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks, loetakse antuks tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanute kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 141 sätestatule.

(7) Õppekavarühmades, milles koolil on 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis vastavalt käesoleva seaduse §-s 11 sätestatule. Ekspertiisi kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium.”.

§ 2. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kutseõppe läbiviimise õigus antakse ettevõtjale tähtajalise või tähtajatu tegevusloaga, mille alusel on tal õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.”;

2) paragrahv 53 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel, ekspertiisi käigus või kvaliteedi hindamisel on esitatud valeandmeid.”;

4) paragrahvi 8 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemine ja andmine ning õppekavarühma ekspertiis toimuvad kutseõppeasutuse seaduse §-des 9–12 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.”;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 141 sätestatule.”;

6) paragrahvi 22 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Erakooli õppekulu kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 8 alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõikes 11 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel kehtestatud korras.”;

7) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik, kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus kutseõppeasutustele, riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alustel, tingimustel ja korras.”;

8) paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „Riiklikust koolitustellimusest ja”;

9) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Õppekavarühmadele, mille kohta koolil on 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks, loetakse antuks tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanute kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 141 sätestatule.

(4) Õppekavarühmades, milles koolil on 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 sätestatule. Ekspertiisi kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium.”.

§ 3. Kutseseaduse muutmine

Kutseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) haldusjärelevalve kutsenõukogude ja kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle;”;

2) paragrahvi 10 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiklikult tunnustatuks kõik kõrgharidustaseme õppekavad ja need kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, milles kutseõppe läbiviimise õigus on antud tähtajatult.”;

3) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kutse andmise õigus antakse kuni viieks aastaks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse andmise õigus antakse kõrgharidustaseme ja kutseõppe õppekavade kohta tähtajatult.”;

4) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse arv „8” arvuga „7”;

5) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kutse andmine on kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja) kompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena kantakse taotlejale antud kutse kutseregistrisse. Paberkandjal kutsetunnistus väljastatakse kutse saanud isikule tema taotlusel.”;

6) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Õppe lõpetamisel loetakse kutse isikule antuks registreeringuga kutseregistris ning kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega, kutseõppe lõpetamisel lõputunnistusel tehtava märkega ja kutse saanud isikule tema taotlusel kutsetunnistuse väljastamisega.”;

7) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kutsetunnistuse ja selle duplikaadi kutseregistris registreerimise ja väljaandmisega seotud kulud.”;

8) paragrahvi 172 lõikes 1 asendatakse sõnad „riikliku koolitustellimuse alusel” sõnaga „tegevustoetusest”;

9) paragrahvi 172 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe koolituskohal õppijale kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale.”;

10) paragrahvi 21 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kutsetunnistus on elektrooniline kanne kutseregistris ja selle alusel väljastatud dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele.”;

11) paragrahvi 21 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Paberkandjal kutsetunnistus on kehtiv ainult sellekohase kande olemasolu korral kutseregistris.”;

12) paragrahvi 22 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkursita valitud kutse andjana tegutseva õppeasutuse kutse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 16, 17, 18 ja 19 sätestatut, kõrghariduse õppekavade lõpetajate puhul ka §-des 21 ja 22 sätestatut.”;

14) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kutse andja ning kutsenõukogude tegevuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmisel teostab haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või halduslepingu alusel volitatud sihtasutus (edaspidi järelevalveorgan). Kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitud haldusleping, teostab haldusjärelevalvet kutseasutuse üle Haridus- ja Teadusministeerium.”;

15) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalveorgan teha kutseasutusele, kutsenõukogule või kutse andjale ettekirjutuse, milles esitab nõude lõpetada õigusrikkumine.”;

16) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kõik kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, millel on 2019. aasta 1. jaanuariks õppe läbiviimise õigus pikendatud kuueks aastaks, loetakse kutseseaduse tähenduses riiklikult tunnustatuks.”.

§ 4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „esimese osa”.

§ 5. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduse § 151 lõikes 3 asendatakse sõnad „selle pikendamist” sõnadega „kutseõppe kvaliteedi hindamist”.

§ 6. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on tegevustoetusest moodustatud koolituskohad;”;

2) paragrahvi 5 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Õppeasutus kehtestab õppetoetuste, välja arvatud vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra ning teeb selle õpilastele ja üliõpilastele teatavaks.”;

3) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põhitoetuse fondi koefitsiendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

4) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õppeasutusele eraldatav põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel eelmise aasta 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud tegevustoetusest moodustatud koolituskohal statsionaarses õppevormis õppinud õpilaste arvu ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.”;

6) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppeasutus jagab põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt tegevustoetusest moodustatud koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Õppeasutuse nõukogu kinnitab tingimused ja korra fondi jagamiseks õppevaldkonna õppekavade vahel.”.

§ 7. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 2020. aasta 1. septembril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees