Teksti suurus:

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2019
Avaldamismärge:RT I, 28.12.2018, 44

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.12.2018 otsus nr 371

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.12.2018

§ 1. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Paragrahvides 49–52 ja 541 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed.

(4) Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum selle väljaviimisel, sõltumata kasumi väljaviimise viisist ja vormist, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud erisoodustused, kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Kasumi väljaviimisena käsitatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha majandustegevuse üleviimist teise riiki.”;

2) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Paragrahvides 49–52, 541 ja 545 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed ning püsivasse tegevuskohta väljaviidav vara.”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Paragrahvi 53 lõikes 7 ja §-s 542 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, tehtud ülejääv laenukasutuse kulu.

(7) Paragrahvi 53 lõikes 8 ja §-s 543 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu kasum.”;

4) paragrahvi 2 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 3” tekstiosaga „lõigetes 3, 6 ja 7”;

5) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 4” tekstiosaga „lõigetes 4, 6 ja 7”;

6) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Paragrahvi 1 lõikes 6 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on majandusaasta.

(4) Paragrahvi 1 lõikes 7 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu majandusaasta.”;

7) paragrahvi 4 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2–4” tekstiosaga „lõigetes 2–4, 6 ja 7”;

8) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

§ 51. Maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing

(1) Tulumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehingut või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingute ahel võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.

(2) Lõike 1 kohaldamisel ei peeta tehingut või tehingute ahelat tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku majanduslikku sisu.”;

9) paragrahvi 23 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „väiksem kui null” tekstiosaga „ja suurem kui 6000”;

10) paragrahvi 311 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Lepinguriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis,” tekstiosaga „Eestis maksustatavat tulu saanud lepinguriigi residendist füüsiline isik”;

11) paragrahvi 311 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 42 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „väiksem kui null” tekstiosaga „ja suurem kui 500”;

13) paragrahvi 50 lõiget 11 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) dividendi makstakse välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividendi või sellise äriühingu müügist saadud kasu arvel § 543 alusel tulumaksuga maksustatud summa ulatuses.”;

14) paragrahvi 50 lõiget 11 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) dividendi makstakse § 545 alusel tulumaksuga maksustatud ja püsivasse tegevuskohta väljaviidud vara arvel.”;

15) paragrahvi 50 lõige 14 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 50 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ning makstud likvideerimisjaotiste”;

17) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast kolmandat lauset tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Kui vara, residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus tuuakse Eestisse, käsitatakse residendist äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena maksumaksja või tema püsiva tegevuskoha riigis kindlaks määratud vara väärtust. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest. Kui mitteresidendi püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara.”;

18) paragrahvi 50 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Arvestades lõikes 11 sätestatud osaluse määra ning lõikes 12 sätestatut, ei maksustata tulumaksuga lõigetes 2 ja 22 nimetatud väljamakset, mille aluseks on äriühingu saadud lõikes 11 nimetatud summa või lõikes 2 või 22 nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui lõikes 2 või 22 nimetatud väljamakse saajaid oli mitu, rakendatakse selle edasimaksmisel maksuvabastust saadud väljamakse osale, mis on võrdeline väljamakse maksustatud osaga.”;

19) paragrahvi 50 lõike 22 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist, maksab tulumaksu vara, sealhulgas likvideerimisjaotiste turuväärtuselt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registrist ilma likvideerimiseta kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teises äriühingus või kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt mitteresidendist äriühingu püsivas tegevuskohas.”;

20) paragrahvi 50 lõige 23 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-de 48–52” tekstiosaga „ja 541–543”;

22) paragrahvi 53 lõiget 4 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Eelmises lauses sätestatut ei kohaldata väärtpaberite rahastamisega seotud vara väljaviimise või tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara viiakse välja usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks, ning kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul selle väljaviimisest arvates tagasi Eestisse.”;

23) paragrahvi 53 lõike 42 teises lauses asendatakse tekstiosa „lõigetest 13 ja 14” tekstiosaga „lõikest 13”;

24) paragrahvi 53 lõikest 43 jäetakse välja sõnad „ilma likvideerimiseta”;

25) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 410–412 järgmises sõnastuses:

„(410) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasum viiakse välja § 502 alusel maksustatud tagastatud laenu arvel.

(411) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividend või sellise äriühingu müügist saadud kasu, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga ulatuses, mis on maksustatud vastavalt lõikele 8.

(412) Püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtutakse selles riigis kindlaks määratud vara väärtusest, kust vara toodi. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest.”;

26) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 413 järgmises sõnastuses:

„(413) Püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses käsitatakse ka väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahet vara väljaviimise hetkel ning püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud lõikes 412 nimetatud vara turuväärtuse ja sama lõike alusel kindlaksmääratud väärtuse positiivset vahet selle püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkel.”;

27) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Paragrahvi 541 alusel maksustatakse tulumaksuga tulu, mis oleks püsivale tegevuskohale omistatud, või kulu, mida ei oleks tehtud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, kui oleks puudunud §-s 51 nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.

(7) Paragrahvi 542 alusel maksustatakse tulumaksuga püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud ülejääv laenukasutuse kulu.

(8) Paragrahvi 543 alusel omistatakse mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale ja maksustatakse tema kasumina välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu püsiva tegevuskoha võtmetöötajatega ja mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega.”;

28) paragrahvi 54 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Lõigetes 1–21” tekstiosaga „ja §-s 544”;

30) paragrahvi 54 lõiget 41 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Paragrahvi 50 lõike 22 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust võib maha arvata ka jooksval kalendriaastal makstud avansilised maksed ja nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist.”;

31) paragrahvi 54 lõiget 5 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Paragrahvides 541 ja 543 nimetatud tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik.”;

32) seadust täiendatakse 101. peatükiga järgmises sõnastuses:

101. peatükk
KASUMI MAKSUSTAMISEST KÕRVALEHOIDUMISE VASTASED MEETMED

§ 541. Tulumaks maksueelise saamise eesmärgil tehtavalt tehingult

Tulumaksuga maksustatakse summa, mille residendist äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud §-s 51 nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.

§ 542. Tulumaks ülejäävalt laenukasutuse kulult

(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, ülejääv laenukasutuse kulu, mis ületab 3 000 000 eurot ning 30% residendist äriühingu majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (edaspidi amortisatsioonieelne kasum), osas, mis ületab residendist äriühingu kahjumit, välja arvatud juhul, kui:
1) residendist äriühing ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ja tal ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta või
2) laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul on nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht Euroopa Liidus, või
3) residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, valib lõike 8 kohaldamise.

(2) Ülejääv laenukasutuse kulu on summa, mille võrra residendist äriühingu mahaarvatav laenukasutuse kulu ületab intressitulu ja muud majanduslikult samaväärset maksustatavat tulu. Laenukasutuse kuluks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intressikulu igasuguselt võlakohustuselt ning muu kulu, mis on majanduslikult samaväärne rahaliste vahendite kaasamisel tekkinud intressi ja kuluga, sealhulgas:
1) maksed kasumiosaluslaenudelt;
2) vahetusvõlakirjadelt ja nullkupongvõlakirjadelt kogunenud arvestuslik intress;
3) alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad;
4) kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa;
5) kapitaliseeritud intress, mis on arvestatud sellega seotud vara bilansilise väärtuse hulka, või kapitaliseeritud intressi amortisatsioonikulu;
6) turuväärtuse põhimõtte alusel arvutatud rahastamise tootlusele vastavad summad;
7) asjaomase üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel tekkinud tinglik intress;
8) laenukasutusest ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidest tulenev vahetuskursikasum või -kahjum;
9) rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud.

(3) Finantsettevõtja on krediidiasutus, investeerimisühing, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fondivalitseja, kindlustusandja, edasikindlustusandja, tööandjapensioni kogumisasutus, pensionikindlustusasutus, alternatiivne investeerimisfond, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, keskne vastaspool või väärtpaberite keskdepositoorium.

(4) Finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontsern on kontsern, kuhu kuuluvad kõik üksused, mis on täielikult hõlmatud konsolideeritud finantsaruandega, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel.

(5) Sidusettevõtja on:
1) üksus, milles residendist äriühingul on otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist või mille kasumist on tal õigus saada vähemalt 25%;
2) füüsiline isik või üksus, kellel on maksumaksjas otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist, või kellel on õigus saada vähemalt 25% selle maksumaksja kasumist;
3) kõik asjaomased üksused, kui füüsilisel isikul või üksusel on maksumaksjas ja ühes või enamas üksuses otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25%.

(6) Pikaajaline avaliku sektori taristuprojekt on projekt, mille eesmärk on pakkuda, ajakohastada, käitada või hooldada suuremahulist vara, mida Euroopa Liidu liikmesriik peab üldist avalikku huvi pakkuvaks.

(7) Amortisatsioonieelne kasum arvutatakse, liites tulumaksuga maksustatavale tulule ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise eesmärgil korrigeeritud summad ning maksustamise eesmärgil korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad. Kui maksustamise eesmärgil korrigeeritud summasid ei ole, siis lähtutakse raamatupidamislikest summadest. Amortisatsioonieelsest kasumist jäetakse välja:
1) tulumaksust vabastatud tulu, sealhulgas tulu, mille arvel jaotatud kasumit ei maksustata;
2) kogu pikaajalise avaliku sektori taristuprojekti rahastamiseks kasutatud laenust saadud tulu.

(8) Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib valida, et tema ülejäävat laenukasutuse kulu ei maksustata, kui ta tõendab, et tema omakapitali ja koguvara suhe on sama või suurem kui kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, omakapitali ja koguvara suhe, ning kui on täidetud järgmised tingimused:
1) residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhet peetakse võrdseks kontserni omakapitali ja koguvara suhtega, kui residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhe on kontserni omast kuni kaks protsendipunkti väiksem;
2) kõiki varasid ja kohustusi hinnatakse sama meetodiga nagu konsolideeritud finantsaruandes, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel.

(9) Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib lähtuda lõikes 1 sätestatust kõrgemast ülejääva laenukasutuse kulu piirmäärast. Kõrgem ülejääv laenukasutuse kulu piirmäär arvutatakse kahes etapis:
1) suhtarv arvutatakse, jagades kolmandate isikutega seoses tekkinud kontserni ülejääva laenukasutuse kulu, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate ja lõike 1 punktis 2 nimetatud laenukasutuse kulu, kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, amortisatsioonieelse kasumiga;
2) saadud suhtarv korrutatakse residendist äriühingu amortisatsioonieelse kasumiga.

(10) Kui residendist äriühingu ülejääv laenukasutuse kulu jääb maksustamisperioodil allapoole käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäära, on residendist äriühingul õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel ülejäävalt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu kohta kuni käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärani ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutused tehakse §-s 544 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

§ 543. Tulumaks välismaise kontrollitava äriühingu kasumilt

(1) Residendist äriühingule omistatakse ja tema kasumina maksustatakse välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ning mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Residendist äriühingule omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega.

(2) Lõike 1 kohaldamisel peetakse tehingut või tehingute ahelat näilikuks, kui asjaomasel üksusel või püsival tegevuskohal ei oleks vara, millelt ta kogu või osa oma tulust saab, ja ta ei oleks võtnud vastavaid riske, kui teda ei kontrolliks äriühing, kus täidetakse selle vara ning nende riskidega seotud võtmetöötajate funktsiooni, mis on kontrollitava äriühingu tulu teenimisel määrava tähtsusega.

(3) Välismaise kontrollitava äriühinguna käsitatakse:
1) üksust, mille puhul residendist äriühingul üksi või koos oma sidusettevõtjatega on § 542 lõike 5 tähenduses otsene või kaudne osalus rohkem kui 50% hääleõigusena või ta omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50% kapitalist või tal on õigus saada rohkem kui 50% kõnealuse üksuse kasumist;
2) püsivat tegevuskohta.

(4) Lõiget 1 ei kohaldata residendist äriühingule, kelle kontrollitava äriühingu eelmise majandusaasta kasum ei ületa 750 000 eurot ja kelle muud äritulud, kasum tütarettevõtjatelt, sidusettevõtjatelt ja finantsinvesteeringutelt, intressitulud ning muud finantstulud kokku ei ületa samal perioodil 75 000 eurot.

§ 544. Tulumaksu deklareerimine ja maksmine

(1) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 541 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul §-s 51 nimetatud tehingu või tehingute ahela tõttu saamata jäänud tulu või kantud kulu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(2) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 6 ja § 541 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(3) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 542 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal tekkinud maksustatava ülejääva laenukasutuse kulu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(4) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 7 ja § 542 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(5) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 543 nimetatud äriühing on kohustatud Eestis maksustatava kasumi Maksu- ja Tolliametile deklareerima hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(6) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 8 ja § 543 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.”;

33) paragrahvi 544 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses

„(7) Paragrahvis 545 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul tema püsivasse tegevuskohta viidud vara maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(8) Maksumaksja on kohustatud kandma § 545 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, välja arvatud § 545 lõikes 3 nimetatud juhul.”;

34) seaduse 101. peatükki täiendatakse §-ga 545 järgmises sõnastuses:

§ 545. Tulumaks lahkumisel

(1) Tulumaksuga maksustatakse summa, mis võrdub väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahega vara Eestist väljaviimise hetkel, kui residendist äriühing viib vara teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta.

(2) Lõiget 1 ei kohaldata väärtpaberite rahastamisega seotud vara väljaviimise suhtes, tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara viiakse välja usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks, kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse.

(3) Lõikes 1 ja § 50 lõikes 22 nimetatud tulumaksu tasumist võib ajatada, tasudes seda kuni viie aasta jooksul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) residendist äriühing viib vara lepinguriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;
2) residendist äriühing muutub teise lepinguriigi residendiks.

(4) Lõiget 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad ei ole sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingut vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne vastastikuse abiga, mis on ette nähtud nõukogu direktiivis 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12).

(5) Kui on olemas põhjendatud kahtlus, et maksumaksja maksu ei maksa, võib temalt nõuda lõikes 3 sätestatud tulumaksu ajatamisel tagatist. Tulumaksu tasumine ajatatakse, tagatist nõutakse ja ajatatud tulumaksukohustuselt makstakse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

(6) Lõikes 3 sätestatud tulumaksu tasumise ajatamine tühistatakse ja maksuvõlg muutub sissenõutavaks järgmistel juhtudel:
1) väljaviidud vara või püsiva tegevuskoha koosseisu kuulunud ettevõte on müüdud või muul viisil võõrandatud;
2) väljaviidud vara on edasi viidud kolmandasse riiki;
3) äriühingu residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus on üle viidud kolmandasse riiki;
4) kuulutatakse välja äriühingu pankrot või äriühing likvideeritakse;
5) äriühing ei täida oma kohustusi seoses ajatatud maksetega ja ei paranda olukorda 12 kuu jooksul.

(7) Lõike 6 punkte 2 ja 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad on sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingu vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne nõukogu direktiivis 2010/24/EL ette nähtud vastastikuse abiga.”;

35) paragrahvi 61 lõikes 48 asendatakse tekstiosa „lõikeid 13 ja 14” tekstiosaga „lõiget 13”;

36) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 60 järgmises sõnastuses:

„(60) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima 2019. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara 2018. aasta 31. detsembri seisuga.”;

37) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.07.2016, lk 1–14).”.

§ 2. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punkte 9, 12 ja 30 rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.

 (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 28 jõustub 2019. aasta 1. juunil.

 (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 14, 16, 17, 19, 20, 22, 24, 26, 33 ja 34 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json