Teksti suurus:

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 1993, 27, 83

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon

Vastu võetud 03.05.1973

Konventsiooni ratifitseerimise seadus

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni artikli XXI muudatus


Lepinguosalised riigid,

tunnistades, et looduslik loomastik ja taimestik oma paljude ilusate ja mitmekesiste vormidega on maa looduslike süsteemide asendamatu osa, mida tuleb kaitsta praeguse ja tulevaste põlvkondade jaoks;

olles teadlikud, et loodusliku loomastiku ja taimestiku esteetiline, teaduslik, kultuuriline, rekreaktiivne ja majanduslik väärtus kasvab pidevalt;

tunnistades, et inimesed ja riigid on ning peaksid olema oma loodusliku loomastiku ja taimestiku parimad kaitsjad;

tunnistades lisaks sellele, et on vajalik rahvusvaheline koostöö mõningate looduslike looma- ja taimeliikide kaitsmiseks liigkasutuse eest rahvusvahelises kaubanduses;

olles veendunud, et sellealaste sobivate meetmete rakendamist ei tohi edasi lükata;

leppisid kokku alljärgnevas:

1. artikkel. Mõisted

Käesoleva konventsiooni eesmärgil, kui kontekstist ei tulene teisiti:
(a) «liik» tähistab kõiki liike, alamliike või vastavalt geograafiliselt eraldiseisvaid populatsioone;
(b) «isend» tähendab
   (i) ükskõik missugust looma või taime, kas elus või surnud;
   (ii) loomade puhul: I ja II lisas nimetatud liikide korral igasugust kergesti äratuntavat või vastavalt tuletatavat osa; ja III lisas nimetatud liikide korral igasugust kergesti äratuntavat või tuletatavat osa, mis on seoses nimetatud liikidega määratletud III lisas; ning
    (iii) taimede puhul: I lisas nimetatud liikide korral igasugust kergesti äratuntavat või tuletatavat osa; ja II ja III lisas nimetatud liikide korral igasugust kergesti äratuntavat või tuletatavat osa, mis on seoses nimetatud liikidega määratletud II ja III lisas;
(c) «kauplemine» – tähendab eksporti, reeksporti, importi ja introduktsiooni merest;
(d) «reeksport» – tähendab igasuguse eelnevalt imporditud isendi eksporti;
(e) «introduktsioon merest» – tähendab mitte ühegi riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast merekeskkonnast võetud ükskõik milliste liikide isendite sissevedu riiki;
(f) «teadusnõunik» – riiklik teaduslik nõuandaja, kes on määratletud vastavalt 9. artiklile;
(g) «täitevvõimude esindaja» – riigi täitevvõimu esindaja, kes on määratletud vastavalt 9. artiklile;
(h) «lepinguosaline riik» – riik, kelle suhtes käesolev konventsioon on jõustunud.

2. artikkel. Põhiprintsiibid

1. I lisa sisaldab kõiki väljasuremisohus olevaid liike, mida kauplemine ohustab või võib ohustada. Kauplemist nendesse liikidesse kuuluvate isenditega võib lubada vaid erandlikel tingimustel ning see peab alluma eriti rangetele eeskirjadele, et mitte ohustada nende liikide edasist püsimajäämist.

2. II lisa sisaldab:
(a) kõiki liike, mis praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid võivad sellesse ohtu sattuda, kui kauplemist nende liikide isenditega pole allutatud rangetele piirangutele, mis väldiksid nende püsimajäämist ohustava kasutamise; ja
(b) teisi liike, mis tuleb allutada piirangutele selleks, et kauplemine käesoleva lõike punktis (a) ära toodud liikide isenditega oleks efektiivse kontrolli all.

3. III lisa sisaldab kõiki liike, mida iga lepinguosaline riik määratleb kui selliseid, mis on tema jurisdiktsiooni all allutatud regulatsioonile, et ennetada või piirata nende ekspluateerimist, ning mille puhul kauplemise kontrollimiseks on vaja koostööd teiste lepinguosaliste riikidega.

4. Lepinguosalised riigid ei luba kauplemist I, II ja III lisas nimetatud liikide isenditega, välja arvatud käesoleva konventsiooniga sätestatud juhtudel.

3. artikkel. I lisas ära toodud liikide isenditega kauplemise reguleerimine

1. Kogu kauplemine I lisas nimetatud liikide isenditega peab toimuma vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2. I lisas loetletud liigi iga isendi eksportimiseks tuleb eelnevalt esitada ekspordiluba. Ekspordiluba antakse vaid järgmiste tingimuste täitmisel:
(a) eksportiva riigi teadusnõunik on tunnistanud, et selline eksport ei ohusta antud liigi püsimajäämist;
(b) eksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et isendi omandamisel ei rikutud riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi;
(c) ekportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja saadetakse välja nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne; ja
(d) eksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et on antud luba sellise isendi importimiseks.

3. I lisas nimetatud liigi iga isendi importimiseks tuleb eelnevalt esitada impordiluba ning ühtlasi kas ekspordiluba või reekspordi sertifikaat. Impordiluba antakse ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
(a) importiva riigi teadusnõunik on tunnistanud, et import toimub eesmärgil, mis ei kahjusta asjassepuutuvate liikide püsimajäämist;
(b) importiva riigi teadusnõunik on veendunud, et elusa isendi eeldatav vastuvõtja on selle majutamiseks ja hooldamiseks kohaselt varustatud; ja
(c) importiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et isendeid ei hakata kasutama eelkõige kommertseesmärkidel.

4. I lisas toodud liigi iga isendi reekspordiks tuleb eelnevalt esitada reekspordi sertifikaat. Reekspordi sertifikaat antakse välja ainult siis, kui on täidetud järgnevad tingimused:
(a) reeksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et isend on riiki toodud vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele;
(b) reeksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja saadetakse välja nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne; ja
(c) reeksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et kõigi elus isendite eksportimiseks on antud luba.

5. I lisas nimetatud liigi iga isendi introdutseerimiseks merest tuleb eelnevalt saada sertifikaat introdutseeriva riigi täitevvõimu esindajalt. Sertifikaat antakse ainult juhul, kui on täidetud järgnevad tingimused:
(a) introdutseeriva riigi täitevvõimu esindaja tunnistab, et introduktsioon ei kahjusta asjaomaste liikide püsimajäämist;
(b) introdutseeriva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et elusa isendi eeldatav vastuvõtja on selle majutamiseks ja hooldamiseks sobivalt varustatud; ja
(c) introdutseeriva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et isendit ei hakata kasutama eelkõige kommertseesmärkidel.

4. artikkel. II lisas nimetatud liikide isenditega kauplemise reguleerimine

1. Kogu kauplemine II lisas nimetatud liikide isenditega toimub vastavalt käesoleva artikli tingimustele.

2. II lisas toodud liigi iga isendi eksportimiseks tuleb eelnevalt saada ja esitada ekspordiluba. Ekspordiluba antakse vaid siis, kui on täidetud järgnevad tingimused:
(a) ekportiva riigi teadusnõunik on tunnistanud, et selline eksport ei kahjusta antud liigi püsimajäämist;
(b) eksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et isendi omandamisel pole rikutud selle riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi; ja
(c) eksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja saadetakse välja nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne.

3. Iga lepinguosalise riigi teadusnõunik jälgib nii ekspordilubasid, mida see riik on II lisas loetletud liikide isendite eksportimiseks välja andnud, kui ka nimetatud isendite tegelikku eksporti. Niipea kui teadusvõimude esindaja avastab, et mõne sellise liigi isendite eksporti tuleks piirata tagamaks liigi säilimist kogu levikupiirkonnas tasemel, mis on kooskõlas tema kohaga neis ökosüsteemides, kus ta esineb, ja piisavalt kõrgemal tasemest, mille puhul tuleks soovitada tema kandmist I lisasse, soovitab see esindaja asjaomasel täitevvõimul võtta kasutusele vastavad meetmed piiramaks antud liigi isendite ekspordilubade väljaandmist.

4. II lisas loetletud liigi iga isendi importimiseks tuleb eelnevalt saada ja esitada kas ekspordiluba või reekspordi sertifikaat.

5. II lisas loetletud liigi iga isendi reeksportimiseks tuleb eelnevalt saada ja esitada reekspordi sertifikaat. Reekspordi sertifikaat antakse välja ainult järgmiste tingimuste täitmisel:
(a) reeksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et isend on riiki toodud käesoleva konventsiooni nõudeid järgides; ja
(b) reeksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja saadetakse välja nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne.

6. II lisas loetletud liigi iga isendi introdutseerimiseks merest peab olema introdutseeriva riigi täitevvõimu esindaja poolt eelnevalt välja antud sertifikaat. Sertifikaat antakse välja ainult järgmiste tingimuste täitmisel:
(a) introdutseeriva riigi teadusnõunik tunnistab, et introduktsioon ei kahjusta asjaomaste liikide püsimajäämist;
(b) introdutseeriva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et iga elus isendit koheldakse nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise oht oleks minimaalne.

7. Käesoleva artikli 6. lõikes nimetatud sertifikaate antakse teadusnõuniku soovitusel, kusjuures konsulteeritakse teiste riikide teadusnõunikega või vajadusel rahvusvaheliste teadusnõunikega, seda tehakse perioodiliselt mitte harvem kui üks kord aastas ja kõigi isendite kohta, keda selle perioodi jooksul introdutseeritakse.

5. artikkel. III lisas nimetatud liikide isenditega kauplemise reguleerimine

1. Kogu kauplemine III lisas loetletud liikide isenditega toimub vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2. III lisas loetletud liigi iga isendi eksportimiseks ükskõik millisest riigist, mis on selle liigi kandnud III lisasse, tuleb saada ja eelnevalt esitada ekspordiluba. Ekspordiluba antakse ainult järgmiste tingimuste täitmisel:
(a) eksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et isendi omandamisel pole rikutud selle riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi; ja
(b) eksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja saadetakse välja nii, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise risk on minimaalne.

3. III lisas loetletud liigi iga isendi importimiseks tuleb eelnevalt esitada päritolutõend, ja juhul, kui imporditakse riigist, mis on antud liigi kandnud III lisasse, ka ekspordiluba, välja arvatud käesoleva artikli 4. lõikes nimetatud juhtudel.

4. Kui toimub reeksport ja reeksportiva riigi täitevvõimu esindaja annab välja tunnistuse, et antud isendit on selles riigis töödeldud või et seda reeksporditakse, siis importiv riik aktsepteerib seda tunnistust tõendina, et antud isendi puhul on järgitud käesoleva konventsiooni nõudeid.

6. artikkel. Load ja sertifikaadid

1. 3., 4. ja 5. artikli kohaselt välja antud load ja tõendid peavad vastama käesoleva artikli nõuetele.

2. Ekspordiluba peab sisaldama informatsiooni vastavalt IV lisas toodud vormile ja seda võib eksportimisel kasutada ainult 6 kuu jooksul alates loa väljaandmise päevast.

3. Iga luba või sertifikaat peab sisaldama käesoleva konventsiooni nimetust, loa välja andnud täitevvõimu esindaja nime ja teda identifitseerivat pitsatit ning täitevvõimu esindaja poolt määratud kontrollarvu.

4. Iga täitevvõimu esindaja poolt välja antud loa või sertifikaadi koopia peab olema selgelt markeeritud ainult koopiana ja ühtegi sellist koopiat ei tohi kasutada originaali asemel, välja arvatud sellele kinnitatud ulatuses.

5. Igale isendite partiile on vaja eraldi luba või sertifikaati.

6. Igasuguseid isendeid importiva riigi täitevvõimu esindaja katkestab ja peatab selle liigi isendite ekspordiloa või reekspordi sertifikaadi ning ka vastava isendi impordiloa.

7. Võimaluse korral kinnitab täitevvõimu esindaja igale isendile märgi, et hõlbustada isendite identifitseerimist. Selles kontekstis tähendab «märk» ükskõik millist kustutamatut jäljendit, tinapitserit või muud isendi identifitseerimiseks sobivat vahendit, mis on kavandatud selliselt, et selle jäljendamine mittevolitatud isikute poolt oleks võimalikult raske.

7. artikkel. Erandid ja muud kauplemisega seotud eritingimused

1. 2., 4. ja 5. artikli tingimusi ei rakendata isendite transiitvedudel läbi lepinguosalise riigi territooriumi või selle territooriumil ajal, kui isendid on jäetud tollikontrolli.

2. Kui ekportiva või reeksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et isend omandati enne, kui käesoleva konventsiooni nõuded antud isendi suhtes hakkasid kehtima, ja täitevvõimu esindaja annab selle kohta välja sertifikaadi, siis sellele isendile 3., 4. ja 5. artikli nõudeid ei kohaldata.

3. 3., 4. ja 5. artikli nõudeid ei rakendata isenditele, mis on isiklikus omanduses või mõne majapidamise omanduses. Sellised erandid ei kehti juhul kui:
(a) on tegemist I lisas loetletud liikide isenditega ning omanik on nad hankinud väljaspool oma tavalist asukohariiki ja neid imporditakse sellesse riiki; või
(b) on tegemist II lisas loetletud liikide isenditega ning:
    (i) omanik on nad hankinud väljaspool oma tavalist asukohariiki ja riigist, kus on esinenud selliste isendite loodusest eemaldamist;
    (ii) neid imporditakse omaniku asukohariiki; ja
    (iii) riik, kus on esinenud selliste isendite loodusest eemaldamist, nõuab eelnevat ekspordiluba enne selliste isendite mis tahes eksporti;
välja arvatud juhud, kus täitevvõimu esindaja on veendunud, et isendid on hangitud enne käesoleva konventsiooni sätete laienemist sellistele isenditele.

4. I lisas loetletud loomaliikide isendeid, mida on kommertseesmärkidel vangistuses kasvatatud või I lisas loetletud taimeliikide isendeid, mida on kommmertseesmärkidel kunstlikult paljundatud, tuleb käsitleda II lisas loetletud isenditena.

5. Kui eksportiva riigi täitevvõimu esindaja on veendunud, et mõnda loomaliigi isendit on kasvatatud vangistuses või mõnda taimeliigi isendit on kunstlikult paljundatud või see on sellise looma või taime osa või sellest tuletatud, tuleb täitevvõimu esindaja vastavat sertifikaati aktsepteerida iga 3., 4. või 5. artikli tingimuste kohaselt nõutava loa või sertifikaadi asemel.

6. 3., 4. ja 5. artikli nõudeid ei rakendata mittekaubanduslike laenude, annetuste või teadlaste või nende riigi täitevvõimu esindaja poolt registreeritud teadusasutuste vaheliste vahetuste, herbaariumieksemplaride, teiste säilitatud, kuivatatud või vedelikku paigutatud muuseumidele määratud isendite ja elusa taimmaterjali puhul, mis kannab täitevvõimu esindaja poolt välja antud või heaks kiidetud etiketti.

7. Iga riigi täitevvõimu esindaja võib loobuda 3., 4. ja 5. artikli nõuete kohaldamisest ja lubada liikumist ilma lubade või sertifikaatideta selliste isendite puhul, mis moodustavad osa rändloomaaiast, tsirkusest või loomade tsirkusest, taimede näitusest või mõnest muust rändnäitusest eeldusel, et:
(a) eksportija või importija registreerib selliste isendite täielikud andmed vastava täitevvõimu esindaja juures;
(b) isendid kuuluvad ühte kategooriatest, mida on üksikasjalikult iseloomustatud käesoleva artikli 2. või 5. lõikes; ja
(c) täitevvõimu esindaja on veendunud, et iga elusat isendit transporditakse ja hooldatakse nii, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise risk oleks minimaalne.

8. artikkel. Lepiguosaliste riikide poolt rakendatavad meetmed

1. Lepinguosalised riigid rakendavad kohaseid meetmeid, et jõustada käesoleva konventsiooni sätteid ja peatada kauplemine nende liikide isenditega, mida konventsioon ei luba. Need meetmed hõlmavad:
(a) karistusi selliste liikidega kauplemise või nende omamise või mõlema eest; ja
(b) hoolitsemist selliste isendite konfiskeerimise või eksportivale riigile tagastamise eest.

2. Lisaks käesoleva artikli 1. lõikes toodud abinõudele võib lepinguosaline riik vajaduse korral ette näha mis tahes sisemisi makseid, et katta kulusid, mis tulenevad isendi konfiskeerimisest käesoleva konventsiooni nõudeid eirava kauplemise korral.

3. Osapooled kindlustavad oma võimaluste piires, et isendid läbiksid kõik nõutavad formaalsused minimaalse aja jooksul. Hõlbustamaks formaalsuste läbiviimist, võib iga osapool määrata kindlaks sisse- ja väljaveo sadamad, kuhu isendid tuleb tollikontrolliks esitada. Edaspidi kindlustavad lepinguosalised riigid, et kõigi elusate isendite eest hoolitsetakse kogu nende transiitveo, kinnipidamise või edasisaatmise ajal korralikult ja nii, et nende vigastamise ja kahjustamise või julma kohtlemise oht oleks minimaalne.

4. Kui elus isend konfiskeeritakse vastavalt käesoleva artikli 1. lõikele, siis:
(a) isend usaldatakse konfiskeeriva riigi täitevvõimu esindaja kätte;
(b) pärast konsulteerimist eksportiva riigiga tagastab täitevvõimu esindaja isendi sellele riigile viimase kulul või saadab päästekeskusesse või muusse sellisesse kohta, mida täitevvõimu esindaja kohaseks ja käesoleva konventsiooni eesmärkidega kokku sobivaks peab; ja
(c) täitevvõimu esindaja võib küsida nõu teadusnõunikult või võib, kui ta seda vajalikuks peab, konsulteerida sekretariaadiga, et hõlbustada käesoleva lõike punkti (b) kohase otsuse tegemist, k.a. päästekeskuse või muu koha valikut.

5. Päästekeskus, millele on viidatud käesoleva artikli 4. lõikes, tähendab asutust, mille täitevvõimu esindaja on määranud elusate isendite, eriti konfiskeeritud isendite heaolu eest hoolitsemiseks.

6. Iga lepinguosaline riik peab registrit I, II ja III lisas loetletud liikide isenditega kauplemise kohta ning see peab hõlmama:
(a) eksportijate ja importijate nimesid ja aadresse; ja
(b) välja antud lubade ja serifikaatide numbreid ja tüüpe; riikide nimesid, kellega sellist kauplemist esines; isendite arvu või hulka ja tüüpe; liikide nimesid nii, nagu nad on kirjas I, II ja III lisas, ja kus võimalik, kõnealuste isendite suurust ja sugu.

7. Iga osapool koostab perioodilisi aruandeid käesoleva konventsiooni täitmise kohta ja toimetab sekretariaati:
(a) aastaaruande, mis sisaldab käesoleva artikli 6. lõike punktis (b) esitatud informatsiooni kokkuvõtet; ja
(b) iga 2 aasta tagant aruande seadusandlikest, täitevkorraldavatest ja administratiivsetest meetmetest, mida on rakendatud käesoleva konventsiooni nõuete jõustamiseks.

8. Informatsioon, millele on viidatud käesoleva artikli 7. lõikes, peab olema üldsusele kättesaadav, kui see ei ole vastuolus kõnealuse lepinguosalise riigi seadustega.

9. artikkel. Täitevvõimu esindajad ja teadusnõunikud

1. Iga lepinguosaline riik määrab käesoleva konventsiooni vajadusteks:
(a) ühe või mitu täitevvõimu esindajat, kes on kompetentsed lepinguosalise riigi nimel välja andma lubasid või sertifikaate; ja
(b) ühe või mitu teadusnõunikku.

2. Riik, andes hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemisdokumendi, informeerib depositaarvalitsust täitevvõimu nimetusest ja aadressist, kes on volitatud pidama ühendust teiste lepinguosaliste riikide ja sekretariaadiga.

3. Kõigist muudatustest käesolevas artiklis mainitud esindajate ametissenimetamisel või volitamisel peab asjaomane lepinguosaline riik teatama sekretariaadile, kes edastab selle teistele lepinguosalistele riikidele.

4. Käesoleva artikli 2. lõike järgi nimetatud täitevvõimu esindajad peavad sekretariaadi või teise lepinguosalise riigi nõudmisel saatma näidised kasutuselolevatest templitest, pitsatitest või muudest lubade või sertifikaatide ehtsust tõestavatest vahenditest.

10. artikkel. Kauplemisest konventsiooniga mitteühinenud riikidega

Kui eksport või reeksport toimub sellisesse riiki või import sellisest riigist, kes ei ole käesoleva konventsiooniga ühinenud, siis võib selle riigi kompetentsete võimude poolt välja antud vastavaid dokumente, mis on olemuselt kooskõlas käesoleva konventsiooni nõuetega lubade ja sertifikaatide kohta, aktsepteerida mis tahes lepinguosalise riigi poolt välja antud dokumentide asemel.

11. artikkel. Lepinguosaliste riikide konverents

1. Sekretariaat kutsub lepinguosaliste riikide konverentsi kokku mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva konventsiooni jõustumist.

2. Seejärel kutsub sekretariaat korralised koosolekud kokku vähemalt 1 kord iga 2 aasta jooksul, välja arvatud juhud, kui konverents ei ole otsustanud teisiti, ja erakorralised koosolekud vähemalt 1/3 lepinguosaliste riikide kirjalikul nõudmisel.

3. Nii korralistel kui ka erakorralistel koosolekutel vaatavad lepinguosalised riigid üle käesoleva konventsiooni täitmise ja võivad:
(a) vajaduse korral teha selliseid korraldusi, mis võimaldavad sekretariaadil täita oma kohustusi;
(b) vastavalt 15. artiklile läbi vaadata ja vastu võtta parandusi I ja II lisas;
(c) vaadata üle edusammud, mis on tehtud I, II ja III lisas loetletud liikide taastamisel ja kaitsmisel;
(d) vastu võtta ja arvestada sekretariaadi või lepinguosaliste riikide poolt esitatud ettekandeid;
(e) võimaluse korral, teha soovitusi käesoleva konventsiooni täitmise tagamiseks.

4. Igal korralisel koosolekul võivad lepinguosalised riigid kindlaks määrata järgmise korralise koosoleku toimumise aja ja koha, mis toimub vastavalt käesoleva artikli tingimustele.

5. Igal koosolekul võivad lepinguosalised riigid kindlaks määrata ja vastu võtta koosoleku protseduurireeglid.

6. ÜRO, tema spetsialiseeritud agentuurid ja Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA), samuti ükskõik milline käesoleva konventsiooni mitteosaline riik võib osaleda konverentsil hääleõiguseta vaatlejana.

7. Kõik organid või agentuurid, mis on tehniliselt spetsialiseerunud loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisele, säilitamisele või majandamisele ja on informeerinud sekretariaati oma soovist osaleda konverentsil, võivad olla esindatud vaatlejatena, välja arvatud juhul, kui vastuväite esitab vähemalt 1/3 lepinguosalistest riikidest, kelleks võivad olla:
(a) rahvusvahelised agentuurid ja organid, kas valitsuslikud või valitsusvälised ja riiklikud valitsusasutused ja organid; ja
(b) rahvuslikud valitsusvälised agentuurid või organid, mis on kinnitatud selleks otstarbeks asukohariikide poolt.

Kui vaatlejad on kord vastu võetud, on neil õigus osaleda, kuid ilma hääleõiguseta.

12. artikkel. Sekretariaat

1. Käesoleva konventsiooni jõustumisel moodustab sekretariaadi ÜRO keskkonnaprogrammi täitevdirektor. Direktori poolt vajalikuks peetud ulatuses ning viisil võivad teda selles abistada sobivad valitsustevahelised või valitsusvälised rahvusvahelised või riiklikud agentuurid ja organid, mis on tehniliselt spetsialiseerunud loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisele, säilitamisele ja majandamisele.

2. Sekretariaadi ülesanded on:
(a) korraldada ja teenindada lepinguosaliste riikide koosolekuid;
(b) täita talle käesoleva konventsiooni 15. ja 16. artikli järgi pandud kohustusi;
(c) teostada teaduslikke ja tehnilisi uuringuid vastavalt lepinguosaliste riikide poolt konverentsil kinnitatud programmidele ning aidata kaasa käesoleva konventsiooni täitmisele, sealhulgas uuringutele, mis käsitlevad elusisendite sobiva ettevalmistuse ja transpordi standardeid ning isendite identifitseerimisvahendeid;
(d) läbi vaadata lepinguosaliste riikide aruandeid ja nõuda neilt lisainformatsiooni, mis on vajalik, et kindlustada käesoleva konventsiooni täitmine;
(e) juhtida lepinguosaliste riikide tähelepanu kõigele, mis on seotud käesoleva konventsiooni eesmärkidega;
(f) perioodiliselt välja anda ja lepinguosalistele riikidele laiali saata I, II ja III lisa kehtivaid väljaandeid koos informatsiooniga, mis aitab identifitseerida nendes lisades loetletud liikide isendeid;
(g) valmistada lepinguosaliste riikide jaoks ette aruandeid oma tööst ja käesoleva konventsiooni täitmisest ning teisi aruandeid, mida lepinguosaliste riikide koosolekud võivad nõuda;
(h) teha soovitusi käesoleva konventsiooni eesmärkide ja tingimuste täitmiseks, kaasa arvatud teadusliku või tehnilise informatsiooni vahetus;
(i) võib täita muid lepinguosaliste riikide poolt antud ülesandeid.

13. artikkel. Rahvusvahelised meetmed

1. Kui sekretariaat on saadud informatsiooni põhjal kindlaks teinud, et mõne I või II lisas loetletud liigi isendeid on kauplemisel koheldud ebasoodsalt või käesoleva konventsiooni nõudeid pole efektiivselt täidetud, edastab ta sellise informatsiooni asjaomase lepinguosalise riigi või riikide poolt volitatud täitevvõimu esindajale.

2. Kui lepinguosaline riik saab käesoleva artikli 1. lõikes nimetatud teate, informeerib ta viivitamatult sekretariaati niivõrd, kui seadus seda lubab, kõigist asjasse puutuvatest faktidest ja teeb võimaluse korral ettepaneku abistamiseks. Kui lepinguosaline riik leiab, et on soovitav asja uurida, viiakse selline uurimine läbi ühe või mitme isiku poolt, kellele lepinguosaline riik annab selleks kiiresti volitused.

3. Informatsioon, mis on antud lepinguosalise riigi poolt või saadud uurimise tulemusena käesoleva artikli 2. lõike kohaselt, vaadatakse läbi lepinguosaliste riikide järgmisel konverentsil, mis võib teha mis tahes soovitusi, mida ta kohaseks peab.

14. artikkel. Mõju kohalikule seadusandlusele ja rahvusvahelistele konventsioonidele

1. Käesoleva konventsiooni nõuded ei takista lepinguosalisi riike vastu võtmast:
(a) rangemaid kohalikke meetmeid I, II ja III lisas loetletud liikide isenditega kauplemise, nende omandamise või transportimise tingimuste kohta või sellise tegevuse täieliku keelustamise kohta;
(b) kohalikke meetmeid, mis kitsendavad või keelustavad I, II või III lisas loetletud liikidega kauplemist, nende omandamist või transportimist.

2. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta mingil moel kohalike meetmete nõudeid või lepinguosaliste riikide kohustusi, mis tulenevad mis tahes lepingust, konventsioonist või rahvusvahelisest kokkuleppest ning puudutavad isenditega kauplemise, nende omandamise või transportimise teisi aspekte ja mis lepinguosalise riigi suhtes kehtivad või võivad kehtima hakata, kaasa arvatud kõik meetmed, mis on seotud tolli, tervishoiu, veterinaaria või taimekarantiiniga.

3. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta nende lepingute, konventsioonide või rahvusvaheliste kokkulepete tingimusi või neist tulenevaid kohustusi, mille on sõlminud või võivad sõlmida riigid, kes on sõlminud üldise või regionaalse kaubanduskokkuleppe, mis kehtestab või säilitab ühise tollikontrolli välispiiridel ja kaotab tollikontrolli lepinguosaliste riikide vahel, niivõrd kui see puudutab kauplemist selles kokkuleppes osalevate riikide vahel.

4. Kui käesolevas konventsioonis osalev riik osaleb ka mingis teises lepingus, konventsioonis või rahvusvahelises kokkuleppes, mis on käesoleva konventsiooni kehtima hakkamisel jõus ja mille nõuded kaitsevad II lisas nimetatud mereliike, siis ta vabastatakse kohustusest, mida käesolev konventsioon temalt nõuab, kui ta kaupleb II lisas loetletud liikide isenditega, keda veetakse selles riigis registreeritud laevadega ja vastavuses nimetatud teiste lepingute, konventsioonide või rahvusvaheliste kokkulepete sätetega.

5. Kui eksporditakse käesoleva artikli 4. lõikes mainitud isendeid, ei kohaldata 3., 4. ja 5. artikli sätteid ning nõutakse ainult introdutseeriva riigi täitevvõimu sertifikaati selle kohta, et isend on võetud vastavalt teise asjaomase lepingu, konventsiooni või rahvusvahelise kokkuleppe nõuetele.

6. Käesolev konventsioon ei takista millegagi ÜRO Mereõiguse Konverentsi mereõiguse kodifitseerimisel ja arendamisel vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 2750 C (XXV) ning ei kahjusta ühegi riigi praegusi või tulevasi nõudeid ja juriidilisi vaateid, mis puudutavad mere- ja loodusõigust ja rannikumere jurisdiktsiooni ulatust.

15. artikkel. Parandused I ja II lisale

1. Lepinguosaliste riikide konverentsi koosolekutel tehakse parandusi I ja II lisasse järgmistel tingimustel:
(a) Iga lepinguosaline riik võib paluda, et tema parandusettepanekud I ja II lisa kohta võetaks arutusele järgmisel koosolekul. Parandusettepanekute tekst tuleb esitada sekretariaadile vähemalt 150 päeva enne koosolekut. Sekretariaat konsulteerib paranduste osas lepinguosaliste riikide ja asjast huvitatud organitega vastavalt käesoleva artikli 2. lõike punktidele (b) ja (c) ning teatab tulemustest kõikidele lepinguosalistele riikidele mitte hiljem kui 30 päeva enne koosolekut.

(b) Parandusettepanekud võetakse vastu juhul, kui 2/3 lepinguosaliste esindajatest on kohal ja võtavad hääletamisest osa. «Lepinguosalised on kohal ja võtavad hääletamisest osa» tähendab seda, et osapooled on kohal ja hääletavad kas poolt või vastu. Lepinguosalisi, kes ei võta hääletamisest osa, ei arvata parandusettepaneku vastuvõtmiseks vajaliku 2/3 hulka.

(c) Koosolekul vastu võetud parandusettepanekud jõustuvad kõigi lepinguosaliste riikide jaoks 90 päeva pärast koosolekut, välja arvatud need riigid, kes teevad reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli 3. lõikele.

2. Lepinguosaliste riikide konverentside vahelisel perioodil kehtivad parandusettepanekute suhtes järgmised tingimused:

(a) Iga lepinguosaline riik võib käesolevas lõikes kehtestatud korra kohaselt posti teel esitada I ja II lisa parandusettepanekuid arvestamiseks koosolekute vahelisel ajal.

(b) Mereliikide puhul saadab sekretariaat otsekohe pärast parandusettepanekute teksti saamist selle lepinguosalistele riikidele. Ta konsulteerib ka valitsusvaheliste organitega, mille tegevussfäär hõlmab neid liike, eriti teaduslike andmete saamist, mida need organid on võimelised esitama, ning kõigi antud organite poolt kehtestatud kaitsemeetodite koordineerituse kindlustamist. Sekretariaat tutvustab niipea kui võimalik lepinguosalistele riikidele nende organite poolt esitatud seisukohti ja neilt saadud andmeid ning oma järelpärimiste tulemusi ja soovitusi.

(c) Teiste liikide puhul, mis ei ole mereliigid, saadab sekretariaat parandusettepanekute tekstid nende saabumisel viivitamatult lepinguosalistele riikidele ja niipea, kui seejärel võimalik, teatab omapoolsetest soovitustest.

(d) Kõik lepinguosalised riigid võivad 60 päeva jooksul alates sellest kuupäevast, kui sekretariaat saatis oma soovitused lepinguosalistele riikidele vastavalt käesoleva lõike punktidele (b) või (c), edastada sekretariaadile kõik kommentaarid parandusettepanekute kohta koos kõigi sinna juurde kuuluvate teaduslike andmete ja informatsiooniga.

(e) Sekretariaat saadab kõik saabunud vastused viivitamatult koos omapoolsete soovitustega lepinguosalistele riikidele.

(f) Kui esitatud parandusettepaneku kohta pole 30 päeva jooksul sellest kuupäevast, mil vastused ja soovitused vastavalt käesoleva lõike punktile (e) laiali saadeti, tulnud ühtegi vastuväidet, jõustub parandus 90 päeva pärast kõigi lepinguosaliste riikide suhtes, välja arvatud nende suhtes, kes tegid reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli 3. lõikele.

(g) Kui sekretariaat saab vastuväite mis tahes lepinguosaliselt riigilt, esitatakse parandusettepanek hääletamiseks posti teel vastavalt käesoleva lõike punktidele (h), (i) ja (j).

(h) Sekretariaat teatab lepinguosalistele riikidele, et teatis vastuväitest on kätte saadud.

(i) Kui sekretariaat ei saa 60 päeva jooksul alates käesoleva lõike punkt (h) kohase teatamise kuupäevast vähemalt pooltelt lepinguosalistelt riikidelt poolt-, vastu- või erapooletuid hääli, esitatakse parandusettepanek konverentsi järgmisele koosolekule edasiseks arutamiseks.

(j) Eeldusel, et hääled saadakse pooltelt lepinguosalistelt, võetakse parandus vastu poolt või vastu hääletanud lepinguosaliste riikide 2/3 häälteenamusega.

(k) Sekretariaat teatab kõigile lepinguosalistele riikidele hääletamise tulemustest.

(l) Kui esitatud parandus võetakse vastu, jõustub see 90 päeva pärast sekretariaadi teatise kuupäeva kõigi lepinguosaliste riikide suhtes, välja arvatud need, kes teevad reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli 3. lõikele.

3. 90 päeva jooksul, vastavalt käesoleva artikli 1. lõike punktile (e) või 2. lõike punktile (l), võib iga lepinguosaline riik, teatades sellest kirjalikult depositaarvalitsusele, teha reservatsiooni paranduse suhtes. Kuni sellist reservatsiooni pole tühistatud, käsitatakse lepinguosalist kauplemisel kõnealuste liikidega riigina, kes ei ole käesoleva konventsiooni lepinguosaline riik.

16. artikkel. III lisa ja selle parandused

1. Kõik lepinguosalised riigid võivad ükskõik millal esitada sekretariaadile nimekirja liikidest, mida nad identifitseerivad oma jurisdiktsiooni all 2. artikli 3. lõikes nimetatud põhjustel regulatsiooni vajavateks. III lisas on ära toodud nende lepinguosaliste riikide nimed, kes esitavad liike sellesse lisasse, nende esitatud liikide teaduslikud nimetused ja kõigi nende loomade või taimede osad või derivaadid, mida on kirjeldatud seoses nende liikidega 1. artikli punktis (b) toodud eesmärkidel.

2. Igast nimekirjast, mis on esitatud vastavalt käesoleva artikli 1. lõikele, teatab sekretariaat lepinguosalistele riikidele viivitamatult peale selle kätte saamist. Nimekiri jõustub III lisa osana 90 päeva peale teatamise kuupäeva. Igal ajal pärast nimekirjast teatamist võib iga lepinguosaline riik esitada depositaarvalitsusele teate reservatsiooni kohta liikide või osade või derivaatide suhtes ja niikaua, kui sellist reservatsiooni ei ole tühistatud, käsitatakse lepinguosalist riiki kauplemisel kõnealuste liikide või osade või derivaatidega riigina, kes ei ole käesoleva konventsiooni lepinguosaline.

3. Lepinguosaline, kes on esitanud liigid III lisasse lülitamiseks, võib selle ükskõik millal tühistada, teatades sellest sekretariaadile, kes omakorda informeerib sellest kõiki lepinguosalisi. Tühistamine jõustub 30 päeva pärast teatamise kuupäeva.

4. Iga lepinguosaline riik, kes käesoleva artikli 1. lõike kohaselt esitab nimekirja, esitab sekretariaadile ühe eksemplari kõigist kohalikest seadustest ja määrustest, mis on kohaldatud selliste liikide kaitseks, koos kõigi tõlgendustega, mida lepinguosaline riik peab vajalikuks või mida nõuab sekretariaat. Niikaua, kui kõnealune liik on ära toodud III lisas, esitab lepinguosaline riik kõik ülalmainitud seaduste ja määruste parandused või kõik uued tõlgendused nii, nagu nad on vastu võetud.

17. artikkel. Konventsiooni parandused

1. Et arutada ja vastu võtta parandusi käesolevas konventsioonis, kutsub sekretariaat vähemalt 1/3 lepinguosaliste riikide kirjalikul nõudmisel kokku lepinguosaliste riikide konverentsi erakorralise koosoleku. Sellised parandused võetakse vastu kohal olevate ja hääletavate osapoolte 2/3 häälteenamusega. Antud kontekstis tähendab «kohal olevad ja hääletavad lepinguosalised riigid» kohal olevaid ja poolt või vastu hääletavaid lepinguosalisi riike. Mittehääletanud lepinguosalisi riike ei arvestata muudatuse vastuvõtmiseks vajaliku 2/3 hulka.

2. Kõigi parandusettepanekute tekstid saadab sekretariaat kõigile lepinguosalistele riikidele välja vähemalt 90 päeva enne koosolekut.

3. Parandus jõustub nende lepinguosaliste riikide suhtes, kes on selle vastu võtnud 60 päeva pärast seda, kui 2/3 lepinguosalistest on deponeerinud paranduse vastuvõtmise dokumendi depositaarvalitsuse juures. Seejärel jõustub parandus kõigi teiste lepinguosaliste suhtes 60 päeva pärast seda, kui lepinguosalised riigid on deponeerinud oma paranduse vastuvõtudokumendi.

18. artikkel. Vaidluste lahendamine

1. Kõik vaidlused, mis võivad tekkida kahe või enama lepinguosalise riigi vahel käesoleva konventsiooni tõlgendamisel või rakendamisel, lahendatakse vaidlevate osapoolte vaheliste läbirääkimiste käigus.

2. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada käesoleva artikli 1. lõike alusel, võivad lepinguosalised vastasikusel kokkuleppel esitada vaidluse lahendamiseks arbitraažile, eriti Haagi Alalisele Arbitraažikohtule, ja vaidluse osapooled tunnustavad arbitraaži otsust.

19. artikkel. Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks Washingtonis kuni 30. aprillini 1973. a. ja seejärel Bernis kuni 31. detsembrini 1974. a.

20. artikkel. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine

Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või kinnitamisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmise või kinnitamise dokumendid deponeeritakse Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele, kes on depositaarvalitsuseks.

21. artikkel. Ühinemine

Käesolev konventsioon on määramatuks ajaks avatud sellega ühinemiseks. Ühinemisdokumendid deponeeritakse depositaarvalitsuses.

22. artikkel. Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub 90 päeva pärast kümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemisdokumendi deponeerimist depositaarvalitsuses.

2. Iga riigi suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kinnitab käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast kümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemisdokumendi deponeerimist, jõustub käesolev konventsioon 90 päeva peale selle riigi ratifitseerimis-, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemisdokumendi deponeerimist.

23. artikkel. Reservatsioonid

1. Üldist laadi reservatsioonid ei ole konventsiooni sätteile lubatud. Eri reservatsioone võib teha vastavalt käesolevale artiklile ning 15. ja 16. artiklile.

2. Iga riik võib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemisdokumenti deponeerides teha reservatsioone:
(a) ükskõik millise I, II või III lisas loetletud liigi suhtes; või
(b) ükskõik millise osa või derivaadi suhtes, mis on identifitseeritud seoses III lisas loetletud liikidega.

3. Seni, kui lepinguosaline riik ei tühista oma reservatsiooni, mis viidi sisse vastavalt käesolevale artiklile, käsitatakse teda kui riiki, kes ei ole käesoleva konventsiooni lepinguosaline kauplemise osas nimetatud liikide, osade või derivaatidega, mille kohta on tehtud reservatsioon.

24. artikkel. Denonsseerimine

Lepinguosaline riik võib igal ajal käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult depositaarvalitsusele. Denonsseerimine jõustub 12 kuud pärast vastava teate saamist depositaarvalitsuse poolt.

25. artikkel. Depositaar

1. Käesoleva konventsiooni originaal, mille hiina-, hispaania,- inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentne, antakse hoiule depositaarvalitsusele, kes saadab käesoleva konventsiooni kinnitatud koopiad kõigile allakirjutanud või sellega ühinenud riikidele.

2. Depositaarvalitsus informeerib kõiki allakirjutanud ja ühinenud riike ja sekretariaati igast allakirjutamisest, ratifitseerimis-, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemisdokumendi deponeerimisest, käesoleva konventsiooni jõustumisest, selle parandustest, reservatsioonide esitamisest ja tühistamisest ning denonsseerimise teatavakstegemisest.

3. Niipea kui käesolev konventsioon jõustub, antakse selle kinnitatud koopia depositaarvalitsuse poolt üle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja 102. artiklile.

Selle tõendamiseks kirjutasid täievolilised esindajad, kes on oma valitsuse poolt vajalikul viisil volitatud, alla käesolevale konventsioonile.

Tehtud Washingtonis, 3. mail 1973. aastal.
____________
* Lepingu lisadega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis.


Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora

Preamble

The contracting states

Recognizing that wild fauna and flora in their many beautiful and varied forms are an irreplaceable part of the natural systems of the earth which must be protected for this and the generations to come;

Conscious of the ever-growing value of wild fauna and flora from aesthetic, scientific, cultural, recreational and economic points of view;

Recognizing that peoples and States are and should be the best protectors of their own wild fauna and flora;

Recognizing, in addition, that international cooperation is essential for the protection of certain species of wild fauna and flora against over-exploitation through international trade;

Convinced of the urgency of taking appropriate measures to this end,

Have agreed as follows:

Article I. Definitions

For the purpose of the present Convention, unless the context otherwise requires:
(a) “species” means any species, sub-species, or geographically separate population thereof;
(b) “specimen” means:
(i) any animal or plant, whether alive or dead;
(ii) in the case of an animal: for species included in Appendices I and II, any readily recognizable part or derivative thereof; and for species included in Appendix III, any readily recognizable part or derivative thereof specified in Appendix III in relation to the species, and
(iii) in the case of a plant: for species included in Appendix I, any readily recognizable part of derivative thereof, and for species included in Appendices II and III, any readily recognizable part or derivative thereof specified in Appendices II and III in relation to the species;
(c) “trade” means export, re-export, import and introduction from the sea;
(d) “re-export” means export of any specimen that has previously been imported;
(e) “introduction from the sea” means transportation into a State of specimens of any species which were taken in the marine environment not under the jurisdiction of any State;
(f) “scientific authority” means a national scientific authority designated in accordance with Article IX;
(g) “management authority” means a national management authority designated in accordance with Article IX;
(h) “Party” means a State for which the present Convention has entered into force.

Article II. Fundamental principles

1. Appendix I shall include all species threatened with extinction which are or may be affected by trade.
Trade in specimens of these species must be subject to particularly strict regulation in order not to endanger further their survival and must only be authorized in exceptional circumstances.

2. Appendix II shall include:
(a) all species which although not necessarily now threatened with extinction may become so unless trade in specimens of such species is subject to strict regulation in order to avoid utilization incompatible with their survival; and
(b) other species which must be subject to regulation in order that trade in specimens of certain species referred to in subparagraph (a) of this paragraph may be brought under effective control.

3. Appendix III shall include all species which any Party identifies a being subject to regulation within its jurisdiction for the purpose of preventing or restricting exploitation, and as needing the cooperation of other Parties in the control of trade.

4. The Parties shall not allow trade in specimens of species included in Appendices I, II and III except in accordance with the provisions of the present Convention.

Article III. Regulation of trade in specimens of species included in Appendix I

1. All trade in specimens of species included in Appendix I shall be in accordance with the provisions of this Article.

2. The export of any specimen of a species included in Appendix I shall require the prior grant and presentation of an export permit. An export permit shall only be granted when the following conditions have been met:
(a) a scientific authority of the State of export has advised that such export will not be detrimental to the survival of that species;
(b) a management authority of the State of export is satisfied that the specimen was not obtained in contravention of the laws of that State for the protection of fauna and flora;
(c) a management authority of the State of export is satisfied that any living specimen will be so prepared and shipped as to minimize the risk of injury, damage to health or cruel treatment; and
(d) a management authority of the State of export is satisfied that an import permit has been granted for the specimen.

3. The import of any specimen of a species included in Appendix I shall require the prior grant and presentation of an import permit and either an export permit or a re-export certificate. An import permit shall only be granted when the following conditions have been met:
(a) a scientific authority of the State of import has advised that the import will be for purposes which are not detrimental to the survival of the species involved;
(b) [either a management authority or] a scientific authority of the State of import is satisfied that the proposed recipient of a living specimen is suitably equipped to house and care for it; and
(c) a management authority of the State of import is satisfied that the specimen is not to be used for primarily commercial purposes.

4. The re-export of any specimen of a species included in Appendix I shall require the prior grant and presentation of a re-export certificate. A re-export certificate shall only be granted when the following conditions have been met:
(a) a management authority of the State of re-export is satisfied that the specimen was imported into that State in accordance with the provisions of the present Convention;
(b) a management authority of the State of re-export is satisfied that any living specimen will be so prepared and shipped as to minimize the risk of injury, damage to health or cruel treatment; and
(c) a management authority of the State of re-export is satisfied that an import permit has been granted for any living specimen.

5. The introduction from the sea of any specimen of a species included in Appendix I shall require the prior grant of a certificate from a management authority of the State of introduction. A certificate shall only be granted when the following conditions have been met:
(a) a scientific authority of the State of introduction advises that the introduction will not be detrimental to the survival of the species involved;
(b) a management authority (or scientific authority) of the State of introduction is satisfied that the proposed recipient of a living specimen is suitably equipped to house and care for it; and
(c) a management authority of the State of introduction is satisfied that the specimen is not to be used for primarily commercial purposes.

Article IV. Regulation of trade in specimens of species included in Appendix II

1. All trade in specimens of species included in Appendix II shall be in accordance with the provisions of this Article.

2. The export of any specimen of a species included in Appendix II shall require the prior grant and presentation of an export permit. An export permit shall only be granted when the following conditions have been met:
(a) a scientific authority of the State of export has advised that such export will not be detrimental to the survival of that species;
(b) a management authority of the State of export is satisfied that the specimen was not obtained in contravention of the laws of that State for the protection of fauna and flora; and
(c) a management authority of the State of export is satisfied that any living specimen will be so prepared and shipped as to minimize the risk of injury, damage to health or cruel treatment.

3. A scientific authority in each Party shall monitor both the export permits granted by that State for specimens of species included in Appendix II and the actual exports of such specimens. Whenever a scientific authority determines that the export of specimens of any such species should be limited in order to maintain that species throughout its range at a level consistent with its role in the ecosystems in which it occurs and well above the level at which that species might become eligible for inclusion in Appendix I, the scientific authority shall advise the appropriate management authority of suitable measures to be taken to limit the grant of export permits for specimens of that species.

4. The import of any specimen of a species included in Appendix II shall require the prior presentation of either an export permit or a re-export certificate.

5. The re-export of any specimen of a species included in Appendix II shall require the prior grant and presentation of a re-export certificate. A re-export certificate shall only be granted when the following conditions have been met:
(a) management authority of the State of re-export is satisfied that the specimen was imported into the State in accordance with the provisions of the present Convention; and
(b) a management authority of the State of re-export is satisfied that any living specimen will be so prepared and shipped as to minimize the risk of injury, damage to health or cruel treatment.

6. The introduction from the sea of any specimen of a species included in Appendix II shall require the prior grant of a certificate from a management authority of the State of introduction. A certificate shall only be granted when the following conditions have been met:
(a) a scientific authority of the State of introduction advises that the introduction will not be detrimental to the survival of the species involved; and
(b) a management authority of the State of introduction is satisfied that any living specimen will be so handled as to minimize the risk of injury, damage to health or cruel treatment.

7. Certificates referred to in paragraph 6 of this Article may be granted on the advice of a scientific authority, in consultation with other national scientific authorities or, when appropriate, international scientific authorities, in respect of periods not exceeding one year for total numbers of specimens to be introduced in such period.

Article V. Regulation of trade in specimens of species included in Appendix III

1. All trade in specimens of species included in Appendix III shall be in accordance with the provisions of this Article.

2. The export of any specimen of a species included in Appendix III from any State which has included that species in Appendix III shall require the prior grant and presentation of an export permit. An export permit shall only be granted when the following conditions have been met:
(a) a management authority of the State of export is satisfied that the specimen was not obtained in contravention of the laws of that State for the protection of fauna and flora; and
(b) a management authority of the State of export is satisfied that any living specimen will be so prepared and shipped as to minimize the risk of injury, damage to health or cruel treatment.

3. The import of any specimen of a species included in Appendix III shall require, except in circumstances to which paragraph 4 of this Article applies, the prior presentation of a certificate of origin and, where the import is from a State which has included that species in Appendix III, an export permit.

4. In the case of re-export, a certificate granted by the management authority of the State of re-export that the specimen was processed in that State or is being re-exported shall be accepted by the State of import as evidence that the provisions of the present Convention have been complied with in respect of the specimen concerned.

Article VI. Permits and certificates

1. Permits and certificates granted under the provisions of Articles III, IV and V shall be in accordance with the provisions of this Article.

2. An export permit shall contain the information specified in the model set forth in Appendix IV, and may only be used for export within a period of six months from the date on which it was granted.

3. Each permit or certificate shall contain the title of the present Convention, the name and any identifying stamp of the management authority granting it and a control number assigned by the management authority.

4. Any copies of a permit or certificate issued by a management authority shall be clearly marked as copies only and no such copy may be used in place of the original, except to the extent endorsed thereon.

5. A separate permit or certificate shall be required for each consignment of specimens.

6. A management authority of the State of import of any specimen shall cancel and retain the export permit or re-export certificate and any corresponding import permit presented in respect of the import of that specimen.

7. Where appropriate and feasible a management authority may affix a mark upon any specimen to assist in identifying the specimen. For these purposes “mark” means any indelible imprint, lead seal or other suitable means of identifying a specimen, designed in such a way as to render its imitation by unauthorized persons as difficult as possible.

Article VII. Exemptions and other special provisions relating to trade

1. The provisions of Articles III, IV and V shall not apply to the transit or transhipment of specimens through or in the territory of a Party while the specimens remain in customs control.

2. Where a management authority of the State of export or re-export is satisfied that a specimen was acquired before the provisions of the present Convention applied to that specimen, the provisions of Articles III, IV and V shall not apply to that specimen where the management authority issues a certificate to that effect.

3. The provisions of Articles III, IV and V shall not apply to specimens that are personal or household effects.

This exemption shall not apply where:
(a) in the case of specimens of a species included in Appendix I, they were acquired by the owner outside his State of usual residence, and are being imported into that State; or
(b) in the case of specimens of species included in Appendix II:
    (i) they were acquired by the owner outside his State of usual residence and in a State where removal from the wild occurred,
    (ii) they are being imported into the owner's State of usual residence, and
    (iii) the State where removal from the wild occurred requires the prior grant of export permits before any export of such specimens,
unless a management authority is satisfied that the specimens were acquired before the provisions of the present Convention applied to such specimens.

4. Specimens of an animal species included in Appendix I bred in captivity for commercial purposes, or of a plant species included in Appendix I artificially propagated for commercial purposes shall be deemed to be specimens of species included in Appendix II.

5. Where a management authority of the State of export is satisfied that any specimen of an animal species was bred in captivity or any specimen of a plant species was artificially propagated or is a part of such an animal or plant or was derived therefrom, a certificate by the management authority to that effect shall be accepted in lieu of any of the permits or certificates required under the provisions of Article III, IV or V.

6. The provisions of Articles III, IV and V shall not apply to the non-commercial loan, donation or exchange between scientists or scientific institutions registered by a management authority of their State, of herbarium specimens, other preserved, dried or embedded museum specimens, and live plant material which carry a label issued or approved by a management authority.

7. A management authority of any State may waive the requirements of Articles III, IV and V and allow the movement without permits or certificates of specimens which form part of a travelling zoo, circus, menagerie, plant exhibition or other travelling exhibition provided that:
(a) the exporter or importer registers full details of such specimens with that management authority;
(b) the specimens are in either of the categories specified in paragraph 2 or 5 of this Article; and
(c) the management authority is satisfied that any living specimen will be so transported and cared for as to minimize the risk of injury, damage to health or cruel treatment.

Article VIII. Measures to be taken by the Parties

1. The Parties shall take appropriate measures to enforce the provisions of the present Convention and to prohibit trade in specimens in violation thereof. These shall include measures:
(a) to penalize trade in, or possession of, such specimens, or both; and
(b) to provide for the confiscation or return to the State of export of such specimens.

2. In addition to the measures taken under paragraph 1 of this Article, a Party may, when it deems it necessary, provide for any method of internal reimbursement for expenses incurred as a result of the confiscation of a specimen traded in violation of the measures taken in the application of the provisions of the present Convention.

3. As far as possible, the Parties shall ensure that specimens shall pass through any formalities required for trade with a minimum of delay. To facilitate such passage, a Party may designate ports of exit and ports of entry at which specimens must be presented for clearance. The Parties shall ensure further that all living specimens, during any period of transit, holding or shipment, are properly cared for so as to minimize the risk of injury, damage to health or cruel treatment.

4. Where a living specimen is confiscated as a result of measures referred to in paragraph 1 of this Article:
(a) the specimen shall be entrusted to a management authority of the State of confiscation;
(b) the management authority shall, after consultation with the State of export, return the specimen to that State at the expense of that State, or to a rescue centre or such other place as the management authority deems appropriate and consistent with the purposes of the present Convention; and
(c) the management authority may obtain the advice of a scientific authority, or may, whenever it considers desirable, consult the secretariat in order to facilitate the decision under subparagraph (b) of this paragraph, including the choice of a rescue centre or other place.

5. A rescue centre as referred to in paragraph 4 of this Article means an institution designated by a management authority to look after the welfare of living specimens, particularly those that have been confiscated.

6. Each Party shall maintain records of trade in specimens of species included in Appendices I, II and III which shall cover:
(a) the names and addresses of exporters and importers; and
(b) the number and type of permits and certificates granted; the State with which such trade occurred; the numbers or quantities and types of specimens, names of species as included in Appendices I, II and III and, where applicable the size and sex of the specimens in question.

7. Each Party shall prepare periodic reports on its implementation of the present Convention and shall transmit to the secretariat:
(a) an annual report containing a summary of the information specified in paragraph 6 (b) of this Article; and
(b) a biennial report on legislative, regulatory and administrative measures taken to enforce the provisions of the present Convention.

8. The information referred to in paragraph 7 of this Article shall be available to the public where this is not inconsistent with the law of the Party concerned.

Article IX. Management and scientific authorities

1. Each Party shall designate for the purpose of the present Convention:
(a) one or more management authorities competent to grant permits or certificates on behalf of that Party; and
(b) one or more scientific authorities.

2. A State depositing an instrument of ratification, acceptance, approval or accession shall at that time inform the depositary government of the name and address of the management authority authorized to communicate with other Parties and with the secretariat.

3. Any changes in the designations or authorizations under the provisions of this Article shall be communicated by the Party concerned to the secretariat for transmission to all other Parties.

4. Any management authority referred to in paragraph 2 of this Article shall, if so requested by the secretariat or the management authority of another Party, communicate to it impression of stamps, seals or other devices used to authenticate permits or certificates.

Article X. Trade with States not Party to the Convention

Where export or re-export is to, or import is from, a State not a Party to the present Convention, comparable documentation issued by the competent authorities in that State which substantially conforms with the requirements of the present Convention for permits and certificates may be accepted in lieu thereof by any Party.

Article XI. Conference of the Parties

1. The secretariat shall call a meeting of the conference of the Parties not later than two years after the entry into force of the present Convention.

2. Thereafter the secretariat shall convene regular meetings at least once every two years, unless the conference decides otherwise and extraordinary meetings at any time on the written request of at least one-third of the Parties.

3. At meetings, whether regular or extraordinary, the Parties shall review the implementation of the present Convention and may:
(a) make such provisions as may be necessary to enable the Secretariat to carry out its duties and adopt financial provisions;
(b) consider and adopt amendments to Appendices I and II in accordance with Article XV;
(c) review the progress made towards the restoration and conservation of the species included in Appendices I, II and III;
(d) receive and consider any reports presented by the secretariat or by any Party; and
(e) where appropriate, make recommendations for improving the effectiveness of the present Convention.

4. At each regular meeting, the Parties may determine the time and venue of the next regular meeting to be held in accordance with the provisions of paragraph 2 of this Article.

5. At any meeting, the Parties may determine and adopt rules of procedure for the meeting.

6. The United Nations, its specialized agencies and the International Atomic Energy Agency, as well as any State not Party to the present Convention, may be represented at meetings of the conference by observers, who shall have the right to participate but not to vote.

7. Any body or agency technically qualified in protection, conservation or management of wild fauna and flora, in the following categories, which has informed the secretariat of its desire to be represented at meetings of the conference by observers, shall be admitted unless at least one-third of the Parties present object:
(a) international agencies or bodies, either governmental or non-governmental, and national governmental agencies and bodies; and
(b) national non-governmental agencies or bodies which have been approved for this purpose by the State in which they are located.

Once admitted, these observers shall have the right to participate but not to vote.

Article XII. The Secretariat

1. Upon entry into force of the present Convention, a secretariat shall be provided by the Executive Director of the United Nations Environment Programme. To the extent and in the manner he considers appropriate, he may be assisted by suitable inter-governmental or non-governmental international or national agencies and bodies technically qualified in protection, conservation and management of wild fauna and flora.

2. The functions of the secretariat shall be:
(a) to arrange for and service meetings of the Parties;
(b) to perform the functions entrusted to it under the provisions of Articles XV and XVI of the present Convention;
(c) to undertake scientific and technical studies in accordance with programmes authorized by the conference of the Parties as will contribute to the implementation of the present Convention, including studies concerning standards for appropriate preparation and shipment of living specimens and the means of identifying specimens;
(d) to study the reports of Parties and to request from parties such further information with respect thereto as it deems necessary to ensure implementation of the present Convention;
(e) to invite the attention of the Parties to any matter pertaining to the aims of the present Convention;
(f) to publish periodically and distribute to the Parties current editions of Appendices I, II and III together with any information which will facilitate identification of specimens of species included in those Appendices;
(g) to prepare annual reports to the Parties on its work and on the implementation of the present Convention and such other reports as meetings of the Parties may request;
(h) to make recommendations for the implementation of the aims and provisions of the present Convention, including the exchange of information, of a scientific or technical nature.

Article XIII. International measures

1. When the secretariat in the light of information received is satisfied that any species included in Appendices I or II is being affected adversely by trade in specimens of that species, or that the provisions of the present Convention are not being effectively implemented, it shall communicate such information to the authorized management authority of the Party or Parties concerned.

2. When any Party receives a communication as indicated in paragraph 1 of this Article, it shall, as soon as possible, inform the secretariat of any relevant facts in so far as its laws permit and, where appropriate, propose remedial action. Where the Party considers that an inquiry is desirable, such inquiry may be carried out by one or more persons expressly authorized by the Party.

3. The information provided by the Party or resulting from any inquiry as specified in paragraph 2 of this Article shall be reviewed by the next conference of the Parties which may make whatever recommendations it deems appropriate.

Article XIV. Effect on domestic legislation and international Conventions

1. The provisions of the present Convention shall in no way affect the right of Parties to adopt:
(a) stricter domestic measures regarding the conditions for trade, taking possession or transport of specimens of species included in Appendices I, II and III, or the complete transport of specimens of species included in Appendices I, II and III, or the complete prohibition thereof; or
b) domestic measures restricting or prohibiting trade, taking possession, or transport of species not included in Appendices I, II or III.

2. The provisions of the present Convention shall in no way affect the provisions of any domestic measures or the obligations of Parties deriving from any treaty, convention, or international agreement relating to other aspects of trade, taking possession, or transport of specimens which is in force or subsequently may enter into force for any Party including any measure pertaining to the customs, public health, veterinary or plant quarantine fields.

3. The provisions of the present Convention shall in no way affect the provisions of, or the obligations deriving from, any treaty, convention or international agreement concluded or which may be concluded between States creating a union or regional trade agreement establishing or maintaining a common external customs control and removing customs control between the Parties thereto in so far as they relate to trade among the States members of that union agreement.

4. A State Party to the present Convention, which is also a Party to any other treaty, convention or international agreement which is in force at the time of the coming into force of the present Convention and under the provisions of which protection is afforded to marine species included in Appendix II, shall be relieved of the obligation imposed on it under the provisions of the present Convention with respect to trade in specimens of species included in Appendix II that are taken by ships registered in that State and in accordance with the provisions of such other treaty, convention or international agreement.

5. Notwithstanding the provisions of Articles III, IV and V, any export of a specimen taken in accordance with paragraph 4 of this Article shall only require a certificate from a management authority of the State of introduction to the effect that the specimen was taken in accordance with the provisions of the other treaty, convention or international agreement in question.

6. Nothing in the present Convention shall prejudice the codification and development of the law of the sea by the United Nations Conference on the Law of the Sea convened pursuant to resolution 2750 C (XXV) of the General Assembly of the United Nations nor the present or future claims and legal views of any State concerning the law of the sea and the nature and extent of coastal and flag State jurisdiction.

Article XV. Amendments to Appendices I and II

1. The following provisions shall apply in relation to amendments to Appendices I and II at meetings of the conference of the Parties:

(a) Any Party may propose an amendment to Appendix I or II for consideration at the next meeting. The text of the proposed amendments shall be communicated to the secretariat at least 150 days before the meeting. The secretariat shall consult the other Parties and interested bodies on the amendments in accordance with the provisions of paragraph 2 (b) and (c) of this Article and shall communicate the response to all Parties not later than 30 days before the meeting.

(b) Amendments shall be adopted by a two-thirds majority of Parties present and voting. For these purposes “Parties present and voting” means Parties present and casting an affirmative or negative vote. Parties abstaining from voting shall not be counted among the two-thirds required for adopting an amendment.

(c) Amendments adopted at a meeting shall enter into force 90 days after that meeting for all Parties except those which make a reservation in accordance with paragraph 3 of this Article.

2. The following provisions shall apply in relation to amendments to Appendices I and II between meetings of the conference of the Parties:

(a) Any Party may propose an amendment to Appendix I or II for consideration between meetings by the postal procedures set forth in this paragraph.

(b) For marine species, the secretariat shall, upon receiving the text of the proposed amendment, immediately communicate it to the Parties. It shall also consult inter-governmental bodies having a function in relation to those species especially with a view to obtaining scientific data these bodies may be able to provide and to ensuring coordination with any conservation measures enforced by such bodies. The secretariat shall communicate the views expressed and data provided by these bodies and its own findings and recommendations to the Parties as soon as possible.

(c) For species other than marine species, the secretariat shall, upon receiving the text of the proposed amendment, immediately communicate it to the Parties and, as soon as possible thereafter, its own recommendations.

(d) Any Party may, within 60 days of the date on which the secretariat communicated its recommendations to the Parties, under subparagraph (b) or (c) of this paragraph, transmit to the secretariat any comments on the proposed amendment together with any relevant scientific data and information.

(e) The secretariat shall communicate the replies received together with its own recommendations to the Parties as soon as possible.

(f) If no objection to the proposed amendment is received by the secretariat within 30 days of the date the replies and recommendations were communicated under the provisions of subparagraph (e) of this paragraph, the amendment shall enter into force 90 days later for all Parties except those which make a reservation in accordance with paragraph 3 of this Article.

(g) If an objection by any Party is received by the secretariat, the proposed amendment shall be submitted to a postal vote in accordance with the provisions of subparagraphs (h), (i) and (j) of this paragraph.

(h) The secretariat shall notify the Parties that notification of objection has been received.

(i) Unless the secretariat receives the votes for, against or in abstention from at least one-half of the Parties within 60 days of the date of notification under subparagraph (h) of this paragraph, the proposed amendment shall be referred to the next meeting of the conference for further consideration.

(j) Provided that votes are received from one-half of the Parties, the amendment shall be adopted by a two-thirds majority of Parties casting an affirmative or negative vote.

(k) The secretariat shall notify all Parties of the result of the vote.

(l) If the proposed amendment is adopted it shall enter into force 90 days after the date of the notification by the secretariat of its acceptance for all Parties except those which make a reservation in accordance with paragraph 3 of this Article.

3. During the period of 90 days provided for in paragraph 1 (c) or 2 (l) of this Article, any Party may, by notification in writing to the depositary government, make a reservation with respect to the amendment. Until such reservation is withdrawn, the Party shall be treated as a State not Party to the present Convention with respect to trade in the species concerned.

Article XVI. Appendix III and amendments thereto

1. Any Party may at any time submit to the secretariat a list of species which it identifies as being subject to regulation within its jurisdiction for the purpose mentioned in Article II (3). Appendix III shall include the names of the Parties submitting the species for inclusion therein, the scientific names of the species so submitted, and any parts or derivatives of the animals or plants concerned that are specified in relation to the species for the purposes of Article I(b).

2. Each list submitted under the provisions of paragraph 1 of this Article shall be communicated to the Parties by the secretariat as soon as possible after receiving it. The list shall take effect as part of Appendix III 90 days after the date of such communication. At any time after the communication of such list, any Party may by notification in writing to the depositary government enter a reservation with respect to any species or any parts or derivatives, and until such reservation is withdrawn, the State shall be treated as a State not Party to the present Convention with respect to trade in the species or part or derivative concerned.

3. A Party which has submitted a species for inclusion in Appendix III may withdraw it at any time by notification to the secretariat which shall communicate the withdrawal to all Parties. The withdrawal shall take effect 30 days after the date of such communication.

4. Any Party submitting a list under the provisions of paragraph 1 of this Article shall submit to the secretariat a copy of all domestic laws and regulations applicable to the protection of such species, together with any interpretations which the Party may deem appropriate or the secretariat may request. The Party shall, for as long as the species in question is included in Appendix III, submit any amendment of such laws and regulations or any new interpretations as they are adopted.

Article XVII. Amendments to the Convention

1. An extraordinary meeting of the conference of the Parties shall be convened by the secretariat on the written request of at least one-third of the Parties to consider and adopt amendments to the present Convention. Such amendments shall be adopted by a two-thirds majority of Parties present and voting. For these purposes “Parties present and voting” means Parties present and casting an affirmative or negative vote. Parties abstaining from voting shall not be counted among the two-thirds required for adopting an amendment.

2. The text of any proposed amendment shall be communicated by the secretariat to all Parties at least 90 days before the meeting.

3. An amendment shall enter into force for the Parties which have accepted it 60 days after two-thirds of the Parties have deposited an instrument of acceptance of the amendment with the depositary government. Thereafter, the amendment shall enter into force for any other Party 60 days after that Party deposits its instrument of acceptance of the amendment.

Article XVIII. Resolution of disputes

1. Any dispute which may arise between two or more Parties, with respect to the interpretation or application of the provisions of the present Convention, shall be subject to negotiation between the Parties involved in the dispute.

2. If the dispute cannot be resolved in accordance with paragraph 1 of this Article, the Parties may, by mutual consent, submit the dispute to arbitration, in particular that of the Permanent Court of Arbitration at The Hague and the Parties submitting the dispute shall be bound by the arbitral decision.

Article XIX. Signature

The present Convention shall be open for signature at Washington until 30 April 1973 and thereafter at Berne until 31 December 1974.

Article XX. Ratification, acceptance, approval

The present Convention shall be subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Government of the Swiss Confederation which shall be the depositary government.

Article XXI. Accession

The present Convention shall be open indefinitely for accession. Instruments of accession shall be deposited with the depositary government.

[Article XXI. Accession*]

The present Convention shall be open indefinitely for accession. Instruments of accession shall be deposited with the Depositary Government.

1. This Convention shall be open for accession by regional economic integration organizations constituted by sovereign States which have competence in respect of the negotiation, conclusion and implementation of international agreements in matters transferred to them by their Member States and covered by this Convention.

2. In their instruments of accession, such organizations shall declare the extent of their competence with respect to the matters governed by the Convention. These organizations shall also inform the Depositary of any substantial modification in the extent of their competence.

Notifications by regional economic integration organisations concerning their competence with respect to matters governed by this Convention and modifications thereto shall be distributed to the Parties by the Depositary.

3. In matters within their competence, such regional economic integration organizations shall exercise the rights and fulfil the obligations which this Convention attributes to their Member States, which are Parties to the Convention. In such cases the Member States of the organisations shall not be entitled to exercise such rights individually.

4. In the fields of their competence, regional economic integration organizations shall exercise their right to vote with a number of votes equal to the number of their Member States which are Parties to the Convention. Such organizations shall not exercise their right to vote their Member States exercise theirs, and vice versa.

5. Any reference to “Party” in the sense used in Article I (h) of this Convention, to “State”/“States” or to “State Party”/“States Parties” to the Convention shall be construed as including a reference to any regional economic integration organization having competence in respect of the negotiation, conclusion and application of international agreements in matters covered by this Convention.

Article XXII. Entry into force

1. The present Convention shall enter into force 90 days after the date of deposit of the 10th instrument of ratification, acceptance, approval or accession, with the depositary government.

2. For each State which ratifies, accepts or approves the present Convention or accedes thereto after the deposit of the 10th instrument of ratification, acceptance, approval or accession, the present Convention shall enter into force 90 days after the deposit by such State of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession.

Article XXIII. Reservations

1. The provisions of the present Convention shall not be subject to general reservations. Specific reservations may be entered in accordance with the provisions of this Article and Articles XV and XVI.

2. Any State may, on depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, enter a specific reservation with regard to:
(a) any species included in Appendix I, II or III; or
(b) any parts or derivatives specified in relation to a species included in Appendix III.

3. Until a Party withdraws its reservation entered under the provisions of this Article, it shall be treated as a State not a Party to the present Convention with respect to trade in the particular species or parts or derivatives specified in such reservation.

Article XXIV. Denunciation

Any Party may denounce the present Convention by written notification to the depositary government at any time. The denunciation shall take effect 12 months after the depositary government has received the notification.

Article XXV. Depositary

1. The original of the present Convention, in the Chinese, English, French, Russian and Spanish languages, each version being equally authentic, shall be deposited with the depositary government, which shall transmit certified copies thereof to all States that have signed it or deposited instruments of accession to it.

2. The depositary government shall inform all signatory and acceding States and the secretariat of signatures, deposit of instruments of ratification, acceptance, approval or accession, entry into force of the present Convention, amendments thereto, entry and withdrawal of reservations and notifications of denunciation.

3. As soon as the present Convention enters into force, a certified copy thereof shall be transmitted by the depositary government to the Secretariat of the United Nations for registration and publication in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

In witness whereof, the undersigned Plenipotentiaries, being duly authorized to that effect, have signed the present Convention.

Done at Washington this third day of March, one thousand nine hundred and seventy-three.

____________
* At the second meeting of the Conference of the Parties, on 30 April 1983, the text of Article XXI was amended in order to allow the accession of regional economic integration organizations to the Convention. The text entered into force on November 29, 2013.