Teksti suurus:

Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.04.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:RTL 2007, 30, 534

Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 29.03.2007 nr 26

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk

Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § 4 lõike 2 punkti 10 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi kalakotka (Pandion haliaetus) elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

§ 2. Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine

(1) Ida-Viru maakonnas võetakse kaitse alla järgmised kalakotka püsielupaigad:
1) Lohusuu Lohusuu vallas Separa külas;
2) Piilsi Lohusuu vallas Piilsi külas.

(2) Jõgeva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised kalakotka püsielupaigad:
1) Sõõru Saare vallas Pedassaare külas;
2) Põrvetu Kasepää vallas ja Pala vallas Metsaküla ja Perametsa külas.

(3) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla Uulika kalakotka püsialupaik Meeksi vallas Järvselja külas.

(4) Põlva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised kalakotka püsielupaigad:
1) Kauksi Mooste vallas Kauksi külas;
2) Kikka Veriora vallas Kikka külas.

(5) Võru maakonnas võetakse kaitse alla järgmised kalakotka püsielupaigad:
1) Murati Haanja vallas ja Misso vallas Murati külas ja Laisi külas;
2) Laisi Misso vallas Laisi külas;
3) Pältre Misso vallas Missoküläs.

(6) Valga maakonnas võetakse kaitse alla järgmised kalakotka püsielupaigad:
1) Omuli Hummuli vallas Jeti külas ja Helme vallas Holdre külas;
2) Konnopera Tõlliste vallas Korijärve külas.

(7) Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla järgmised kalakotka püsielupaigad:
1) Paanikse Karksi vallas Ainja külas;
2) Rebaste Kolga-Jaani vallas, Oorgu ja Rebaste külas;
3) Jõeküla Viiratsi vallas Rebaste ja Jõeküla külas.

(8) Püsielupaikade ja nende vööndite piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas2.

§ 3. Püsielupaiga valitseja

«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus.

§ 4. Kaitsekord

(1) Kalakotka püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. Jõeküla püsielupaiga maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(2) Jõeküla püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kaitsekord selles määruses sätestatud erisustega, teistes püsielupaikades kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord selles määruses sätestatud erisustega.

(3) Püsielupaigas on lubatud:
1) kalapüük ja jahipidamine;
2) püsielupaika läbivatel teedel sõidukitega sõitmine, veekogudel ujuvvahenditega sõitmine.

(4) Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud:
1) inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine 1. septembrist 14. märtsini, muul ajal on inimeste viibimine sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustööl;
2) valitseja nõusolekul olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) valitseja nõusolekul 1. oktoobrist 14. märtsini kaitstava liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tööna alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamine, püsielupaiga piiresse jäävate monokultuursete noorendike hooldamine ning tormimurru koristamine.

(5) Piiranguvööndis on lubatud:
1) uuendusraie tingimusel, et raiejärgselt on metsa täius vähemalt 0,7;
2) valitseja nõusolekul telkimine, lõkketegemine ja rohkem kui 20 inimesega rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

(6) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

(7) Püsielupaiga piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.

1 Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 alusel ei avaldata «Riigi Teatajas» püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, maakonna keskkonnateenistuses või keskkonnaregistris (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses). Kaartide koostamisel on aluseks võetud põhikaart seisuga november 2004 ning katastriüksuste kaart seisuga september 2006.

Minister Rein RANDVER

Kantsler Annika UUDELEPP