Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 30.03.2007 nr 97
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kõpu looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kõpu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) tutvustada ning kaitsta pärast-jääaegsetel
pinnavormidel kujunenud loodusmaastikke ja kooslusi, elustiku
mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;
2) kaitsta liike, keda
nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab
I lisas ja kellest üks on I kaitsekategooria liik, kolm on
II kaitsekategooria liigid ning öösorr (Caprimulgus
europaeus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus
martius), sookurg (Grus grus), nõmmelõoke (Lullula
arborea), herilaseviu (Pernis apivorus) ja händkakk (Strix
uralensis) on III kaitsekategooria liigid;
3) kaitsta
elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas.
Need elupaigatüübid on: esmased rannavallid (1210)3,
eelluited (2110), valged luited ehk liikuvad rannikuluited (2120),
hallid luited ehk kinnistunud rannikuluited (2130*), metsastunud luited
(2180), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), allikad ja
allikasood (7160), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
4)
kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liiki, mis on
ühtlasi I kaitsekategooria liik, ning II lisas nimetatud liiki, mis on
ühtlasi II kaitsekategooria liik.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahekümneks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Heistesoo, Hirmuste, Kalana, Kaleste, Kiduspe, Kõpu, Luidja, Mägipe, Ojaküla, Palli, Poama, Suurepsi, Suureranna, Tiharu, Vilima ja Ülendi külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult paikades, mis on kaitseala valitseja poolt selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine paikades, mis on kaitseala valitseja poolt ette valmistatud ja tähistatud, ning kuni 30 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohtades. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on rahvaürituste korraldamine lubatud omaniku loal.
(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Mootorsaaniga on lubatud sõita kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine ning mootorsaaniga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud õuemaal, järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, ujuvvahendi transportimisel maaomaniku poolt tema maale jääval rannal ning piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on 20 sihtkaitsevööndit:
1) Arapsi
sihtkaitsevöönd;
2) Heistesoo sihtkaitsevöönd;
3)
Hirmuste sihtkaitsevöönd;
4) Kaleste sihtkaitsevöönd;
5)
Kriipsuränga sihtkaitsevöönd;
6) Kõivasoo
sihtkaitsevöönd;
7) Kõriku sihtkaitsevöönd;
8)
Lepistupao sihtkaitsevöönd;
9) Ligude sihtkaitsevöönd;
10)
Linnaru sihtkaitsevöönd;
11) Mägipe sihtkaitsevöönd;
12)
Niidametsa sihtkaitsevöönd;
13) Ohami sihtkaitsevöönd;
14)
Palli sihtkaitsevöönd;
15) Rattagu sihtkaitsevöönd.
16)
Rebastemäe sihtkaitsevöönd;
17) Ristna sihtkaitsevöönd;
18)
Roogoja sihtkaitsevöönd;
19) Tiharu sihtkaitsevöönd;
20)
Väikesoode sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on:
1) Arapsi
sihtkaitsevööndis männikute ja vanade looduslike metsaosade säilitamine
ning loodusliku arengu tagamine, metsakoosluste loodusliku mitmekesisuse
taastamine ning seejärel looduslikule arengule jätmine;
2)
Heistesoo, Kaleste, Kriipsuränga, Kõriku, Lepistupao, Ligude, Linnaru,
Niidametsa, Ohami, Palli, Rattagu, Roogoja ja Väikesoode
sihtkaitsevööndis metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku
protsessina;
3) Hirmuste sihtkaitsevööndis luitemännikute ja vanade
looduslike metsaosade säilitamine ning loodusliku arengu tagamine,
metsakoosluste loodusliku mitmekesisuse taastamine ning rannikukoosluste
kaitse;
4) Kõivasoo sihtkaitsevööndis sookoosluste säilitamine ja
taastamine ning loodusliku mitmekesisuse kaitse;
5) Mägipe
sihtkaitsevööndis luitemännikute ja vanade looduslike metsaosade
säilitamine ning loodusliku arengu tagamine, metsakoosluste loodusliku
mitmekesisuse taastamine;
6) Rebastemäe sihtkaitsevööndis männikute
ja vanade looduslike metsaosade säilitamine ning loodusliku arengu
tagamine, metsakoosluste loodusliku mitmekesisuse taastamine ning
seejärel looduslikule arengule jätmine ja metsakoosluste ning maastiku
tutvustamine;
7) Ristna sihtkaitsevööndis vanade looduslike
metsaosade säilitamine, rannikukoosluste kaitse;
8) Tiharu
sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
1) marjade, seente ja
muude metsa kõrvalsaaduste varumine, välja arvatud sammalde, samblike,
puukoore ja -vaigu varumine;
2) jahipidamine, välja arvatud Kaleste,
Linnaru ja Ohami sihtkaitsevööndis.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, välja arvatud
Heistesoo, Kaleste, Kriipsuränga, Kõriku, Lepistupao, Ligude, Linnaru,
Niidametsa, Ohami, Palli, Rattagu, Roogoja ja Väikesoode
sihtkaitsevööndis;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus;
3) poollooduslike koosluste ilme
ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus Tiharu sihtkaitsevööndis;
4)
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine ja õpperadade rajamine kaitseala
tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd;
5)
tehnovõrgu rajatiste rajamine kaabelliinina kaitsealal paikneva kinnistu
või kaitseala tarbeks, välja arvatud Heistesoo, Kõivasoo, Ligude,
Niidametsa ja Väikesoode sihtkaitsevööndis;
6) adru
varumine.
§ 10. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
käesoleva määruse § 9 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juhul;
4)
maaparandussüsteemide hoiutööd, välja arvatud loodusliku veerežiimi
taastamine Kõivasoo sihtkaitsevööndis.
§ 11. Vajalik tegevus
Tiharu sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on 4 piiranguvööndit:
1) Kaleste
piiranguvöönd;
2) Kõivasoo piiranguvöönd;
3)
Põhjaranna piiranguvöönd;
4) Ristna piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on:
1) Kaleste
piiranguvööndis rannikukoosluste kaitse;
2) Kõivasoo
piiranguvööndis sookoosluste loodusliku seisundi tagamine Kõivasoo
sihtkaitsevööndis, kaitsealuste liikide elupaiga kaitse ning looduse
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine;
3) Põhjaranna
piiranguvööndis maastikuilme säilitamine ja kaitseala terviklikkuse
tagamine;
4) Ristna piiranguvööndis rannikukoosluste säilitamine ning
looduse mitmekesisuse ja maastikuilme kaitse.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
jahipidamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1)
ehitise püstitamine Põhjaranna ja Kõivasoo piiranguvööndis;
2)
ehitise püstitamine kaitseala tarbeks Ristna piiranguvööndis;
3)
ehitise püstitamine kaitseala või sadama tarbeks Kaleste piiranguvööndis.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi
rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) uuendusraie;
4) veekogude
kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
5) biotsiidi ja
taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
6)
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
§ 16. Vajalik tegevus
Ristna ja Põhjaranna piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 17. Määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määruses nr 89 «Rattagu looduskaitseala ning Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine» (RT I 1998, 39, 602; 2006, 41, 313) tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
«Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine»;
2) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1. Moodustada Kukka maastikukaitseala.»;
3) punkti 2 alapunktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) punkt 3 sõnastatakse järmiselt:
« 3. Määrata Kukka maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus.».
(2) Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 1999. a määrus nr 64 «Kõpu
maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine»
(RT I 1999, 20, 329; 2005, 71, 556) tunnistatakse kehtetuks.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979,
lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702).
2 Kaitseala
on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 28. mai 1958. a
otsusega nr 34 «Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis» kaitse
alla võetud Ristna pankranniku, kolhoosi Punalipp territooriumil asuva
luuderohu alusmetsa ja Kõrgessaare metskonna luuderohu alusmetsa,
26. septembri 1962. a otsusega nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest
Hiiumaa rajoonis» kaitse alla võetud Kõrgessaare metskonna Palli
vahtkonna jugapuude kasvukoha ja Kõpu küla karjamaa luuderohu kasvukoha,
18. detsembri 1968. a otsusega nr 120 «Looduse kaitsest Hiiumaa
rajoonis» kaitse alla võetud Kaleste rand-ogaputke, randseaherne ja
randorasheina kasvukoha ning 30. juuli 1973. a otsusega nr 76
«Looduskaitsealasest tööst Hiiumaa rajoonis» kaitse alla võetud Linnaru
mägede baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a
korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 142 jääb kaitsealale Kõpu
loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on
siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad
elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda Hiiumaa keskkonnateenistuses, Riiklikus
Looduskaitsekeskuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP |
Keskkonnaminister Rein RANDVER |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.