Teksti suurus:

Keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.04.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2014
Avaldamismärge:

Keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Vastu võetud 29.03.2006 nr 39
RTL 2006, 31, 548
jõustumine 14.04.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.04.2006RTL 2006, 34, 60824.04.2006
19.04.2007RTL 2007, 35, 60430.04.2007

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 43 lõike 2 ja § 44 lõike 2 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.06.1999, lk 80–102) artikli 44 lõike 2 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006» (edaspidi arengukava).

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» §-s 69 nimetatud Natura 2000 võrgustiku alal asuva põllumajandusmaa kohta antava keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord.

§ 2.  Nõuded toetuse saamiseks

  (1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja), kes vastab arengukava 9. peatüki punktis 9.8 toodud nõuetele ning kes taotleb toetust arengukava 6. peatüki punktis 6.4.2 nimetatud ja Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alal asuva vähemalt 0,3 hektari suuruse põllu või vähemalt 0,3 hektari suuruse põlluosa kohta.
[RTL 2007, 35, 604 - jõust. 30.04.2007]

  (2) [Kehtetu – RTL 2007, 35, 604 - jõust. 30.04.2007]

  (3) Toetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuva põllu kohta.

  (4) Toetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras oleva põllumajandusmaa kohta.

  (5) Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5.

§ 3.  Nõuded Natura 2000 võrgustiku alal asuva põllumajandusmaa kohta

  (1) Põllumajandusmaal, v.a rohumaal, peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, või peab seda maad hoidma mustkesas.

  (2) Taotleja peab täitma aasta jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja esimesest päevast (edaspidi kohustuseaasta) arengukava 9. peatüki tabelis 39 nimetatud põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid (edaspidi üldised keskkonnanõuded) kogu põllumajandusettevõttes (majandusüksuses) ja “Looduskaitseseadusest” tulenevaid nõudeid taotluses märgitud maal.
[RTL 2007, 35, 604 - jõust. 30.04.2007]

  (3) Poollooduslik kooslus peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada.

  (4) Kui loodusobjekti kaitse-eeskirja või «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale rohumaa niitmiseks ja niidetud heina koristamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud hilisem tähtpäev kui üldiste keskkonnanõuetega kehtestatud 31. juuli, peab § 3 lõikes 3 nimetatud nõue olema täidetud 20. augustiks.

§ 4.  Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotleja esitab ajavahemikus 2. maist kuni 22. maini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA):
  1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 44 lõike 1 alusel kehtestatud vormi kohase taotluse;
  2) põllumassiivi kaardi, millel märgib põldude numbrid ja põldude piirid;
  3) avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui tema andmeid ei ole sellesse registrisse kantud.

  (2) Kui taotleja esitab lõikes 1 nimetatud dokumendid PRIA-le pärast lõikes 1 sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõuetega vastavuse, modulatsiooni ja integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteemi rakendamiseks, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud nõuetele vastavuse, modulatsiooni ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 21 lõikes 1 sätestatut.

§ 5.  Avaldus taotluse menetlemise lõpetamiseks

  Taotleja võib enne toetuse määramist esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 22 kohaselt.

§ 6.  Muudatustest teavitamine

  (1) Taotleja teavitab PRIA-t tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotlusel esitatuga ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest muudatuse tegemisest või takistava asjaolu tekkimisest arvates kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 15. oktoobriks kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 15 lõikes 3 sätestatuga.

  (2) Oluliseks muudatuseks loetakse seda, kui taotleja vähendab põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta toetust taotles.

§ 7.  Taotluse ning üldiste keskkonnanõuete ja «Looduskaitseseadusest» tulenevate nõuete kontrollimine

  (1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib dokumentides esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele.

  (2) Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 19 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata.

  (3) PRIA teeb kohapealset kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (EÜT L 153, 30.04.2004, lk 30–82), artikli 69 kohaselt.

  (4) «Looduskaitseseadusest» tulenevate nõuete täitmise üle teeb kohapealset kontrolli Keskkonnainspektsioon, kellele PRIA esitab hiljemalt 15. juuliks nimekirja kõikidest taotlejatest ja eraldi nimekirja nende taotlejate kohta, kelle juures tuleb teha kohapealne kontroll, näidates ära põllumajandusmaa, mille kohta toetust taotleti.

  (5) Keskkonnainspektsioon esitab PRIA-le kahe nädala jooksul pärast lõikes 4 nimetatud taotlejate juures tehtud kohapealset kontrolli, kuid mitte hiljem kui 31. märtsiks, andmed taotleja «Looduskaitseseadusest» tulenevatele nõuetele vastavuse kohta.

  (6) Keskkonnainspektsioon teavitab PRIA-t nendest taotlejatest, kes on kohustuseaastal rikkunud «Looduskaitseseadusest» tulenevaid nõudeid ja kelle suhtes on tehtud ettekirjutus või jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

§ 8.  Toetuse vähendamine

  (1) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et põllumajandusmaa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, rakendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikes 1 ning artikli 51 lõikes 1 sätestatut.

  (2) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust:
  1) 20% selle rohumaa eest, kus hiljemalt 31. juuliks või § 3 lõikes 4 sätestatud juhul 20. augustiks ei ole niide koristatud või hekseldatud;
[RTL 2007, 35, 604 - jõust. 30.04.2007]
  2) 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud «Päästeseaduse» § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku;
  3) 5%, kui taotleja on põllumajanduses kasutanud töötlemata reoveesetet või on maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimi, kasutanud töödeldud reoveesetet või kui reoveesette kasutajal ei ole kasutatava sette kohta majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav sette kasutamiseks andja antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis, mis on sätestatud «Veeseaduse» § 261 lõike 2 alusel kehtestatud korras;
  4) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 261 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;
  5) 10%, kui taotleja on «Veeseaduse» § 263 lõike 1 alusel määratud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi, laotanud pinnale väetisi;
  6) 15%, kui taotleja on laotanud orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini «Veeseaduse» § 261 lõike 42 alusel;
  7) 5%, kui taotleja ei pea «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut, või 5% põllu eest, mille kohta ei ole «Veeseaduse» § 261 lõigete 2 ja 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud;
  8) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 262 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel põllumajandusloomade pidamisel peab loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoones, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;
  9) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit;
  10) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse «Taimekaitseseaduse» § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt;
  11) 5%, kui taotleja on rikkunud «Taimekaitseseaduse» § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;
  12) 15%, kui taotleja on rikkunud «Loomakaitseseaduse» § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;
  13) 5%, kui taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle «Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;
  14) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõigete 2 ja 21 alusel kehtestatud korras.

§ 9.  Toetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine

  (1) Arvestades tehtud kontrolli tulemusi, otsustab PRIA peadirektor toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aastale järgneva aasta 2. maiks.

  (2) Komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004 artikli 72 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja on taotlusel või muudes dokumentides esitanud valeandmeid.

  (3) Kui taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (4) Kui Keskkonnainspektsioon teeb kohapealse kontrolli tulemusena kindlaks, et taotleja on rikkunud «Looduskaitseseadusest» tulenevat nõuet või on teatanud PRIA-le, et taotleja on rikkunud kohustuseaastal «Looduskaitseseadusest» tulenevat nõuet, mille suhtes on tehtud ettekirjutus või jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (5) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole 31. juuliks või § 3 lõikes 4 sätestatud tähtpäevaks niitnud poollooduslikku kooslust või üldistes keskkonnanõuetes nimetatud rohumaad või ei ole karjatanud seal loomi, jäetakse selle põllu osas taotlus rahuldamata.

  (6) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole täitnud § 3 lõikes 1 toodud nõudeid, jäetakse selle põllu osas taotlus rahuldamata.

  (7) Kui taotleja ei ole saanud võetud kohustust täita «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu või taotleja tahtest sõltumatu asjaolu tõttu, määratakse toetus komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõike 7 kohaselt.

§ 10.  Toetuse määr

  Arengukava 9. peatüki punkti 9.8 järgi on toetuse määr ühe hektari kohta 502 krooni aastas.

§ 11.  Toetuse maksmine

  (1) Komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004 artikli 44 kohaselt makstakse toetus taotleja arvelduskontole § 9 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 15. juuniks.

  (2) Toetust ei maksta, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse saamise eelduseks olevaid tingimusi, sh kui Keskkonnainspektsioon on PRIA-le teatanud, et taotleja on rikkunud «Looduskaitseseadusest» tulenevat nõuet, mille suhtes on tehtud ettekirjutus või jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

§ 12.  Toetuse tagasinõudmine

  Toetus nõutakse tagasi «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 66 lõike 1 alusel.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json