Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007—2013

Vastu võetud 20.04.2007 nr 60

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁴ lõike 2 ja § 45⁵ lõigete 2 ja 3, komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), artikli 4 lõike 1 ja artikli 18, komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 32.12.2006, lk 15–75), artikli 44 ja artikli 45 lõike 1 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 2 alusel esitatud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse ebasoodsamate piirkondade toetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded, toetuse määr, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise täpsem kord, toetuse vähendamise alused ja kord, toetuse andmise alused ja andmise täpsem kord kohustuse üleandmise ja -suurendamise korral ning toetuse maksmise kord aastateks 2007–2013.

§ 2. Toetuse määr

Arengukava 5. peatüki meetmes 2.1 toodu kohaselt on toetuse määr ühe hektari kohta 391 krooni aastas.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED JA TOETUSE TAOTLEMINE

§ 3. Nõuded toetuse saamiseks

(1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja), kes taotleb toetust arengukavas loetletud ebasoodsamas piirkonnas asuva (edaspidi ebasoodsam piirkond) vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, mis vastab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning mis asub põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil.

(2) Toetust võib taotleda lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa kohta üksnes juhul, kui põllumassiiv tervikuna asub ebasoodsamas piirkonnas.

§ 4. Nõuded heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes põllumajandusmaa kohta

(1) Taotleja täidab kogu põllumajandusettevõtte (edaspidi majandusüksus) põllumajandusmaal, välja arvatud maal, mille kohta taotletakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁴ lõike 2 alusel kehtestatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruses nr 57 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» sätestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ja säilitab püsirohumaade pindala.

(2) Saare, Hiiu, Lääne või Pärnu maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad, ja mis vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) ette nähtud täidetavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artiklis 30 sätestatud nõuetele, on heas põllumajanduslikus korras.

§ 5. Nõuded ebasoodsamas piirkonnas asuva põllumajandusmaa kohta

(1) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas asuval põllumajandusmaal kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud selle põllumajandusmaa pindala ulatuses, mille kohta ta taotleb toetust.

(2) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita järgmisi põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid (edaspidi üldised keskkonnanõuded) kogu majandusüksuses:
1) sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku aastas;
2) mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt 30 kg fosforit aastas;
3) orgaanilisi ja mineraalväetisi on keelatud kasutada alates 1. detsembrist kuni 31. märtsini;
4) loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, on sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutab vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Kui sõnnikuhoidla kuulub enne 1. jaanuari 2002 kasutusel olnud loomakasvatushoone juurde ning asub nitraaditundlikul alal, peab see nõue olema täidetud 31. detsembriks 2008. Muul kui nitraaditundlikul alal tuleb nimetatud nõue täita 1. jaanuariks 2010. Laudas, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;
5) väetist on keelatud laotada pinnale nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%;
6) sõnnikuaun asub veekogust vähemalt 100 m kaugusel, kui «Veeseaduses» ei ole sätestatud teisiti;
7) kasutuses olev taimekaitseseade läbib korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel; ülevaatusel kontrollitakse taimekaitseseadme tehnilise seisundi nõuetekohasust;
8) taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul on taimekaitsevahendi kasutaja läbinud taimekaitsekoolituse ja tal on taimekaitsetunnistus;
9) looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
10) loomapidaja tagab oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;
11) loomapidaja peab pidama arvestust oma põllumajandusloomadel ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle;
12) loomapidaja peab arvestust oma põllumajandusloomade üle ja registreerib kõik surmajuhud.

(3) Taotleja võtab lõikes 1 nimetatud kohustuse taotluse esitamise tähtaja esimesest päevast ja täidab seda viis aastat alates esimesest toetuse väljamaksest.

§ 6. Nõuded toetuse taotluse kohta ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab ajavahemikus 9. maist kuni 29. maini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA):
1) põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruse nr 57 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisas 1 toodud vormi kohase taotluse;
2) punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude loetelu, kuhu on kantud kõik kasvatatavad põllumajanduskultuurid ning taotleja kasutuses olevad püsirohumaade ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevad põllud ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust taotletakse;
3) põllumassiivi kaardi, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude numbrid ning kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude piirid.

(2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIA-le avalduse oma andmete kandmiseks registrisse.

3. peatükk
TAOTLUSE KONTROLLIMINE

§ 7. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele, sealhulgas teeb § 4 lõikes 1 ja § 5 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmise üle kohapealset kontrolli komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), II osa I jaotise kohaselt.

(2) PRIA kontrollib § 4 lõikes 1 nimetatud headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavust põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruses nr 57 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» sätestatud korras.

(3) Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelevalveametnikule ette näitama põllu piiri.

4. peatükk
TOETUSE VÄHENDAMINE JA TAOTLUSE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE

§ 8. Toetuse vähendamine

(1) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklit 16.

(2) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on rikkunud § 4 lõikes 1 nimetatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi või püsirohumaade pindala säilitamise nõuet, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikleid 22–24.

(3) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida § 5 lõikes 2 nimetatud üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse kohustuseaastal määratavat toetust:
1) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26¹ lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;
2) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26¹ lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena 30 kg fosforit aastas;
3) 15%, kui taotleja on laotanud orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini «Veeseaduse» § 26¹ lõike 4² alusel;
4) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26² lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel peab põllumajandusloomade pidamisel loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoones, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;
5) 10%, kui taotleja on «Veeseaduse» § 26³ lõike 1 alusel määratud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%, laotanud pinnale väetisi;
6) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit;
7) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse «Taimekaitseseaduse» § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt;
8) 5%, kui taotleja on rikkunud «Taimekaitseseaduse» § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;
9) 10%, kui taotleja on looduslikul rohumaal kasutanud väetisi või taimekaitsevahendeid;
10) 15%, kui taotleja on rikkunud «Loomakaitseseaduse» § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;
11) 5%, kui taotleja ei pea arvestust oma põllumajandusloomadel ravimite kasutamise üle «Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;
12) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade üle arvestust «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõigete 2 ja 2¹ alusel kehtestatud korras.

§ 9. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Arvestades tehtud kontrolli tulemusi, otsustab PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise taotluse esitamise aastale järgneva aasta 25. jaanuariks.

(2) PRIA jätab taotluse rahuldamata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 5 punktides 1 ja 4–6 sätestatud juhtudel.

(3) Taotleja või taotlus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) põllumassiiv tervikuna ei asu ebasoodsamas piirkonnas või ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või põllumajandusmaa pindala on väiksem kui 1,00 hektar või kui põld on alla 0,30 hektari suurune;
2) taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet.

5. peatükk
KOHUSTUSE ÜLEVÕTMINE, ÜLEANDMINE JA SUURENDAMINE

§ 10. Kohustuse ülevõtmine ja üleandmine

(1) Taotleja ei või võetud kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu juhtudel (edaspidi vääramatu jõud).

(2) Kui toetuse saaja annab võetud kohustuse kehtivuse perioodil kogu oma majandusüksuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 32.12.2006, lk 15–75), artiklis 44 sätestatut. Kohustuse ülevõtmise korral vormistavad kohustuse üleandja ja kohustuse ülevõtja kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, milline majandusüksus või selle osa üle võeti.

(3) Kui toetuse saaja suurendab põllumajandusmaa pindala seoses kohustuse ülevõtmisega, loetakse algne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuse kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

(4) Taotleja teavitab PRIA-t lõikes 3 nimetatud muudatustest § 6 lõikes 1 nimetatud ajavahemikus, esitades § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid ning kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti.

(5) Kohustuse üleandjal ja ülevõtjal on õigus kohustust vähendada või suurendada § 5 lõikes 1 nimetatud kohustuse arvelt.

§ 11. Kohustuse suurendamine

(1) Toetuse saaja võib suurendada toetusaluse põllumajandusmaa pindala selle põllumajandusmaa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, 30% ulatuses kohustuse võtmise aastal taotlusel esitatud põllumajandusmaa pindalast või komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 kohaselt kuni 2 hektarit.

(2) Kui toetuse saaja suurendab toetusaluse põllumajandusmaa pindala üle lõikes 1 sätestatud määra, loetakse olemasolev kohustus ja uus kohustus komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 alusel üheks kohustuseks, mille kestus on viis aastat.

6. peatükk
TOETUSE MAKSMINE

§ 12. Toetuse maksmine

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005 lk 1–25) artikli 11 kohaselt makstakse toetus taotleja arvelduskontole § 9 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõikes 8 sätestatud juhtudel.

Minister Helir-Valdor SEEDER

Välissuhete ja arenduse asekantsler kantsleri ülesannetes Ruve ŠANK

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01973.

Lisa