Teksti suurus:

Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.04.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.01.2009
Avaldamismärge:

Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord

Vastu võetud 30.06.2003 nr 9
RTL 2003, 83, 1230
jõustumine 19.07.2003

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

19.04.2007 nr 7 (RTL 2007, 32, 562) 26.04.2007

Määrus kehtestatakse «Muinsuskaitseseaduse» § 35 lõigete 2 ja 5 alusel.

I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus sätestab mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide (edaspidi projekt) koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja korra ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra. Käesolevat määrust kohaldatakse kinnismälestistega seotud projektidele.

(2) Projekti koostamisel lähtutakse Eesti Standardikeskuse 18.06.2002 käskkirjaga nr 67 kinnitatud Eesti standardist EVS 811:2002 (edaspidi standard), arvestades käeolevast määrusest tulenevaid erisusi.

(3) Käesolevas määruses reguleeritud haldusmenetlus toimub «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätestatud korras, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Taotluse esitamine

(1) Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja (edaspidi omanik või valdaja) esitab Muinsuskaitseametile § 1 lõikes 1 loetletud tööde tegemiseks kirjaliku taotluse, milles kirjeldatakse kavandatavaid töid.

(2) Muinsuskaitseameti peadirektor annab ühe kuu jooksul taotluse esitamisest kirjaliku arvamuse kavandatavate tööde võimalikkusest mälestise kaitse ja säilimise seisukohalt, millest teavitatakse omanikku või valdajat posti teel lihtkirjaga või elektrooniliselt.

(3) Keerukamatel juhtudel pöördub Muinsuskaitseamet seisukoha saamiseks Muinsuskaitse Nõukogu vastava ekspertnõukogu poole.  

§ 3. Projekti koostaja

Projekte ja muinsuskaitse eritingimusi võivad koostada ettevõtjad ja vastutavad spetsialistid, kellele on väljastatud «Muinsuskaitseseaduse» §-s 36 sätestatud tegevusluba. Tegevusluba omavate isikute loetelu avalikustatakse Muinsuskaitseameti veebilehel.

§ 4. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatavad projektdokumendid

(1) Muinsuskaitseametiga tuleb kooskõlastada alljärgnevad projektdokumendid:
1) uurimistööde programm;
2) muinsuskaitse eritingimused;
3) restaureerimiskontseptsioon;
4) eelprojekt;
5) põhiprojekt;
6) tööprojekti osad, mille kohta esitab Muinsuskaitseamet vastava nõudmise põhiprojekti kooskõlastamisel;
7) haljastusprojekt (kui seda ei esitata põhiprojekti koosseisus);
8) hooldusjuhend (kui seda ei esitata põhiprojekti koosseisus).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud projektdokumendid esitatakse Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks köidetuna formaadis A4.

(3) Muinsuskaitseamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projektdokumendid läbi hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates nende kooskõlastamiseks esitamise päevast ning teavitab kooskõlastamisest või kooskõlastamata jätmisest kooskõlastamiseks esitajat kolme tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või elektrooniliselt. Vajadusel võib Muinsuskaitseamet nõuda projekti või selle osa ekspertiisi või esitada projektdokumendi seisukoha saamiseks Muinsuskaitse Nõukogule või tema alalisele ekspertnõukogule. Kui projekti kooskõlastamine võtab aega rohkem kui üks kuu, teavitab Muinsuskaitseamet sellest dokumentide esitajat kirjalikult. Kooskõlastuse kehtivusaeg on 2 aastat.

(4) Muinsuskaitseamet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projektdokumente, kui:
1) projekti koostajal puudub projekti koostamiseks nõutav tegevusluba;
2) projektdokument ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
3) esitatud projektdokument ei ole vastavuses Muinsuskaitseameti poolt eelnevalt kooskõlastatud projektdokumendiga või nõutav eelnev staadium puudub (põhiprojekti võib koostada muinsuskaitse eritingimuste alusel ilma eelprojekti koostamata, kui Muinsuskaitseamet otsustab, et selleks puudub vajadus);
4) projektlahendus on vastuolus seadustest tulenevate nõuetega;
5) projektlahendus on vastuolus mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise kaitse ja säilitamise huvidega;
6) Muinsuskaitse Nõukogu või tema alaline ekspertnõukogu ei soovita projektdokumendis esitatud lahendust kooskõlastada;
7) projektdokumendi või selle osa kohta tehtud ekspertiis ei pea projektlahendust mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise kaitse ja säilimise seisukohalt vastuvõetavaks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud puuduste ilmnemisel tagastab Muinsuskaitseamet projektdokumendi dokumentide esitajale puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Kõigist Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projektdokumentidest jääb üks eksemplar Muinsuskaitseameti arhiivi. Kokkuleppel Muinsuskaitseametiga võib nende hulgast välja jätta muinsuskaitse seisukohalt ebaolulised joonised. 

§ 5. Projekti koostamise lähtedokumendid

(1) Projekti lähtedokumentidele, mis on loetletud standardis, lisanduvad järgmised kohustuslikud dokumendid:
1) Muinsuskaitseameti seisukoht kavandatud tööde võimalikkuse kohta;
2) Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimused;
3) Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uurimistööde programm, kui selliste uuringute tegemine on eritingimustega ette nähtud ja programm ei sisaldu eritingimustes;
4) ehitise kohta tehtud väliuuringute ja tehniliste uuringute aruanded;
5) Muinsuskaitse Nõukogu või selle ekspertnõukogude otsused, ekspertiisiaktid või muud asjassepuutuvad dokumendid;

(2) Muinsuskaitsealale rajatava ehitise projekti lähtedokumentidele, mis on loetletud standardis, lisanduvad järgmised kohustuslikud dokumendid:
1) Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimused;
2) ehituspiirkonnas tehtud uuringute aruanded;
3) Muinsuskaitse Nõukogu või selle ekspertnõukogude otsused.

(3) Nõuetekohaste lähtedokumentideta võib koostada ainult eskiisprojekte, mille järgi ei ehitata.

(4) Kui väliuuringud tehakse enne projekti koostamist, siis määratletakse uurimistööde programm, selle nõutav sisu ja maht eraldi dokumendina vastavalt käesoleva määruse § 16 lõikele 2. Kui väliuuringud tehakse ehitustööde käigus, siis määratletakse need muinsuskaitse eritingimustega või eraldi dokumendina.

§ 51. Kalmistutega seotud erisused

“Sõjahaudade kaitse seaduse” rakendamisel kohaldatakse käesolevat määrust mälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal või mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndis asuvale kalmistule surnute matmisele ja hauarajatiste rajamisele järgmiste erisustega:

1) surnu säilmete täpse matmispaiga valik kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ainult juhul, kui konkreetne matmispaik on tunnistatud mälestiseks;

2) hauarajatiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projekt kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga juhul, kui konkreetne matmispaik või kalmistu on tunnistatud mälestiseks või kalmistu asub muinsuskaitsealal;

3) juhul, kui hauarajatiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projekti kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga on kohustuslik, esitatakse Muinsuskaitseametile kirjalik taotlus kooskõlastuse andmiseks. Vastavas taotluses kirjeldatakse kavandatavaid töid ning esitatakse kavandatavaid töid illustreerivad joonised. Vastava kirjelduse ja joonise koostamisele ei kohaldata käesoleva määruse § 1 lõikes 2, §-s 3, § 4 lõikes 1 ja §-s 5 sätestatut. Vastavat kirjeldust ja jooniseid käsitletakse projektdokumendina käesoleva määruse § 4 tähenduses;

4) Muinsuskaitseametil on õigus nõuda taotluse esitajalt standardist tulenevatele nõuetele vastava projekti esitamist, kui kavandatava hauarajatise mõõtmed, konstruktsioon või välimus võib oluliselt mõjutada rajatise kavandatava asukoha miljööd;

5) Muinsuskaitseametil on õigus kooskõlastuse andmisest keelduda käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktides 2-7 toodud alustel. Juhul, kui Muinsuskaitseamet on esitanud nõude käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud projekti esitamiseks, on Muinsuskaitseametil õigus kooskõlastuse andmisest keelduda ka käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktis 1 toodud alusel;

6) juhul, kui hauarajatiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamiseprojekti kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga on kohustuslik ja kooskõlastus on antud, ei ole kooskõlastatud tööde alustamiseks käesoleva määruse §-s 26 sätestatud luba vajalik. Töid ja järelvalvet võib teostada ka muinsuskaitselist tegevusluba mitteomav isik.

[RTL 2007, 32, 562 – jõust. 26.04.2007]

II peatükk
UURINGUD JA EKSPERTIISID

§ 6. Uuringud

(1) Vastavalt tööde iseloomule ja mahule võib Muinsuskaitseamet nõuda alljärgnevate uuringute läbiviimist:
1) arhiivi- ja bibliograafiauuring;
2) väliuuring;
3) kompleksuuring.

(2) Uuringud võivad toimuda nii enne projekti koostamist kui ka selle ajal, samuti on võimalik uuringute jätkumine ehitustööde ajal (tarindite avamise, hilisemate lisandite ja kattekihtide eemaldamise käigus). Viimasel juhul peab vastav nõue kajastuma tööde alustamise loa aluseks olevas põhiprojektis ja ehitustööde tegemise lepingus.

§ 7. Arhiivi- ja bibliograafiauuring

Arhiivi- ja bibliograafiauuringuga selgitatakse kirjalike materjalide (dokumentide, jooniste, fotode) olemasolu ning neid materjale süstematiseeritakse ja analüüsitakse. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade objekti kujunemisest ja ehitusetappidest ning saada lähteandmeid väliuuringute tegemiseks. Uuringute alusel hinnatakse ühtlasi objekti arhitektuurilist, kunstilist ja kultuuriloolist väärtust.

§ 8. Väliuuring

Väliuuringu alaliigid on:
1) mõõdistamine;
2) kultuuriväärtusega tarindite ja detailide inventeerimine;
3) ehitusajalooline uuring;
4) arheoloogiline uuring;
5) tehniline uuring;
6) laboriuuringud ja analüüsid.

§ 9. Mõõdistamine

(1) Mõõdistamise eesmärgiks on projekti koostamiseks ja väliuuringuteks vajaliku alusmaterjali saamine. Vastavalt vajalikule täpsusastmele jagunevad mõõdistustööd alljärgnevalt:
1) skemaatiline mõõdistamine tehakse mälestise eelneva ülevaatuse või uurimise käigus, kui järgmistel etappidel on ette nähtud detailne mõõdistamine;
2) arhitektuuriline mõõdistamine tehakse objekti kohandamisel tänapäeva vajadustele või objekti teaduslikul uurimisel, samuti juhtudel, mis ei ole otseselt seotud detailuuringutega;
3) arhitektuuri-arheoloogiline mõõdistamine tehakse uurimistööde käigus arheoloogiliste uuringute tulemusena ilmnenud varasemate hooneosade ja ehitusetappide sidumiseks olemasoleva ehitussubstantsiga. Kõik arhitektuuri-arheoloogilised mõõdistused tuleb geodeetiliselt siduda.

(2) Mõõdistamise täpsus peab vastama projekti staadiumile ja nõutud uuringute vajadustele. Mõõdistamise tulemused vormistatakse mõõdistusjoonistena (plaanide, vaadete, lõigete, detailjoonistena). Mõõdistusjooniste mõõtkava valitakse vastavalt objekti keerukusastmele, projekti staadiumile ja uuringute vajadusele.

(3) Varasemate mõõdistuste tulemusi võib projekti koostamisel kasutada alles pärast nende täpsuse kontrolli.

§ 10. Kultuuriväärtusega tarindite ja detailide inventeerimine

Kultuuriväärtusega tarindite ja detailide inventeerimise (loetelu koostamise) eesmärgiks on eelnimetatute selgitamine ehitises ja nendele väärtushinnangu andmine.

§ 11. Ehitusajalooline uuring

(1) Ehitusajalooliste uuringute (sondaažid, avangud, proovid, šurfid) eesmärgiks on kultuuriväärtusega varjatud tarindite, detailide, viimistluskihtide jne avastamine ning nende säilivuse ja seisundi selgitamine, samuti ehitise ja tema tarindite ehitusjärkude selgitamine. Ehitusajaloolised uuringud tehakse ehitise viimistluskihtide või tarindite osalise avamise teel.

(2) Sondaažid ja avangud tehakse objekti või selle detailide tarinduse, mõõtmete, ehitusjärkude või algilme, või varjatud varasemate detailide, tarindite ja värvitoonide selgitamiseks.

(3) Proovid (vajadusel laboriuuringud) tehakse materjalide (kivid, mört, krohv, puit, värv) omaduste või päritolu määratlemiseks.

(4) Šurfid kaevatakse võimaliku kultuurikihi määramiseks, samuti võimalike varjatud tarindite avastamiseks.

(5) Kõigi ehitusajalooliste uuringute kohad määratletakse joonistel mõõtmetega ja fikseeritakse fotode ning joonistega.

§ 12. Arheoloogiline uuring

(1) Arheoloogilise uuringu eesmärgiks on kultuurikihi avastamine ja vajadusel selle läbiuurimine ning leidude dokumenteerimine.

(2) Arheoloogiliste uuringutega võivad kaasneda laboriuuringud ja analüüsid, samuti leidude korrastamine ja konserveerimine, muuseumidele üleandmine ja aruande vormistamine.

§ 13. Tehniline uuring

Tehnilised uuringud on:
1) mälestise tarinduse ja ehitusvõtete selgitamine;
2) staatika skeemide koostamine ning tarindite tugevusarvutused;
3) tarindimaterjalide tehnilise seisundi määratlemine (vajadusel laboriuuringute abil);
4) tarindite kandevõime ja avariiohtlikkuse selgitamine;
5) tarindite deformatsioonide fikseerimine;
6) varjatud tarindielementide tehnilise seisundi selgitamine;
7) pinnase omaduste, hüdrogeoloogiliste tingimuste ja vajumite selgitamine;
8) viimistluse ja dekoratiivdetailide materjalide ning ehitusjärkude selgitamine;
9) vajadusel viimistlusmaterjalide laboriuuringud.

§ 14. Laboriuuringud ja analüüsid

(1) Ehitusajalooliste uuringutega võivad kaasneda ehitusmaterjalide keemilised uuringud ja analüüsid, tarindite dendrokronoloogilised uuringud, värvikihtide stratigraafilised (mikrolihvide) uuringud, maalingukruntide, pigmentide, sideainete ja kattekihtide keemilised ja spektraalanalüüsid või muud analüüsid materjalide (kivid, mört, krohv, puit, värv) omaduste, päritolu või vanuse määratlemiseks.

(2) Arheoloogiliste uuringutega võivad kaasneda radioaktiivse süsiniku ehk C14 analüüsid, samuti dendrokronoloogilised, suira-, mineraloogilised, geobotaanilised ja muud analüüsid.

§ 15. Kompleksuuring

Kompleksuuringu eesmärgiks on anda mälestisest igakülgne ülevaade, see uuring hõlmab nii ajaloolisi, kunstilisi kui ka tehnilisi uuringuid. Kompleksuuringu põhjal saab välja selgitada  mälestise säilitamise ja edaspidise kasutamise võimalused.

§ 16. Uurimistööde programm

(1) Mälestise substantsi mõjutavate uuringute (ehitusajaloolised ja arheoloogilised uuringud) tegemiseks koostatakse uurimistööde programm, milles loetletakse kavandatavad uuringud, määratletakse nende eesmärk, kohad ja ajakava.

(2) Uurimistööde programm esitatakse köites, mis sisaldab seletuskirja uuringute ulatuse põhjenduse, uuringute tegemise metoodika, uuringutega lammutatud või kahjustatud tarindite taastamise ja uuringute teostajate kohta ning vajalikul hulgal jooniseid, mis võimaldab piisava täpsusega määrata uuringute ulatust ja neid lokaliseerida.

(3) Uurimistööde programm kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ning see on aluseks mälestise uurimise loa taotlemisel.

§ 17. Mälestise uurimise luba

(1) Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise uurimiseks, mis mõjutavad tema substantsi (ehitusajaloolised uuringud), on vaja Muinsuskaitseameti luba.

(2) Loa väljastamise või sellest keeldumise otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor sellekohase taotluse põhjal ühe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Loa andmisest keeldumise põhjuseks võib olla:
1) uurimistööde programm ei ole vastuvõetav;
2) uuringu tegijal puudub tegevusluba;
3) uuringu tegijal puudub vajalik tehniline varustus;
4) uuringuga tekitatakse oht mälestisele;
5) puudub omaniku nõusolek;
6) varasemate uuringute aruannete esitamata jätmine.

(3) Uuringuteks, mis mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise substantsi ei mõjuta (arhiivi- ja bibliograafiauuringud; väliuuringute alaliikidest mõõdistused ja tehnilised uuringud), ei ole luba vaja.

§ 18. Uuringute aruanded

(1) Arhiivi- ja bibliograafiauuringu aruandes esitatakse mälestise ajalugu (ehituslugu, ehitusjärgud, omanikud, sündmused) seostatuna taustaga (lähiümbruse või piirkonna ajalooga, üldise ajaloo- ja kultuuritaustaga) ning antakse hinnang ehitise ja selle säilinud osade väärtusele. Aruanne vormistatakse köitena, mis sisaldab tekstiosa, jooniste koopiaid ja fotosid.

(2) Väliuuringu aruandes esitatakse uuringupunktide paiknemine vastavatel joonistel (plaanid, lõiked, fassaadid), samuti kirjeldused, fotod ja järeldused. Aruanne esitatakse köitena, kusjuures seletuskirjas esitatakse uuringute mahu võrdlus nende aluseks olnud uurimistööde programmiga ja koopiad laboriuuringute tulemustest.
1) Mõõdistusjoonised vormistatakse köitena, mille seletuskirjas antakse ülevaade mõõdistamisel kasutatud metoodikast ja tehnikast.
2) Kultuuriväärtusega tarindite ja detailide inventeerimise aruandes (loetelus) nimetatakse ja kirjeldatakse uuringute käigus avastatud ehitusajaloolise väärtusega detailid (nii kohakindlad kui ka irddetailid) ja tarindid ning antakse igaühe kohta väärtushinnang ja dateering. Aruanne esitatakse köitena ja sellele lisatakse joonised asukoha lokaliseerimiseks ning iga detaili või tarindi foto(d) või mõõdistusjoonised.
3) Arheoloogiliste uuringute aruandes esitatakse uuringuala üldiseloomustus, eelnevate uuringute tulemused, kaevamis- ja muude uurimistööde käik, uuritud kihtide kirjeldused viidetega joonistele, fotodele, leiuplaanidele ja muudele lisadele. Aruandes esitatakse uurimistulemused, dateeringud, võimalikud teaduslikud järeldused, vajadusel ettepanekud leidude ja tarindite säilitamise tingimuste kohta. Aruandele lisatakse uuritud ala asendi- ja kaevandiplaanid, leiuplaanid, kihtide ja profiilide joonised, fotod, proovide ja leidude nimekiri viidetega hoidlatele, kus neid säilitatakse. Aruande üks eksemplar antakse Muinsuskaitseametile ja teine leide säilitavale asutusele.
4) Tehnilise uuringu aruandes esitatakse tehtud arvutuste loetelu ja kirjeldus, tulemused ja järeldused. Arvutused säilitatakse uuringu tegija arhiivis. Aruanne vormistatakse köitena, milles esitatakse ka koopiad laboriuuringute tulemustest.
5) Laboriuuringute ja analüüside aruandes esitatakse uuringute eesmärk, metoodika, analüüsimiseks võetud proovide või esemete täpne kirjeldus koos asukohaskeemiga (sh kust ja millisest ehitiseosast, ruumist, tarindist, seinast, kihist jne need on võetud), tehtud laborikatsete või analüüside metoodika (koos viitega Eesti või rahvusvahelisele baas- või normdokumendile), katsetulemused proovide kaupa ning andmete võrdlemisel ja süstematiseerimisel saadud järeldused.

(3) Kompleksuuringute aruanne esitatakse köitena, käsitledes uuringuliike eraldi (peatükkides, osades) ja tuues eraldi välja koondtulemused ja -järeldused. Aruandele lisatakse koopiad laboriuuringute tulemustest ja saadud järeldustest, kusjuures iga eri uuringu puhul tuleb käsitleda tehtud laboriuuringute eesmärki ja metoodikat ning esitada analüüsimiseks võetud proovide või esemete ehitisel paiknemise piisavalt täpne kirjeldus (vajadusel joonised).

(4) Uuringute aruande üks eksemplar antakse Muinsuskaitseametile köidetuna, soovitavalt ka digitaalkujul.

§ 19. Ekspertiis

(1) Ehitustöödel, mis on seotud mälestisega, määratakse nõutavad ekspertiisid muinsuskaitse eritingimustega või eelprojekti kooskõlastamise käigus.

(2) Kui ehitustööde käigus avastatakse kultuuriväärtusega leid või tarind või muu asi, mis nõuab ekspertide seisukohta, või avariiseisundis tarind, mis tingib projektlahenduse muutmist, otsustatakse ekspertiisi vajadus objektil muinsuskaitselist järelevalvet teostava erialaspetsialisti, ehitustööde vastutava juhataja, omaniku või valdaja ja Muinsuskaitseameti esindaja poolt. Vastav otsus protokollitakse ning omanikule või valdajale, ehitustööde vastutavale juhatajale, järelevalvet teostavale erialaspetsialistile ja Muinsuskaitseametile antakse protokolli üks eksemplar. Üks eksemplar protokollist saadetakse kohalikule omavalitsusele.

(3) Ekspertiisiaktist antakse üks eksemplar omanikule või valdajale, ehitustööde vastutavale juhatajale, järelevalvet teostavale erialaspetsialistile ja Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitselist järelevalvet teostav spetsialist lisab koopia talle antud ekspertiisiaktist järelevalve aruandele (ehitustööde tegemise muinsuskaitseline aruanne).

III peatükk
MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED, RESTAUREERIMISKONTSEPTSIOON

§ 20. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine

(1) Muinsuskaitse eritingimused koostatakse uuringutulemuste põhjal ja nendes nähakse ette mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise täiendava uurimise, säilitamise, konserveerimise, restaureerimise ja remondi nõuded.

(2) Muinsuskaitse eritingimuste sisu on:
1) mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ajalooline ülevaade ja dateeringud;
2) olemasoleva olukorra kirjeldus;
3) järeldused tehtud uuringutest;
4) tehnilise seisukorra hinnang;
5) kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide inventeerimise aruanne (loetelu), kui seda ei ole esitatud eraldi aruandena;
6) väärtushinnangud mälestise osadele, konstruktsioonidele ja detailidele;
7) hinnangud mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise või selle osa kavandatavale funktsioonile ja muudatustele ning muinsuskaitse piirangud ja nõuded projektlahendusele.

(3) Muinsuskaitse eritingimused vormistatakse köitena, milles sisaldub eelnevat käsitlev seletuskiri ning ehitise praegust olekut kajastavad joonised ja muu graafiline materjal. Eritingimuste koosseisu võib lisada tehtud uuringute aruanded või nende kokkuvõtted. 

§ 21. Muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine

(1) Muinsuskaitse eritingimused kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseamet võib keelduda muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamisest alljärgnevatel põhjustel:
1) esineb vastuolu Muinsuskaitseseadusest või teistest õigusaktidest tulenevate nõuetega;
2) esitatud dokumendi maht ei ole piisav või esinevad sisulised puudujäägid;
3) dokumendis on esitatud sisuline väärhinnang või ebatäpsus;
4) esinevad ehitise kaitse ja säilitamise suhtes vastuvõtmatud seisukohad kavandatavate funktsioonide või muudatuste osas.

(2) Muinsuskaitse eritingimused kehtivad kaks aastat, alates nende Muinsuskaitseametiga kooskõlastamise päevast. Kui selle aja jooksul ei ole Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks esitatud nende alusel koostatud projekti, kuuluvad eritingimused uuele läbivaatamisele Muinsuskaitseametis ja võimalusel pikendamisele.

§ 22. Restaureerimiskontseptsioon

(1) Restaureerimiskontseptsioon (edaspidi kontseptsioon) koostatakse ainult suuremahulise mälestise või mälestiste kompleksi (ansambli) jaoks või väga komplitseeritud pikaajalise konserveerimis-restaureerimisprotsessi puhul. Kontseptsioonis määratletakse:
1) konserveerimise või restaureerimise kavandatav ulatus;
2) restaureerimise põhimõtteline suunitlus (arhitektuurilisest, funktsionaalsest, tehnilisest, organisatsioonilisest aspektist);
3) võimalikud funktsioonid;
4) vajalikud uuringud;
5) kavandatavate tööde järjestus.

(2) Kontseptsioonis võib esitada mitu erinevat varianti. Kontseptsioon vormistatakse lühidalt, kuid peab sisaldama tema üheseltmõistetavuseks vajalikku seletuskirja ja jooniseid. Kontseptsioon esitatakse köitena.

(3) Kontseptsioon kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

(4) Kontseptsioon on suuniseks järgmiste uurimis-, projekteerimis- ja ehitustööde tegemisel.

IV peatükk
PROJEKTI STAADIUMID JA SISUNÕUDED 

§ 23. Eelprojekt

(1) Eelprojekti sisunõudeid käsitleb standard, muinsuskaitse aspekti käsitletakse eelprojekti järgmistes osades:
1) asendiplaan;
2) arhitektuur (kavandatavate muudatuste või ennistuste kirjeldus, hoone välisilme käsitlus), sealhulgas kultuuriväärtusega detailide ja tarindite käsitlus;
3) sisearhitektuur (kavandatavate muudatuste või restaureerimiste kirjeldus), sealhulgas kultuuriväärtusega detailide ja tarindite käsitlus;
4) tarindid (seisukoht olemasolevate tarindite kontrollimise, säilitamise ja vajadusel asendamise kohta; olemasolevate, remonditavate ja lisatavate tarindite kirjeldus, remondi ulatuse määratlus, nõuded kasutatavate materjalidele, piirdetarindite ehitusfüüsikaline käsitlus);
5) küte ja ventilatsioon (nõuded sisekliimale, selle tagamise moodused, seadmete ja torustike paigutamine mälestise substantsi);
6) veevarustus ja kanalisatsioon (torustike paigutamine mälestise tarinditesse);
7) elektri- ja nõrkvoolupaigaldis (juhtmete paigutamine mälestise tarinditesse);

(2) Tehnosüsteemide käsitlused esitatakse põhimõtteliste lahendustena.

(3) Eelprojekti joonistel eristatakse tingmärkidega säilitatavad, lammutatavad ja ehitatavad tarindid, suletavad ja uued avad ning säilitatavad (korrastatavad, remonditavad, restaureeritavad) ja asendatavad (ajaloolise eeskuju järgi või erinevad) avatäited koos viimaste materjali äramärkimisega. Kultuuriväärtusega detailid ja tarindid tähistatakse eraldi tingmärgiga ja näidatakse nende asukoht igal joonisel, mille alasse nad jäävad.

(4) Eelprojekt kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Kooskõlastamisel määratletakse järgmiste projekteerimisstaadiumide (põhiprojekt, tööprojekt) Muinsuskaitseametiga kooskõlastamise ja täiendavate uuringute tegemise vajadus.

(5) Muinsuskaitseamet võib eelprojekti kooskõlastamisel sätestada nõude, et ehitustöid võib alustada alles pärast avamiskomisjoni sellekohast otsust.

(6) Eelprojekt ei saa olla aluseks tööde alustamise loa väljastamisel Muinsuskaitseameti poolt. 

§ 24. Põhiprojekt

(1) Põhiprojekti sisunõudeid käsitleb standard, muinsuskaitse aspekti käsitletakse põhiprojekti kõigis osades.

(2) Seletuskirja arhitektuuri ja sisearhitektuuri osades esitakse ülevaade muinsuskaitse eritingimuste (ka restaureerimiskontseptsiooni ja eelprojekti, kui need olid koostatud ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud) järgimisest ning eraldi osana kultuuriväärtusega detailide ja tarindite käsitlus (restaureerimine, konserveerimine, teisaldamine, eksponeerimine, kaitsmine ehitustööde ajal jne) koos loetelu ja paiknemisega.

(3) Põhiprojekti joonistel eristatakse tingmärkidega säilitatavad, lammutatavad ja ehitatavad tarindid, suletavad ja uued avad ning säilitatavad (korrastatavad, remonditavad, restaureeritavad) ja asendatavad (ajaloolise eeskuju järgi või erinevad) avatäited, kusjuures viimatinimetatute kohta esitatakse põhiprojekti mahus tööjoonised.

(4) Tarindite osas esitatakse säilitatavate, asendatavate ja renoveeritavate tarindite paiknemine (joonistel) ning remonditavate tarindite tehniline lahendus (ristlõiked, profiilid, liited), suletavad ja uued avad ning säilitatavate avatäidete käsitlus (korrastamine, remont, restaureerimine) ja uute avatäidete tööjoonised. Kõikidel joonistel, mille alasse jäävad kultuuriväärtusega detailid või tarindid, eristatakse need vastava tingmärgiga ja varustatakse viitega.

(5) Määratletakse ehitustööde mõju mälestise substantsile (lammutatavad ja lisatavad ehitiseosad, sisselõigatavate avade suurus ja asukoht,   kasutatavad materjalid, detailide tehniline lahendus ja välimus).

(6) Kui esineb vajadus hoone osaliseks remontimiseks või mõne hooneosa (korteri, akende, siseuste vms) remontimiseks, koostatakse põhiprojekt ainult remonditava hooneosa kohta. Seejuures käsitletakse põhiprojekti üldosas hoone kui terviku arhitektuuri- ja konstruktsioonilahendust.

(7) Seletuskirja eraldi osas (hooldusjuhendis) käsitletakse mälestise säilimiseks pärast kavandatavate tööde lõpetamist vajalikke hooldustöid. Eraldi käsitletakse kultuuriväärtusega tarindite ja detailide hooldust.

(8) Põhiprojekt kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseamet võib nõuda tööprojekti muinsuskaitseliste eriosade (hooneosade detailjooniste, profiilijooniste jms) või muude ehitiseosade tööjooniste täiendavat kooskõlastamist.

(9) Muinsuskaitseamet võib nõuda projekti täiendamist tehnovõrkude paigaldamist käsitlevate või muude muinsuskaitseliselt oluliste detailide ning tarindite tööjoonistega.

(10) Vajadusel võib põhiprojekti koostada ainult hoone välisviimistluse või sisekujunduse kohta. 

§ 25. Hooldusjuhend

Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise hooldusjuhendis peavad kajastuma:
1) juhised mälestise säilimiseks vajalike pidevate või perioodiliste hooldustööde kohta;
2) mälestises paiknevad kultuuriväärtusega detailid ja tarindid (loetelu). Kui hooldusjuhend esitatakse Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks iseseisva dokumendina (mitte projektdokumentatsiooni koosseisus), tuleb loetelu varustada vajalike joonistega detailide asukoha üheseks mõistmiseks ja detailide äratundmiseks vajalike fotodega;
3) juhised mälestise erikäsitlust nõudvate detailide ja pindade, kaasa arvatud kultuuriväärtusega tarindite ja detailide hooldamiseks (korrashoiuks, puhastamiseks, hooldusremondiks).

§ 26. Välisviimistluse põhiprojekt

(1) Kui esineb vajadus mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise fassaadide korrastamiseks, võib koostada välisviimistluse põhiprojekti.

(2) Välisviimistluse põhiprojekt koostatakse Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimuste alusel ja selles esitatakse kõikide fassaadide joonised mõõtkavas, mis võimaldab:
1) näidata viidetega välisviimistluskihi parandamise kohad, korstnapitside, katuserennide ja vihmaveetorude parandamise kohad või asendamise ulatuse;
2) näidata kõikide värvitavate pindade värvitoonid ja -tüübi koos viitega konkreetsele tootjakataloogile;
3) eristada kõik remonditavad ja asendatavad avatäited, viimaste puhul lisatakse tööjoonised;
4) näidata valgustuse, tänava- ja majanumbrite ning reklaami ja tehniliste seadmete paigutuse;
5) näidata välistreppide, varikatuste jms korrastamise meetmed;
6) näidata katusekatte korrastamise meetmed.

(3) Välisviimistluse põhiprojekti seletuskirjas käsitletakse:
1) ajaloolise fassaadiviimistluse säilitamise võimalusi;
2) vana värvi eemaldamise ja pinna ettevalmistamise nõudeid;
3) nõudeid krohvi ja värvi koostisele ning krohvimise ja värvimise tehnoloogiale;
4) nõudeid krohvisiseste juhtmete süvistamisele;
5) nõudeid puhaskivipindade puhastamisele ja konserveerimisele;
6) selgitusi avatäidete, välistreppide, varikatuste jms korrastamiseks;
7) selgitusi valgustuse, tänava- ja majanumbrite, reklaami ja tehnoseadmete kinnitamiseks.

(4) Kui ehitise ümbruses on omanikule või valdajale kuuluv haljastus, teekatted, piirdeaiad jne, siis esitatakse nende korrastamiseks vajalikud meetmed seletuskirjas ja lisatakse vajalikud selgitavad joonised.

(5) Välisviimistluse põhiprojekt kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ja selle alusel väljastab Muinsuskaitseamet tööde alustamise loa.

§ 27. Sisekujunduse põhiprojekt

(1) Sisekujunduse põhiprojekt koostatakse, kui mälestise või muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste interjööride kultuuriväärtustega tarindite või detailide osas kavandatakse sisekujunduse muudatusi, mis ei too kaasa muid ehitustöid.

(2) Sisekujunduse põhiprojekt koostatakse Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimuste alusel ja selles esitatakse ruumi(de) pindade joonised, mis võimaldavad anda ülevaade pindade viimistlusmaterjalidest ja värvilahendusest, neile kinnitatavatest esemetest ja inventarist (valgustid, kardinapuud, kardinad, vaibad jne), neil leiduvast dekoorist ja nendega külgnevatest tarinditest (kaminad, ahjud, sisseehitatud kapid jne), neis olevatest avatäidetest ja mööbli ning inventari paigutusest ruumi(de)s, mis on seotud kultuuriväärtusega tarindite ja detailidega. Kultuuriväärtusega tarindid ja detailid peavad olema joonistel vastava tähistusega eristatud.

(3) Sisekujunduse põhiprojekti seletuskirjas käsitletakse lahenduse kontseptsiooni ja vastavust muinsuskaitse eritingimustele, kasutatavaid värve ja materjale koos kasutamise tehnoloogiaga ning kultuuriväärtusega tarindite kaitsmist tööde tegemise ajal ja nende edasiseks säilitamiseks vajalikke meetmeid (puhastamine ja konserveerimine, restaureerimine jne).

(4) Sisekujunduse põhiprojekt kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga ja selle alusel väljastab Muinsuskaitseamet tööde alustamise loa.

§ 28. Tööprojekt

(1) Tööprojekti sisunõudeid käsitleb standard. Tööprojekti staadiumis esitatakse konserveerimis-, restaureerimis-, remondi- ja ehitustööde tegemiseks vajalikud detailjoonised ja selgitused. Vajadusel antakse tehnoloogilised erinõuded ja juhised tööde tegemiseks. Tööprojektis peavad sisalduma ka selgitused kultuuriväärtuslike tarindite kaitsmiseks tööde tegemise ajal.

(2) Arhitektuuri või sisearhitektuuri osas esitatakse:
1) nõuded pindade viimistlusele (materjal, struktuur, faktuur);
2) ehitustoodete ja -detailide materjalid ja profiilid (lähteandmetena tootejooniste tegemiseks).

(3) Tarindite osas esitatakse:
1) juhised olemasolevate tarindite kontrollimiseks ja säilitamiseks, vajadusel asendamiseks, koos detailjoonistega;
2) nõuded kasutatavatele materjalidele (kivid, mört, puit jm), nende kvaliteedile, omadustele ja koostisele;
3) kandetarindite detailsed joonised (sh müüriseotiste, puiduseotiste, liidete, külgnemiste kohta);
4) isolatsioonide (soojustus, veetõke, niiskustõke) paiknemine ja materjal;
5) nõuded tarindite pinnatöötlusele ja viimistlusele. 

§ 29. Tööde alustamise luba

(1) Muinsuskaitseamet annab mälestisel või muinsuskaitsealal paikneva ehitise osas tööde alustamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projekti alusel, kui on tagatud tööde tegemine muinsuskaitse tegevusluba omava ettevõtja poolt ja muinsuskaitse tegevusluba omava erialaspetsialisti muinsuskaitseline järelevalve.

(2) Muinsuskaitseamet võib teatud suuremahuliste või komplitseeritud tööde alustamise loas sätestada nõude, et ehitustöid võib alustada alles pärast avamiskomisjoni sellekohast otsust. Avamiskomisjoni koosseisu kuuluvad omanik või valdaja, ehitustööde vahetu teostaja, muinsuskaitselise järelevalve teostaja ja Muinsuskaitseameti esindaja.

 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json