Teksti suurus:

Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.04.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2016
Avaldamismärge:

Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord

Vastu võetud 25.01.2002 nr 54
RT I 2002, 15, 83
jõustumine 01.07.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.11.2004RT I 2004, 82, 55605.12.2004
12.04.2007RT I 2007, 34, 21430.04.2007
12.04.2007RT I 2007, 34, 21530.04.2007

Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 3 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Kohaldusala

 (1) Määrus sätestab müra, vibratsiooni ja elektromagnetväljade piirnormid töökeskkonnas ja nende mõõtmise korra.

 (2) Määrust kohaldatakse kõikidele töökohtadele «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 4 lõike 1 tähenduses.

2. peatükk  
[Kehtetu – RT I 2007, 34, 214 - jõust. 30.04.2007]

3. peatükk  
[Kehtetu – RT I 2007, 34, 215 - jõust. 30.04.2007]

4. peatükk ELEKTROMAGNETVÄLJAD 

§ 10. Terminid

  Määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt:
 1) kaitstav ala – ruumi osa, kus kehtivad käesolevas määruses esitatud piirnormid;
 2) kontrollitav keskkond – töökeskkond, kus elektromagnetvälja mõju on hinnatav;
 3) mittekontrollitav keskkond – töökeskkond, kus elektromagnetvälja mõju ei ole otseselt hinnatav, kuna ei ole teada välja tekitavate seadmete kiirguse parameetrid ega väljade koosmõju;
 4) maksimaalne lubatud ekspositsioon Mmax – elektromagnetvälja mõju, mis loetakse töötajale kahjutuks. Maksimaalne lubatud ekspositsioon määratakse sõltuvalt ohu laadist erinevate elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste piirnormide kaudu, nt elektrivälja tugevus, magnetvälja tugevus jne;
 5) mõõdetavate suuruste ajaline keskmine või ruutkeskmine –ajas muutuva elektromagnetvälja ekspositsiooni määramiseks ja maksimaalselt lubatud suurustega võrdlemiseks leitakse mõõdetavate suuruste ajaline keskmine Mk või ruutkeskmine Mkr järgmiste valemite abil:


 6) osaline ekspositsioon –elektromagnetvälja mõju inimkeha osale mittehomogeenses väljas;
 7) ruumiline keskmine –vaadeldavas ruumiosas toimiva elektromagnetväljaga ekvivalentse homogeense elektromagnetvälja parameeter. Mittehomogeense välja mõju määramiseks ja maksimaalselt lubatud suurustega võrdlemiseks tuleb teostada mõõdetavate suuruste ruumiline keskmistamine;
 8) ristlõike keskmine – elektromagnetlainet iseloomustavate suuruste ruutkeskmised üle pinnaekvivalendi, mis võrdub täiskasvanud inimese vertikaalse ristlõike suurusega. Ristlõike keskmist määratakse vastava mõõteanduriga skaneerides piki tasapinna osa, mis on ekvivalentne seisva täiskasvanud inimese vertikaalse ristlõikega ja asetseb vaadeldavas kaitstavas alas. Üldjuhul piisab tasapinnalisest skaneerimisest vertikaalsuunas 2 m ulatuses kaitstava ala keskel;
 9) raadiosagedused (RS) – raadiolevis kasutatav sagedusvahemik. Kokkuleppeliselt 0 kuni 3000 GHz. Käesolevas määruses on RS piiritletud sagedusvahemikuga 3 kHz kuni 300 GHz;
 10) mitmesageduslik väli – mitme eri sagedusega kiirgusallika poolt tekitatud elektromagnetväli;
 11) lähivälja piirkond (tugeva gradiendi piirkond) – elektromagnetlaine kiirgusallikat ümbritseva ruumi osa, mis asub kiirgusallika lähedal. Seal levivat elektromagnetlainet ei loeta tasapinnaliseks ega elektromagnetvälja homogeenseks;
 12) kaugvälja piirkond (vaba ruumi piirkond) – elektromagnetlaine kiirgusallikat ümbritseva ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet loetakse tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja homogeenseks;
 13) raadiosagedusliku välja «kuum koht» – rangelt piiritletud ruumi osa, kus raadiosagedusliku välja intensiivsus on ümbritsevast tunduvalt kõrgem;
 14) erineelduvuskiirus (Ap) – aine massiühikus neeldunud (hajutatud) elektromagnetlaine võimsus dP; Ap = dP/dm, ühik W/kg.

§ 11. Elektromagnetvälja piirnormid kontrollitavas keskkonnas

 (1) Elektromagnetvälja maksimaalne lubatud ekspositsioon kontrollitavas keskkonnas on esitatud tabelis 3:

 

 (2) Lähivälja piirkonnas sagedustel alla 300 MHz kasutatakse E ja H piirnorme, kaugvälja piirkonnas – S piirnorme (vt tabel 3).

 (3) Mitmesageduslike väljade korral määratakse iga sagedusvahemiku (Mmax)i ja liidetakse nende ruutude suhted eraldi toimivate elektri- ja magnetväljatugevuste ruutudega igas sagedusvahemikus. Saadud summad peavad olema

 

§ 12. Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid kontrollitavas keskkonnas

 (1) Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude maksimaalne lubatud ekspositsioon kontrollitavas keskkonnas on esitatud tabelis 4:

 

 (2) Voolutugevuse piirnorm võimalike lülitusefektide korral on I m=1000 f mA keskmiselt igas sekundis (tk = 1 sek) sagedustel 3 kHz kuni 100 kHz ning Imr = 100 mA ruutkeskmiselt iga 6 minuti jooksul (tk = 6 min) sagedustel 0,1 MHz kuni 100 MHz ja lagiväärtusena – 500 mA.

 (3) Juhul kui elektromagnetväljas töötava isiku kontakt metallesemetega on välistatud, mõõdetakse voolutugevust läbi ühe jala, kui kontakt ei ole välistatud, määratakse voolutugevus kontaktvoolu mõõtjaga inimkeha takistuse ekvivalendi kaudu.

 (4) Indutseeritud voolu mõõtmine ei ole kohustuslik, kui elektriväljatugevuse osaline ekspositsioon ei ületa tabelis 3 antud M max suurust sagedustel, mis ei ületa 0,45 MHz ning sagedusvahemikus 2 kuni 50 MHz on väiksem kui 0,16 Mmax.

§ 13. Elektromagnetvälja piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas

  Elektromagnetvälja maksimaalne lubatud ekspositsioon mittekontrollitavas keskkonnas on esitatud tabelis 5:

 

§ 14. Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude piirnormid mittekontrollitavas keskkonnas

 (1) Raadiosageduslike indutseeritud ja kontaktvoolude maksimaalne lubatud ekspositsioon mittekontrollitavas keskkonnas on esitatud tabelis 6:

 

 (2) Voolutugevuse piirnormid võimalike lülitusefektide korral on I m = 450 f mA keskmiselt igas sekundis (tk = 1 sek) sagedustel 3 kHz kuni 100 kHz ning Imr = 45 mA ruutkeskmiselt iga 6 minuti jooksul (tk = 6 min) sagedustel 0,1 MHz kuni 100 MHz ja lagiväärtusena – 220 mA.

 (3) Indutseeritud voolude mõõtmine ei ole kohustuslik, kui elektriväljatugevuse osaline ekspositsioon ei ületa tabelis 5 antud M max suurust sagedustel, mis ei ületa 0,20 MHz ning sagedusvahemikus 2 kuni 50 MHz on väiksem kui 0,16 Mmax.

§ 15. Piirnormid keha osalise ekspositsiooni korral

  Tabelis 7 toodud piirnormid kehtivad kõikide kehaosade kohta, välja arvatud silmad ja munandid:

 

§ 16. Erandid kontrollitavas keskkonnas

 (1) Sagedusvahemikus 100 kHz kuni 6 GHz võib tabelis 3 toodud piirnorme ületada, kui:
 1) usaldatavate tehniliste vahenditega saab tõestada, et erineelduvuskiirus (Ap) on kogu keha ulatuses alla 0,4 W/kg ja ruumkeskmistatud ApV ei ületa 8 W/kg, kusjuures keskmistamine tehakse keha koe iga 1 g ulatuses, välja arvatud käte, jalalabade, randmete ja pahkluude piirkond, kus ApV ei tohi olla kõrgem kui 20 W/kg koe iga 10 g ulatuses;
 2) indutseeritud ja kontaktvoolude piirnorme (tabel 4) ei ole ületatud.

 (2) Lõikes 1 toodud erandid kehtivad seadmetele, mille raadiosageduslikku kiirgust saab seadme kasutaja kontrollida ning need kehtivad ainult selle kasutaja jaoks. Kasutaja vahetus läheduses asuvate isikute jaoks kehtivad mittekontrollitava keskkonna erandid.

 (3) Sagedusvahemikus 100 kHz kuni 450 MHz võib tabelis 3 toodud piirnorme ületada, kui seadme kiirgusvõimsus vabas ruumis on 7 W või madalam.

 (4) Sagedusvahemikus 450 MHz kuni 1500 MHz võib tabelis 3 toodud piirnorme ületada, kui seadme kiirgusvõimsus ei ületa 7(450/f) W, kus f on sagedus MHz-des.

 (5) ApV keskmistamise aeg on 6 minutit. Sagedustel üle 6 GHz võib keha osalise mõjutamise korral kasutada piirnorme tabelist 3.

 (6) Käesolevas paragrahvis toodud erandid ei kehti sagedusvahemikus 0,003–0,1 MHz. Siiski võib tabelis 3 toodud piirnorme ületada, kui on võimalik näidata, et ruutkeskmine voolutihedus 1 sekundi jooksul koe iga 1 cm2 kohta ei ületa 35 f mA/cm2 , kus f on sagedus MHz-des.

§ 17. Erandid mittekontrollitavas keskkonnas

 (1) Sagedusvahemikus 100 kHz kuni 6 GHz võib tabelis 5 toodud piirnorme ületada, kui:
 1) usaldatavate tehniliste vahenditega võib tõestada, et Ap on kogu keha ulatuses alla 0,08 W/kg ja ruumkeskmistatud ApV ei ületa 1,6 W/kg, kusjuures keskmistamine tehakse keha koe iga 1 g ulatuses, välja arvatud käte, jalalabade, randmete ja pahkluude piirkond, kus ApV ei tohi olla kõrgem kui 4 W/kg koe iga 10 g ulatuses;
 2) indutseeritud ja kontaktvoolude piirnorme (tabel 6) ei ole ületatud.Toodud erandid kehtivad seadmetele, mille raadiosagedusliku kiirguse tase ei ole teada ning seadme kasutaja seda ei kontrolli.

 (2) Sagedusvahemikus 100 kHz kuni 450 MHz võib tabelis 5 toodud piirnorme ületada, kui seadme kiirgusvõimsus vabas ruumis ei ületa 1,4 W.

 (3) Sagedusvahemikus 450 MHz kuni 1500 MHz võib tabelis 5 toodud piirnorme ületada, kui seadme kiirgusvõimsus ei ületa 1,4(450/f) W, kus f on sagedus MHz-des.

  See erand ei kehti seadmetele, mille kiirgusstruktuur asetseb inimkehale lähemal kui 2,5 cm.

§ 18. Tööandja tegevus

  Tööandja peab:
 1) tegema kindlaks (kaardistama) kaitstaval alal mõjuvate elektromagnetväljade tasemed ja kõrgendatud terviseriskiga piirkonnad;
 2) keelama töö kontrollimata raadiosageduslike seadmetega;
 3) taotlema raadiosageduslike seadmete tarnijatelt infot tekitatava kiirgusvälja ja selle mõju vähendamise võimaluste kohta. Juhul kui selline info puudub või ei ole usaldusväärne, korraldama seadme elektromagnetvälja parameetrite mõõtmised;
 4) kontrollima vähemalt kord 3 aasta jooksul raadiosageduslike seadmete kiirgusvälja taset. Juhul kui seadme konstruktsiooni, ekraneerimist või kasutamisviisi on muudetud, viima läbi täiendavad elektromagnetvälja parameetrite mõõtmised;
 5) võtma tarvitusele abinõud töökoha elektromagnetilise kiirguse vähendamiseks võimalikult madalale tasemele;
 6) märgistama ohtlike raadiosageduslike kiirgusväljade piirkonnad asjakohaste ohutusmärkidega;
 7) kui tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik kiirgusvälja taset piirnormini vähendada, andma töötajale asjakohased isikukaitsevahendid;
 8) hindama ja kontrollima töötajate ekspositsiooni vähendamiseks kasutusele võetud abinõude efektiivsust.

5. peatükk MÕÕTMISE KORD 

§ 19. Füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine

  Määruses nimetatud füüsikaliste ohutegurite parameetreid võib mõõta pädev mõõtja «Mõõteseaduse» (RT I 2004, 18, 132) tähenduses.
[RT I 2004, 82, 556 - jõust. 05.12.2004]

6. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 20. [käesolevast tekstist välja jäetud]