Teksti suurus:

Udria maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Udria maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 26.04.2007 nr 119
RT I 2007, 35, 224
jõustumine 07.05.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Udria maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Udria maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) klinti, pangaaluseid kooslusi, Udria parki ja kivikülvi ning rannamaastikku;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: esmased rannavallid (1210)³, merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*);
  3) III kategooria liiki – mets-kuukressi (Lunaria rediviva).

  (2) Kaitsealune maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Arumäe, Meriküla, Perjatsi, Pimestiku ja Udria külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

  (3) Kaitsealal on lubatud harrastuslik kalapüük ja jahipidamine.

  (4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja poollooduslike koosluste hooldamisel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks tehtavatel töödel ning maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (6) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

§ 5.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
  3) väljastada metsamajandamiskava;
  4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
  6) anda projekteerimistingimusi;
  7) anda ehitusluba;
  8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

§ 6.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

  (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

§ 7.  Vajalik tegevus

  Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kaitsekorrast tulenev tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ja taastamiseks.

  (2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
  1) Perjatsi sihtkaitsevöönd;
  2) Pimestiku sihtkaitsevöönd;
  3) Udria sihtkaitsevöönd;
  4) Usari sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk

  (1) Udria ja Usari sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

  (2) Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.

§ 10.  Lubatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
  1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
  2) Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevööndites olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veereþiimi taastamine;
  3) Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevööndites tee ja tehnovõrgu rajatise rajamine ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja nende hooldustööd;
  4) Udria sihtkaitsevööndis õppe- ja matkaraja rajamine;
  5) Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevööndites koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  6) Pimestiku, Udria ja Perjatsi sihtkaitsevööndites kaldakindlustuste rajamine.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud käesoleva määruse § 10 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud juhtudel.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd moodustab kaitseala maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
  1) Perjatsi piiranguvöönd;
  2) Udria piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pangapealse avamaastiku ja rannamaastiku ilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus;
  2) väetiste kasutamine.

  (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 4–7 sätestatut.

§ 15.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline mitmekesisus;
  2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  3) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
  4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.


1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2 Udria maastikukaitseala on moodustatud sotsiaalministri 6. oktoobri 1939. a otsusega kaitse alla võetud Utria rändrahnude külvi, Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 kinnitatud riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude ja kivikülvide loetelus nimetatud suurte rahnude külvi Utrias ja Kohtla-Järve Rajooni RSN Täitevkomitee 16. detsembri 1986. a otsusega nr 13 maastikukaitsealana kaitse alla võetud Utria jõe oru ja parkmetsa baasil.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 441 hõlmab kaitseala Udria loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju lodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaarti (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Narva metskonna 1995. aasta puistuplaane (mõõtkava 1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.
 Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

Udria maastikukaitseala

/otsingu_soovitused.json