Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine

Vastu võetud 07.11.2006 nr 9
RTL 2006, 79, 1465
jõustumine 20.11.2006

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

23.04.2007 nr 5 (RTL 2007, 37, 644) 7.05.2007, rakendatakse alates 30.04.2007

Määrus kehtestatakse «Eesti Panga seaduse» § 2 lõike 1 ja § 14 punkti 3 ning «Krediidiasutuste seaduse» § 87 lõike 2 alusel.

§ 1. Määrusega kinnitatakse:
1) «Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi (EP RTGSi) üldtingimused» (edaspidi EP RTGSi üldtingimused) (lisa 1);
2) «EP RTGSi reeglites kasutatavad mõisted» (lisa 2);
3) «EP RTGSi hinnakiri» (lisa 3);
4) «Eesti Panga päevasisese likviidsuslaenu andmise ja tagamise üldtingimused» (lisa 4);
5) «Õiguslike hinnangute üldised näidistingimused EP RTGSi liikmelisuse taotlejatele – õigusliku seisundi hinnang» (lisa 5);
6) «Õiguslike hinnangute üldised näidistingimused EP RTGSi liikmelisuse taotlejatele – õigusliku keskkonna hinnang» (lisa 6);
7) «TARGETi hüvitussüsteem» (lisa 7);
8) «TARGETisse kuuluvate RTGSide nimekiri» (lisa 8);
9) «EP RTGSi reeglite kohaldamise ajutised eritingimused» (lisa 9).

§ 2. Eesti Panga arvelduste osakonna juhatajale antakse õigus kehtestada ja muuta EP RTGSi tööd reguleerivaid tehnilisi tingimusi ja sõlmida EP RTGSi osapooltega protokollilisi kokkuleppeid küsimustes, mis täpsustavad tehniliste tingimuste kohaldamist.

§ 3. Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määruses nr 1 «Eesti Panga maksesüsteemide alusdokumentatsiooni kinnitamine» (RTL 2002, 10, 107; 2005, 99, 1513) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse punktid 1.1 ja 1.3 tunnistatakse kehtetuks;

2) määruse lisa 2 «Eesti Panga tavamaksete arveldussüsteemi (ESTA) üldtingimuste» punktid 6.2.2, 6.5.2 ja 8.1.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6.2.2. Süsteemihaldur võtab Maksejuhiste Kogumeid vastu igal Arvelduspäeval kella 8.15st kuni 18.00ni. Süsteemihaldur ei võta vastu Maksejuhiste Kogumeid, mis on Süsteemihaldurile saadetud hiljem kui kell 18.00. Vastuvõtmata Maksejuhiste Kogumid loetakse mitteesitatuks. Kui ESTA liige soovib sellises vastuvõtmata Maksejuhiste Kogumis sisalduva Maksejuhise vastuvõtmist, siis peab ta selle Süsteemihaldurile edastama mõnel järgmisel Arvelduspäeval uue Maksejuhiste Kogumi koosseisus.
6.5.2. Igal Arvelduspäeval teavitab Süsteemihaldur ESTA liikmeid ESTAs aset leidnud sündmustest. Selleks saadetakse kõikidele ESTA liikmetele Maksejuhiste raportid iga Arveldusperioodi lõppedes hiljemalt 15 minuti jooksul ja Statistikaraportid hiljemalt kell 19.00.
8.1.3. Maksejuhiste raport koostatakse Arvelduspäeval iga Arveldusperioodi lõpus kella 8.15st kuni 18.00ni igal täistunnil ja sisaldab täistunnist täistunnini ESTA poolt vastuvõetud Maksejuhiste loetelu, välja arvatud Arvelduspäeva esimene Maksejuhiste raport, mis sisaldab kella 8.15st kuni 9.00ni vastuvõetud Maksejuhiste loetelu.»;

3) määruse punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2. Anda Eesti Panga arvelduste osakonna juhatajale õigus kehtestada ja muuta ESTA tööd reguleerivaid tehnilisi tingimusi ja kirjutada alla protokollilisi kokkuleppeid ESTA tööd reguleerivate dokumentide alusel toimuvate protseduuride tehniliseks täpsustamiseks.».

§ 4. Määrus jõustub 20. novembril 2006. a või alates EP RTGSi kasutusele võtmise päevast, juhul kui EP RTGS ei ole 20. novembril 2006. a kasutusele võetud.

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 8.11.2006. a resolutsioon nr 17-1/06-07515.)

Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 1

EP RTGSi üldtingimused

I PEATÜKK

EP RTGSi KIRJELDUS JA INFRASTRUKTUUR

§ 1. EP RTGSi kirjeldus

(1) EP RTGS on Eesti Panga halduses olev reaalajaline arveldussüsteem.

(2) EP RTGS on ühendatud üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemigaTARGET (the Trans-European Automated Real-Time Gross Settlement Express Transfer System). TARGET koosneb sellega liitunud riikide RTGSidest, EKP maksesüsteemist ja sidussüsteemist (interlinking). RTGSid võib TARGETiga ühendada sidussüsteemi või kahepoolse liite kaudu. Teenust osutav RKP, kelle RTGS süsteem on ühendatud TARGETiga sidussüsteemi vahendusel osutab sel juhul kahepoolse liite kaudu ühendatud RKPle TARGETi kaudu maksete sooritamiseks arveldusteenust vastavalt teenust osutava RKP ja ühendatud RKP vahel sõlmitud lepingu tingimustele.

(3) EP RTGS on ühendatud TARGETiga kahepoolse liite kaudu Itaalia Pangaga (Banca d’Italia). Itaalia Pank kui teenust osutav RKP osutab Eesti Pangale kui ühendatud RKPle teenuseid maksete arveldamisel vastavalt Itaalia Panga ja Eesti Panga vahel sõlmitud lepingule.

(4) EP RTGS on loodud ja tegutseb vastavalt Eesti õigusele. EP RTGSi kui TARGETi osa toimimise õiguslikuks aluseks on EKP suunised.

(5) TARGETi osana arveldab EP RTGS ainult euros nomineeritud makseid.

(6) EP RTGSi tööaeg, maksete sooritamise kord, makse tagasivõetamatuse ja makse lõplikkuse ajahetk, intresside ja tasude maksmine, päevasisese likviidsuslaenu pakkumise ulatus ja tingimused, EP RTGSis Eesti kroonide arveldamise periood ja tingimused ning muud EP RTGSi tööga seotud asjaolud määratakse vastavalt EP RTGSi reeglitele.

(7) Kõik EP RTGSi reeglites nimetatud kellaajad osutavad Eesti ajale.

§ 2. EP RTGSi infrastruktuur

(1) Infrastruktuurina koosneb EP RTGS järgmistest osadest:

1) peamoodul – Eesti Panga poolt opereeritav EP RTGSi keskne moodul, mida kasutatakse kõigi kontopidajate kontode teenindamiseks;

2) kasutajaliides – kontopidaja poolt opereeritavad ja kontopidaja valduses olevad tehnilised vahendid, mis võimaldavad EP RTGSi tööks vajalike arvelduste teostamist ja teabe vahetamist kontopidaja ja Eesti Panga vahel vastavalt EP RTGSi reeglitele;

3) andmeedastussüsteem – tehniline infrastruktuur EP RTGSiga ühenduseks, milleks on seadmed ja tarkvara, mida kasutatakse maksejuhiste ja nende täitmisega seonduva teabe edastamiseks Eesti Panga ja kontopidaja vahel.

(2) Kontopidajate poolt EP RTGSi arvelduste sooritamisel kasutatavad kasutajaliidesed, andmeedastussüsteem ja nende kaudu edastatavate sõnumite formaadid peavad olema eelnevalt Eesti Panga poolt heaks kiidetud.

II PEATÜKK

EELTINGIMUSED EP RTGSiga LIITUMISEKS JA LIITUMISE KORD

1.  osa

Eeltingimused EP RTGSiga liitumiseks

§ 3. Liikmelisus EP RTGSis

(1) Liikmelisus EP RTGSis on eeltingimus arvelduste teostamiseks ja õiguste ning kohustuste kandmiseks vastavalt EP RTGSi reeglitele.

(2) Liikmelisus EP RTGSis tekkib EP RTGSiga liitumist taotleval isikul (edaspidi taotleja) pärast Liitumislepingu sõlmimist ja Liitumislepinguga määratud tingimustel. Liitumisleping sõlmitakse, kui taotleja on esitanud Eesti Pangale liitumistaotluse koos kõigi Eesti Panga poolt nõutud lisadokumentidega ja taotlus on Eesti Panga poolt heaks kiidetud. Liitumislepingu sõlminud EP RTGSi liiget nimetatakse ka EP RTGSi kontopidajaks või kontopidajaks.

(3) Eesti Pank osaleb EP RTGSis Eesti Panga kui EP RTGSi halduri staatusest tulenevate erisustega.

(4) Põhitegevusena tasaarveldus- või arveldusteenuseid pakkuv kontopidaja võib arveldada EP RTGSis ainult makseid, mis on vajalikud tema poolt pakutava arveldusteenuse teostamiseks. Investeerimisasutus võib arveldada ainult makseid, mis on vajalikud tema väärtpaberiarvelduste teostamiseks.

§ 4. Krediidiasutuste õigus liituda EP RTGSiga

EP RTGSiga võivad liituda EMPs asutatud ja pädeva ametiasutuse järelevalve all olevad krediidiasutused, vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 lõikes 1, välja arvatud e-raha asutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. septembri 2000 aasta direktiivile 2000/46/EÜ.

§ 5. Isikud, kes võivad liituda EP RTGSiga Eesti Panga nõusolekul

Eesti Panga nõusolekul ja üldtingimuste §-s 6 sätestatud kriteeriumide täitmisel võivad EP RTGSiga liituda ka:

1) liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused,

2) liikmesriikide avalik-õiguslikud asutused, kes võivad hoida klientide nimel kontosid; “avalik-õiguslik asutus” on üksus, mis kuulub “avalikku sektorisse” vastavalt määratlusele nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 (asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 nimetatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta) artiklis 3,

3) investeerimisühingud vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ), välja arvatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud üksused tingimusel, et asjaomasel investeerimisühingul on õigus teha direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2, 3, 6 ja 7 osutatud toiminguid,

4) tasaarveldus- või arveldusteenuseid osutavad organisatsioonid, kui need on pädeva ametiasutuse järelevalve all.

§ 6. Liitumiskõlblikkuse hindamise kriteeriumid

Taotleja liitumiskõlblikkuse hindamisel lähtub Eesti Pank järgnevatest kriteeriumidest:

1) taotleja rahanduslik stabiilsus ja küllaldane kapitaliseeritus;

2) juhul kui taotleja ei ole krediidiasutus, eeldatav  taotleja poolt sooritatavate tehingute minimaalne arv EP RTGSi arvelduspäeva vältel;

3) EMPs asutatud krediidi- ja investeerimisasutused peavad täitma Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid kapitali adekvaatsuse ja riskide hajutamise osas. Väljapool EMPd asutatud krediidi- ja investeerimisasutused peavad täitma vähemalt sama rangeid nõudeid kui need, mis kehtivad EMPs asutatud krediidi- ja investeerimisasutuste suhtes;

4) taotlejal peab olema võimalus kasutada andmevahetuseks ühendussüsteeme, mis Eesti Panga hinnangul sobivad maksejuhiste ja nendega seonduva teabe usaldusväärseks vahendamiseks;

5) taotlejal EP RTGSi reeglite täitmiseks vajaliku organisatsiooni, riskide haldamise menetluskordade, tehniliste süsteemide ja muude vahendite olemasolu, mida Eesti Pank loeb EP RTGSis osalemiseks vajalikuks;

6) õiguslik seisund, mis lubab taotlejal võtta ja täita EP RTGS liikmelisusega seotud kohustused;

7) Liitumisleping ja EP RTGSi reeglid peavad olema taotleja asukohamaa õigussüsteemi kohaselt kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud.

2. osa

EP RTGSiga liitumise kord

§ 7. Taotlus liitumiseks

(1) Taotlus EP RTGSiga liitumiseks esitatakse Eesti Pangale.

(2) Koos taotlusega on taotleja kohustatud esitama Eesti Pangale dokumendid, mis kinnitavad küllaldasel määral taotleja asutamist ja tegutsemist vastavalt kehtivatele seadustele ning võimaldavad õigesti hinnata taotleja majanduslikku olukorda.

(3) Taotleja on kohustatud esitama tema nimel tegutsema volitatud isikute nimekirja koos nende esindusõiguste teostamise tingimusi ja ulatust kinnitavate dokumentidega (sealhulgas taotleja nimel tegutsema volitatud isikute allkirjanäidised).

(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ei nõuta, kui Eesti Pangal on ligipääs vastavatele andmetele (k.a neid kinnitavad dokumendid) olemas ja andmete ajakohastamine ei ole Eesti Panga hinnangul vajalik.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatule on taotleja kohustatud esitama Eesti Pangale eurosüsteemi õiguslike hinnangute ühtlustatud tingimustel põhinevad ja EP RTGSi reeglites kehtestatud näidistingimustele vastavad õiguslikud hinnangud järgnevalt:

1) õiguslik hinnang taotleja õigusliku seisundi ja võime kohta kanda EP RTGSi liikmelisusega seotud õigusi ja kohustusi;

2) kui taotleja asukoht on väljaspool EMPd, õiguslik hinnang selle välisriigi õigusliku keskkonna mõju kohta taotleja võimele kanda EP RTGSi liikmelisusega seotud õigusi ja kohustusi.

(6) Pärast Liitumislepingu sõlmimist on taotleja Eesti Panga põhjendatud nõudel kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguslikke hinnanguid ajakohastama.

§ 8. Taotleja liitumiskõlblikkuse selgitamine

Eesti Pank viib enese poolt vajalikuks peetavas ulatuses läbi uurimise eesmärgiga hinnata, kas taotleja vastab EP RTGSi reeglites esitatavatele nõuetele. Taotleja on kohustatud osutama Eesti Pangale uurimise teostamiseks vajalikku abi.

§ 9. Liitumistaotluse läbivaatamise tulemustest teatamine ja Liitumislepingu sõlmimine

(1) Liitumistaotluse rahuldamisest või tagasilükkamisest teatab Eesti Pank taotlejale hiljemalt 30 päeva pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist Eesti Pangale.

(2) Liitumistaotluse rahuldamisel esitab Eesti Pank taotlejale ettepaneku Liitumislepingu sõlmimiseks ja Liitumislepingu projekti. Liitumine EP RTGSiga toimub vastavalt Liitumislepingu tingimustele.

§ 10. Tasud

(1) Liikmelisusega EP RTGSis kaasneb kohustus tasuda EP RTGSi reeglitega kehtestatud tasusid. Üldised tasumäärad kehtestatakse EP RTGSi hinnakirjaga.

(2) Tasud määratakse lähtudes põhimõttest, et need kataksid EP RTGSi toimimise kulud, ei oleks põhjendamatult diskrimineerivad ja soodustaksid EP RTGSi kasutamist suurte maksete arveldamiseks.

(3) Eesti Pank võib kehtestada kontopidajate poolt tasumisele kuuluvaid eritasusid seoses uute teenuste või funktsionaalsuste väljatöötamisega või muude EP RTGSi toimimiseks vajalike kuludega, mis ei ole pidevalt tasude arvestamise alusesse arvatud.

(4) Tasud siseriiklike maksete eest määrab Eesti Pank.

(5) Tasud piiriüleste TARGETi maksete eest määrab EKP.

§ 11. Liikmelisuse peatamine või lõpetamine

Kontopidaja liikmelisuse peatamine või lõpetamine EP RTGSis toimub vastavalt Liitumislepingu tingimustele.

III PEATÜKK

EP RTGSi KONTOD, KOMMUNIKATSIOON JA TÖÖAEG

§ 12. EP RTGSi kontod

(1) Pärast Liitumislepingu sõlmimist avab Eesti Pank kontopidajale EP RTGSi arveldusteks konto(d) või võimaldab kasutada EP RTGSi arveldusteks varem Eesti Panga poolt kontopidajale avatud konto(sid)t. Enne euro kasutusele võtmist Eesti seadusliku maksevahendina võib kontopidajale avada nii krooni- kui eurokontosid.

(2) Eesti Pank võib avada kontosid arveldusteks EP RTGSi vahendusel  liikmesriikide keskpankadele.

§ 13. Kontopidaja konto debiteerimine ja krediteerimine

(1) Kontopidaja kontot võib debiteerida maksejuhiste alusel, mille on välja andnud mõni järgmistest isikutest:

1) kontopidaja ise või tema volitatud esindaja;

2) Eesti Pank;

3) isik, kelle õigus kontopidaja konto debiteerimiseks tuleneb seadusest.

(2) Kontopidaja kontot võib krediteerida iga Eesti Panga poolt aktsepteeritud maksejuhise alusel, kui EP RTGSi reeglitest või Eesti Panga ja kontopidaja kokkuleppest ei tulene teisiti.

§ 14. Eesti Panga õigus debiteerida kontopidaja kontot

(1) Eesti Pank võib esitada maksejuhiseid kontopidaja konto debiteerimiseks omal algatusel, kontopidaja volitusel või mõne teise volitatud või pädeva isiku algatusel.

(2) Eesti Pank võib kontopidaja kontot debiteerida omal algatusel, juhul kui debiteerimise eesmärgiks on:

1) Eesti Panga poolt antud laenu tagasi maksmine, kui selline tagasimakse vorm ei ole vastuolus laenu andmise tingimustega;

2) Eesti Pangale tasumisele kuuluvate intresside, teenustasude või komisjonitasude tasumine;

3) tasumine Eesti Panga poolt kontopidajale müüdavate väärtpaberite eest;

4) vahendite kinnipidamine selleks pädeva asutuse või isiku ülesandel;

5) maksevigade parandamine või

6) muude maksete sooritamine, mille puhul Eesti Pank on kontopidaja konto debiteerimiseks kehtiva seaduse või kokkuleppega volitatud.

§ 15. Kommunikatsioon ja sidekanalid

(1) Kontopidaja sooritab makseid oma kasutajaliidese vahendusel.

(2) Kontopidaja vastutab tema poolt EP RTGSile edastatud maksejuhiste sisulise ja vormilise õigsuse eest. Kontopidaja vastutus katab ka andmekaitse nõuete ja protseduurireeglite täitmist, mis on kehtestatud toimingute õiguskindluse tagamiseks ja toiminguid teostavate isikute isikusamasuse ja volituste kontrollimiseks.

(3) EP RTGSi talitlushäirete korral on kontopidajal õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Panga poole. Eesti Pank võib pakkuda arveldusteks EP RTGSi reeglitega sätestatutest erinevaid ajutisi võimalusi, eriti olulise tähtsusega maksete tegemise võimaldamiseks. Vastavad ajutised võimalused ja nende kasutamise korra võib täpsustada Tehniliste Tingimustega.

§ 16. Volitatud isikud

(1) Eesti Pank ja kontopidaja esitavad üksteisele nende isikute nimekirja ja allkirjanäidised, kes on volitatud esindama Eesti Panka või kontopidajat EP RTGSi toimimisega seotud teabe vahendamisel ja/või protokolliliste kokkulepete sõlmimisel Tehniliste Tingimuste kohaldamise või andmevahetuse tehniliste lahenduste kohta. Eesti Pank ja kontopidaja kohustuvad hoidma volitatud isikute nimekirja ja allkirjanäidised pidevalt ajakohased.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikute nimekirjades tuleb peale esindajate täisnimede näidata ka nende tööajad, ametikohtade nimetused ja kontaktandmed, mis kindlustavad võimaluse teabevahetuseks kogu arvelduspäeva vältel.

§ 17. Andmevahetus

(1) EP RTGSi tööajal peab iga kontopidaja kasutajaliides võimaldama töökindlat ja turvalist andmevahetust EP RTGSi peamooduliga.

(2) Kontopidaja kasutajaliides on Eesti Panga poolt aktsepteeritud tehniliste parameetrite ja funktsionaalsusega seade või seadmete kogum, mille hangib või seadistab kontopidaja ise. Täpsemad nõuded kontopidaja kasutajaliidesele võivad sisalduda Tehnilistes Tingimustes.

(3) Eesti Pank võib anda kontopidaja valdusse seadmeid või tarkvara EP RTGSi toimingutes kasutamiseks või vahetatava teabe krüpteerimiseks. Kontopidaja on kohustatud hoolitsema Eesti Panga poolt tema valdusse antud vara korrasoleku, hoolduse ja säilimise eest. Kontopidaja on kohustatud hankima omal kulul seadmed või vahendid, mis on vajalikud kontopidaja EP RTGSi kasutajamooduli funktsionaalsuse ja töökindluse tagamiseks.

§ 18. Andmevahetuse turvalisus

(1) Kontopidaja ja Eesti Panga vahel edastatavate maksejuhiste või muu teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks kasutatakse krüpteerimist. Eesti Pangal on õigus krüpteerimata edastatud maksejuhised ja nendega seonduv teave tagasi lükata.

(2) Kontopidaja poolt edastatud maksejuhised ja nendega seonduv teave:

1) mida ei õnnestunud dekrüpteerida Eesti Panga poolt kasutatavate vahenditega või

2) mis on elektrooniliselt allkirjastatud, kuid mille elektrooniline allkiri ei osutu kontrollimisel autentseks,

ei kuulu edasisele töötlemisele ja lükatakse tagasi.

§ 19. Kontopidaja kasutajaliidese talitlushäired

Juhul kui häired kontopidaja kasutajaliideses või andmeedastussüsteemis takistavad arveldusi või teabevahetust EP RTGSiga, on kontopidajal õigus pöörduda Eesti Panga poole abi saamiseks. Abi andmise tingimusi võib täpsemalt reguleerida Liitumislepingu või Eesti Panga ja kontopidaja vahel sõlmitava kokkuleppega.

§ 20. EP RTGSi arvelduspäevad

EP RTGS on euro arveldusteks avatud iga päev, välja arvatud laupäevad, pühapäevad, uusaasta (1. jaanuar), suur reede, ülestõusmispühade teine püha, kevadpüha (1. mai), esimene jõulupüha (25. detsember) ja teine jõulupüha (26. detsember).

§ 21. EP RTGSi tööaeg

(1) EP RTGSi tööaeg on alates kella 8.00st kuni 19.00ni Eesti aja järgi.

(2) Eesti Pangal on õigus EP RTGSi igapäevast tööaega ajutiselt muuta. Eesti Pank teatab kontopidajatele tööaja muutustest ette enda poolt sobivaks peetaval viisil ja ajal.

(3) EP RTGS on avatud  kliendimakseteks kella 8.00st kuni 17.52.30ni ja pankadevahelisteks makseteks kella 8.00st kuni 18.52.30ni.

(4) Maksed, mis on maksejärjekorras pärast nende esitamiseks ettenähtud tähtaja lõppemist arvelduspäeval, lükatakse tagasi ilma arveldamata.

(5) Eesti Pank ja kontopidajad on kohustatud tagama, et vähemalt üks nende volitatud isikute nimekirja kantud töötajatest on pidevalt kättesaadav EP RTGSi tööajal.

§ 22. Operatiivne ühendus kontopidaja ja EP RTGSi vahel

Kontopidaja on kohustatud säilitama oma kasutajaliidese operatiivse ühenduse EP RTGSiga koos vajalike tehniliste vahendite ja töötajate kaasamisega kogu EP RTGSi tööaja vältel.

§ 23. Maksed väljaspool EP RTGSi tööaega

(1) Eesti Pangal on õigus kontopidaja kontot debiteerida või krediteerida ka väljaspool EP RTGSi tööaega.

(2) TARGETi vahendusel laekuvate maksete krediteerimine kontopidaja kontole võib toimuda ka pärast EP RTGSi tööaja lõppu arvelduspäeval.

IV PEATÜKK

ARVELDUSED EP RTGSi VAHENDUSEL

1. osa

EP RTGSi vahendusel arveldatavad maksed

§ 24. Maksete liigid

(1) Kontopidajal on õigus arveldada EP RTGSi vahendusel järgmisi makseid:

1) maksed oma kontolt teise kontopidaja või Eesti Panga kontole ja neilt maksete vastuvõtmine;

2) maksed oma kontolt TARGETiga ühendatud RTGS süsteemides asuvatele kontodele või EKP maksesüsteemile ja neilt maksete vastuvõtmine.

(2) TARGETi vahendusel tuleb sooritada kõik maksed, mille aluseks on alljärgnevad tehingud või nendest tehingutest tulenevad kõrvalkohustused:

1) rahapoliitilised tehingud alates Eesti liitumisest Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga;

2) euroarveldused eurosüsteemiga seotud välisvaluutatehingutes;

3) suurte tasaarveldussüsteemide piiriülesed kliiringmaksed eurodes.

(3) Eesti Pank võib debiteerida kontopidaja kontot omal algatusel, kontopidaja volitusel või kontopidaja konto debiteerimiseks volitatud kolmanda isiku algatusel.

§ 25. Maksejuhiste sisu- ja vorminõuded

(1) Maksejuhis on õigesti koostatud, kui maksejuhise koostamisel, selle õigsuse kinnitamisel ja Eesti Pangale esitamisel on järgitud EP RTGSi reeglitega kehtestatud või Eesti Panga ja kontopidaja vahel kokku lepitud nõudeid.

(2) Maksejuhis on esitatud alates hetkest, mil maksejuhis on edukalt läbinud tehnilise kontrolli ja registreeritud EP RTGSi peamoodulis.

(3) Eesti Panga vastutus maksejuhise töötlemise eest algab pärast maksejuhise esitamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.

(4) Eesti Pangal on õigus eeldada, et iga kontopidaja maksejuhis on saadetud selleks volitatud isiku poolt. Küllaldase volituse puudumine maksejuhise saatnud isikul ei muuda esitatud maksejuhist kehtetuks. Kui kontopidajale saavad teatavaks asjaolud, mis võimaldavad volitamata ligipääsu kontopidaja kasutajaliidesele, on kontopidaja kohustatud Eesti Panka neist asjaoludest koheselt teavitama. Eesti Pank ei vastuta kahju eest, mis on kontopidajal tekkinud käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel.

§ 26. Maksejuhise tagasivõtmatus ja lõplikkus

(1) Üldtingimuste § 25 lõike 2 kohaselt esitatud maksejuhise EP RTGSi sisestamise hetk on hetk, mil see maksejuhis läbib edukalt finantskontrolli või arvatakse maksejärjekorda.

(2) EP RTGSi sisestatud maksejuhis on tagasivõtmatu ja tingimusteta ning kuulub EP RTGSi poolt arveldamisele. Maksejuhise kohane makse on saatva kontopidaja suhtes lõplik alates selle makse arveldamise hetkest.

(3) Makse arveldamise hetk on ajahetk, mil EP RTGS debiteerib saatva kontopidaja kontot maksejuhise summa ulatuses.

(4) Maksejuhise kohane makse on vastuvõtva kontopidaja suhtes lõplik alates hetkest, mil tema kontot krediteeritakse selle maksejuhise summa ulatuses.

§ 27. Maksejuhise esitamise aeg

(1) Kontopidaja võib esitada maksejuhise Eesti Pangale maksejuhisega määratud makse väärtuspäeval või enne seda, kuid mitte varem kui kümme arvelduspäeva enne maksejuhise väärtuspäeva.

(2) Maksejuhis lükatakse tagasi, kui see on Eesti Pangale esitatud pärast maksejuhiste esitamiseks ette nähtud hiliseima kellaaja möödumist makse väärtuspäevaks oleval arvelduspäeval.

§ 28. Maksejuhise tagasivõtmine kontopidaja poolt

(1) Kontopidaja võib esitada Eesti Pangale andmeedastussüsteemi kaudu avalduse tema poolt Eesti Pangale esitatud maksejuhise tagasivõtmiseks.

(2) Maksejuhise tagasivõtmise avalduse rahuldamine on välistatud, kui Eesti Pank on avalduse kättesaamise ajal juba alustanud maksejuhise arveldamist või TARGETi kaudu piiriüleseks arveldamiseks esitamist või kui maksejuhise tagasivõtmine võib tuua kaasa kõrgendatud riski EP RTGSi toimimisele.

(3) Eesti Pank teatab maksejuhise tagasivõtmise avalduse rahuldamisest või tagasilükkamisest andmeedastussüsteemi kaudu.

2. osa

Maksete arveldamine

§ 29. Kontopidaja õigus maksete arveldamiseks

(1) Kontopidajal on õigus arveldada arvelduspäeval EP RTGSis, kui on täidetud järgnevad eeltingimused:

1) kontopidajal on olemas konto arveldusteks EP RTGSis;

2) kontopidaja liikmelisus EP RTGSis ei ole peatatud;

3) kontopidaja ja EP RTGSi vahel on olemas toimiv andmeedastussüsteem.

(2) Arvelduste teostamiseks peab kontopidaja kontol olema arveldusteks vajalik summa. Kontopidaja võib laenata arveldusteks vajaliku summa Eesti Pangalt päevasisese likviidsuslaenuna, kui kontopidajal on EP RTGSi reeglite järgi võimalus päevasisest likviidsuslaenu saada ja kontopidaja on täitnud vajalikud eeltingimused. Käesolevas lõikes nimetatud eeltingimuste hulka kuulub päevasisese likviidsuslaenu andmise raamlepingu sõlmimine kontopidaja ja Eesti Panga vahel.

§ 30. Arvelduste ajastus ja kord

(1) Kontopidaja poolt arvelduspäeval Eesti Pangale esitatud maksejuhise kohane makse kuulub arveldamisele maksejuhises määratud väärtuspäeval esimesel võimalusel. Kui makse arveldamise väärtuspäev on maksejuhise Eesti Pangale esitamise päevast enam kui kümne arvelduspäeva võrra hilisem, lükkab Eesti Pank maksejuhise tagasi. Eesti Pank ei vastuta sellise maksejuhise tagasilükkamisega kontopidajal tekkinud otsese või kaudse kahju või tulude vähenemise eest. Kui kontopidaja soovib tagasi lükatud maksejuhise arveldamist, peab ta maksejuhise uuesti esitama, järgides EP RTGSi reeglites selleks sätestatud tingimusi.

(2) Eesti Panga poolt vastu võetud maksejuhis täidetakse, arvestades esmalt maksejuhise prioriteeti ja seejärel maksejuhise vastu võtmise järjekorda. Esimest prioriteeti omavad EP RTGSi kontopidajaks olevate arveldussüsteemide poolt edastatud maksejuhised, teist prioriteeti pädevate asutuste korraldused konto debiteerimiseks ja maksejuhised, mille algataja on Eesti Pank ning kolmandat kuni viiendat prioriteeti kõik muud maksejuhised vastavalt kontopidaja otsusele. Kui kontopidaja ei ole maksejuhisele prioriteeti määranud, siis loetakse maksejuhis esitatuks viienda prioriteediga.

(3) Eesti Pank teostab maksejuhiste tehnilise kontrolli ja finantskontrolli.

§ 31. Tehniline kontroll

(1) Eesti Pank viib läbi maksejuhiste tehnilise kontrolli vastavalt Tehnilistele Tingimustele.

(2) Kui tehnilise kontrolli käigus avastatakse maksejuhises tehnilisi vigu või mittevastavusi Tehniliste Tingimuste või muude EP RTGSi nõuetega, lükatakse maksejuhis tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank kontopidajat Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras, saates kontopidajale teatise maksejuhise tagasilükkamise põhjuse kohta.

(3) Tehnilise kontrolli läbinud maksejuhistele teostab Eesti Pank finantskontrolli.

§ 32. Finantskontroll

(1) Finantskontrolli käigus kontrollib Eesti Pank, kas maksejuhises maksma kohustatud kontopidaja kontol on raha vähemalt maksejuhises määratud summas.

(2) Kontopidaja kontol oleva raha moodustavad arvelduspäeva algul kontole kantud või arvelduspäeva vältel kontole laekuvad summad, päeva jooksul kontole laekunud summad, mida hoitakse kontol reservinõuete täitmise eesmärgil või raha, mida Eesti Pank on kontopidajale laenanud päevasisese likviidsuslaenuna.

(3) Maksejuhise täitmiseks võib kasutada konto jääki maksejuhise täitmise hetkel, millest on maha arvatud:

1) summad, mis on kontopidaja kontol arestitud pädeva ametiasutuse poolt;

2) summad, mida kontopidaja võlgneb Eesti Pangale ja mida Eesti Pank on õigustatud kontopidaja kontolt kinni pidama.

(4) Kontojäägi suurus määratakse jooksvalt, arvestades kontopidaja kontole laekuvaid ja sealt tehtavaid makseid.

(5) Finantskontrolli mitteläbinud maksejuhised arvatakse maksejärjekorda. Juhul kui maksejärjekorras olev maksejuhis ei ole läbinud finantskontrolli ajaperioodi lõpuks, mille vältel vastavalt üldtingimuste § 21 lõikele 3 on EP RTGS seda tüüpi maksete arveldamiseks avatud, lükatakse see maksejuhis Eesti Panga poolt tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank kontopidajat Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras.

(6) Finantskontrolli läbinud maksejuhiste kohased maksed arveldatakse.

§ 33. Siseriiklike maksete arveldamine ja kontopidajate teavitamine

(1) Eesti siseriiklikud maksed arveldab EP RTGS viivitamatult pärast seda, kui vastavad maksejuhised on läbinud finantskontrolli. Makse arveldatakse, debiteerides vastavalt maksejuhisele saatva kontopidaja kontot Eesti Pangas ja krediteerides vastuvõtva kontopidaja kontot Eesti Pangas, välja arvatud juhul kui käesoleva paragrahvi 2. lõikest tuleneb teisiti.

(2) Kui saatva kontopidaja kontol puudub makse tegemiseks vajalik summa, arvatakse maksejuhis maksejärjekorda ja selle suhtes kohaldatakse üldtingimuste § 32 lõikes 5 sätestatud reegleid.

(3) Kui makse on krediteeritud vastuvõtva kontopidaja kontole, teavitab Eesti Pank makse arveldamisest makse algatanud kontopidajat ja vastuvõtvat kontopidajat.

§ 34. Piiriüleste maksete arveldamine

(1) TARGETi vahendusel piiriülesele arveldamisele kuuluva maksejuhise esitab kontopidaja Eesti Pangale vastavalt EP RTGSi reeglitele.

(2) Eesti Pank kontrollib esitatud maksejuhise vastavust kehtivatele nõuetele, debiteerib makse tegemiseks vajaliku summa maksejuhise esitanud kontopidaja kontolt ja edastab maksejuhise teenust osutavale RKPle arveldamiseks vastavalt Eesti Panga ja teenust osutava RKP vahel kokku lepitud tingimustele.

(3) Kui kontopidaja kontol puudub makse teostamiseks vajalik summa, siis kontopidaja maksejuhist ei arveldata, vaid see arvatakse maksejärjekorda ja selle suhtes kohaldatakse üldtingimuste § 32 lõikes 5 sätestatud reegleid.

(4) Juhul kui teenust osutav RKP ei aktsepteeri maksejuhist ja tagastab selle Eesti Pangale maksejuhises oleva vea tõttu, teavitab Eesti Pank kontopidajat maksejuhise tagasilükkamisest ja krediteerib kontopidaja kontole eelnevalt selle maksejuhise täitmiseks kontopidaja kontolt debiteeritud summa.

§ 35. Laekuvad piiriülesed maksed

(1) Laekuvate piiriüleste TARGETi maksete suhtes teostab Eesti Pank viivitamatult maksejuhise õigsuse kontrolli, krediteerib saajaks oleva kontopidaja kontot ja saadab kontopidajale vastava teate.

(2) Eesti Pank ei täida maksejuhist, kui selgub, et see on saadetud ekslikult või sisaldab vigu. Eesti Pank informeerib maksejuhise mittetäitmisest teenust osutavat RKPd.

(3) Teenust osutava RKP kinnitus makse teinud RKP kontopidajale selle kohta, et Eesti Pangale kui ühendatud RKP kontopidajale on tehtud piiriülene makse, kinnitab Eesti Panga konto krediteerimist teenindava RKP poolt, kuid see ei kinnita makse vastuvõtjaks oleva kontopidaja konto krediteerimist Eesti Pangas.

3. osa

Maksejuhis maksejärjekorras

§ 36. Maksejuhise maksejärjekorda arvamine ja maksejärjekorras oleva maksejuhise täitmine

(1) Kui kontopidaja maksejuhise täitmisel selgub, et kontopidaja kontol ei ole maksejuhise täitmiseks küllaldaselt raha, siis arvatakse maksejuhis selle kontopidaja maksejärjekorda.

(2) Kontopidaja maksejuhise arvamine selle kontopidaja maksejärjekorda peatab sama kontopidaja madalama prioriteediga maksejuhiste täitmise, kuid see ei peata sama kontopidaja kõrgema prioriteediga maksejuhiste täitmist.

(3) Kui kontopidaja kontole laekub täiendavaid summasid, siis lähtutakse arveldamisele kuuluvate maksejuhiste määramisel maksejuhiste prioriteetidest. Sama prioriteediga maksejuhiste arveldamisel arveldatakse esimesena varem esitatud maksejuhised.

§ 37. Kontopidaja teavitamine maksejuhistest maksejärjekorras

(1) Kontopidajal on õigus saada teavet oma maksejärjekorda arvatud maksejuhiste kohta, edastades järelepärimise Eesti Pangale. Nii järelepärimine kui Eesti Panga vastus edastatakse andmeedastussüsteemi kaudu.

(2) Kui järelepärimise esitamine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole võimalik, on kontopidajal õigus edastada järelepärimine telefoni teel.

§ 38. Maksejuhise tagasilükkamine

(1) Eesti Pank lükkab tagasi maksejuhise, mis on koostatud või edastatud ilma vajalike volitusteta või EP RTGSi reegleid rikkudes.

(2) Maksejärjekorda arvatud maksejuhised lükatakse tagasi, kui nende täitmise edasilükkamist tinginud põhjuseid ei õnnestu kõrvaldada enne ajaperioodi lõppu, mille vältel vastavalt üldtingimuste § 21 lõikele 3 on EP RTGS arvelduspäeval seda tüüpi maksete arveldamiseks avatud.

(3) Eesti Pank teavitab kontopidajat maksejuhise tagasilükkamisest samal arvelduspäeval või hiljemalt kell 9.30 järgmisel arvelduspäeval, kui kontopidaja teavitamine samal arvelduspäeval ei ole võimalik.

V PEATÜKK

KONTOPIDAJA TEAVITAMINE JA ARVELDUSVIGADE PARANDAMINE

1. osa

Kontopidaja teavitamine

§ 39. Kontopidaja teavitamine arveldustest

(1) Eesti Pank võimaldab kontopidajal saada andmeedastussüsteemi kaudu teavet tema konto krediteerimisest või debiteerimisest.

(2) Kui kontopidajal ei ole võimalik saada lõikes 1 nimetatud teavet andmeedastussüsteemi kaudu, teavitab Eesti Pank kontopidajat vastavalt Tehniliste Tingimustega ette nähtud talitluspidevuse plaanile.

§ 40. Kontopidaja teavitamine tema kontojäägist ja maksete käivetest arvelduspäeval

(1) Kontopidajal on õigus saada teavet oma kontojäägi ja maksete käibe kohta, edastades sellekohase järelepärimise Eesti Pangale.

(2) Vastuseks lõikes 1 nimetatud järelepärimisele edastab Eesti Pank kontopidajale andmed tema kontol toimunud arvelduste kohta, sealhulgas:

1) järelepärimise objektiks oleva konto number;

2) konto jääk arvelduspäeva algul;

3) konto jääk vastuse koostamise hetkel;

4) andmed kontol blokeeritud summade kohta, kui vastavate andmete avaldamine ei ole vastuolus seadusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase teatise koostab Eesti Pank ja see edastatakse kontopidajale andmeedastussüsteemi kaudu.

(4) Kontopidaja võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimise arvelduspäeva vältel korduvalt.

(5) Kui järelepärimise esitamine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole võimalik, on kontopidajal õigus edastada järelepärimine telefonitsi.

§ 41. Kontopidaja konto väljavõte

(1) Iga arvelduspäeva lõpul koostab Eesti Pank kontopidajale kontoväljavõtte, milles on kirjeldatud kõik sellel arvelduspäeval kontol toimunud operatsioonid.

(2) Eesti Pank koostab ja saadab kontoväljavõtte kõigile kontopidajatele iga arvelduspäeva kohta, kaasa arvatud arvelduspäevad, mille vältel kontol operatsioone ei toimunud. Üldtingimuste §-s 16 nimetatud volitatud isikud võivad kontopidaja ja Eesti Panga vahel kokku leppida kontoväljavõtte koostamise ja/või saatmise teistsuguse korra.

(3) Kontoväljavõte sisaldab vähemalt järgnevad andmed:

1) kontopidaja nimi või SWIFTi BIC kood;

2) kontoväljavõtte number;

3) kontoväljavõtte koostamise kuupäev;

4) kontopidaja Eesti Pangas asuva konto täielik number;

5) konto jääk arvelduspäeva algul;

6) konto jääk arvelduspäeva lõpul;

7) andmed kõigi arvelduspäeva vältel kontol teostatud kannete kohta, kaasa arvatud:

a) maksejuhisele omistatud number;

b) täiendav teave maksejuhise kohta;

c) maksejuhisega määratud makse summa.

(4) Kontoväljavõte edastatakse kontopidajale andmeedastussüsteemi kaudu.

(5) Kui kontoväljavõtte saatmine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole võimalik, on kontopidajal õigus saada kontoväljavõte vastavalt Tehniliste Tingimustega kehtestatud talitluspidevuse plaanile.

2. osa

Arveldusvigade parandamine

§ 42. Kontopidaja kohustus jälgida oma arveldusi

(1) Kontopidaja on kohustatud jälgima arvelduspäeval pidevalt oma konto jääki ja maksete käivet vastavalt Eesti Panga poolt talle edastatavale teabele.

(2) Kui Eesti Pank on kohustatud kontopidaja poolt seoses lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisega esitatud järelepärimisele vastama ja kontopidaja ei saa Eesti Panga vastust kolmekümne minuti jooksul arvates järelepärimise esitamisest, on kontopidaja kohustatud pöörduma Eesti Panga poole, et selgitada tekkinud viivituse põhjused.

§ 43. Teatamine ebaõigetest toimingutest

(1) Kontopidaja on kohustatud teatama EP RTGSi arvelduste käigus või nendega seoses tehtud ebaõigetest toimingutest Eesti Pangale võimalusel juba toimingu tegemise päeval ja igal juhul mitte hiljem kui 14 päeva pärast ebaõigeid toiminguid kajastava teabe kättesaamist. Kui kontopidaja ei teata kontoväljavõttes kajastatud toimingute ebaõigsusest tähtaegselt, siis eeldatakse, et kontopidaja peab neid toiminguid õigeks.

(2) Eesti Pank on kohustatud kontopidaja poolt ebaõigeks peetud toiminguid uurima ja selgitama nende tegemise asjaolud.

(3) Eesti Pank ei vastuta ebaõigete toimingute ega nende tagajärgede eest, kui teadet ebaõigete toimingute kohta ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul Eesti Pangale esitatud.

§ 44. Vigaste kannete parandamine

(1) Kui kontopidaja avastab oma kontol tehtud kannete kontrollimisel vea, on ta kohustatud esitama vea parandamise nõude Eesti Pangale hiljemalt 30. arvelduspäevaks pärast vea kontopidajale teatavaks saamise päeva. Eesti Pangal on õigus jätta pärast seda tähtpäeva esitatud nõue läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui kontopidaja on küllaldaselt tõendanud, et tal ei olnud võimalik veast õigeaegselt teatada. Eesti Pank ei vastuta kontopidaja poolt seoses veaga kantud kahjude eest, kui vea parandamise nõue on tähtaegselt esitamata.

(2) Eesti Pank parandab kontopidaja kontol tehtud vigase kande kontopidaja nõudel. Kui vea avastab Eesti Pank, võib ta vigase kande parandada omal algatusel. Eesti Pank on õigustatud vea parandama ilma asjassepuutuva(te) kontopidaja(te) eelneva nõusolekuta, kui vea parandamine on võimalik ilma kontopidajate ja Eesti Panga seaduslikke õigusi rikkumata.

(3) Eesti Pank on õigustatud debiteerima kontopidaja kontolt koheselt ja kontopidajat eelnevalt teavitamata iga summa, millega Eesti Pank on seda kontot ekslikult krediteeritud.

(4) Eesti Pank võib nõuda kontopidajalt dokumentide esitamist, mis selgitavad vea tekkimise asjaolusid. Eesti Pank uurib vea tekkimise põhjuseid ja parandab vea viivitamatult, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vea kohta teatise saamist, või siis keeldub vea parandamisest ja teatab kontopidajale keeldumise põhjuse.

(5) Eesti Pank parandab kontopidaja kontol Eesti Panga vea tõttu tehtud ebaõige debiteerimise, esitades maksejuhise ebaõigesti debiteeritud summa kandmiseks Eesti Panga kontolt kontopidaja kontole.

(6) Kui kontopidajat ei ole võimalik teavitada vea parandamisest andmeedastussüsteemi kaudu, teatab Eesti Panga volitatud esindaja vea kõrvaldamisest kontopidaja volitatud esindajale telefoni teel.

(7) Välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtum, saab konto ebaõiget krediteerimist parandada ainult isiku nõusolekul, kelle kontot on valesti krediteeritud.

(8) Kontopidaja on kohustatud tema kontole valesti krediteeritud summa tagastama, esitades sellekohase maksejuhise oma konto debiteerimiseks ja ebaõige maksejuhise välja andnud kontopidaja konto krediteerimiseks. Juhul kui kontopidaja keeldub alusetult eelnimetatud maksejuhise tegemisest, on ta kohustatud hüvitama viivituse tagajärjel tekkinud otsese kahju.

§ 45. Hüvitisenõuete uurimine

(1) Kui kontopidaja esitab maksete arveldamisega seotud vigadest tuleneva kahju hüvitamise nõude, peab ta esitama koos nõudega Eesti Pangale ka tõendid vigade olemasolu ja kahjusumma määramise aluste kohta.

(2) Kui vigade tekkimise asjaolude selgitamiseks või tekkinud kahju suuruse määramiseks on vajalik täiendav uurimine Eesti Panga poolt ja selline uurimine toob kaasa Eesti Pangale täiendavate kulude tekkimise, on Eesti Pangal õigus nõuda ja uurimist taotleval kontopidajal kohustus maksta sellise täiendava uurimisega kaasnevate kulude eest hüvitist (uurimistasu). Uurimist taotlev kontopidaja on kohustatud tasuma uurimistasu Eesti Panga poolt määratud kontole ja tähtajaks. Uurimistasu kuulub kontopidajale tagastamisele, kui uurimise tulemusena selgub, et uurimist nõudnud kontopidaja ei olnud väidetava rikkumise eest vastutav.

(3) TARGETi toimimishäiretega eurodes nomineeritud maksete sooritamisel seotud hüvitisenõuete esitamine ja käsitlemine toimub vastavalt TARGETi hüvitussüsteemile.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

§ 46. Seaduse kohaldamine

Üldtingimusi kohaldatakse vastavalt Eesti seadusele.

§ 47. Teabe säilitamine

(1) Osapooled säilitavad maksejuhiseid ja muid EP RTGSi arveldustega seotud teatisi vähemalt kümme aastat, kui seadus ei nõua pikemat säilitusperioodi.

(2) Lõikes 1 nimetatud säilitusperioodi kulgemist arvestatakse alates maksejuhise või teatise koostamise aastale järgneva aasta algusest.

(3) Maksejuhised ja teatised säilitatakse krüpteerimata formaadis grupeerituna arvelduspäevade kaupa.

§ 48. Koostöö erakorralises olukorras

(1) Osapooled on kohustatud tegema omavahel koostööd, kui erakorralised asjaolud ei luba rakendada tavalisi protseduure või infovahetuse reegleid.

(2) Eesti Pangal on erakorralises olukorras õigus ajutiselt kõrvale kalduda liitumislepingu või EP RTGSi reeglite sätetest, niivõrd kui see on vajalik süsteemselt oluliste maksete sooritamiseks või ülemäärase riski vältimiseks.

(3) Osapooled on kohustatud teatama üksteisele viivitamatult igast olukorrast, mis võib tingida erakorraliste abinõude kasutuselevõtu.

(4) Kontopidaja on kohustatud erakorralistel juhtudel järgima Eesti Panga poolt antavaid juhiseid.

§ 49. Konfidentsiaalsus

(1) Kontopidajad ja Eesti Pank on kohustatud kindlustama EP RTGSi arvelduste osapoolte, summade ja tingimuste konfidentsiaalsuse säilimise. Konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele võib toimuda ainult vastavalt seadusest tulenevale avaldamiskohustusele või kõigi nende isikute nõusolekul, kes on õigustatud nõudma vastava teabe konfidentsiaalsuse säilitamist. Eesti Pank võib kasutada konfidentsiaalset teavet uuringuteks või statistiliselt tingimusel, et avaldatava teabe üldistatuse aste ei võimalda selle individualiseerimist.

(2) Kontopidajad on kohustatud korraldama oma tööd selliste menetlusreeglite ja eeskirjade alusel, mis võimaldavad ligipääsu EP RTGSile ainult kontopidajate vastavalt volitatud töötajatele ja kohustavad kõiki volitatud töötajaid kasutama EP RTGSi ainult viisil, mis võimaldab kindlustada konfidentsiaalsuse säilimise.

(3) Juhul kui:

1) kontopidaja on rikkunud konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust või

2) volitatud töötaja on teinud EP RTGSile ligipääsu võimaldava koodi ja/või salasõna teatavaks selleks mittevolitatud isikule või on kasutanud EP RTGSi viisil, mis ohustab teabe konfidentsiaalsuse säilimist või

3) kolmas isik on kasutanud kontopidaja volitatud töötaja koode ja/või salasõnu,

on rikkumises süüdiolev kontopidaja kohustatud hüvitama teistel kontopidajatel või Eesti Pangal konfidentsiaalsuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju.

§ 50. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu

(1) Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan, kellega Eesti Pank konsulteerib EP RTGSi arendamisel või EP RTGSi reeglite muutmisel. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu võib esitada Eesti Pangale soovitusi EP RTGSi töö täiustamiseks.

(2) Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu moodustatakse ja toimib vastavalt Eesti Panga presidendi määrusega kinnitatud Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu reglemendile.

Eesti Panga presidendi 7. nov. 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 2

EP RTGSi reeglites kasutatavad mõisted

EP RTGSi reeglites kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

Eesti Panga reaalajaline arveldussüsteem või EP RTGS – Eesti Panga halduses olev arveldussüsteem maksete arveldamiseks EP RTGSi kontopidajate kontodel ja maksete tegemiseks ja vastuvõtmiseks TARGETi vahendusel,

EKP – Euroopa Keskpank,

EKP maksesüsteem – EKP TARGETiga seotud maksekord, mille eesmärk on (i) maksete teostamine EKPs avatud kontode vahel ja (ii) maksete teostamine TARGETi kaudu EKPs avatud kontode ja RKPdes avatud kontode vahel,

EMP – Euroopa Majanduspiirkond vastavalt määratlusele Euroopa Majanduspiirkonna lepingus, mille sõlmisid 2. mail 1992 Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid ning Euroopa Vabakaubandusühenduse liikmesriigid,

EP RTGSi hinnakiri – Eesti Panga presidendi määrusega kehtestatud ja EP RTGSi reeglite hulka kuuluv hinnakiri, mille alusel võetakse tasusid EP RTGSiga liitumise ja EP RTGSi kasutamise eest,

EP RTGSi kontopidaja või kontopidaja – juriidiline isik, kellega Eesti Pank on sõlminud EP RTGSi liitumislepingu ja kellel on otseligipääs EP RTGSile. Eesti Pank kasutab kontopidaja õigusi oma maksete arveldamisel enda kui EP RTGSi halduri staatusest tulenevate erisustega. Kontekstist olenevalt võib mõistet “kontopidaja” kasutada ka teiste riikide RTGSide või EKP maksesüsteemi osaliste tähenduses,

EP RTGSi reeglid – Eesti Panga presidendi poolt või Eesti Panga presidendi volitusel kehtestatud reeglid või protokollilised kokkulepped EP RTGSi tegevuse õiguslikuks reguleerimiseks,

EP RTGSi üldtingimused või üldtingimused – Eesti Panga presidendi määrusega kehtestatud ja EP RTGSi reeglite hulka kuuluvad tingimused, mis sätestavad EP RTGSi töö alused,

force majeure – olukord või sündmus, mille ilmnemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene kontopidajast ja mida või mille tagajärgi kontopidaja ei ole suuteline vältima (muu hulgas seadmete rikked või talitlushäired, sõjategevus, loodusjõud, loodusõnnetused, streigid ja töövaidlused),

hoiustamise püsivõimalus – eurosüsteemi poolt korraldatav hoiustamise püsivõimalus,

konto – EP RTGS kontopidaja konto (või, kui nii on ette nähtud EP RTGS reeglitega, konsolideeritud kontode rühm, millede omanikud on rikkumise korral EP RTGSi ees solidaarselt vastutavad), mis on kontopidajale avatud Eesti Pangas ning millel arveldatakse vastavalt EP RTGSi reeglitele siseriiklikke ja/või piiriüleseid makseid. Kontekstist tulenevalt võib kontoks nimetada ka mõnes teises riigis RTGS arveldusteks avatud kontosid või konsolideeritud kontode rühmi,

laenamise püsivõimalus – eurosüsteemi poolt korraldatav laenamise püsivõimalus,

laenamise püsivõimaluse intressimäär – eurosüsteemi laenamise püsivõimaluse suhtes teataval perioodil kohaldatav intressimäär,

liikmesriik – Euroopa Liidu liikmesriik,

lõplikkus või lõplik– maksejuhise täitmise tagasivõtmatus, pöördumatus või tühistamatus ühendatud RKP, saatva RKP/EKP, saatva kontopidaja või mis tahes kolmanda isiku poolt või isegi kontopidaja suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse korral, välja arvatud siis, kui maksejuhis(t)es või selle/nende aluseks olnud tehingu(te)s esineb puudusi, mis tulenevad kuritegudest või pettustest (kusjuures maksejõuetuse korral käsitletakse pettusena ka kahtlusperioodil tehtud soodustusi ja tavapärasest väiksema väärtusega tehinguid) tingimusel, et sellise otsuse teeb pädev kohus või muu vaidluste lahendamise organ üksikjuhtude kaupa, või mis tulenevad veast,

maksejuhis – kontopidaja poolt kooskõlas EP RTGSi reeglitega antud korraldus anda vastuvõtva kontopidaja, sh RKP või EKP, käsutusse teatav rahasumma, tehes raamatupidamiskande reaalajaliste brutoarvelduste kontole,

maksejõuetusmenetlus – pankrotimenetlus või moratoorium Eesti seaduse tähenduses, likvideerimismenetlus või välismaine maksejõuetusmenetlus, olulised tehingupiirangud, tegevusloa peatamine või äravõtmine või muud sarnased pädeva asutuse poolt läbi viidud toimingud,

pank – Eesti krediidiasutus, Eesti krediidiasutuse filiaal või välismaise krediidiasutuse filiaal kehtiva Eesti seaduse tähenduses, millega on üle võetud direktiiv 2000/12/EL. Pank ei ole direktiivis 2000/46/EL defineeritud e-raha asutus,

piiriülesed maksed – kahe riigi RTGSide vahel või ühe riigi RTGSi ja EKP maksesüsteemi vahel tehtud või tehtavad maksed,

päevasisene laen – laen, mis antakse ja tagastatakse ühest pangapäevast lühema perioodi jooksul,

püsivahendid – eurosüsteemi poolt pakutud laenamise püsivõimalus ja hoiustamisvõimalus,

RKP – liikmesriigi keskpank, kes oma riigis opereerib või haldab eurodes arveldavat RTGSi,

RTGS – RKP poolt opereeritav reaalajaline suurmaksesüsteem, mis on TARGETi komponendiks,

RTGSi talitlushäire või TARGETi talitlushäire või talitlushäire— tehnilised raskused, puudused või rikked mis tahes RTGSi või EKP maksesüsteemi tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides või sidussüsteemide arvutivõrguühendustes või kahepoolses liites, või mis tahes riigi RTGSi või EKP maksesüsteemiga, sidussüsteemiga või kahepoolse liitega seotud muu sündmus, mis teeb võimatuks maksejuhiste töötlemise ja täitmise TARGETis samal päeval; see määratlus hõlmab ka juhtumeid, mil talitlushäire ilmneb korraga rohkem kui ühe riigi RTGSis (näiteks võrguteenuse osutajaga seotud rikke tõttu),

saatev kontopidaja – maksejuhisega makse algatanud kontopidaja,

saatev RKP/EKP – EKP või riigi keskpank, kus saatval kontopidajal on reaalajaliste brutoarvelduste konto,

sidussüsteem (interlinking) – tehniline infrastruktuur, konfiguratsioonid ja kord, mida rakendatakse iga riigi RTGSis ja EKP maksesüsteemis või mis kujutavad nende süsteemide kohandusi ning mille eesmärk on piiriüleste maksete töötlemine TARGETis,

siseriiklikud maksed – ühe riigi RTGSis või EKP maksesüsteemis tehtud või tehtavad maksed,

TARGET – (the Trans-European Automated Real-Time Gross Settlement Express Transfer System) – üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem eurodes arveldamiseks. TARGET koosneb riikide RTGSidest, EKP maksesüsteemist ja sidussüsteemist. RTGSid võib TARGETiga ühendada sidussüsteemi või kahepoolse liite kaudu,

TARGETi hüvitussüsteem või hüvitussüsteem – hüvitiste taotlemise, arvutamise ja määramise kord TARGETi talitlushäirete korral,

teenust osutav RKP – RKP i) mille RTGS on ühendatud TARGETiga sidussüsteemi kaudu ja ii) mis osutab ühendatud RKPle teenuseid piiriüleste maksete töötlemiseks TARGETis, luues seega kahepoolse liite,

Tehnilised Tingimused – Eesti Panga presidendi poolt selleks volitatud isiku otsusega kehtestatud tingimused, mis reguleerivad EP RTGSi töö tehnilisi parameetreid ja protseduure kooskõlas muude EP RTGSi reeglitega,

vastuvõttev kontopidaja – saatva kontopidaja poolt määratud kontopidaja, kelle kontole kantakse vastavas maksejuhises märgitud summa,

vastuvõttev RKP/EKP – EKP või RKP, milles vastuvõtval kontopidajal on reaalajaliste brutoarvelduste konto,

õigusliku keskkonna hinnang – õiguslik hinnang välismaal asutatud juriidilise isiku asukohariigi õigussüsteemile, kaasa arvatud selle vastavus direktiiviga 98/26/EL seatud nõuetele maksete lõplikkusele makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides,

õigusliku seisundi hinnang – õiguslik hinnang juriidilise isiku võimele võtta ja täita EP RTGSi kontopidaja kohustusi,

ühendatud RKP – RKP, mille RTGS on teenust osutava RKP kaudu ühendatud TARGETiga.

Eesti Panga presidendi 7. nov. 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 3 (23.04.2007 määruse nr 5 sõnastuses)

EP RTGSi hinnakiri

§ 1. Üldised põhimõtted

(1)  Hinnakirjas nimetatud tasud kuuluvad tasumisele Eesti Panga poolt esitatud arve alusel, välja arvatud juhul, kui kehtiva seaduse, EP RTGSi reeglite või Eesti Panga ja kontopidaja vahel sõlmitud lepingutega on ette nähtud teisiti.

(2)  Lõikes 1 nimetatud arve esitab Eesti Pank kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Arves näidatakse vähemalt tasu maksmise alus, tasusumma kehtivas vääringus, maksetähtpäev ja Eesti Panga konto number, millele tasu tuleb üle kanda.

§ 2. Tasumäärad

(1) EP RTGSiga liitumine on tasuta

(2) Siseriiklike maksete tasumäärad (nii Eesti kroonis kui euros nomineeritud maksed)

	EUR	EEK
reaalajalise väärtpaberiülekandega seotud makse, iga arveldatud makse eest	0.60	9.39
muud siseriiklikud maksed, iga arveldatud makse eest	0.60	9.39
(3) Piiriüleste euros nomineeritud maksete tasumäärad:
	EUR	EEK
esimesed 100 arveldatud makset kuus, iga makse eest	1.75	27.38
101–1000 arveldatud makset kuus, iga makse eest	1.00	15.65
1001 ja enam arveldatud makset kuus, iga makse eest	0.80	12.52
(4) Maksejuhise tagasivõtmise taotlemise tasumäärad:
	EUR	EEK
iga maksejuhise tagasivõtmise avalduse esitamise eest	6.00	93.88

[RTL 2007, 37, 644 – jõust. 7.05.2007] – rakendatakse alates 30.04.2007.

Eesti Panga presidendi 7. nov. 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 4

Eesti Panga päevasisese likviidsuslaenu andmise ja tagamise üldtingimused

§ 1. Päevasisese likviidsuslaenu saamiseks õigustatud isikud

Eesti Pank annab päevasisest likviidsuslaenu (edaspidi likviidsuslaen) EP RTGSi maksete sooritamiseks EP RTGSi kontopidajatele, kes on Eesti krediidiasutused või välisriikide krediidiasutuste filiaalid, täidavad likviidsuslaenu saamise eeltingimusi ja on sõlminud Eesti Pangaga likviidsuslaenu andmist täpsemalt reguleeriva raamlepingu.

§ 2. Raamleping likviidsuslaenu andmiseks

(1)  Likviidsuslaenu andmine, tagasi maksmine ja tagamine toimub vastavalt Eesti Panga ja kontopidaja vahel sõlmitud raamlepingule.

(2)  Raamlepingu sõlmimise eeltingimusena peab kontopidaja omama kontot väärtpaberite keskregistris, kus on registreeritud Eesti Panga poolt päevasisese likviidsuslaenu tagatisena aktsepteeritavad väärtpaberid.

(3)  Raamleping sõlmitakse määramata ajaks.

(4)  Raamlepingut on võimalik ühepoolselt üles öelda tingimusel, et ülesütlemist sooviv osapool teatab ülesütlemisest teisele osapoolele kirjalikult vähemalt kolmkümmend kalendripäeva ette.

(5)  Eesti Pangal on õigus raamleping ühepoolselt ja ilma ette teatamata üles öelda, kui kontopidaja rikub oluliselt raamlepingu või EP RTGSi reeglite tingimusi, kontopidaja suhtes on algatatud või algatamisel maksejõuetusmenetlus või kui raamlepingu täitmise jätkamine on Eesti Panga hinnangul seotud riskiga EP RTGSi toimimisele. Kontopidaja õigus saada likviidsuslaenu lõpeb alates raamlepingu ülesütlemise teates näidatud hetkest. Raamlepingu ülesütlemine ei mõjuta ülesütlemisega samal tööpäeval Eesti Panga poolt kontopidajale saadetud tehingukinnitusega aktsepteeritud, ülesütlemise hetkel lõpule viimata likviidsuslaenu andmise tehingu täitmist vastavalt algselt kokku lepitud tingimustele.

(6)  Eesti Pangal on õigus otsustada ühepoolselt likviidsuslaenu andmise korra muutmine või likviidsuslaenu andmise lõpetamine, kui Eesti Pank on seisukohal, et likviidsuslaenu pakkumine senistel tingimustel ei ole muutunud seaduse, majandustingimuste või uute tehniliste lahenduste tõttu otstarbekas. Otsusest likviidsuslaenu andmise korda muuta või likviidsuslaenu andmine lõpetada teatab Eesti Pank kõigile kontopidajatele vähemalt kolmkümmend kalendripäeva enne sellise otsuse jõustumist.

§ 3. Likviidsuslaenu tagatis

(1)  Likviidsuslaenu antakse võlakirjade tagatisel, mille kvaliteet ja registreerimise koht peab vastama Eesti Panga poolt seatud nõuetele (tagatisvara).

(2)  Likviidsuslaenu täiendavaks tagamiseks rakendab Eesti Pank likviidsuslaenu võimaliku summa määramisel tagatisvara turuväärtuse suhtes reguleeritud allahindlust (haircut) vastavalt likviidsuslaenu andmise raamlepingu tingimustele.

§ 4. Taotlus likviidsuslaenu saamiseks

(1) Likviidsuslaenu antakse vastavalt raamlepingule sõlmitava tehingu alusel.

(2)  Kontopidaja võib esitada taotluse likviidsuslaenu saamiseks ja selleks vajaliku tehingu teostamiseks Eesti Pangale igal arvelduspäeval kella 9.00st kuni 15.00ni.

(3)  Eesti Pank rahuldab likviidsuslaenu saamise taotluse, kui see on esitatud kooskõlas kehtivate lepingute ja vorminõuetega, likviidsuslaenu summa on täielikult kaetud tagatisvaraga ja taotlus väljendab selgelt kontopidaja tahet.

§ 5. Likviidsuslaenu taotluse aktsepteerimisest teatamine

(1)  Taotluse osalise või täieliku rahuldamise korral edastab Eesti Pank kontopidajale tehingukinnituse, mis sisaldab vähemalt järgmised andmed:

a)  tagatisena aktsepteeritava finantsvara koosseis;

b)  pakutava likviidsuslaenu arvestuslik summa.

(2)  Eesti Pank edastab kontopidajale tehingukinnituse 15 minuti jooksul pärast likviidsuslaenu taotluse kättesaamist. Kui Eesti Pank taotlust ei rahulda, edastab Eesti Pank sama tähtaja vältel kontopidajale teate taotluse tagasilükkamise kohta, näidates selles lühidalt ära ka tagasilükkamise põhjuse.

§ 6. Likviidsuslaenu andmine ja tagamine

(1)  Koheselt pärast § 5 lõike 2 kohase tehingukinnituse kättesaamist Eesti Pangalt esitab kontopidaja korralduse küllaldase tagatise andmiseks Eesti Pangale vastavalt tehingukinnituses aktsepteeritud tingimustele.

(2)  Eesti Pank kannab likviidsuslaenu üle kontopidaja kontole Eesti Pangas pärast seda, kui Eesti Pank on edastanud tehingukinnituse kontopidajale ja saanud kinnituse küllaldase tagatise kättesaamise kohta.

(3)  Likviidsuslaenu summa tuleb Eesti Pangale tagastada samal päeval hiljemalt kell 16.30.

§ 7. Likviidsuslaenu intress

Likviidsuslaen on intressivaba.

§ 8. Likviidsuslaenu tähtaegselt tagastamata jätmine

Kui kontopidaja ei ole kella 16.30ks kandnud Eesti Panga kontole likviidsuslaenu tagasimaksmiseks vajalikku summat, võib rakendada sanktsioone või eritingimusi vastavalt raamlepingule.

Eesti Panga presidendi 7. nov. 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 5

Õiguslike hinnangute üldised näidistingimused EP RTGSi liikmelisuse taotlejatele – õigusliku seisundi hinnang

Eesti Pank

Estonia pst 13

15095

Eesti

[koht] [kuupäev]

[näidata EP RTGSi liikme, liikmelisuse taotleja või tema filiaali nimetus] (edaspidi Kontopidaja) on palunud meid kui [näidata Kontopidaja juristi või teda teenindava sõltumatu õigusfirma nimetus] esitada õiguslik hinnang (edaspidi Hinnang) asjaolude kohta, mis vastavalt [Kontopidaja asutamise koha jurisdiktsioon, edaspidi jurisdiktsioon] seadusele mõjutavad Kontopidaja osalemise tingimusi Eesti Panga reaalajalises arveldussüsteemis (edaspidi EP RTGS).

Hinnang on koostatud lähtudes [jurisdiktsioon] seadustest, nii nagu need kehtivad Hinnangu esitamise ajal. Hinnangu koostamiseks ei ole me uurinud muudes jurisdiktsioonides kehtivaid seadusi ja me ei anna otsest ega kaudset hinnangut sellistele seadustele. Iga Hinnangus esitatud kinnitus või seisukoht omab [jurisdiktsioon] seaduse suhtes ühesugust täpsust ja kehtivust sõltumata sellest, kas Kontopidaja saadab ja võtab vastu EP RTGSi makseid oma peamises asukohas või siis oma ühe või mitme filiaali vahendusel kas [jurisdiktsioon] või väljaspool seda.

I UURITUD DOKUMENDID

Hinnangu koostamise eesmärgil oleme uurinud allpool loetletud dokumente:

- ärakiri Kontopidaja [esitada asjakohaste asutamisdokumentide loetelu], nii nagu need kehtivad Hinnangu andmise kuupäeval,

- [juhul kui asjakohane] väljavõte Kontopidaja registreerimisandmetega [näidata Kontopidaja registreerimiskohaks oleva äriregistri, krediidiasutuste registri või muu registri nimetus],

- [vajalikus ulatuses] ärakiri Kontopidaja tegevusloast või muust dokumendist, mis [jurisdiktsioon] seaduse järgi annab Kontopidajale õiguse osutada pangandus- või investeerimisteenuseid,

- [juhul kui asjakohane] ärakiri Kontopidaja juhatuse otsusest [kuupäev, aasta] mis kinnitab Kontopidaja nõusolekut täita allpool defineeritud EP RTGSi reeglite tingimusi,

- [näidata volikirjad ja muud dokumendid, mis loovad või kinnitavad Kontopidaja volitatud esindaja või esindajate õiguse kirjutada Kontopidaja nimel alla allpool defineeritud EP RTGSi reeglitele],

ja kõiki muid dokumente, mis on vajalikud otsustamaks Kontopidaja ülesehituse, volituste ja tegevuslubade olemasolu üle Hinnangu koostamiseks vajalikul või kohasel määral (edaspidi nimetatud Kontopidaja dokumendid).

Hinnangu koostamiseks oleme samuti uurinud järgmisi dokumente:

- EP RTGSi reeglid, nii nagu need kehtivad [kuupäev, aasta],

- EP RTGSi liitumisleping

EP RTGSi reeglid ja EP RTGSi liitumisleping on edaspidi ühiselt nimetatud EP RTGSi Dokumendid (ja ühiselt koos Kontopidaja dokumentidega Dokumendid).

II EELDUSED

Hinnangu koostamisel on kõigi Dokumentide puhul lähtud eeldusest, et:

-  EP RTGSi Dokumendid, mis on meile esitatud, on originaalid või nende tõestatud ärakirjad; ja

-  EP RTGSi Dokumendid koos nende alusel tekkivate õiguste ja kohustustega on kehtivad ja kuuluvad täitmisele vastavalt nende tingimustele ja [jurisdiktsioon] seadusele, mida vastavalt nende sisule tuleb nende suhtes kohaldada ja et sätted [jurisdiktsioon] seaduse valiku kohta, mida tuleb EP RTGSi Dokumentide puhul kohaldada, on [jurisdiktsioon] seaduse alusel kehtivad;

-  Kontopidaja dokumendid on kooskõlas nende kinnitajate õigus- ja teovõimega, need on koostatud vastavalt kehtivatele volitustele ning on vormistatud ja/või osapooltele kätte toimetatud seaduslikult; ja

-  Kontopidaja dokumendid on täitmiseks kohustuslikud ja ühtegi nende kehtivuse tingimust ei ole rikutud.

III HINNANGUD KONTOPIDAJA SUHTES

1. Kontopidaja on äriühing, mis on asutatud [või muul kohasel viisil kujundatud] vastavalt [jurisdiktsioon] seadusele.
2. Kontopidajal on olemas kõik vajalikud õiguslikud volitused omada ja realiseerida õigusi ning kohustusi vastavalt EP RTGSi Dokumentidele kui EP RTGSi liige.
3. Kontopidajale kuuluvate EP RTGSi liikme õiguste ja kohustuste teostamine ja realiseerimine vastavalt EP RTGSi Dokumentidele ei riku ühtki Kontopidaja suhtes kehtivast [jurisdiktsioon] seadusest või määrusest või Kontopidaja asutamisdokumentidest tulenevat nõuet.
4. EP RTGSi Dokumentidest tulenevate kohustuste realiseerimise, kehtivuse või jõustumise eeltingimuseks ei ole Kontopidaja poolt kohtutelt, riigiorganitelt või muudelt õigust kohaldavatelt või avalik-õiguslikelt asutustelt volituse, heakskiidu või nõusoleku taotlemine või siis nendele või nende juures teate saatmise, registreerimise või notariaalse tõendamise kohustuse täitmine.
5. Kontopidaja on teinud omalt poolt kõik vajalikud õiguslikud otsused ja toimingud, mis [jurisdiktsioon] seaduste kohaselt on vajalikud kindlustamaks, et tema EP RTGSi Dokumentidest tulenevad kohustused oleksid seaduslikud, kehtivad ja siduvad.

Hinnang on koostatud selle esitamise kuupäeval kehtiva õiguse ja kohtupraktika alusel esitamiseks ainult Eesti Pangale. Hinnangule ei või tugineda muud isikud. Muudele isikutele kui Eesti Pank ja tema poolt määratud õigusnõustajad võib hinnangu sisu avaldada ainult meie sellekohasel kirjalikul nõusolekul. Erandina võivad Hinnanguga tutvuda ja sellele tugineda Euroopa Keskpank, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad keskpangad ja [jurisdiktsioon] [kohaliku keskpanga/finantsjärelevalve asutuse nimetus].

Eesti Panga presidendi 7. nov. 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 6

Õiguslike hinnangute üldised näidistingimused EP RTGSi liikmelisuse taotlejatele – õigusliku keskkonna hinnang

Eesti Pank

Estonia pst 13

15095

Eesti

[koht] [kuupäev]

Meid kui [näidata EP RTGSi liikme, liikmelisuse taotleja või tema filiaali nimetus] (edaspidi Kontopidaja) õigusnõustajaid on palutud esitada õiguslik hinnang (edaspidi Hinnang) asjaolude kohta, mis vastavalt [Kontopidaja asutamise koha jurisdiktsioon, edaspidi jurisdiktsioon] seadusele mõjutavad Kontopidaja osalemise tingimusi Eesti Panga reaalajalises arveldussüsteemis (edaspidi EP RTGS).

Järgnevalt esitatud viited [jurisdiktsioon] seadusele tähendavad viitamist kõigile Kontopidaja suhtes võimalikult kohaldatavatele [jurisdiktsioon] õigusaktidele. Hinnang on antud [jurisdiktsioon] seaduse alusel arvestades, et Kontopidaja on asutatud või toimib väljaspool EP RTGSi jurisdiktsiooni, kas siis nõnda, et Kontopidaja arveldab EP RTGSis

(i)  ühe või mitme EP RTGSi jurisdiktsioonis asuva filiaali kaudu või

(ii) ühe või mitme filiaali kaudu, mis tegutsevad Euroopa Majanduspiirkonnas EP RTGSi jurisdiktsioonist erinevas jurisdiktsioonis,

- õiguste ja kohustuste suhtes, mis tulenevad osalemisest EP RTGSis, nii nagu need kehtivad allpool defineeritud EP RTGSi Dokumentide kohaselt.

Hinnang on koostatud lähtudes [jurisdiktsioon] seadustest, nõnda nagu need kehtivad Hinnangu andmise kuupäeval. Hinnangu koostamiseks ei ole me uurinud muudes jurisdiktsioonides kehtivaid seadusi ja me ei anna otsest ega kaudset hinnangut sellistele seadustele. Hinnangu koostamisel on eeldatud, et muudes jurisdiktsioonides kehtivad seadused ei sisalda midagi, mis mõjutaks Hinnangu kehtivust.

1. UURITUD DOKUMENDID

Hinnangu koostamiseks oleme uurinud allpool loetletud dokumente, samuti muid dokumente, mille uurimist me pidasime vajalikuks või kohaseks:

- EP RTGSi reeglid, nii nagu need kehtivad [kuupäev, aasta],

- EP RTGSi liitumisleping,

- muud dokumendid, mis reguleerivad EP RTGSi toimimist ja/või suhteid kontopidajate vahel, Eesti Panga ja kontopidajate vahel jne,

(edaspidi ühiselt nimetatud EP RTGSi Dokumendid),

- dokumendid, mis on vajalikud otsustamaks Kontopidaja ülesehituse, volituste ja tegevuslubade olemasolu üle Hinnangu koostamiseks vajalikul ja kohasel määral.

2. EELDUSED

Hinnangu koostamisel oleme Hinnangu aluseks olevate dokumentide suhtes lähtunud eeldusest, et:

-  need dokumendid on kooskõlas nende kehtestajate või kinnitajate õigus- ja teovõimega ja need on õiguspärasel viisil koostatud, vormistatud ning (vajaduse korral) asjaomastele isikutele kätte toimetatud;

-  EP RTGSi Dokumendid koos nende alusel tekkivate õiguste ja kohustustega on kehtivad ja õiguslikult siduvad vastavalt Eesti seadusele, mis vastavalt selliste dokumentide sisule kuulub nende suhtes kohaldamisele;

-  iga [jurisdiktsioon] kehtivusalal asuv Kontopidaja või Kontopidaja filiaal, mille kaudu maksejuhiseid saadetakse või vastu võetakse või mille kaudu vastavalt EP RTGSi Dokumentidele teostatakse või realiseeritakse õigusi või kohustusi, omab tegevusluba maksevahendusteenuse osutamiseks kõigis asjassepuutuvates jurisdiktsioonides ja

-  meile ärakirjade või näidistena esitatud dokumendid on vastavuses originaalidega.

3. HINNANG

Eeltoodust lähtudes oleme allpool käsitletavates küsimustes järgneval seisukohal:

3.1. Riigispetsiifilised õiguslikud aspektid [vajalikus ulatuses]

Järgnevad [jurisdiktsioon] õiguse omadused: [riigispetsiifiliste õiguslike aspektide loetelu] on EP RTGSi Dokumentidega kokkusobivad ja ei takista mingil viisil Kontopidaja neist tulenevate kohustuste täitmist.

3.2. Üldised maksejõuetuse küsimused

3.2.a. Maksejõuetusmenetluste liigid

Kontopidaja või tema ühe või mitme filiaali varade õiguslikku seisundit [jurisdiktsioon] seaduse järgi võivad mõjutada ainult järgnevad maksejõuetuse, võlanõuete vähendamise või saneerimismenetlused: [võimalike menetluste nimetused originaalkeeles ja ingliskeelses tõlkes].

Lisaks maksejõuetusmenetlustele võib Kontopidaja, tema varade või ühe või mitme filiaali suhtes, mida Kontopidaja [jurisdiktsioon] seaduse kehtivuspiirkonnas omab, läbi viia [loetleda võimalike moratooriumimenetluste, maksete peatamise menetluste, täitemenetluste või muude sarnase mõjuga menetluste nimetused originaalkeeles ja ingliskeelses tõlkes].

Käesolevas punktis nimetatud menetlusi ühiselt nimetatakse edaspidi “menetlus” või “menetlused”.

3.2.b. Maksejõuetusmenetlust reguleerivad lepingud

Maksejõuetusmenetluse läbiviimise kohta on [jurisdiktsioon] või üksikud [jurisdiktsioon] piirkonnad sõlminud järgnevad maksejõuetusmenetlust mõjutavad lepingud: [loetleda vastavad lepingud, kui need on olemas], mis omavad või võivad omada mõju allpool esitatud hinnangutele.

3.3. EP RTGSi Dokumentide täitmise kohustuslikkus

Allpool esitatut arvestades on kõik EP RTGSi Dokumendid siduvad ja täitmiseks kohustuslikud nende tingimuste ja [jurisdiktsioon] seaduste kohaselt ja nii siseriiklike kui ka ülepiiriliste maksete korral, seda ka Kontopidaja vastu menetluste algatamise korral. Sealjuures oleme arvamusel, et:

3.3.a Maksejuhiste töötlemine

EP RTGSi Dokumentide tingimused [viidata] maksejuhiste töötlemise kohta on siduvad ja täitmiseks kohustuslikud. Kõik vastavalt neile sätetele töödeldud maksejuhised on kehtivad, siduvad, lõplikud ja täitmiseks kohustuslikud vastavalt [jurisdiktsioon] seadusele. EP RTGSi reeglite sätted [viidata] mis kehtestavad täpse ajahetke millal maksejuhis muutub tagasivõtmatuks, on [jurisdiktsioon] seaduse kohaselt siduvad ja täitmiseks kohustuslikud.

3.3.b Eesti Panga volitused oma ülesannete täitmisel

Kontopidaja suhtes menetluse algatamine ei mõjuta Eesti Panga EP RTGSi Dokumentidest tulenevaid volitusi ja õigusi EP RTGSi haldamisel.[Selgita [tarvilikus ulatuses], et sama hinnang kehtib ka iga teise isiku kohta, kes osutab Kontopidajale teenuseid, mis on otseselt ja tingimatult vajalikud EP RTGSis osalemiseks (näiteks andmesideteenuse pakkuja)].

3.3.c Kahjude hüvitamise abinõud kohustuste rikkumise korral

EP RTGSi Dokumentide sätted [viidata] mis reguleerivad saabumata täitmistähtajaga nõuete kiirendatud täitmisele pööramist, nõuete täitmist Kontopidaja deposiitide arvel, kohustuste täitmise peatamist, viivisenõudeid, lepingute või tehingute lõpetamist ja kahjutasunõudeid igasuguse tekkinud kahju eest, on Kontopidaja suhtes [jurisdiktsioon] seaduse kohaselt kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud.

3.3.d Osaluse lõpetamine või peatamine

EP RTGSi Dokumentide sätted [viidata] Kontopidaja osaluse peatamise või lõpetamise kohta EP RTGSis, sealhulgas seoses maksejõuetusega või juhul, kui Kontopidaja osalus võib põhjustada täiendava süsteemse riski, on [jurisdiktsioon] seaduse kohaselt siduvad ja täitmiseks kohustuslikud.

3.3.e Leppetrahvid

EP RTGSi Dokumentide sätted [viidata], mis käsitlevad Kontopidaja poolt leppetrahvide või viiviste tasumist päevasisese likviidsuslaenu tähtajaks tagastamata jätmise korral, on [jurisdiktsioon] seaduse kohaselt siduvad ja täitmiseks kohustuslikud.

3.3.f Õiguste ja kohustuste üleandmine

Kontopidaja õigusi ja kohustusi ei või üle anda, muuta ega muul viisil Kontopidaja poolt ümber kujundada ilma Eesti Panga eelneva kirjaliku nõusolekuta.

3.3.g Valitseva seaduse või jurisdiktsiooni valik

EP RTGSi Dokumentide sätted seaduse valiku kohta, [viidata, kui need on olemas] eriti mis puudutab kohaldatava seaduse määramist, vaidluste lahendamist, jurisdiktsiooni küsimusi ja protsessuaalnorme on [jurisdiktsioon] seaduse kohaselt siduvad ja täitmiseks kohustuslikud.

3.3.h Mitmepoolse tasaarvelduse kehtivus

EP RTGSi Dokumentide sätted [viidata, kui need on olemas] mitmepoolse tasaarvelduse kohta on [jurisdiktsioon] seaduse kohaselt kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud.

3.4. Alusetud eelistused

Oleme arvamusel, et ükski EP RTGSi Dokumentidest tulenev kohustus, selle täitmine või selles sätestatud nõuete täitmiseks enne [viide menetlusele] algust Kontopidaja poolt tehtud toiming ei too [jurisdiktsioon] seaduse kohaselt kaasa sellise toimingu tühistamist alusetu eelistuse tõttu maksejõuetust reguleeriva [jurisdiktsioon] seaduse järgi.

Eriti ja ilma eelöeldut piiramata avaldame me sellist arvamust järgnevate toimingute tegemise ja nõuete täitmise kohta, mille aluseks olev kohustus on tekkinud enne maksejõuetusmenetluse algust [lisada selgitus].

3.4.a Maksejuhised

EP RTGSi Dokumentide sätted [viidata], mis kehtestavad maksete tagasivõetamatuse põhimõtte, on kehtivad ja kuuluvad täitmisele. Kontopidaja poolt EP RTGSi sisestatud ja vastavalt EP RTGSi Dokumentide sätetele [viidata] arveldamisele kuuluvate maksejuhiste täitmist ei saa peatada üheski menetluses maksejõuetust reguleeriva [jurisdiktsioon] seaduse järgi.

3.4.b Kahjude hüvitamine [vajalikus ulatuses]

Kontopidaja kohustust hüvitada tema poolt tekitatud kahju vastavalt EP RTGSi Dokumentide sätetele [viidata], täita tema poolt täitmiseks võetud kohustusi või hüvitada teisele EP RTGSi kontopidajale tekitatud kahju ei saa peatada üheski menetluses maksejõuetust reguleeriva [jurisdiktsioon] seaduse järgi.

3.5. Varade arestimine

Kui ühe või mitme EP RTGSi kontopidaja või süsteemihalduri võlausaldaja nõuab neile kuuluvate varade arestimist, kaasa arvatud igasugune kasutuspiirang, sekvestreerimine või muu juriidiliselt siduv toiming võlgniku vara ülevõtmiseks tema võlgade tasumise eesmärgil, mis tuleb teostada kas kohtu-, haldus- või muude pädevate organite poolt vastavalt [jurisdiktsioon] seadusele, oleme arvamusel, et varade arestimine: [lisada selgitus varade arestimise mõjust Kontopidaja võimele täita oma kohustusi]

3.6. Tagatisvara [vajalikus ulatuses]

3.6.a Õiguste või varade andmine tagatiseks; pant; repo; garantii

Varade tagatiseks andmine on kehtiv ja täitmisele kuuluv vastavalt [jurisdiktsioon] seadusele. [Juhul kui EP RTGSi Dokumendid võimaldavad Kontopidajal esitada tagatisena teise isiku poolt võetud garantiikohustuse, siis tuleb kinnitada, et selline garantiikohustus on garanteerijale siduv, on tema suhtes täies ulatuses jõustatav ja garantiikohustuse summa suhtes ei kehti piiranguid, näiteks lähtudes Kontopidaja õiguslikust või majanduslikust staatusest.]

3.6.b Soodustatud isikute, pandipidajate või tagatisrepo ostjate nõuete prioriteet muude võlausaldajate nõuete suhtes

Kui Kontopidaja suhtes on algatatud menetlus, siis on EP RTGSi nõuetel EP RTGSile üle antud tagatisvara suhtes prioriteet kõigi muude Kontopidaja võlausaldajate nõuete ees ja sellele tagatisvarale ei laiene muude võlausaldajate huvides kehtivad prioriteedid või eelisnõudeõigused.

3.6.c Intresside sissenõutavuse tagatus

Isegi kui Kontopidaja suhtes on algatatud menetlus, on teistel EP RTGSi kontopidajatel [kui soodustatud isikutel, pandipidajatel või tagatisrepo ostjatel – näidata sobiv] siiski õigus saada Kontopidajalt [õigusi/varasid…] Eesti Panga vahendusel ja EP RTGSi Dokumentide kohaselt.

3.6.d Vormi- ja registreerimisnõuded

Tagatise seadmine [varadele, nõuetele] ei ole seotud spetsiifiliste vorminõuetega ja tagatise seadmine [tagatisvara üleandmine, pantimine, repolepingu sõlmimine või siis mõni eelnevaga seotud üksiktoiming] ei eelda registreerimist kohtu, valitsuse või muu avaliku halduse asutuse poolt vastavalt [jurisdiktsioon] seadusele.

3.6.e Tehingu kehtetuks tunnistamine seadusevastase eelistamise tõttu

[Varade/õiguste] andmine tagatiseks ei ole tühistatav vastavalt maksejõuetust reguleerivale [jurisdiktsioon] seadusele.

3.7. Filiaalid ja tütarettevõtjad [vajalikus ulatuses]

3.7.a. Hinnangu kehtivus filiaalide või tütarettevõtjate poolt tehtud toimingute suhtes

Kõik eeltoodud hinnangud ja arvamused Kontopidaja suhtes kehtivad [jurisdiktsioon] seaduse alusel samal määral, sõltumata sellest kas (i) Kontopidaja toimib oma peakontori või ühe või mitme filiaali kaudu, mis võivad tegutseda kas [jurisdiktsioon] seaduse või EP RTGSi tegevust reguleeriva seaduse kehtivuse piirkonnas või sellest väljaspool, või (ii) kas Kontopidaja saadab ja võtab vastu makseid tütarettevõtjalt vastavalt EP RTGSis osalemisel kehtivatele õigustele ja kohustustele, nagu see on sätestatud EP RTGSi Dokumentides.

Kui tütarettevõtja tegevus vastavalt [jurisdiktsioon] seadusele toimub emaettevõtja huvides, siis toob tütarettevõtja poolt maksejuhise saatmine või vastuvõtmine Kontopidaja jaoks kaasa nii siduvuselt kui ka õigusjõult samasugused tagajärjed, nagu oleks selline tütarettevõtja Kontopidaja struktuuriüksus, vaatamata varasemale, samaaegsele või hilisemale pankrotile, õigusvõime, volituste või teovõime puudumisele, õigusvastasusele või muudele asjaoludele, mis mõjutavad seda tütarettevõtjat või selle tütarettevõtja tütarettevõtjat või mõnda muud juriidilist või füüsilist isikut, kas on seotud sellise maksejuhise algatamise, edastamise või vastuvõtmisega.

Tütarettevõtja poolt saadetud või vastu võetud maksejuhised ei too [jurisdiktsioon] seaduse alusel kaasa selle tütarettevõtja otseseid nõudeid ega kohustusi ühegi teise kontopidaja (välja arvatud tütarettevõtja emaettevõtjaks olev kontopidaja) ega süsteemihalduri vastu.

3.7.b Vastavus seadusele

EP RTGSi Dokumentidega ette nähtud õiguste ning kohustuste teostamine ja realiseerimine või maksejuhiste esitamine ja vastuvõtmine (i) Kontopidaja filiaali poolt või (ii) Kontopidaja tütarettevõtja poolt ei riku mingil viisil [jurisdiktsioon] seadusi.

3.7.c Vajalikud volitused

EP RTGSi Dokumentidega ette nähtud õiguste ning kohustuste teostamine ja realiseerimine või maksejuhiste esitamine ja vastuvõtmine (i) Kontopidaja filiaali poolt või (ii) Kontopidaja tütarettevõtja poolt ei nõua [jurisdiktsioon] seaduse kohaselt täiendavaid volitusi, heakskiitu, nõusolekut, andmete esitamise kohustuse täitmist, registreerimist, notariaalset kinnitamist ega muid avalikke registreerimistoiminguid kohtu, valitsuse või avalik-õiguslike asutuste poolt (sealhulgas krediidiasutuse tegevusloa olemasolu Kontopidajal, kes saadab ja võtab vastu maksejuhiseid oma tütarettevõtja kaudu.).

Hinnang on koostatud selle esitamise kuupäeval kehtiva õiguse ja kohtupraktika alusel esitamiseks ainult Eesti Pangale. Hinnangule ei või tugineda muud isikud. Muudele isikutele kui Eesti Pank ja tema poolt määratud õigusnõustajad võib hinnangu sisu avaldada ainult meie sellekohasel kirjalikul nõusolekul. Erandina võivad Hinnanguga tutvuda ja sellele tugineda Euroopa Keskpank, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad keskpangad ja [jurisdiktsioon] [kohaliku keskpanga/finantsjärelevalve asutuse nimetus].

Eesti Panga presidendi 7. nov. 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 7

TARGETi hüvitussüsteem

§ 1. Üldpõhimõtted

(1)  TARGETi talitlushäire korral on kõigil TARGETiga liitunud RTGSide otsestel ja kaudsetel osalejatel (edaspidi TARGETis osaleja või TARGETis osalejad) õigus esitada hüvitisenõudeid vastavalt käesolevatele sätetele.

(2)  TARGETi hüvitussüsteemi kohaldatakse kõikide RTGSide ja EKP maksesüsteemi suhtes ning seda saavad kasutada kõik TARGETis osalejad, (sealhulgas osalevate liikmesriikide RTGSides osalevad TARGETis osalejad, kes ei ole eurosüsteemi rahapoliitika toimingute osapooled, ning mitteosalevate liikmesriikide RTGSides osalevad TARGETis osalejad) seoses kõigi TARGETi maksetega (ilma et eristataks siseriiklikke ja piiriüleseid makseid). Vastavalt EKP maksesüsteemi kasutamise tingimustele, mis on avaldatud EKP veebilehel ja mida ajakohastatakse, ei kohaldata TARGETi hüvitussüsteemi EKP maksesüsteemi klientide suhtes.

(3)  Kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti, ei kohaldata TARGETi hüvitussüsteemi siis, kui TARGETi talitlushäire on tingitud:

1)  välistest sündmustest, mis ei sõltu Euroopa Keskpankade Süsteemist (EKPS) või

2)  tõrkest, mille on põhjustanud selline kolmas isik, kes ei ole selle riigi RTGSi operaator, kus talitlushäire tekkis. Teenust osutavat RKPd ei käsitleta käesoleva punkti mõttes kolmanda isikuna.

(4)  TARGETi hüvitussüsteemi alusel tehtud pakkumised (hüvitisepakkumused) on ainus hüvitis, mida EKPS talitlushäire korral pakub. TARGETi hüvitussüsteem ei välista võimalust, et TARGETis osalejad kasutavad TARGETi talitlushäire korral hüvitise nõudmiseks muid seaduslikke vahendeid. TARGETis osaleja nõustumine hüvitisepakkumusega tähendab siiski tagasivõetamatut nõustumist sellega, et TARGETis osaleja loobub kõikidest (sealhulgas kaudse kahju hüvitamise) nõuetest, mis tal võivad olla EKPSi mis tahes liikme vastu kas siseriiklike õigusaktide või muul alusel, ning et vastava hüvitise saamisega on kõik sellised nõuded täielikult ja lõplikult lahendatud. TARGETis osaleja vabastab EKPSi TARGETi hüvitussüsteemi alusel saadud summa ulatuses igasuguse muu hüvitise maksmisest, mida võivad seoses sama maksejuhisega nõuda teised TARGETis osalejad.

(5)  Hüvitisepakkumuse tegemine ja/või hüvitise maksmine ei tähenda, et RKP või EKP võtab endale vastutuse talitlushäire eest.

(6)  Kui ühendatud RKP ei saa piiriüleseid makseid töödelda teenust osutava RKP RTGSi talitlushäire tõttu, käsitletakse kõnealust teenust osutavat RKPd selliste maksete suhtes kui “talitlushäirega RKPd”, mis tähendab RTGSi talitlushäire tekkeriigi keskpanka.

§ 2. Hüvitamise tingimused

(1)  Saatva TARGETis osaleja esitatud halduskuluhüvitise- ja intressinõue võetakse arvesse siis, kui talitlushäire tõttu:

1)  jäi maksejuhise töötlemine samal päeval lõplikult teostamata või

2)  selline TARGETis osaleja tõestab, et ta kavatses maksejuhise TARGETisse sisestada, kuid ei saanud seda teha põhjusel, et siseriiklik RTGS oli seisundis, kus saatmine oli peatatud.

(2)  Vastuvõtva TARGETis osaleja halduskuluhüvitisenõue võetakse arvesse siis, kui selline TARGETis osaleja ei saanud talitlushäire tõttu kätte TARGETi makset, mida ta ootas talitlushäire ilmnemise päeval. Sel juhul ja järgmistel tingimustel võetakse arvesse ka intressinõue:

1)  sellisel TARGETis osalejal oli laenamise püsivõimalus; TARGETis osaleja oli laenamise püsivõimaluseta, kuid tema RTGSi kontole jäi deebetsaldo või TARGETi pangapäeva lõppedes pikendati päevasisene laen tema RTGS kontol üleöölaenuks või ta pidi laenama summasid asjaomaselt RKPlt ja

2)  talitlushäirega RKP oli vastuvõttev RKP või ilmnes talitlushäire TARGETi tööpäeval nii hilja, et vastuvõtval TARGETis osalejal oli tehniliselt või praktiliselt võimatu kasutada refinantseerimisallikana rahaturgu.

§ 3. Hüvitise arvutamine saatvatele TARGETis osalejatele

(1)  TARGETi hüvitussüsteemi alusel tehtav hüvitisepakkumus saatvatele TARGETis osalejatele koosneb kas ainult halduskuluhüvitisest või nii halduskuluhüvitisest kui ka intressihüvitisest.

(2)  Halduskuluhüvitis töötlemispäeval täitmata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot ning kui jäetakse täitmata rohkem kui üks maksejuhis, siis nelja järgmise sellise maksejuhise puhul 25 eurot igaühe eest ning 12,5 eurot iga neile järgneva sellise maksejuhise eest. Halduskuluhüvitis määratakse iga vastuvõtva TARGETis osaleja suhtes eraldi.

(3)  Intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära (“baasmäär”), milleks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär, olenevalt sellest, kumb on madalam, kohaldades seda talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise TARGETisse sisestamise või kavatsetud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema edukalt täidetud. Intressihüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha hoiustamise püsivõimalust kasutades vahendite tegelikult kasutamiselt teenitud tulu (või arvelduskontol olevate rahaliste vahendite ülejäägilt saadud tasu osalevate liikmesriikide RTGSides osalevate TARGETis osalejate korral, kes ei ole eurosüsteemi rahapoliitika toimingute osapooled, või RTGSi konto täiendavatest positiivsetest päevalõpusaldodest saadud tasu nende TARGETis osalejate korral, kes on mitteosalevate liikmesriikide RTGSides osalejad).

(4)  TARGETis osaleja ei saa intressihüvitist, kui ta paigutab rahalised vahendid turule või kasutab neid kohustusliku reservi nõude täitmiseks.

(5)  Mitteosalevate liikmesriikide RTGSides osalevate TARGETi osalejate RTGSi kontodel olevate üleööhoiuste kogusummalt saadava tasu suhtes ei kohaldata piiranguid, kui selline summa on seal talitlushäire tõttu.

§ 4. Hüvitis vastuvõtvatele TARGETis osalejatele

(1)  TARGETi hüvitussüsteemi alusel tehtav hüvitisepakkumus vastuvõtvatele TARGETis osalejatele koosneb kas ainult halduskuluhüvitisest või nii halduskuluhüvitisest kui ka intressihüvitisest.

(2)  Halduskuluhüvitise summa määratakse kindlaks vastavalt § 3 lõikele 2 ning halduskuluhüvitis määratakse iga saatva TARGETis osaleja suhtes eraldi.

(3)  Intressihüvitise suhtes kohaldatakse § 3 lõikes 3 osundatud arvutusmeetodit, välja arvatud asjaolu, et intressihüvitis põhineb laenamise püsivõimaluse intressimäära ja intressi baasmäära vahelisel erinevusel ning seda arvutatakse summalt, mille ulatuses kasutati talitlushäire tõttu laenamise püsivõimalust.

(4)  Niivõrd kui deebetsaldo või päevasisese laenu pikenemine üleöölaenuks või vajadus võtta asjaomaselt RKPlt laenu tulenes talitlushäirest, siis nende vastuvõtvate TARGETis osalejate korral, kes i) on osaleva liikmesriigi RTGSi osalejad, kuid ei ole eurosüsteemi rahapoliitika toimingute osapooled, või ii) on mitteosaleva liikmesriigi RTGSi osalejad, loobutakse kohaldatavast trahvimäärast (mis on vastavatel juhtudel ette nähtud RTGSi reeglitega) ulatuses, mis ületab laenamise püsivõimaluse intressimäära (ega arvestata seda ka hilisemate laenupikenemiste korral), ning alapunktis ii mainitud riikide RTGSis osalevate TARGETi osalejate korral ei võeta seda arvesse nende poolt päevasiseste laenude kasutamise ja/või asjaomase riigi RTGSis jätkuva osalemise lubamise otsustamisel.

§ 5. Menetluskord

(1)  Kõik hüvitisenõuded esitatakse asjakohases nõudevormis (mille sisu ja vormi määrab ja avaldab EKP) koos kogu asjakohase teabe ja nõutavate tõenditega. Saatev TARGETis osaleja esitab eraldi nõudevormi iga vastuvõtva TARGETis osaleja kohta. Vastuvõttev TARGETis osaleja esitab eraldi nõudevormi iga saatva TARGETis osaleja kohta. Konkreetse TARGETi makse kohta saab nõude esitada ainult üks kord ning seda teeb kas otsene või kaudne osaleja oma nimel või otsene osaleja kaudse osaleja nimel.

(2)  TARGETis osalejad esitavad oma nõudevormi(d) kahe nädala jooksul alates talitlushäire kuupäevast selle riigi RKPle, kus peetakse RTGSi kontot, mida debiteeriti või krediteeriti või mida oleks pidanud debiteerima või krediteerima (“asukoha-RPK”). Kui asukoha-RPK palub esitada lisateavet või -tõendeid, esitatakse need kahe nädala jooksul alates vastava taotluse tegemisest.

(3)  EKP nõukogu hindab kõiki saadud nõudeid ja otsustab, kas tehakse hüvitisepakkumused. Selline hindamine toimub hiljemalt 12 nädala jooksul talitlushäirest, kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti ja teatanud sellest TARGETis osalejatele.

(4)  Talitlushäirega RKP teatab asjaomastele TARGETis osalejatele käesoleva paragrahvi lõikes 3 osutatud hindamise tulemuse. Kui kõnealune hinnang hõlmab hüvitisepakkumust, siis peavad asjaomased TARGETis osalejad nelja nädala jooksul alates sellise hüvitisepakkumuse edastamisest lükkama selle  tagasi või võtma selle vastu iga nõudega hõlmatud maksekorralduse suhtes eraldi, kirjutades alla vormikohasele nõustumuskirjale (mille sisu ja vormi määrab ja avaldab EKP). Kui talitlushäirega RKP ei ole kõnealuse nelja nädala jooksul sellist nõustumuskirja saanud, loetakse hüvitisepakkumus asjaomaste TARGETis osalejate poolt tagasi lükatuks.

(5)  Talitlushäirega RKP teeb hüvitisemaksed, kui on saanud TARGETis osaleja nõustumuskirja. Hüvitisemaksele ei lisandu intressi.

Eesti Panga presidendi 7. nov. 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 8

TARGETisse kuuluvate RTGSide nimekiri

Liikmesriik	Süsteemi nimetus	Arveldusagent	Asukoht
Austria	Austrian Real-time Interbank Settlement System (ARTIS)	Oesterreichische Nationalbank	Viin
Belgia	Electronic Large-value Interbank Payment System (ELLIPS)	Banque Nationale de Belgique/Nationale Bank van België	Brüssel
Eesti	Real time gross settlement system of Eesti Pank (EP RTGS)	Eesti Pank	Tallinn
Hispaania	Servicios de Liquidación del Banco de España (SLBE)	Banco de España	Madrid
Holland	TOP	De Nederlandsche Bank	Amsterdam
Iirimaa	Irish Real-time Interbank Settlement System (IRIS)	Central Bank and Financial Services Authority of Ireland	Dublin
Itaalia	Sistema di regolamento lordo (BI-REL)	Banca d’Italia	Rooma
Kreeka	Hellenic Real-time Money Transfer Express System (HERMES)	Bank of Greece	Ateena
Luksemburg	Luxembourg Interbank Payment Systems (LIPS-Gross)	Banque centrale du Luxembourg	Luxembourg
Poola	SORBNET-EURO System	Narodowy Bank Polski	Varssavi
Portugal	Sistema de Pagamentos de Grandes Transacções (SPGT)	Banco de Portugal	Lissabon
Prantsusmaa	Transferts Banque de France (TBF)	Banque de France	Pariis
Rootsi	Riksbankens system för clearing och avveckling (Euro-RIX). Euro-RIXi ühendus TARGETiga lõppeb alates 01. 01. 2007.	Sveriges Riksbank	Stockholm
Saksamaa	RTGSPLUS	Deutsche Bundesbank	Frankfurt
Soome	Bank of Finland (BoF-RTGS)	Suomen Pankki	Helsingi
Suurbritannia	Clearing House Automated Payment System (CHAPS Euro)	Bank of England	London
Taani	Danmarks EURO Betailings-System (DEBES)	Danmarks Nationalbank	Kopenhaagen

Eesti Panga presidendi 7. nov. 2006. a määruse nr 9 “Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi alusdokumentatsiooni kinnitamine” lisa 9

EP RTGSi reeglite kohaldamise ajutised eritingimused

§ 1. Ajutiste eritingimuste kehtestamise alus ja kehtivusperiood

(1) EP RTGSi reeglite kohaldamise ajutised eritingimused (edaspidi eritingimused) sätestavad ajutised erandid EP RTGSi reeglite kohaldamises.

(2) Eritingimused kehtivad kuni euro Eesti seadusliku maksevahendina kasutusele võtmise hetkeni.

§ 2. Eesti kroonide kasutamine EP RTGSi arveldustes

(1) Eesti kroone võib EP RTGSi siseriiklikes arveldustes kasutada kuni euro ametliku kasutusele võtmiseni Eesti seadusliku maksevahendina.

(2) Kuni euro ametliku kasutusele võtmiseni Eesti seadusliku maksevahendina võib päevasisest likviidsuslaenu anda ainult Eesti kroonides.

§ 3. Kontopidajatele soodustingimustel müüdavate eurode summa määramine

(1) Perioodil, mille vältel Eesti Pank osaleb TARGETis enne euro kasutusele võtmist Eesti seadusliku maksevahendina, deponeerib Eesti Pank teenust osutava keskpanga poolt peetaval Eesti Panga kontol igal arvelduspäeval hiljemalt kell 9.00 üks miljon eurot kui summa (deposiidisumma), mis on vajalik TARGETi vahendusel arvelduste alustamiseks. Samuti jälgib Eesti Pank, et kõigi kontopidajate, sh Eesti Panga TARGETi arveldusteks kasutatavate EP RTGSis asuvate eurokontode koondjääk oleks alati võrdne Eesti Panga eurokonto jäägiga teenust osutavas keskpangas.

(2) TARGETi vahendusel EP RTGSi arvelduste sooritamise soodustamiseks võimaldab Eesti Pank igal kontopidajal osta igapäevaselt ja §-s 5 määratud tingimustel eurosid kuni 10 % ulatuses deposiidisummast.

(3) Kui deposiidisumma on suurem kui kontopidajate summaarne õigus osta eurosid koos reserveeritud deposiidisummaga, siis võib Eesti Pank müüa kuni kasutamata deposiidisumma ulatuses eurosid juba oma ostuõigust kasutanud kontopidajatele. Müügitehingud sõlmitakse vastavalt ostusoovide esitamise järjekorrale.

§ 4. TARGETi maksete piirang

Kontopidajad saavad TARGETi makseid teha ainult oma EP RTGSi eurokonto jäägi ulatuses, mille moodustavad arveldamise eesmärgil teostatud sissemaksed ja laekumised kontole.

§ 5. Eurode müümine kontopidajale

(1) TARGETi arveldustes kasutamiseks võib kontopidaja osta Eesti Pangalt eurosid § 3 alusel määratud ulatuses, sõlmides eurode ostutehingu väärtuspäevaga T + 0.

(2) Kontopidaja teeb oma Eesti Pangas asuvalt kroonikontolt kroonimakse Eesti Panga kontole. Seejärel kannab Eesti Pank kroonimakse ulatuses ning euro ja Eesti krooni keskkursi alusel eurosid kontopidaja eurokontole Eesti Pangas.

(3) Kroonimaksega seotud kulud kannab kontopidaja. Eesti Pank ei võta kontopidajalt § 3 alusel määratud ulatuses kroonide eurodeks konverteerimise eest täiendavat tasu.

(4) Kui seadusest, Eesti Panga presidendi määrusest või Eesti Panga ja kontopidaja kokkuleppest ei tulene teisiti, kohaldatakse eurode ostu-müügi tehingule selle tegemise ajal kehtivat välisvaluuta ostu- ja müügitehingute korda Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuse vahel.

§ 6. Arveldustes kasutatava kontojäägi suurendamine

(1) Kontopidaja poolt Eesti Pangas peetava, TARGETi arveldusteks kasutatava eurokonto jääki saab suurendada järgmiselt:

1) eurode ostutehingutega § 3 alusel määratud ulatuses (T+0);

2) muude Eesti Pangaga tehtud eurode ostutehingutega (T+2), kus valuutamakse tehakse kontopidaja eurokontole Eesti Pangas või

3) euromaksetega kontopidaja eurosüsteemis asuvalt korrespondentkontolt kontopidaja eurokontole Eesti Pangas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eurode ja Eesti kroonide ostu- müügitehingud kontopidaja ja Eesti Panga vahel toimuvad euro keskkursi alusel.

§ 7. Intressid ja tagasimüügiõigus

(1) Kontopidajate eurokontode jääkidele Eesti Pank intressi ei maksa ja neid kontojääke ei võeta arvesse kohustusliku reservi täitmise arvestuses.

(2) Kontopidajal on õigus oma eurokontol olevad eurod arvelduspäeva vältel Eesti Pangale kroonide eest tagasi müüa. Krediidiasutusele sellise tehingu alusel laekunud Eesti kroonide summat võib krediidiasutus kasutada kohustusliku reservi nõude täitmisel.

(3) Eurode vahetamine Eesti kroonideks toimub Eesti krooni ja euro keskkursi alusel.

§ 8. EP RTGSi arvelduspäevad kroonis nomineeritud maksete jaoks

EP RTGS on Eesti kroonides nomineeritud maksete arveldamiseks avatud iga päev, välja arvatud laupäevad, pühapäevad, Eesti rahvuspüha ja Eesti riigipühad.