HALDUSÕIGUSKohalik omavalitsus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Kohanimeseadus (lühend - KNS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:

Kohanimeseadus

Vastu võetud 05.11.2003
RT I 2003, 73, 485
jõustumine 01.07.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
24.03.2004RT I 2004, 22, 14801.07.2004
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Seadus reguleerib Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve teostamist.

  (2) Seaduse eesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse.

§ 2.  Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117), arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 3.  Mõisted

  (1) Nimeobjekt on looduslik või inimtekkeline geograafiline objekt.

  (2) Ametlik kohanimi on nimeobjektile õigusaktiga määratud kohanimi või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud kohanimi.

  (3) Mitteametlik kohanimi on kohanimi, mida ei ole õigusaktiga määratud või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud.

  (4) Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki.

  (5) Hargtäiend on kohanime täiendav koostisosa, mis eristab korduvaid kohanimesid.

  (6) Nimetuum on kohanimi ilma liigisõnata ja hargtäiendita.

  (7) Kohanime määramine käesoleva seaduse tähenduses on kohanimemääraja poolt:
  1) kohanime panek ametliku nimeta nimeobjektile;
  2) ametliku kohanime muutmine;
  3) ametliku kohanime kehtetuks tunnistamine.

2. peatükk KOHANIME MÄÄRAMINE 

§ 4.  Kohanime määramise kohustus

  (1) Kohanimi peab olema määratud järgmistele nimeobjektidele:
  1) haldusüksus;
  2) osavald ja linnaosa;
  3) asustusüksus;
  4) tänav, väljak või muu asustusüksusest väiksem nimeobjekt, mille nime kasutatakse aadressis;
  5) raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn;
  6) riigimaantee, kohalik maantee ja eratee.

  (2) Kohanime võib määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitlemata nimeobjektile, kui seda on vaja kohanime alusel eristada.

  (3) Maatükk (maaüksus), katastriüksus ja kinnistu ei ole kohanimekohustusega objektid. Neile määratakse kohanimi juhul, kui nende eristamine kohanime alusel on vajalik või kui kohanime soovitakse kanda kinnistu nimena kinnistusraamatusse. Kinnistu mõistet kasutatakse kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565; 2003, 13, 64) tähenduses.

§ 5.  Kohanimemääraja ja kohanime määramise pädevus

  (1) Kohanimemäärajad on:
  1) Vabariigi Valitsus;
  2) minister;
  3) kohalik omavalitsus.

  (2) Haldusüksusele määrab kohanime Vabariigi Valitsus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) alusel.

  (3) Asustusüksusele määratakse kohanimi Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kehtestatud korras.

  (4) Osavallale ja linnaosale, ühissõidukipeatusele, tänavale või muule ühe omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile määrab kohanime kohalik omavalitsus. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 6 käsitletud nimeobjekti suhtes.

  (5) Mitme omavalitsusüksuse territooriumile ulatuvale nimeobjektile või väljapoole omavalitsusüksuste territooriumi jäävale akvatooriumiobjektile määrab kohanime nimeobjekti liigist sõltuvalt kas Vabariigi Valitsus või asjaomane minister vastavalt valitsemisalale. Sätet ei kohaldata maakonnale nime määramisel.

  (6) Kui nimeobjekti moodustamine on Vabariigi Valitsuse või ministri pädevuses, määrab kohanime Vabariigi Valitsus või asjaomane minister.

§ 6.  Kohanime määramise korraldus

  (1) Kohanime määramise korraldab ja otsuse teeb kohanimemääraja omal algatusel või füüsilise või juriidilise isiku kirjaliku taotluse alusel.

  (2) Kohanimi määratakse kohanimemääraja õigusaktiga. Õigusakt, millega kohanime määratakse, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) kohanime (olemasolul nii põhi- kui rööpnimi);
  2) nimeobjekti liiki;
  3) nimeobjekti asukoha kirjeldust või kaarti.

  (3) Kui kohanime määrab Vabariigi Valitsus või minister, küsitakse enne määramist asjaomase kohaliku omavalitsuse ja kohanimenõukogu kirjalikku arvamust.

  (4) Eraomandis olevale maaüksusele või sellel paiknevale nimeobjektile kohanime määramise kavatsusest teavitab kohanimemääraja asjaomast maaomanikku posti teel, küsides tema arvamust. Maaomanik peab kirjaliku arvamuse esitama teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmisel loetakse maaomaniku nõusolek saaduks.

  (5) Erateele nime määramise kavatsuse peab kohanimemääraja kooskõlastama ministriga, kelle pädevusse kuulub riigiteele nime määramine.

  (6) Võõrkeelse kohanime määramiseks taotleb kohalik omavalitsus nõusolekut regionaalministrilt. Regionaalminister teeb otsuse pärast seda, kui ta on saanud arvamuse kohanimenõukogult. Nimetatud kooskõlastamise korda ei ole vaja järgida juhul, kui võõrkeelse kohanimega nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga võõrkeelne.

  (7) Rööpnime määramiseks peab kohalik omavalitsus taotlema nõusolekut regionaalministrilt. Regionaalminister teeb otsuse pärast seda, kui on saanud arvamuse kohanimenõukogult.

  (8) Kohalik omavalitsus avalikustab kohanime määramise eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse tegemist.

  (9) Kui kohanime määramise algatab füüsiline või juriidiline isik, esitab ta kirjaliku taotluse kohanimemäärajale, kelle pädevusse nime määramine käesoleva seaduse §-s 5 sätestatu kohaselt kuulub. Kohanime määramise taotlus peab sisaldama kohanime valiku põhjendust. Vajadusel lisatakse asjaomase kohaliku omavalitsuse või kohanimenõukogu kirjalik arvamus.

  (10) Kohanimemääraja keeldub kohanime määramisest, kui:
  1) taotletav kohanimi on vastuolus käesoleva seaduse 3. peatüki nõuetega;
  2) puudub selgesti eristatav nimeobjekt, millele nime taotletakse.

  (11) Kohanime määramise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 7.  Ametliku kohanime muutmise ja kehtetuks tunnistamise alused

  (1) Ametlikku kohanime peab muutma, kui:
  1) see on vastuolus käesoleva seaduse 3. peatüki nõuetega;
  2) kasutusel olevad kohanime eri kujud vajavad ühtlustamist.

  (2) Ametlikku kohanime võib muuta, kui:
  1) tegelikus kasutuses eelistatakse mitteametlikku kohanime ja see vastab 3. peatüki nõuetele;
  2) soovitakse taastada ajalooline eestipärane kohanimi;
  3) nimeobjekti või planeeringu muutumise tõttu on kasutusel olev kohanimi eksitav;
  4) esineb muu mõjuv põhjus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 käsitlemata põhjusel kohanime muutmiseks peab kohanimemääraja, välja arvatud Vabariigi Valitsus, taotlema nõusolekut regionaalministrilt. Regionaalminister teeb otsuse pärast seda, kui on kohanimenõukogult saanud arvamuse.

  (4) Kohanimemääraja on kohustatud algatama kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude teada saamisest arvates.

  (5) Ametliku kohanime võib kehtetuks tunnistada, kui:
  1) nimeobjekt on ala planeerimise käigus kaotatud;
  2) nimeobjekt on hävinud.

  (6) Kohanimi muudetakse või tunnistatakse kehtetuks kohanimemääraja antud õigusaktiga.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 8.  Kohanime määramisest teatamine

  Kohanimemääraja saadab kohanime määramise õigusakti 10 päeva jooksul:
  1) kohanimenõukogule;
  2) riikliku kohanimeregistri (edaspidi register) volitatud töötlejale.

3. peatükk KOHANIMELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 9.  Kohanime keelsus

  (1) Eesti kohanimed on eestikeelsed.

  (2) Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Kohanimede keelsuses on lubatud aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid. Vältimaks põliste kohanimede moonutamist või põhjendamatut muutmist, tuleb erandit tehes arvestada, millise keele kõnelejad elasid asjaomases kohas 1939. aasta 27. septembri seisuga.

  (4) Rahvusvahelises ameti- ja ärisuhtluses on Eesti kohanimede tuumad ja hargtäiendid samased Eestis kasutatavatega. Erandina võib kasutada maanime «Eesti» ja riikidevaheliste veekogude nimede tõlkeid.

§ 10.  Kohanime õigekirjutus

  (1) Kohanimi dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus.

  (2) Mitteladina tähestikus antakse kohanime kirjakuju edasi nimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistava ametliku tähetabeli järgi. Kui kohanimi transkribeeritakse sellise keele tähestikku, mille kohta tähetabelit ei ole, kinnitatakse nimekuju nimeteadusliku usaldusasutuse ekspertiisi alusel.

  (3) Kohanime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjareeglitele ning võib kajastada kohapealset murdepärast häälduskuju.

  (4) Võõrkeelse kohanime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Mitteladina tähestikust lähtumise korral peab võõrkeelse kohanime kirjapilt olema kooskõlas ametliku tähetabeliga.

  (5) Sama kohanime määramisel erinevatele nimeobjektidele peab nimetuumade kirjapilt olema ühesugune.

  (6) Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistavad tähetabelid kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

§ 11.  Põhi- ja rööpnimi

  (1) Nimeobjektil on üks ametlik nimi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul.

  (2) Nimeobjektil, mis ei ole haldusüksus, tänav ega väljak, võib olla kaks ametlikku nime, millest üks on põhi- ja teine rööpnimi.

  (3) Põhi- ja rööpnime võib määrata aja- või kultuurilooliselt põhjendatud juhul, kui eesmärk on säilitada:
  1) võõrkeelne kohanimi nimeobjektil, millel juba on või millele määratakse ka eestikeelne nimi;
  2) teine eestikeelne nimi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaldamise korral tehakse põhinime ja rööpnime valik järgmiselt:
  1) kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga eestikeelne, määratakse põhinimeks eestikeelne nimi;
  2) kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga muukeelne, määratakse põhinimeks võõrkeelne nimi. Erandina võib põhinimeks määrata üleriigiliselt tuntud eestikeelse nime, mis on kasutuses kinnistunud ajalooliselt.

  (5) Rööpnimeks võib määrata nimekuju, mis on kirjutatud niisuguse eesti murde õigekirjas, millel on oma kirjakeel.

§ 12.  Samanimelisuse piirang

  (1) Samanimelised ei tohi olla:
  1) haldusüksused;
  2) ühe valla või linna piires asuvad asustusüksused;
  3) ühe asustusüksuse piires asuvad nimeobjektid.

  (2) Samanimelised on nimeobjektid, mille kohanimed on samased täiskujul, koos liigisõnaga.

§ 13.  Kohanimevaliku nõuded

  (1) Kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt.

  (2) Kui kohanime ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtte alusel, eelistatakse nime määrates:
  1) paikkonnaga seonduvaid kohanimesid;
  2) nimeobjekti iseärasustega seonduvaid kohanimesid;
  3) üle-eestilise tähendusega kohanimesid.

  (3) Pühendusnimi on isiku mälestuseks või austuseks määratud kohanimi.

  (4) Isiku nime ei või pühendusnimeks määrata selle isiku eluajal. Pühendusnime määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (5) Kohanimeks ei või määrata numbrit ega muud mittesõnalist tähist. Pärast käesoleva seaduse jõustumist ei või numbrit ega muud mittesõnalist tähist määrata ka hargtäiendiks.

  (6) Kohanime määramisel tuleb välistada:
  1) kohanimede samasus või eksitav sarnasus;
  2) kohanime labane või halvustav tähendus;
  3) kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga.

  (7) Olemasoleva kohanime muutmisel tuleb uue kohanime määramisel samanimelisuse vältimiseks eelistada senise kohanime täiendamist või muud teisendamist, et määratav kohanimi oleks selgelt eristuv.

  (8) Aja- ja kultuurilooliselt tähtsa ning paikkonnas tuntud nimega nimeobjekti jagunemisel ei tohi nimeobjekti ajaloolisele tuumikule määrata täiesti uut nime. Kui vana nime kasutamise välistab samanimelisuse piirang, tuleb kasutada vana nime tuumast ja hargtäiendist koostatud nime.

4. peatükk KOHANIMEDE KASUTAMINE 

§ 14.  Ametliku kohanime kasutamine

  (1) Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või organi dokumendis, riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantud elukoha- või asukohaandmetes, teabelevis, avalikul sildil, viidal ja kuulutuses ning geograafilisel kaardil peab kasutama registrisse kantud ametlikku kohanime. Nõudest võib teha erandeid käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Sätet ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi suhtes.

  (2) Teatme- ja õppekirjanduses kasutatakse eeskätt ametlikku ja eestikeelset kohanime. Sellele võib lisada kohanime mitteametliku või võõrkeelse nimekuju.

  (3) Kui nimeobjektile on määratud põhi- ja rööpnimi, tuleb riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või organi dokumendi rekvisiitides, geograafilisel kaardil, avalikul sildil ja viidal kasutada mõlemat nime registris esitatud järjekorras. Sätet ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi suhtes.

§ 15.  Mitteametliku kohanime kasutamine

  (1) Mitteametlikku kohanime võib kasutada, kui käesoleva seaduse § 14 lõige 1 ei nõua ametliku kohanime kasutamist või kui nimeobjektile ei ole määratud ametlikku kohanime.

  (2) Mitteametliku kohanime kasutamine avalikkusele suunatud informatsioonis ei tohi olla eksitav.

§ 16.  Ametliku kohanime kasutamise erisused

  (1) Kohanime liigisõna, hargtäiendit või muud osa võib lühendada või ära jätta kohanime kasutamisel:
  1) geograafilisel kaardil;
  2) avalikul sildil;
  3) viidal;
  4) elukoha- või asukohaandmetes.

  (2) Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise korra kehtestab regionaalminister määrusega.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

5. peatükk RIIKLIK KOHANIMEREGISTER 

§ 17.  Registri toimimise üldalused

  (1) Registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on teabe registreerimine ja kogumine Eesti kohanimede kohta, selle töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine kohanimekasutuse korrastamiseks.

  (2) Register asutatakse, selle pidamise põhimäärus kinnitatakse ja volitatud töötleja määratakse Vabariigi Valitsuse poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Registri vastutav töötleja on Siseministeerium.

§ 18.  Registriandmed

  (1) Registrisse kantakse ametlikud kohanimed ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavad andmed. Nimeobjektide liigituse kehtestab regionaalminister määrusega.

  (2) Registrisse võib kanda ka mitteametlikke kohanimesid kui aja- või kultuurilooliselt olulisi kohanimesid või nimekujusid ning asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavaid andmeid.

  (3) Andmeid registri volitatud töötlejale esitatakse registri pidamise põhimääruses sätestatud korras. Kohanime kandmist registrisse võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes esitab registri volitatud töötlejale andmed kohanime ja nimeobjekti liigi kohta ning nimeobjekti asukoha kirjelduse või kaardi.

  (4) Registri volitatud töötlejal on õigus keelduda kohanime kandmisest registrisse, kui kohanimi ei ole seadusega kooskõlas, ning ta võib algatada kohanimevaidluse käesoleva seaduse 7. peatüki kohaselt. Keeldumisest teatatakse kirjalikult kohanimemäärajale või kohanime registrisse kandmist taotlenud isikule ning kohanimenõukogule.

  (5) Registrisse andmete esitamise korra ning registrist andmete väljastamise korra ja vormi kehtestab regionaalminister määrusega.

  (6) Registriandmed avalikustatakse veebilehel.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 19.  Andmete ristkasutus

  Registrile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on registri volitatud töötlejal lubatud esitada päringuid ja saada andmeid teistest andmekogudest ning edastada andmeid teistele andmekogudele.

6. peatükk KOHANIMENÕUKOGU JA NIMETEADUSLIK USALDUSASUTUS 

§ 20.  Kohanimenõukogu ja selle koosseis

  Vabariigi Valitsus moodustab 11–15-liikmelise kohanimenõukogu, nimetab regionaalministri ettepanekul kohanimenõukogu esimehe ja liikmed ning kinnitab kohanimenõukogu põhimääruse.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 21.  Kohanimenõukogu ülesanded

  Kohanimenõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
  1) kinnitab otsusega ametlikud kohanimed nimeobjektidele, millele kohanimemääraja ei ole kohanime määranud ja millele ametliku kohanime andmine on vajalik või seda taotleb huvitatud isik;
  2) nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel oma arvamuse;
  3) vajaduse korral teeb kohanimemäärajaile regionaalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
  4) jälgib kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
  5) teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
  6) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
  7) lahendab kohtueelseid nimevaidlusi;
  8) täidab teisi põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 22.  Kohanimenõukogu õigused

  (1) Kohanimenõukogul on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt ning teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente.

  (2) Kohanimenõukogu võib kohanimemäärajalt nõuda kohanime valiku kirjalikku põhjendust.

§ 23.  Nimeteaduslik usaldusasutus

  (1) Nimeteaduslik usaldusasutus täidab järgmisi ülesandeid:
  1) annab kohanimede asjus eksperdiarvamusi;
  2) korraldab uuringuid kohanimenõukogu või kohanimemäärajate tellimusel.

  (2) Vabariigi Valitsus määrab regionaalministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus on nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

7. peatükk NIMEVAIDLUSED JA JÄRELEVALVE 

§ 24.  Nimevaidlused

  (1) Kohanime määramise või kasutamise üle tekkinud vaidluse võib seaduses sätestatud korras lahendada kohtuväliselt või halduskohtus.

  (2) Kohtuväline nimevaidlusorgan on kohanimenõukogu, kui nimevaidluse poolteks on kohalikud omavalitsused või kohalik omavalitsus ja füüsiline või juriidiline isik.

  (3) Valitsusasutuste või nende volitatud asutuste vahel tekkivad nimevaidlused lahendab Vabariigi Valitsus või lahendatakse vaidlus alluvuskorras.

§ 25.  Nimevaidluse lahendamise kord

  (1) Kohanimenõukogu poolt nimevaidluse lahendamise menetlusele kohaldatakse vaidemenetluse sätteid.

  (2) Vaide esitamise õigus on lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud juhtudele ka isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud kohanime ebaõige kasutamisega.

  (3) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vaidlust lahendav organ peab enne otsuse tegemist küsima kohanimenõukogu arvamust.

§ 26.  Järelevalve

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet oma pädevuse piires:
  1) keelealast riiklikku järelevalvet teostav valitsusasutus, kes kontrollib kohanimede ametlikku ja avalikku keelekasutust;
  2) kartograafia alal täidesaatvat riigivõimu, sealhulgas riiklikku järelevalvet teostav ning riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes kontrollib kohanimede kasutamist geograafilistel kaartidel.

  (2) Järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
  1) kontrollida seaduse täitmist ja nõuda geograafilise kaardi või kohanime kasutamist käsitleva dokumendi esitamist, neid kontrollida, nõuda seletusi, arvamusi ja saada asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid materjale;
  2) teha ettekirjutus õigusrikkumise lõpetamiseks, õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ja edasisest õigusrikkumisest hoidumiseks.

  (3) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

8. peatükk VASTUTUS 

§ 27.  Ametliku kohanime määramise ja kasutamise nõuete rikkumine

  (1) Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või organi dokumendis, geograafilisel kaardil, välja arvatud aja- ja kultuuriloolisel kaardil, teabelevis, avalikul sildil, viidal või kuulutuses ning riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantud elukoha- või asukohaandmetes ametliku kohanime kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 28.  Registri volitatud töötlejale andmete esitamise nõude rikkumine

  Registri volitatud töötlejale õigusaktiga ettenähtud andmete tähtajaks esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 29.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud valitsusasutused.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 30.  Kohanimeseaduse rakendamine

  (1) Kohanimeseadus (RT I 1997, 1, 3; 1998, 59, 941; 1999, 10, 155; 2002, 63, 387; 90, 521) tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Seaduse §-s 5 ettenähtud pädevusega kohanimemääraja esitab enne käesoleva seaduse jõustumist määratud ametlikud kohanimed ja asjaomaste nimeobjektide andmed registri volitatud töötlejale hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks. Enne andmete esitamist tuleb kohanimi viia vastavusse käesoleva seaduse 3. peatüki nõuetega.

  (3) Kohanimede kasutamine riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või organi dokumendis, geograafilisel kaardil, teabelevis, avalikul sildil, viidal või kuulutuses tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia hiljemalt 2005. aasta 1. juuliks. Sätet ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi suhtes.

  (4) Kohanimed riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantud elukoha- või asukohaandmetes tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks.

  (5) Ametliku kohanime kasutamine käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud juhul tuleb viia seadusega kooskõlla hiljemalt 2005. aasta 1. juuliks.

  (6) Justiitsministeerium korraldab enne käesoleva seaduse jõustumist kinnistusraamatusse kantud kinnistute nimede ja aadresside elektroonilise nimekirja registri volitatud töötlejale esitamise hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks. Registri volitatud töötleja kontrollib kinnistusraamatusse kantud kinnistute nimede seadusele vastavust ja esitab seadusele vastavad kinnistute nimed kohanimeregistrisse kandmiseks. Seadusele mittevastavate kinnistute nimede esinemisel teeb registri volitatud töötleja kohanimemäärajale ettepaneku viia kinnistu nimi seadusega kooskõlla. Kohanimemääraja on kohustatud ühe aasta jooksul käesolevas lõikes nimetatud ettepaneku saamisest alates otsustama kinnistu nime muutmise või kustutamise ning esitama kinnistu asukohajärgsele kohtu kinnistusosakonnale kinnistu nime muutmiseks või kustutamiseks kirjaliku taotluse.

§ 31.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. juulil.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json