Teksti suurus:

Tõhusa koostootmise nõuded

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.05.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RTL 2007, 41, 696

Tõhusa koostootmise nõuded

Vastu võetud 03.05.2007 nr 30

Määrus kehtestatakse «Elektrituruseaduse» § 7 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab tõhusa koostootmise nõuded ning viiteväärtused tõhusa koostootmise määramiseks lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60) lisas 3 esitatud metoodikast ning Euroopa Komisjoni 21. detsembri 2006 otsusest, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel (ELT L 032, 06.02.2007, lk 24, 183–188).

§ 2. Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) elektri- ja soojusenergia suhe – talitlusandmetel põhinev elektri- ja soojusenergia suhe täiskoostootmisrežiimil;
 2) eraldi tootmise kasuteguri viiteväärtus – koostootmise asemel eraldi toodetud soojuse ja elektri kasutegur;
 3) kasulik soojus – koostootmise protsessis majanduslikult põhjendatud kütte- või jahutusnõudluse rahuldamiseks toodetud soojusenergia;
 4) kasutegur – kütuste alumise kütteväärtuse alusel arvutatav kasutegur;
 5) koostoodetud elektrienergia – kasuliku soojuse tootmisprotsessis toodetud elektrienergia, mis on mõõdetud generaatori väljundklemmidel;
 6) koostootmine – ühes protsessis samaaegne soojus- ja elektrienergia tootmine;
 7) majanduslikult põhjendatud nõudlus – nõudlus, mis ei ületa kütte või jahutuse vajadust ja mille rahuldamiseks võib energia olla turutingimustes toodetud ka teisiti kui koostootmise protsessis;
 8) mikrokoostootmisseade – koostootmisseade, mille maksimaalne elektriline võimsus on alla 50 kWe;
 9) summaarne kütuseenergia – elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soojuse koostootmiseks aruandlusperioodi jooksul kasutatud kütuse alumisel kütteväärtusel põhinev energia;
 10) väikekoostootmisjaam – koostootmisseadmete talitluslik kogum, mille installeeritud võimsus on alla 1 MWe;
 11) üldkasutegur – elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soojuse aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga.

§ 3. Üldsätted

 (1) Koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamiseks kasutatavad tegurid määratakse normaaltalitluse tegelike mõõdetud andmete põhjal, välja arvatud summaarne kütuseenergia, mille väärtus arvutatakse. Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 toodud elektrienergia ja soojusenergia suhte vaikeväärtusi võib kasutada ainult statistilise aruandluse jaoks.

 (2) Aruandlusperiood on üks kuu.

 (3) Tõhusa koostootmise viiteväärtused korrigeeritakse Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehel avaldatud välisõhu aasta keskmise temperatuuri ja käesoleva määruse § 7 lõikes 4 esitatud ärahoitud võrgukadude parandustegurite järgi.

§ 4. Koostootmistehnoloogiad

  Käesolev määrus hõlmab järgmisi koostootmistehnoloogiaid:
 1) kombineeritud tsükliga gaasiturbiin koos utilisaatorkatlaga;
 2) vasturõhuauruturbiin;
 3) vaheltvõttudega auruturbiin;
 4) gaasiturbiin koos utilisaatorkatlaga;
 5) sisepõlemismootor;
 6) mikroturbiin;
 7) Stirling-mootor;
 8) kütuseelement;
 9) aurumootor;
 10) orgaanilised Rankine ringprotsessid;
 11) muud tehnoloogiad või nende kombinatsioonid, mis vastavad koostootmise mõistele.

§ 5. Tõhususe nõuded

 (1) Koostootmine loetakse tõhusaks, kui:
 1) käesoleva määruse § 4 punktides 2 ja 4–8 nimetatud tehnoloogiaid kasutades on aruandlusperioodi üldkasutegur vähemalt 75% ning käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga arvutatud primaarenergia sääst on vähemalt 10%;
 2) käesoleva määruse § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud tehnoloogiaid kasutades on aruandlusperioodi üldkasutegur vähemalt 80% ning käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga arvutatud primaarenergia sääst on vähemalt 10%;
 3) tootmine väikekoostootmisjaamas või mikrokoostootmisseadmega tagab primaarenergia säästu;
 4) üle 25 MWe elektrilise võimsusega koostootmisseadme aastane üldkasutegur on üle 70% ning käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga arvutatud primaarenergia sääst on vähemalt 10%.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koostootmisprotsesside üldkasutegur aruandlusperioodi jooksul on väiksem kui 75% ja sama lõike punktis 2 nimetatud koostootmisprotsesside üldkasutegur aruandlusperioodi jooksul on väiksem kui 80%, arvutatakse koostootmise protsessis toodetud elektrienergia kogus järgmise valemiga:

 

  kus
ECHP on soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetud elektrienergia;
HCPH on soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava kasuliku soojuse kogus;
C on koostootmisel toodetud elektrienergia ja soojusenergia suhe.

 (3) Koostootmise protsessis toodetud elektrienergia arvutamisel lähtutakse elektri- ja soojusenergia tegelikust suhtest. Kui koostootmisseadme elektri- ja soojusenergia tegelik suhe ei ole teada, võib statistiliseks aruandluseks kasutada järgmisi vaikeväärtusi:

Tootmisseadme tüüp Elektri- ja soojusenergia
vaikimisi suhe, C
Kombineeritud tsükli ja soojuse tagastamisega gaasiturbiin 0,95
Vasturõhuauruturbiin 0,45
Vaheltvõtuauru-kondensatsioonturbiin 0,45
Soojuse tagastamisega gaasiturbiin 0,55
Sisepõlemismootor 0,75

 (4) Kui osa koostootmisprotsessis kasutatava kütuse energiahulgast muundub kemikaalideks ja läheb taas ringlusse, tuleb see osa kasutatavast kütusest lahutada enne üldise tõhususe arvutust.

§ 6. Primaarenergia sääst

  Koostootmisel tekkiva primaarenergia sääst arvutatakse järgmise valemiga:

 

  kus
PES on primaarenergia sääst;
CHPHη on kasuliku soojuse kasutegur (viimase 12 kuu kasuliku soojuse toodang jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks);
REFHη on soojuse eraldi tootmise viiteväärtus;
CHPEη on koostoodetud elektrienergia kasutegur (koostoodetud elektrienergia viimase 12 kuu kogus jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks);
REFEη on elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus.

§ 7. Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtused

 (1) Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtuste kasutamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:
 1) koostootmisseade ja eraldi elektrit tootev seade peavad kasutama sama kütust;
 2) koostootmisseadet võrreldakse samal aastal ehitatud tehnoloogiliselt ja majanduslikult parimate eraldi elektri ja soojuse tootmisseadmetega;
 3) üle kümne aasta vanuse koostootmisseadme kasuteguri viiteväärtus võrdsustatakse 10-aastase seadme viiteväärtusega;
 4) erinevate kütuste segu korral tuleb koostootmisseadme tõhususe määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel.

 (2) Viiteväärtused erinevatele kütustele elektrienergia eraldi tootmise korral on esitatud järgmises tabelis:

Kütus

Viiteväärtus, %

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006–
2010  

Tahked kütused

Kivisüsi/koks                   44,2
Ligniit/ligniitbrikett                   41,8
Turbakütused 36,9 37,2 37,5 37,8 38,1 38,4 38,6 38,8 38,9 39,0
Puitkütus 26,4 27,7 28,8 30,0 30,9 31,7 32,4 33,0 33,5 34,0
Tahked biolagunevad jäägid + põllumajanduslik biomass 21,0 21,6 22,1 22,6 23,1 23,5 24,0 24,4 24,7 25,0
Põlevkivi                 38,9 39,0

Vedelkütused

Nafta baasil toodetud vedelkütused 40,5 41,2 41,8 42,3 42,7 43,1 43,5 43,8 44,0 44,2
Vedelad biokütused 40,5 41,2 41,8 42,3 42,7 43,1 43,5 43,8 44,0 44,2
Vedelad (biolagunevad) jäätmed 21,0 21,6 22,1 22,6 23,1 23,5 24,0 24,4 24,7 25,0

Gaasilised kütused

Maagaas 50,4 50,8 51,1 51,4 51,7 51,9 52,1 52,3 52,4 52,5
Rafineerimisgaas/vesinik 40,5 41,2 41,8 42,3 42,7 43,1 43,5 43,8 44,0 44,2
Biogaas 37,5 38,3 39,0 39,6 40,1 40,6 41,0 41,4 41,7 42,0
Koksiahjugaas, kõrgahjugaas + teised heitgaasid 35   35   35   35   35   35   35   35   35   35  

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud viiteväärtused on arvestatud välisõhu aasta keskmisele temperatuurile +15 °C. Viiteväärtusi korrigeeritakse sõltuvalt välisõhu aasta keskmisest temperatuurist järgmiselt:
 1) 0,1 protsendipunkti võrra tõhususe vähenemise suunas iga kraadi kohta, mis on kõrgem kui +15 °C;
 2) 0,1 protsendipunkti võrra tõhususe suurenemise suunas iga kraadi kohta, mis on madalam kui +15 °C.

 (4) Elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtuste parandustegurid ärahoitud võrgukadude arvestamiseks on esitatud alltoodud tabelis. Parandustegureid ei kasutata puitkütustel ja biogaasil töötavate seadmete puhul.

Võrk Elektrienergiat
antakse võrku
Elektrienergiat
tarbitakse kohapeal
>200 kV 1       0,985
100–200 kV 0,985 0,965
0,4–100 kV 0,965 0,925
0,400 kV 0,925 0,860

 (5) Viiteväärtused erinevatele kütustele soojusenergia eraldi tootmise korral on esitatud järgmises tabelis:

Kütus

Aur/
soe vesi
Põlemisgaaside
otsekasutamine

Tahked kütused

Kivisüsi/koks 88% 80%
Ligniit/ligniitbrikett 86% 78%
Turvas/turbakütused 86% 78%
Puitkütus 86% 78%
Tahked biolagunevad jäägid + põllumajanduslik biomass 80% 72%
Põlevkivi 86% 86%

Vedelkütused

Naftabaasil toodetud vedelkütused 89% 81%
Vedelad biokütused 89% 81%
Vedelad biolagunevad jäätmed 80% 72%

Gaasilised kütused

Maagaas 90%    50,4%
Rafineerimisgaas/vesinik 89%    40,5%
Biogaas 70%    37,5%
Koksiahjugaas, kõrgahjugaas + teised heitgaasid 80% 72%

§ 8. Määruse rakendamine

  Käesolevat määrust rakendatakse 2007. aasta 1. maist.

Juhan PARTS
Minister

Marika PRISKE
Kantsler