Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine

Vastu võetud 30.06.1998 nr 144
RT I 1998, 63, 991
jõustumine 09.07.1998

Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

2.06.1999 nr 171 (RT I 1999, 51, 552) 13.06.1999

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 2. mai 2007 nr 3-4-1-2-07 (RT III 2007, 19, 155), jõust. 2. mai 2007

Maareformi seaduse paragrahvi 7 lõike 5, paragrahvi 9 lõike 9, paragrahvi 10 lõike 3 ja paragrahvi 22¹ lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

[RT I 1999, 51, 552 – jõust. 13.06.1999]

1. Kinnitada «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord» (juurde lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

Kinnitatud  Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev kord reguleerib ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist maade tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, olemasoleva ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ja maa munitsipaliseerimisel. Käesolevas korras ehitise kohta sätestatu kehtib ka ehitiste kompleksi osas.

[RT I 1999, 51, 552 – jõust. 13.06.1999]

2. Käesolevas korras käsitletakse ehitisena maapinnaga püsivalt ühendatud hoonet ja rajatist planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 38 lõigete 2 ja 3 tähenduses, samuti lõpetamata ehitist ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba ning Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. aasta korraldusega nr 302-k (RT I 1998, 34, 521) kinnitatud «Sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelusse» arvatud istandusi. Käesoleva korra kohaselt määratakse ka maareformi seaduse paragrahvi 12¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajutise ehitise ja istanduse teenindamiseks vajalik maa.

3. Ajutistele ehitistele või istandustele määratakse teenindamiseks vajalik maa maareformi seaduses sätestatud juhtudel. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele teenindamiseks vajalikku maad ei määrata. Kohalik omavalitsus määrab eelmises lauses nimetatud ehitiste kordategemiseks või kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastatud ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa käesoleva korra sätete kohaselt. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510) paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud ehitistele määratakse teenindamiseks vajalik maa pärast ehitisele kasutusloa andmist.

[RT III 2007,19, 155 – jõust. 2.05.2007 – p 3 neljas lause 13. juunist 1999 kuni 17. oktoobrini 2003 (k.a) kehtinud sõnastuses redaktsiooni kehtimise ajal alates 16. juulist 2000 põhiseadusega vastuolus olevaks]

 

4. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada järgmist:

1) ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega;

2) ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise;

3) tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka;

4) juhul kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ja maakorraldus- ning muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt;

5) ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, juhul kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, arvesse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust;

6) ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest (endiste kinnistute piiridest);

7) linnades ja teistel tiheasustusega aladel määratakse elamu teenindamiseks vajalikuks maaks kogu elamuomaniku õiguslikus kasutuses olev maa, kusjuures maakasutus loetakse õiguslikuks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354) jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne nimetatud seaduse jõustumist.

[RT I 1999, 51, 552 – jõust. 13.06.1999]

II. EHITISE TEENINDAMISEKS VAJALIKU MAA MÄÄRAMISE KORD

5. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks on maa tagastamise, ostueesõigusega erastamise, riigi omandisse jätmise või maa munitsipaliseerimise taotlus.

6. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku koostamiseks nimetab kohaliku omavalitsuse organ vastavalt oma asjaajamise korrale ametniku(d) või organi(d).

7. Vastavad volitused saanud ametnik või organ koostab käesoleva korra punktis 6 nimetatud ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesolevas korras sätestatut arvestades. Kaardil (plaanil) peavad olema märgitud ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, teenindusmaa piirid, ettepaneku koostamise kuupäev ja ettepaneku koostaja allkiri. Juhul kui ehitise teenindamiseks vajalikku maad läbib teise isiku omandis olevale või teise isiku omandisse antavale kinnisasjale juurdepääsuks vajalik tee, tuleb see kanda kaardile (plaanile), millel koostatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek.

8. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek saadetakse isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, või tema volitatud esindajale ja maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Munitsipaalomandisse jääva ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel esitatakse teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek maa asukohajärgsele maavanemale.

9. Isikul, kellele ettepanek saadeti, on õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule.

10. Samal kaardil (plaanil) võib koostada mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku. Sellisel juhul antakse igale taotlejale nimetatud ettepaneku koostaja poolt allakirjutatud ettepaneku koopia.

11. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku alusel tellib ehitise omanik või tema volitatud isik ehitise teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamise.

12. Pärast katastriüksuse moodustamist määrab kohalik omavalitsus oma otsusega ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Nimetatud otsuse kohustuslik lisa on katastriüksuse plaan. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte võib sisalduda ka kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses.