Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 “Võrgueeskiri” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:25.05.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 37, 255

Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 “Võrgueeskiri” muutmine

Vastu võetud 10.05.2007 nr 142

Määrus kehtestatakse «Elektrituruseaduse» § 42 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a. määruses nr 184 «Võrgueeskiri» (RT I 2003, 49, 347) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 loetakse lõikeks 11 ning paragrahvi täiendatakse uue lõikega 1 järgmises sõnastuses:

« (1) Avariitõrjeautomaatika käesoleva määruse tähenduses on süsteemi stabiilse talitluse tagamiseks ja süsteemi kustumise vältimiseks mõeldud automaatikaseadmed. Avariitõrjeautomaatikaks ei loeta automaatikaseadmeid, millega muudetakse süsteemihalduri ja turuosalise vahelise kokkuleppe alusel turuosalise tootmis- või tarbimisvõimsust ning lülitatakse vajaduse korral sisse või välja turuosalise elektriseadmeid.»;

2) paragrahvi 2 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna «elektrienergia» sõnaga «parameetrite»;

3) paragrahvi 2 lõikes 13 ja § 12 pealkirjas asendatakse tähis «N-2-X» tähisega «N-X»;

4) paragrahvi 2 lõige 18 sõnastatakse järgmiselt:

« (18) Tarbimistingimused käesoleva määruse tähenduses on pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või -punktide asukoht.»;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 181 järgmises sõnastuses:

« (181) Tootmistingimused käesoleva määruse tähenduses on pingesüsteem, tootmisvõimsus, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või -punktide asukoht.»;

6) paragrahvi 2 lõikes 19 asendatakse sõna «kogum» sõnaga «elektrijaam»;

7) paragrahvi 2 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Käesolevas määruses kasutatavaid ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 20 nimetamata energeetikamõisteid tõlgendatakse elektroenergeetikas levinud tavadest lähtudes.»;

8) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna «süsteemiautomaatika» sõnaga «avariitõrjeautomaatika»;

10) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad «elektrisüsteemi nurkkarakteristiku» sõnadega «elektrisüsteemi võimsuse nurkkarakteristiku»;

11) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse arv «2,5» arvuga «1,0»;

12) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõna «avariiautomaatika» sõnaga «avariitõrjeautomaatika»;

13) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kahe elemendi väljalülitumine on lubatud, kui see ei põhjusta süsteemi täielikku kustumist.»;

14) määruse 2. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses:

«4. jagu
Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru

§ 131. Süsteemi piisavus

(1) Süsteemi piisavus on elektrisüsteemi võime tagada elektri tarbimise ja tootmise vaheline tasakaal normaalolukorras, arvestades nii planeeritud katkestusi kui ka lubatud häiringuid süsteemi komponentidega.

(2) Süsteemi piisavuse varu arvutatakse järgmise valemiga:

kus:
Pvaru – süsteemi piisavuse varu;
Pinst – süsteemis installeeritud netovõimsus;
Pimp – võimsus, mida süsteemihalduri hinnangul on võimalik importida;
Pmittekasut – võimsus, mida ei ole võimalik vajaduse tekkimisel kasutada.
Selle võimsuse hulka kuuluvad:
1) juhusliku tootmistsükliga elektrijaamad, eelkõige elektrituulikud ja ainult soojuskoormuse järgi töötavad koostootmisjaamad;
2) keskkonnapiirangute tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed;
3) konserveeritud (käivitusaeg pikem kui 168 tundi) tootmisseadmed;
4) kütusepiirangute tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed või mittekasutatav netovõimsus;
Prekonstr – rekonstrueerimise või plaanilise remondi tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed;
Pavarii – tootmisseadmed, mida ei ole võimalik planeerimatute katkestuste/remontide tõttu kasutada;
Psüsteemiteen – süsteemihalduri käsutuses olevad reservid (näiteks avariireserv);
Peksp – siduvates (garanteeritud) eksportlepingutes sätestatud võimsus;
Ptipukoormus – elektrisüsteemi maksimaalse netotarbimise prognoos koos kadudega.

(3) Süsteemi piisavuse varu selgitamisel peab arvestama süsteemihalduri määratud läbilaskevõime piiranguid ekspordile ja impordile naaberelektrisüsteemidest ning nende sõltuvust Eesti elektrisüsteemi läbivast transiidist.

§ 132. Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru

(1) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur lähtudes nõudest, et süsteemi piisavuse varu ei tohi olla väiksem süsteemi päevasest maksimaalsest tarbimisest (tiputarbimine), millele on lisatud 10%-line varu elektrivarustuse tagamiseks ootamatute koormuse muutuste ning pikemaajaliste planeerimata tootmiskatkestuste korral.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele arvestab süsteemihaldur tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostamisel ka elektrijaamade ühikvõimsuste kättesaadavust, planeeritud ja võimalikke planeerimata katkestusi, põhivõrgu süsteemiteenuste jaoks vajalikke tootmisvarusid, tootjatega sõlmitud liitumislepinguid ning elektrienergia ekspordi- ja impordilepinguid.

(3) Kõigist kavandatavatest elektrienergia ekspordi- ja impordilepingutest tuleb eelnevalt teavitada süsteemihaldurit.

(4) Süsteemihaldur koostab maksimaalse ja minimaalse tarbimise prognoosi ning hindab baaskoormuse ja tipukoormuse võimalikku vahet. Maksimaalse tarbimise prognoosi koostamisel lähtutakse aastaajale iseloomulikest ilmastikutingimustest.

(5) Kõik elektritootjad esitavad süsteemihaldurile iga aasta 1. septembriks lisas 3 toodud andmed järgmise 10 aasta kohta elektrisüsteemi piisavuse varu hindamiseks.

(6) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu avaldab süsteemihaldur oma veebilehel iga aasta 1. novembriks järgmise 10 aasta jaanuarikuu (maksimaaltarbimine) ja juulikuu (minimaaltarbimine) kohta.»;

15) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses;

« (6) Elektrijaamas toodetava ja tarbitava elektrienergia mõõtmiseks reaalajas paigaldab tootja kahesuunalise aktiiv- ja reaktiivvõimsuse mõõtmisseadme koos koormusgraafiku salvestiga ning kauglugemisseadmega.»;

17) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Võrguga ühendatava elektrijaama elektriosa projekt kooskõlastatakse võrguettevõtjaga.»;

18) paragrahvi 15 lõike 4 punktis 3 olevast tabelist jäetakse välja sõna «mille»;

19) paragrahvi 15 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 15 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Kui elektrijaama nimiaktiivvõimsus on üle 200 kW, edastab tootja võrguettevõtja teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse reaalajas elektrijaamas toodetava (bruto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab tootja oma tootmisseadmetele liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.»;

21) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Kui elektrijaama nimiaktiivvõimsus on üle 200 kW, edastab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse reaalajas võrku antava (neto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab võrguettevõtja liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.»;

22) paragrahvi 16 pealkirjas asendatakse arv «10» arvuga «5»;

23) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Liitumispunktist võrgu poole paigaldab võrguettevõtja reservkaitse ja reserv-eraldusautomaatseadme.»;

24) paragrahvi 16 lõike 7 punktis 3 olevast tabelist jäetakse välja sõna «mille»;

25) paragrahvi 16 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 16 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

« (10) Tootja edastab võrguettevõtja teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse ja süsteemihaldurile reaalajas elektrijaamas toodetava (bruto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab tootja oma tootmisseadmetele liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.»;

27) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

« (11) Võrguettevõtja edastab oma teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse ja süsteemihaldurile reaalajas võrku antava (neto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab võrguettevõtja liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.

(12) Võrguettevõtja edastab süsteemihaldurile iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu kommertsmõõtmisandmed võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvate elektrijaamade toodangu kohta. Selleks peab elektrijaama paigaldama liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.

(13) Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetuse piir ei tohi ületada ± 0,1 Hz.»;

28) paragrahvi 17 pealkirjas asendatakse arv «10» arvuga «5»;

29) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna «või» sõnaga «ja»;

30) paragrahvi 17 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui võrguga ühendatakse alla 30 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaam, paigaldatakse liitumispunktist elektrivõrgu poole reservkaitse ja reserv-eraldusautomaatseade.»;

31) paragrahvi 17 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Generaator lülitatakse võrku sünkroniseerimisseadmega, mis välistab tõuke.»;

32) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:

« (101) Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetuse piir ei tohi ületada ± 0,01 Hz.

(102) Lisaks primaarreguleerimisele peavad elektrijaamad olema võimelised osalema sekundaarreguleerimisel.»;

33) paragrahvi 18 pealkirjas asendatakse sõna «nõuded» sõnaga «lisanõuded»;

34) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrituuliku või tuulepargi puhul paigaldatakse liitumispunktist elektrivõrgu poole reservkaitse ja dubleeriv eraldusautomaatseade.»;

35) paragrahvi 18 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Elektrituuliku automaatikaseadmed peavad tagama tuuliku väljalülitumise, kui elektrituulikut süsteemiga ühendav tupikliin releekaitsest välja lülitub, ja sisselülitumise liini sisselülitamise korral.»;

36) paragrahvi 18 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 18 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Põhivõrguga ühendatavate elektrituulikute ning tuuleparkide võimsuse muutumise kiirus tuule kiiruse muutumise korral peab olema reguleeritav. Reguleerimise nõuded määratakse kindlaks liitumislepingus.»;

38) paragrahvi 18 lõike 9 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4) aktiivvõimsust peab selle kiire piiramise korral olema võimalik vähendada nimiaktiivvõimsusest vähemalt 20%-ni vähem kui 2 sekundiga.»;

39) paragrahvi 18 lõike 13 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 18 lõike 13 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kaugjuhtimissüsteem peab võimaldama tuuleparki põhivõrgust sisse ja välja lülitada ning reaalajas edastada sinna asendi- ja rikkesignaale ning mõõtmistulemusi (aktiiv- ja reaktiivvõimsus, vool ja pinge);»;

41) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Võrguettevõtja edastab süsteemihaldurile tema võrguga liitunud elektrijaamade kohta järgmised kaugmõõtmistulemused:
1) tema võrguga ühendatud 200 kW kuni 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade võrku antud aktiiv- ja reaktiivvõimsuste summa reaalajas;
2) üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama võrku antud aktiiv- ja reaktiivvõimsus reaalajas;
3) arvestite kauglugemise tunniandmed.

(2) Jaotusvõrguettevõtja teeb süsteemihaldurile teatavaks tema võrguga liituvad tootmisseadmed ning esitab süsteemi modelleerimiseks vajalikud lisas 2 nimetatud tehnilised andmed.»;

42) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesolevas jaos käsitletavad nõuded kehtivad üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade kohta. Nõudeid kohaldatakse ka üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tuuleparkide ja alla 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade suhtes, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

(2) Kui elektrijaam osaleb sageduse reguleerimisel või avariireservi hoidmisel, nähakse elektrijaama tootmisseadmete reguleerimistingimused, hoitavad reservid ja teenuse tasustamise tingimused ette asjakohases lepingus.»;

43) paragrahvi 21 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

« (12) Käesolevas paragrahvis esitatud nõudeid ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele.»;

45) paragrahvi 22 lõiked 2–5 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui sagedus muutub vahemikus 49–47,5 Hz, peab häireolukorras olev generaator 30 minuti jooksul talitlema pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Väljastatav võimsus ei tohi väheneda, kui sagedus langeb 49 Hz-ni, ja võib väheneda 15%, kui sagedus langeb 47,5 Hz-ni. Võimsuse languse vähendamiseks on soovitatav rakendada lisaabinõusid.

(3) Kui sagedus muutub vahemikus 51–52 Hz, peab häireolukorras olev generaator talitlema võrgus 5 sekundi jooksul pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Väljastatav võimsus võib sel juhul langeda, kui stabiilne täisvõimsusel talitlus taastatakse sageduse alanedes alla 50,3 Hz.

(4) Kui sagedus muutub vahemikus 51–53 Hz, peab süsteemist eraldunud võrguossa jäänud generaator 3 minuti jooksul talitlema suure võimsuse langusega pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Languse suurusele annab hinnangu süsteemihaldur.

(5) Kui sagedus langeb alla 47,5 Hz, võib generaatori võrgust eraldada. Sel juhul peab generaator üle minema omatarbekoormusele. Generaator eraldatakse nii suure viitega, kui seadmed võimaldavad. Generaator peab olema suuteline töötama omatarbekoormusel vähemalt ühe tunni jooksul. Omatarbekoormusel töötamise nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongenraatoritele.»;

46) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« (7) Kui sagedus on üle 55 Hz, peab elektrijaama süsteemist eraldama.

(8) Sagedusvahemikel, kus on nõutud tootmisseadme stabiilne talitlemine süsteemist eraldumata, peab olema tagatud kõigi primaar- ja sekundaarreguleerimise nõuete täitmine vastavalt §-le 26, kui käesolevas paragrahvis ei ole nimetatud teisiti.»;

47) paragrahvi 23 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv «51» arvuga «50,3»;

48) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui võrgupinge on 105–110% tavapingest, peab generaator sagedusel 49,7–50,3 Hz töötama üks tund. Sel juhul võib võimsus väheneda kuni 10% täisvõimsusest.

(4) Lähestikuste võrgulühiste puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) turbogeneraator peab mehaaniliselt taluma plokitrafo kõrgepingepoolseid ühe-, kahe- ja kolmefaasilisi maaga ja maata lühiseid;
2) elektrijaamast väljuva 330 kV liini lühis kõrvaldatakse 0,1 sekundi jooksul. Erandjuhul võib kõrvaldamise aeg ulatuda kuni 0,37 sekundini. Kui lühised tekivad 220 kV ja 110 kV võrgus, kõrvaldatakse need 0,6 sekundi jooksul ja erandjuhul 1 sekundi jooksul. Elektrijaama seadmetel ei tohi selliste lühiste tõttu vigastusi tekkida.»;

49) paragrahvi 23 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 23 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kui liitumispunkt elektrivõrguga asub elektrijaama süsteemiga ühendava trafo alampingepoolel, peavad generaator ja selle abiseadmed elektrivõrgust välja lülitumata taluma järgmisi elektrivõrgu lühistest põhjustatud pingemuutusi:
1) pinge järsk alanemine liitumispunktis 25%-ni nimipingest kestusega kuni 0,37 sekundit;
2) pinge alanemisele järgnev lineaarne pinge tõus 95%-ni nimipingest 0,5 sekundi jooksul;
3) generaatori pinge püsiv hoidmine tasemel, mis on vähemalt 95% generaatori nimipingest. Sel juhul võib võimsus väheneda 10% nimivõimsusest»;

51) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

« (61) Kui liitumispunkt elektrivõrguga asub elektrijaama süsteemiga ühendava trafo ülempingepoolel, peavad generaator ja selle abiseadmed elektrivõrgust välja lülitumata taluma järgmisi elektrivõrgu lühistest põhjustatud pingemuutusi:
1) pinge järsk alanemine liitumispunktis 0%-ni nimipingest kestusega kuni 0,37 sekundit;
2) pinge alanemisele järgnev lineaarne pinge tõus 25%-st 90%-ni nimipingest 0,5 sekundi jooksul;
3) liitumispunkti pinge püsiv hoidmine tasemel, mis on vähemalt 90% liitumispunkti elektrivõrgu nimipingest. Sel juhul võib võimsus väheneda 10% nimivõimsusest.

(62) Pingekaitset kavandades võib lähtuda mitmest kriteeriumist, kui elektrijaam peab taluma generaatoris või võrgus ilmnevaid teist tüüpi häireid.»;

52) paragrahvi 23 lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «Generaatori» sõnadega «või elektrijaama»;

53) paragrahvi 23 lõiked 8–10 sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Generaatorile paigaldatakse ergutussüsteem ja nähakse ette võimsustegur, mis võimaldab nimiaktiivvõimsusel ja 70% nimipingest moodustaval pingel 10 sekundi jooksul väljastada reaktiivvõimsust, mis on võrdne nimiaktiivvõimsusega. Seda nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele.

(9) Generaatori plokitrafo või elektrijaama süsteemiga ühendava trafo ja elektrijaama omatarbetrafo ülekandesuhe ning selle reguleeritavus ja pinge piirkond ning generaatori ergutussüsteem projekteeritakse ja reguleeritakse põhimõttel, et generaator oleks võimeline:
1) võrgu tavapingel pidevalt genereerima reaktiivvõimsust, mis generaatori pinge tasemel on määratud generaatori või elektrijaama võimsuskõveraga;
2) süsteemi tavapingel pidevalt tarbima reaktiivvõimsust, mis generaatori pinge tasemel on määratud generaatori võimsuskõveraga või tuulepargi seadmetele lubatavate vooludega.

(10) Eeldusel, et stabiilsus on säilitatud, peab generaator olema võimeline pidevalt tarbima reaktiivvõimsust, mis on määratud generaatori võimsuskõveraga ja liitumistingimustes sätestatud seadmete suurima lubatava kestevpingega.»;

54) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Elektrijaam peab § 22 lõigetes 4 ja 5 ning § 23 lõigetes 1–3 kirjeldatud olukordades ohutult üle minema omatarbetoitmisele. Sel juhul toidab generaator ainult elektrijaama abiseadmeid ja elektrijaam peab talitlema vähemalt üks tund. Käesolevas lõikes esitatud nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongeneraatoritele.»;

55) paragrahv 25 sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Tootmisseadmete nõuetekohasuse kontrollimine

(1) Elektrijaama tootmisseadmete vastavust käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele kontrollib tootja korrapäraselt alates tootmisseadme kasutusele võtmisest kuni kasutusaja lõpuni. Kontrollimise sageduse määrab tootja, lähtudes süsteemi tehnoseisundist, ja teavitab sellest süsteemihaldurit.

(2) Tootmisseadme kasutusele võtmiseks korraldatakse elektrivõrguga seotud katsetusi ja tootmisseadmega seotud katsetusi. Elektrivõrguga seotud katsetused lepitakse kokku süsteemihalduriga. Kokkuleppel süsteemihalduriga võib katsetusi osaliselt asendada imitatsiooniga arvutusmudelil.

(3) Elektrivõrguga seotud katsetuste ja mõõtmiste eesmärk on:
1) kontrollida generaatori talitlust lühisest põhjustatud mööduva pingelohu korral §-s 23 nimetatud olukordades;
2) määrata omatarbetoitmisele ülemineku asjaolud. Seda nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongeneraatoritele;
3) teha kindlaks, kuidas talitleb võrk ühe tunni jooksul omatarbel;
4) kontrollida tootmisseadme reguleerimisvõime vastavust reguleerimise karakteristikutele.

(4) Tootmisseadmega seotud katsetuste ja mõõtmiste eesmärk on:
1) selgitada võimsuskõver PQ-diagrammil;
2) kontrollida generaatori pinge hüppelist muutumist;
3) kontrollida võnkesummuti seisundit;
4) teha kindlaks ülekoormatavuse asjaolud.

(5) Püsiseisundi dünaamilised karakteristikud määratakse mõõtmise teel. Selleks muudetakse võrgust lahti ühendatud, tühijooksul töötava generaatori pingeregulaatori sätet nii, et generaatori lattidel muutuks pinge 10% võrra.

(6) Pinget tõstetakse ja alandatakse hüppeliselt, tekitades generaatori väljundpinge muutuse 95%-lt 105%-le ja 105%-lt 95%-le nimipingest. Mõlemal juhul peab generaatori väljundpinge muutumine olema kooskõlas järgmiste nõuetega:
1) generaatori väljundpinge ei tohi olla võnkuv;
2) kui pinge tõstetakse eelnimetatud muutmisulatuses 90%-ni, on pinge tõusu aeg staatilise erguti korral 0,2–0,3 sekundit ja harjadeta erguti korral 0,2–0,5 sekundit;
3) ülevõnke ülempiir peab olema alla 15% muutmisulatusest.

(7) Kui pinge alandatakse muutmisulatuses 90%-st kuni 0%-ni, peab pinge alandamise aeg harjadeta erguti korral olema 0,2–0,8 sekundit.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 esitatud nõudeid ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongeneraatoritele.»;

56) paragrahv 26 sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Võimsuse reguleerimise karakteristikud

(1) Koormuse reguleerimises osalevate elektrijaamade tootmisseadmete käivitamise aega määrates tuleb arvestada, et käivitusaeg seadme seisakust kuni täiskoormuseni oleks võimalikult lühike. Seadme seisakust alates on käivitusajad järgmised:
1) soojuselektrijaama tootmisseadmel külmast olekust – kuni 8 tundi;
2) gaasiturbiinseadmetel maksimaalselt – kuni 10 minutit;
3) elektrituulikutel ja tuuleparkidel – kuni 15 minutit käivitamist võimaldavate tuuletingimuste korral.

(2) Püsivalt väljastatav vähim võimsus peab olema võimalikult väike. Elektrijaama ploki vähima väljastatava võimsuse andmed on järgmised:
1) tahkekütusejaam – 40% nimivõimsusest;
2) hüdrojaamad ja gaasiturbiinid – 10% nimivõimsusest;
3) elektrituulikud ja tuulepargid – alla 10% nimivõimsusest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed sobivad, võib neid kasutada teist tüüpi seadmete vähima väljastatava võimsuse määramiseks.

(4) Tavaolukorras reguleeritakse võimsust kokkuleppe ja süsteemihalduri koostatud tegevuskava kohaselt järgmiselt:
1) ettenähtud väljastatava võimsuse suurus antakse ette käsitsi eelsättega, mida korrigeeritakse seadme sagedustundliku regulaatoriga või turbiini regulaatoritega. Väljastatav võimsus peab olema kooskõlas käesoleva määruse § 27 nõuetega;
2) kui elektrijaama kasutatakse sageduse reguleerimiseks, peab see olema täpsemalt määratud eraldi lepingus.»;

57) määrust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

« § 261. Tootmisseadme aktiivvõimsuse primaar- ja sekundaarreguleerimine

(1) Tava- ja häireoludes muudetakse generaatorist väljastatavat võimsust ettenähtud mahus ja kindlaksmääratud piirides kas käsitsi või automaatreguleerimissüsteemi abil.

(2) Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetus peab olema seatav vahemikus ± 0–500 mHz, diskreetsusega ± 10 mHz.

(3) Primaarreguleerimises osaleva turbiini tundetuse piir ei või ületada ± 10 mHz, primaarreguleerimises mitteosalemise korral ei või tundetuse piir ületada ± 100 mHz. Primaarreguleerimist peab olema võimalik sisse ja välja lülitada nii põhivõrgust kui ka elektrijaamas kohapeal.

(4) Seadme käitamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) tava- ja häireoludes muudetakse generaatorist väljastatavat võimsust ettenähtud mahus ja kindlaksmääratud piirides kas käsitsi või automaatreguleerimissüsteemi abil;
2) turbiini primaarregulaatori (sagedusregulaatori) säte on 50 Hz;
3) tundetuse piiri peab olema võimalik välja lülitada;
4) regulaatori statismi peab olema võimalik reguleerida 2–8% piires;
5) sageduse mõõtmise täpsus vähemalt ± 0,01 Hz.

(5) Tootmisseadme primaarreguleerimise ulatus (edaspidi primaarreserv) peab olema vähemalt ± 5% nimivõimsusest;

(6) Tootmisseade peab nõutud primaarreservi võimsuse saavutama 30 sekundi jooksul, kusjuures 50% sellest 10 sekundi jooksul, ja suutma nõutud primaarreservi võimsust hoida vähemalt 15 minuti kestel.

(7) Elektrijaam läheb tavaolukorrast üle häireolukorda, kui sageduse muutuse kiirus ületab 0,5 Hz sekundis või kui sagedus erineb ettenähtud sagedusest ± 0,5 Hz.

(8) Häireolukorras reguleeritakse võimsust järgmiselt:
1) häireolukorras peavad primaarreguleerimises osalema kõik üle 1 MW tootmisseadmed. Primaarreguleerimise funktsioon viiakse töösse automaatselt sagedusrelee või muu sagedustundliku seadme abil;
2) primaarreserv peab olema vähemalt ± 12,5% nimivõimsusest;
3) häireolukorras peab olema võimalik reguleerida tootmisseadet tavasagedusest madalama sagedusliku sättega.

(9) Sekundaarreguleerimise ulatus peab olema vähemalt ± 5% nimivõimsusest ja realiseeritav 2 minuti jooksul.»;

58) paragrahv 27 sõnastatakse järgmiselt:

« § 27. Võimsuse reguleerimisvõime süsteemi tavaolukorras

(1) Kondensatsioonijaama koormust reguleeritakse kiirusel, mis on koormuse muutmiseks ette nähtud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3. Teiste seadmete võimsuse reguleerimisel võib lähtuda lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

(2) Vedelkütuse- või gaaskütusejaama generaatorite aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 8% nimivõimsusest minutis. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 40–90% seadme nimivõimsusest. Kui seadmed seda võimaldavad, võib suurima lubatud võimsuse reguleerimise kiirusel muuta võimsust ka siis, kui see on alla 40% või üle 90% nimivõimsusest.

(3) Tahkekütusejaama seadmete aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 4% nimivõimsusest minutis. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 60–90% seadme nimivõimsusest. Teatavatel juhtudel võib muutmise protsent olla 20. Kui seadmed seda võimaldavad, võib suurima lubatud võimsuse reguleerimise kiirusel muuta võimsust ka siis, kui see on alla 60% või üle 90% nimivõimsusest.

(4) Elektrituuliku ja tuulepargi väljastatavat aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 8% nimivõimsusest minutis, kui tuuleolud seda võimaldavad. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 20–100% seadme nimivõimsusest.»;

59) paragrahvi 28 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tahkekütusel töötav soojusseade peab süsteemihäiringu korral võimaldama väljastatava võimsuse muutmist vähemalt 5% ulatuses nimivõimsusest vahemikus 50–90% seadme nimivõimsusest. Poole eespool nimetatud võimsusest peab saavutama 10 sekundi jooksul, kui seadmel ülekuumendi puudub, või 30 sekundi jooksul, kui on paigaldatud üks ülekuumendi. Kui seadmel on rohkem kui üks ülekuumendi, on lisaülekuumendist tingitud ajakonstandi tõttu lubatud viivitus.»;

60) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tootmisseadmete võimsuse reguleerimisvõime peab süsteemihäiringu korral vastama §-s 27 esitatud nõuetele.»;

61) määruse 5. peatükk sõnastatakse järgmiselt:

«5. peatükk
VÕRGUGA ÜHENDAMINE JA TARBIMIS- VÕI TOOTMISTINGIMUSTE MUUTMINE

§ 32. Liitumislepingu sõlmimine

(1) Võrguettevõtja väljastab elektripaigaldise ühendamiseks võrguga või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks liituja liitumistaotluse alusel liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab «Elektrituruseaduse» §-s 87 sätestatud tingimusi, eelkõige:
1) liitumis- ja mõõtepunkti asukohti;
2) liitumistasu või tingimuste muutmise tasu suurust ja selle tasu maksmise tingimusi;
3) võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tingimusi, sealhulgas tähtaega;
4) liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi;
5) muid tingimusi.

(2) Põhivõrguga saab liituda nimipingel 110 kV või 330 kV.

(3) Võrguga ühendamisega või tarbimis- või tootmistingimuste muutmisega seotud võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid määrab võrguettevõtja. Korterelamu võrguga ühendamisel või tarbimistingimuste muutmisel määrab võrguettevõtja tehnilised tingimused mõõteseadmete paigaldamise võimaldamiseks.

(4) Korterelamu korteri tarbimistingimuste muutmise kooskõlastab korterivaldaja elamu omaniku või valdajaga, kes vajaduse korral esitab võrguettevõtjale liitumistaotluse elamu tarbimistingimuste muutmiseks.

(5) Jaotusvõrguettevõtja väljastab liitumislepingu pakkumise liitumistaotluse saamisest alates 30 päeva jooksul ja põhivõrguettevõtja 90 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui jaotusvõrguettevõtja pakkumise tegemine on seotud põhivõrguettevõtja toiminguga, väljastab jaotusvõrguettevõtja liitumislepingu pakkumise 30 päeva jooksul vastava toimingu tegemisest.

(6) Jaotusvõrguettevõtja väljastatud liitumislepingu pakkumine kehtib 60 päeva selle tegemisest alates ja põhivõrguettevõtja väljastatud liitumislepingu pakkumine kehtib 12 kuud selle tegemisest alates, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(7) Liitumisleping loetakse sõlmituks, kui võrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte liitumislepingu pakkumisega nõustumuse ja liituja on esitanud võrguettevõtjale dokumendid, mis kinnitavad, et liitujal on õiguslik alus tema elektripaigaldise aluse kinnistu või ehitise, kus paikneb tema elektripaigaldis, kasutamiseks.

(8) Liitumislepingu ja võrgulepingu võib sõlmida samaaegselt.

§ 33. Liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu

(1) Võrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetavat tingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu võib põhineda keskmistel kuludel. Võrguettevõtja võib liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamiseks kasutada kindlaid kulukomponente arvestavaid valemeid.

(2) Võrguettevõtja võetud summaarne liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ei või aasta lõikes olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks tehtud kulutused.

(3) Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud, sealhulgas uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kulud.

§ 34. Liitumispunkti asukoht ja kirjeldus

(1) Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu madalpingevõrguga (kuni 1000 V) liitumise korral liitumispunkt:
1) liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis;
2) kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes;
3) hoone liitumiskilbis.

(2) Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu keskpingevõrguga (üle 1000 V) liitumise korral liitumispunkt alajaama jaotusseadmes või õhuliinimastil.

(3) Kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt:
1) õhuliinilt toitmise korral toite poolt esimestel isolaatoritel, mis asuvad hoonel või torupüstikul. Sel juhul on püstik ja isolaatorid tarbija elektripaigaldise osa ja ühendusklemmid või -bandaažid kuuluvad võrguettevõtjale;
2) tarbija elektripaigaldisse kuuluva kaabli ja võrguettevõtja õhuliini ühenduse kohas. Sel juhul kuuluvad ühendusklemmid või -bandaažid võrguettevõtjale;
3) kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa;
4) kaablivõrgus korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel.

(4) Põhivõrguga liitumise korral asub liitumispunkt alajaama seadmes.

(5) Tarbija või turuosaline, kes «Elektrituruseaduse» § 22 lõike 11 kohaselt ei vaja võrguteenuse osutamiseks tegevusluba, võib põhivõrguga liituda ainult selle jaotusvõrguettevõtja nõusolekul, kelle teeninduspiirkonnas liituja elektripaigaldis asub.

§ 35. Võrguühenduse tagamine

(1) Võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid, eelkõige siis, kui liituja elektripaigaldis vastab «Elektriohutusseadusest» tulenevatele nõuetele.

(2) Kui liituja võtab elektripaigaldise esmakordselt kasutusele või kui elektripaigaldise tarbimistingimusi muudetakse, esitab liituja «Elektriohutusseaduses» ettenähtud elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise võrguettevõtjale, kelle võrguga elektripaigaldis ühendatakse. Kuni 63-amprise peakaitsmega elektripaigaldiste tarbimistingimuste muutmise puhul on teatise esitamine kohustuslik juhul, kui peakaitset suurendatakse rohkem kui kahe nimivoolu astme võrra.

§ 36. Pingesüsteemi muutmine

(1) Kui pingesüsteemi muutmise madalpingel (kuni 1000 V) algatab võrguettevõtja ja tarbija soovib kasutada võrguteenuseid uuel pingesüsteemil, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile. Kui tarbija ei soovi pingesüsteemi muuta, on tal õigus kasutada võrguteenuseid endisel pingesüsteemil.

(2) Kui pingesüsteemi muutmise kesk- ja kõrgepingel (üle 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile ning võrguettevõtja kannab sellega seotud põhjendatud kulud.

(3) Tarbija algatusel pingesüsteemi muutmine on tarbimis- või tootmistingimuste muutmine.»;

62) paragrahvid 37 ja 38 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Tootja tagab elektrijaamas toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmise energialiikide kaupa.»;

64) paragrahv 42 sõnastatakse järgmiselt:

« § 42. Mõõtmise erisused

(1) Kui võrguteenuste ja elektrienergia tarbimist mõõdetakse mujal kui liitumispunktis, määrab võrguettevõtja osutatud võrguteenuste mahu ja tarbitud elektrienergia koguse arvutuse järgi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutus põhineb mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel, mõõtepunkti ja liitumispunkti vahelise võrgu aktiivtakistusel ning mõõteseadme ja liitumispunkti vaheliste elektripaigaldiste tehnilistel parameetritel.

(3) Korterelamutes põhineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutus liitumispunktis ja mõõtepunktides mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel ja nende vahel.

(4) Mõõtmiskohustus on võrguettevõtjal, kelle ettevõte on elektrisüsteemis tehniliste parameetrite poolest kõrgemal tasemel. Võrdse taseme korral määrab mõõtmiskohustuse süsteemihaldur.

(5) Võrguettevõtja võib kasutusele võtta tariifijuhtimiskellasid, mis tõendatult vastavad standardi EVS-EN 62054-21 nõuetele. Tõendusmaterjaliks on:
1) tootja vastavusdeklaratsioon või
2) selleks pädeva akrediteeritud kalibreerimislabori, akrediteeritud inspekteerimis- või sertifitseerimisasutuse vastavusotsus.

(6) Võrguettevõtja peab kasutusel olevad tariifijuhtimiskellad pärast kellasisese toiteelemendi vahetust või kella remonti esitama kalibreerimisele akrediteeritud kalibreerimislaborisse. Kalibreerimistunnistus peab muu hulgas sisaldama otsust tariifijuhtimiskella vastavusest või mittevastavusest standardi EVS-EN 62054-21 täpsusnõudele.»;

65) määruse 7. peatükk sõnastatakse järgmiselt:

«7. peatükk
TAASTUVAST ENERGIAALLIKAST TOODETUD ELEKTRIENERGIA JA TÕHUSA KOOSTOOTMISE REŽIIMIL TOODETUD ELEKTRIENERGIA OSTU KOHUSTUSEST TULENEVATE KULUTUSTE HÜVITAMINE

§ 44. Ostukohustusest tulenevate kulutuste hüvitamine

(1) Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia ostu kohustusest tulenevad kulutused hüvitatakse põhivõrguettevõtja nimetatud müüja koostatud arve ja temale ostukohustuse alusel müüdud elektrienergia müügi arve alusel.

(2) Põhivõrguettevõtja hüvitab summa, mis väljendub ostukohustuse alusel ostetud elektrienergia müügihinna ja «Elektrituruseaduse» § 75 lõike 5 alusel põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale müüdud elektrienergia hindade kaalutud keskmise hinna vahena.

(3) Põhivõrguettevõtja nimetatud müüja esitab põhivõrguettevõtjale asjakohase arve arvestusperioodi lõppemisest alates 15 kalendripäeva jooksul.

(4) Põhivõrguettevõtja hüvitab arve alusel tema nimetatud müüjale ostukohustusest tulenevad kulutused arvel näidatud maksetähtajaks.

(5) Kui arvestusperioodi lõpliku bilansiselgituse käigus selgub, et arve aluseks olnud andmed muutuvad, esitab põhivõrguettevõtja nimetatud müüja põhivõrguettevõtjale andmete muutumise teate saamisest alates seitsme päeva jooksul täiendava arve või toimub asjaomase summa tasaarveldamine põhivõrguettevõtja nimetatud müüja esitatavas järgmises arves.

(6) Ostukohustuse lepingu minimaalne katkematu periood on avatud tarne puhul 12 kalendrikuud ja määratud tarne puhul 1 kalendrikuu.

§ 45. Ostukohustusest tuleneva määratud tarne hind

Põhivõrguettevõtja nimetatud müüja ostab määratud tarne ulatuses «Elektrituruseaduse» § 59 lõikes 1 nimetatud tootjalt tegelikult toodetud elektrienergiat samas paragrahvis sätestatud hinnaga. Kui tootja tootis määratud tarnest vähem elektrienergiat, ostab põhivõrguettevõtja nimetatud müüja määratud tarne ja tegelikult toodetud elektrienergia koguse vahe selle kauplemisperioodi bilansienergia ostuhinnaga.»;

66) paragrahvi 46 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna «Tarnija» sõnadega «Avatud tarnija»;

67) paragrahvi 46 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna «elektribilansi» sõnaga «bilansi.»

68) paragrahvi 46 lõikes 4 asendatakse sõna «loetelu» sõnaga «nimekirja»;

69) paragrahvi 47 punktis 1 asendatakse sõna «tavatelefon» sõnaga «telefon»;

70) paragrahvi 48 lõikes 1 asendatakse sõna «aruandlusteavet» sõnaga «teavet»;

71) paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse sõna «elektribilansi» sõnaga «bilansi»;

72) paragrahvi 48 lõikes 4 asendatakse sõna «tarbijate» sõnaga «turuosaliste»;

73) paragrahvi 49 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad «Aruandlusteabe edastamine toimub» sõnadega «Teave edastatakse»;

74) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 3) koondandmed määratud tarnete kohta, mis mõjutavad bilansihalduri bilanssi. Bilansihaldur teeb määratud tarned 0,1 MWh täpsusega süsteemihaldurile teatavaks iga kauplemisperioodi kohta.»;

75) paragrahvi 50 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna «toodangu» sõnadega «toodetud elektrienergia»;

76) paragrahvi 50 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõnad «lõikes 1» sõnadega «lõikes 6»;

77) paragrahvi 51 lõikes 6 asendatakse sõna «energia» sõnaga «elektrienergia»;

78) paragrahvi 52 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «Riikliku elektribilansi» sõnadega «Süsteemi bilansi»;

79) paragrahvi 63 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Enne 1. juulit 2003. a tööd alustanud või renoveeritud elektrijaamadele kohaldatakse käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud nõudeid alates 1. jaanuarist 2010. a. Elektrijaama renoveerimine on elektrijaama ümberehitamine, mille tulemusel elektrijaama talitlus oluliselt muutub. Tulemust hindab süsteemihaldur.»;

80) määruse lisad 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

«Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 «Võrgueeskiri»
lisa 1
(Vabariigi Valitsuse 10. mai 2007. a määruse nr 142 sõnastuses)

SÜSTEEMI TÖÖKINDLUSE KRITEERIUMID

Süsteemi talitlemine pärast häire ilmnemist

Häirete rühmitamine:

Süsteemi talitlus häire tekkimise ajal

  ST-0 ST-1 ST-2 ST-3

N-1 – levinuimad häired

Süsteemi tavaseisund. Süsteemi tavatu seisund. Süsteemi tavatu seisund. Süsteemi tavatu seisund.

N-2 ja N-X – harva esinevad häired

Süsteemi kõik tähtsaimad elemendid talitlevad. Elektrisüsteemi mõne elemendi plaanitud hooldus. Elektrisüsteemi talitlus on häiritud, sest elektrisüsteemi toimimist mõjutav element on rikke tõttu välja lülitunud. Rikke tõttu on välja lülitunud rohkem kui üks elektrisüsteemi toimimist mõjutav element.
N-1 Ühe elemendi väljalülitumine (N-1) A A B

C

N-2 Kahe elemendi väljalülitumine (N-2) B

C

C

N-X Enam kui kahe elemendi väljalülitumine C

Häirete tagajärjed:

A Süsteem on stabiilne ning ilmnevad kohalikud toitekatkestused või tekib piirkonna osaline toitekatkestus.
B Tekivad piirkondlikud katkestused.
C Süsteem võib muutuda ebastabiilseks ja võib laguneda osadeks, mis põhjustab mitme piirkonna täieliku elektrikatkestuse.
Kohalik toitekatkestus Toitekatkestus on kuni 110 kV pingega ülekandevõrgu alajaamas või alajaamade grupis piiratud alal avariikoha läheduses.
Piirkondlik toitekatkestus Elektrienergia ülekanne on häiritud suuremal alal, näiteks Eesti põhja-, lõuna-, lääne- või idaosas.

Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 «Võrgueeskiri»
lisa 2
(Vabariigi Valitsuse 10. mai 2007. a määruse nr 142 sõnastuses)

GENERAATORITE TEHNILISED ANDMED

1. Generaatori ja elektrijaama andmed (kõik jaama tüübid)

Generaatorite arv ___________________________

  Ühik Generaator
1
Generaator
2
Generaator
3
Jaama tüüp (koostootmine, kondensatsioonijaam, elektrituulik jne)        
Generaatori tüüp (sünkroon, asünkroon, konvertermuunduriga jne)        
Sama tüüpi generaatorite arv        
Generaatori nimivõimsus        
Suurim võrku antav võimsus MW      
Vähim võrku antav võimsus MW      
Generaatori nimivõimsus Pn MW      
Generaatori niminäivvõimsus Sn MVA      
Suurim muutuvvõimsus MW      
Keskmine võimsuse muutumise kiirus MW/min      
Võimsustegur cosφ        
Generaatori nimipinge kV      
Kiirus n P/min      
Nimisagedus fn Hz      
Primaarreguleerimine        
Sekundaarreguleerimine        

1) Soojuselektrijaama puhul lisada plokkskeem jaama peamistest komponentidest, näidates ära generaatorid, katlad, turbiinid, soojusvahetid, auru vaheltvõtud jne.
2) Hüdroelektrijaamade puhul lisada plokkskeem jaama peamistest komponentidest.
3) Kirjeldada prognoositavat talitlust.

2. Elektrituulikud

  Tüüp 1 Tüüp 2 Tüüp 3
Kas turbiinid on konstantse või muudetava kiirusega      

1) Lisada tootjapoolne detailne kirjeldus elektrilistest karakteristikutest ja värelustugevusest.
2) Esitada detailne kirjeldus generaatori talitlusest, nt kestev, sesoonne jne. Märkida, milline on oodatav toodang (MWh) igal kuul.
3) Näidata vastavalt tuule mõõtmise tulemustele, kuidas võimsus muutub ööpäeva jooksul suurima toodanguga kuul.

3. Asünkroongeneraatorid

Käivitusvoolu amplituud kA  
Käivitusvoolu kestus ms  
Võimsustegur käivituse ajal
   
Reaktiivvõimsuse tarbimine tühijooksul kvar  
Reaktiivvõimsuse tarbimine suurimal koormusel kvar  

1) Lisada kirjeldus generaatori käivitamise kohta (turbiini juhtimisega, eraldi käivitusmootoriga, generaatori lülitamisega mootoritalitlusse).
2) Reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks vajalike seadmete ja vahendite loetelu.

4. Generaatorite andmed rikete analüüsimiseks (kõik jaama tüübid)

  Ühik Generaator
1
Generaator
2
Generaator
3
Staatori takistus ra        
Aperioodiline ajakonstant Tg s      
Staatori puistetakistus Xas      
Ergutusmähise takistus (pikitelje) rfd      
Ergutusmähise reaktants (pikitelje) xfd      
Sumbutusmähise takistus (pikitelje) rDd      
Sumbutusmähise reaktants (pikitelje) xDd      
Magneetimise reaktants (pikitelje) xhd      
Ergutusmähise takistus (põikitelje) rfq      
Ergutusmähise reaktants (põikitelje) xfq      
Sumbutusmähise takistus (põikitelje) rDq      
Sumbutusmähise reaktants (põikitelje) xDq      
Magneetimise reaktants (põikitelje) xhq      

5. Generaatorite andmed dünaamika modelleerimiseks (kõik jaama tüübid)

  Ühik Generaator
1
Generaator
2
Generaator
3
Generaatori pikitelje ülimööduv, küllastamata/küllastunud reaktants xd''/xd''s      
Generaatori põikitelje ülimööduv, küllastamata/küllastunud reaktants xq''/xq''s      
Generaatori pikitelje mööduv, küllastamata/küllastunud reaktants xd'/xd's      
Generaatori põikitelje mööduv, küllastamata/küllastunud reaktants xq'/xq's      
Generaatori pikitelje sünkroonreaktants xd      
Generaatori põikitelje sünkroonreaktants xq      
Lühise pikitelje ülimööduv ajakonstant Td'' s      
Lühise pikitelje mööduv ajakonstant Td' s      
Lühise põikitelje ülimööduv ajakonstant Tq'' s      
Lühise põikitelje mööduv ajakonstant Tq' s      
Turbiini ja generaatori inertskonstant
(ajakonstant) TA
s      
Turbiini ja generaatori inertsmoment J kgm2      
Turbiini ja generaatori väändemoment T Nm      
Ergutuspinge nimikoormusel Ue nim V      
Ergutusvool tühijooksul I0 A      
Ergutusvool        
Ergutusvool        
Võimsusdiagramm (P-Q)        
Tühijooksu karakteristik – generaatori pinge/ergutusvool        
Ergutuse automaatregulaator (EAR):        
Ergutussüsteemi tüüp        
Ergutusregulaatori tüüp ja valmistaja        
EAR võimendustegur pinge järgi Ku        
EAR võimendustegur pinge tuletise järgi K'u        
EAR võimendustegur sageduse järgi Kf        
EAR võimendustegur sageduse tuletise järgi K'f        
EAR võimendustegur rootorivoolu tuletise järgi K'if        
Ergutaja:        
Tüüp        
Ergutusforsseeringu kordsus voolu järgi Kfi        
Ergutusforsseeringu kordsus pinge järgi Kfu        
Ergutusforsseeringu kestus Tf s      

6. Plokitrafo andmed

Trafode arv võrguga liitumispunktis ___________________

  Ühik Generaator
1
Generaator
2
Generaator
3
Plokitrafo nimivõimsus MVA      
Plokitrafo ülekandesuhe ÜP/AP        
Plokitrafo lühistakistus %      

7. Elektrijaama andmed

  Ühik  
Suurim tarbimisvõimus käivitamisel MVA  
Jaama suurim omatarve MW  

Lisada kirjeldus, kuidas on teostatud omatarbe ühendus.»;

81) määrust täiendatakse lisaga 3 järgmises sõnastuses:

«Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 «Võrgueeskiri»
lisa 3
(Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. mai 2007. a määrusega nr 142)

ANDMED TOOTMISSEADMETE KOHTA

Andmed jaama agregaatide kohta*

Jaanuar Jaanuar Jaanuar Jaanuar Jaanuar Jaanuar Jaanuar Jaanuar Jaanuar Jaanuar Jaanuar
2007
tegelik
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Installeeritud võimsus                      
sellest konserveeritud**                      
Kasutatav võimsus*** (netovõimsus)                      
avariis keskmiselt****                      
plaanilises remondis                      
rekonstrueerimisel                      
muud piirangud
(kütus, jahutus, CO2 jne)*****
                     
Võimalik tootmisvõimsus                      


Andmed jaama agregaatide kohta*

Juuli Juuli Juuli Juuli Juuli Juuli Juuli Juuli Juuli Juuli Juuli
2007
tegelik
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Installeeritud võimsus                      
sellest konserveeritud**                      
Kasutatav võimsus*** (netovõimsus)                      
avariis keskmiselt****                      
plaanilises remondis                      
rekonstrueerimisel                      
muud piirangud
(kütus, jahutus, CO2 jne)*****
                     
Võimalik tootmisvõimsus                      

* kõik võimsused esitada netoväärtustes (võrku antav)
** ei ole pikemaajaliselt kasutatav (käivitusaeg >168 h)
*** jaama väljastatav maksimaalne netovõimsus (käivitusaeg <168 h)
**** avariide hulka loetakse ka need defektid, mis takistavad reservis või konserveeritud seadme töösseviimist ning plaaniliste remontide pikenemised üle planeeritud aja
***** mitu megavatti seetõttu ei ole võimalik/ei tohi kasutada».

Peaminister Andrus ANSIP

Majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan PARTS

Riigisekretär Heiki LOOT

/otsingu_soovitused.json