Teksti suurus:

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.11.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 31.10.2017, 16

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 09.05.2007 nr 137
RT I 2007, 37, 250
jõustumine 25.05.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010
26.10.2017RT I, 31.10.2017, 910.11.2017

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitse tagamine:
  1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele;
  2) kaitsealustele liikidele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende toitumis- ja pesitsuspaikadele. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), järvekaur (Gavia arctica), metsis (Tetrao urogallus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola) ja nõmmelõoke (Lullula arborea);
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]
  3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
  4) kaitsealustele liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männipurelane (Stephanopachys linearis);
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]
  5) kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele. Need liigid on heletilder (Tringa nebularia), sõtkas (Bucephala clangula), sinikael-part (Anas platyrhynchos), mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), muda-lahnarohi (Isoetes echinospora), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) ja kivisisalik (Lacerta agilis).
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]

  (2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kemba, Koitjärve, Liiapeksi, Pala, Sigula, Suru, Tõreska ja Valgejõe külas ning Anija vallas Pillapalu külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]

  (3) Kaitsealal on lubatud kalapüük:
  1) ühe lihtkäsiõngega, välja arvatud Mähuste järvel;
  2) harrastuspüügivahenditega Soodla jõel, Jussi Suurjärvel ja Jussi Väinjärvel, välja arvatud nakkevõrkude, põhjaõngejadade, harpuunipüssi ja harpuuniga, millega on lubatud kala püüda vaid teadusotstarbel.

  (4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud kaitseala sihtkaitsevöönditesse kuuluval Soodla jõe ja Valgejõe vahelisel alal, kus on lubatud jalgrattaga sõitmine ja kaitseala valitseja nõusolekul sõidukiga sõitmine riigikaitse korraldamiseks ja maaomanikul sõidukiga sõitmine oma kinnistule jõudmiseks. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul riigikaitse korraldamiseks, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning metsa- ja põllumajandustöödel.
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]

  (6) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

§ 5.  Keelatud tegevus

  Kaitsealal ei või ilma kaitseala valitseja nõusolekuta:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
  3) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]
  4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  5) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]
  6) anda projekteerimistingimusi;
  7) anda ehitusluba;
  8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]
  9) jahiulukeid lisasööta.
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]

§ 6.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

  (3) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 7.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
  1) Kivijärve sihtkaitsevöönd;
  2) Jussi sihtkaitsevöönd;
  3) Ämmakääpa sihtkaitsevöönd;
  4) Tagavälja sihtkaitsevöönd.

§ 8.  Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk

  (1) Kivijärve ja Jussi sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

  (2) Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on kooslusetüüpide säilitamine, neile omase liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 9.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndites on lubatud:
  1) Tagavälja ja Jussi sihtkaitsevööndites jahipidamine kährikule, mingile ja ondatrale;
  2) Ämmakääpa ja Kivijärve sihtkaitsevööndites jahipidamine 1. augustist 31. märtsini, välja arvatud ajujaht ja linnujaht, mis on keelatud aastaringselt;
  3) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
  4) kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
  2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  3) veerežiimi taastamise tööd;
  4) Karussaare (14001:003:0145) ja Nahe (14001:003:0129) maaüksusi läbivate olemasolevate kraavide hoiutööd Jussi sihtkaitsevööndis ning Ämmakääpa ja Jussi sihtkaitsevööndite piiril asuva kraavi hooldustööd;
  5) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndites, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  6) puu- ja põõsarinde harvendamine ning põletamine poollooduslike nõmmekoosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks Tagavälja sihtkaitsevööndis.

§ 10.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste, sealhulgas ujuvehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või riigikaitse tarbeks.
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]

§ 11.  Vajalik tegevus

  Tagavälja sihtkaitsevööndis on poollooduslike nõmmekoosluste esinemisalal vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks puu- ja põõsarinde harvendamine ning põletamine.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on neli piiranguvööndit:
  1) Uurita piiranguvöönd;
  2) Suru piiranguvöönd;
  3) Koitjärve piiranguvöönd;
  4) Nahe piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) Suru ja Nahe piiranguvööndites jahipidamine kährikule, mingile ja ondatrale;
  2) Koitjärve piiranguvööndis jahipidamine 1. augustist 31. märtsini, välja arvatud ajujaht ja linnujaht, mis on keelatud aastaringselt;
  3) jahipidamine Uurita piiranguvööndis;
  4) turberaie Uurita piiranguvööndis, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
  5) Koitjärve, Nahe ja Suru piiranguvööndis lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes langi pindalaga kuni kaks hektarit ja turberaie langi pindalaga kuni viis hektarit, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]
  6) väetise kasutamine;
  7) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]

  (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
  1) Uurita, Koitjärve ja Nahe piiranguvööndites uute hoonete püstitamine olemasoleva hoonestusala õuemaal ja algse talu eluhoone kohtadel;
  2) Uurita, Koitjärve ja Nahe piiranguvööndites rajatiste, välja arvatud ujuvrajatiste püstitamine.

§ 15.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  3) maavarade kaevandamine, välja arvatud liiva, kruusa, savi võtmine oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
  4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal;
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]
  5) puhtpuistute kujundamine ning energiapuistute rajamine;
  6) metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel sinika, karusambla, naadi, sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, osja, tarna, lodu, kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüübis.

5. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 16.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]


1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
[RT I, 31.10.2017, 9 - jõust. 10.11.2017]

2 Kaitseala on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrusega nr 189 «Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala moodustamine». Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1997. a määruse nr 163 «Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» alusel nimetati see Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealaks. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunkti 43 kohaselt hõlmab kaitseala Põhja-Kõrvemaa linnuala ja punkti 2 alapunkti 316 kohaselt Põhja-Kõrvemaa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuse Aegviidu metskonna 2001. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

 

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaart

/otsingu_soovitused.json