Teksti suurus:

Võrgueeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.05.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.04.2010
Avaldamismärge:

Võrgueeskiri

Vastu võetud 26.06.2003 nr 184
RT I 2003, 49, 347
jõustumine 01.07.2003

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

10.05.2007 nr 142 (RT I 2007, 37, 255) 25.05.2007

Määrus kehtestatakse «Elektrituruseaduse» § 42 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrus reguleerib elektrisüsteemi varustuskindluse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja varustuskindlusest tulenevaid tehnilisi nõudeid, mida kohaldatakse elektripaigaldiste suhtes. Määrus näeb ette nõuded elektripaigaldiste ühendamiseks elektrivõrguga ning bilansivastutusega seotud turuosaliste õigused ja kohustused.

§ 2. Mõisted

(1) Avariitõrjeautomaatika käesoleva määruse tähenduses on süsteemi stabiilse talitluse tagamiseks ja süsteemi kustumise vältimiseks mõeldud automaatikaseadmed. Avariitõrjeautomaatikaks ei loeta automaatikaseadmeid, millega muudetakse süsteemihalduri ja turuosalise vahelise kokkuleppe alusel turuosalise tootmis- või tarbimisvõimsust ning lülitatakse vajaduse korral sisse või välja turuosalise elektriseadmeid.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(11) Elektrituulik käesoleva määruse tähenduses on tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Elektrisüsteemi töökindlus käesoleva määruse tähenduses on elektrisüsteemi võime tagada elektrijaamade ja elektrivõrkude koostöö elektrisüsteemi talitluses.

(3) Ergutussüsteemi lagipinge käesoleva määruse tähenduses on suurim alalispinge, mida ergutussüsteem võib anda kindlaksmääratud tingimustel oma väljundis.

(4) Generaator käesoleva määruse tähenduses on seade, mis muundab kineetilise energia elektrienergiaks.

(5) Generaatori võimsuslüliti käesoleva määruse tähenduses on generaatoripingel või generaator-trafoploki ülempingel talitlev võimsuslüliti.

(6) Kohalik koormus käesoleva määruse tähenduses on kuni 110 kV pingega võrgu alajaama või avariikoha läheduses piiratud alal paiknevate alajaamade grupi koormus.

(7) Liigtuulekaitse käesoleva määruse tähenduses on kaitse, mis liiga tugeva tuule korral seiskab elektrituuliku.

(8) Mõõtepunkt käesoleva määruse tähenduses on koht, kus mõõdetakse seda kohta läbivat elektrienergiat.

(9) Mõõtesüsteem käesoleva määruse tähenduses on mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia parameetrite hulga määramiseks.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(10) N-1 on käesoleva määruse tähenduses ühe elemendi avariiline väljalülitumine.

(11) N-1-1 on käesoleva määruse tähenduses ühe elemendi avariiline väljalülitumine, kui mõni süsteemi tööd oluliselt mõjutav element on hoolduses.

(12) N-2 on käesoleva määruse tähenduses kahe elemendi avariiline väljalülitumine.

(13) N-X on käesoleva määruse tähenduses enam kui kahe elemendi avariiline väljalülitumine.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(14) Nimiaktiivvõimsus käesoleva määruse tähenduses on elektrijaama generaatori elektriline nimiaktiivvõimsus või generaatorite elektrilise nimiaktiivvõimsuse summa.

(15) Piirkond käesoleva määruse tähenduses on Eesti põhja-, lõuna-, lääne- ja idaosa 220 kV või 330 kV pingega alajaamade toitepiirkond.

(16) Rike käesoleva määruse tähenduses on elektrisüsteemi seisund, mis võib põhjustada häireid elektrisüsteemis või sellega ühendatud elektripaigaldistes.

(17) Süsteemi kustumine käesoleva määruse tähenduses on süsteemis pinge kadumise tõttu tekkinud eriolukord.

(18) Tarbimistingimused käesoleva määruse tähenduses on pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või -punktide asukoht.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(181) Tootmistingimused käesoleva määruse tähenduses on pingesüsteem, tootmisvõimsus, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või -punktide asukoht.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(19) Tuulepark käesoleva määruse tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(20) Ühendsüsteem käesoleva määruse tähenduses on elektrisüsteem või elektrisüsteemide ühendus, millega Eesti süsteem töötab sünkroonsel sagedusel.

(21) Käesolevas määruses kasutatavaid ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 20 nimetamata energeetikamõisteid tõlgendatakse elektroenergeetikas levinud tavadest lähtudes.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

2. peatükk
SÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUS

1. jagu
Üldnõuded

§ 3. Nõuded varustuskindlusele

(1) Süsteemi ühtsus ja töövõime peavad häire korral säilima. Ühe piirkonna varustuskindluse säilitamisest tähtsam on säilitada süsteemi kui terviku varustuskindlus.

(2) Süsteemi talitlust ja arengut kavandades tuleb arvestada, et sagedamini esinevad häired N-1 ja N-1-1 ei põhjustaks pinge või sageduse või muude suuruste kõrvalekaldeid standarditest, ulatuslikke toitekatkestusi või süsteemi stabiilsuse kadumist.

(3) Põhivõrgu kaudu võib elektrienergiat importida ja eksportida ning transiidi korras edastada sellisel määral ja sellistel tingimustel, mis ei vähenda süsteemi töökindlust, ei tekita elektri sisetarbimisele lisapiiranguid ega halvenda kogu süsteemi tarbijate varustuskindlust ja energia kvaliteeti.

(4) Häire ajal ja häire tõttu tekkinud olukorras võivad süsteem ja selle osad talitleda tavalisest väiksema töö- ja varustuskindlusega, kui see on vajalik häire paigustamiseks või kõrvaldamiseks või tarbijate elektrivarustuse taastamiseks. Põhivõrku arendades ja käitades arvestab süsteemihaldur, et riketest tingitud toitekatkestused ei ületaks võrguteenuste kvaliteedinõuetega kehtestatud näitajaid.

§ 4. Töökindlusnäitajate kajastamine võrgulepingutes

(1) Tootja annab võrguettevõtjale oma tootmisseadmete kohta töökindluse garantii. Seda väljendatakse lepingus tootmisseadmete kavandatud seisakute ja eeldatavate seisakute arvuna ning seisakute kestusena.

(2) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja esitab tarbijaga ja tootjaga sõlmitud lepingus varustuskindluse nõuded ning teabe kavandatud katkestuste ja eeldatavate katkestuste kestuse kohta.

2. jagu
Süsteemi varustuskindluse kavandamine ja haldamine

§ 5. Süsteemi elektrivõimsuse bilansi kavandamine ja haldamine

(1) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Süsteemis olevate tootmisseadmete võimsus peab rahuldama süsteemi või selle osa tarbimise nõudluse pärast avariitõrjeautomaatika talitlemist ning tagama lühisvoolude vajaliku taseme.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tavatalitlusele, N-1 häiringute suhtes ja kavandatud elektrienergia saamata jäämise suhtes.

(4) Süsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras peab süsteemis olema piisav reserv.

(5) Süsteemihalduril on õigus hallata tootmisseadmete väljastatavat võimsust seadmete tehniliselt võimaliku reservi ulatuses juhul, kui see on vajalik süsteemi varustuskindluse tagamiseks ja riikidevaheliste lepingute täitmiseks.

 

§ 6. Süsteemi stabiilsuse planeerimine

(1) Süsteemi tavatalitlus peab olema staatiliselt ja dünaamiliselt stabiilne.

(2) Staatilise stabiilsuse tagamiseks peab generaatorite staatilise stabiilsuse varu tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. Generaatori stabiilsuse varutegur kP arvutatakse järgmise valemiga:

kus P0 on generaatorist väljastatav aktiivvõimsus,

Pmax on generaatoriga ühendatud elektrisüsteemi võimsuse nurkkarakteristiku amplituud.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(3) Võrguettevõtja tagab elektrivõrgu osade ühenduste staatilise stabiilsuse aktiivvõimsuse järgi. Ühenduse aktiivvõimsusest lähtudes arvutatakse varutegur järgmise valemiga:

kus Pmax on ühenduse staatilise stabiilsuse piirile vastav aktiivvõimsus,

P on ühendust läbiv aktiivvõimsus,

ΔP on ühenduses antud režiimil esinevate ebaregulaarsete aktiivvõimsuse võngete amplituudväärtus.

(4) Ühenduse aktiivvõimsuse järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%.

(5) Elektrivõrgu sõlmedes ja tarbija liitumispunktides peab võrguettevõtja tagama staatilise stabiilsuse pinge järgi. Pinge järgi arvutatakse varutegur valemiga:

kus Ukr on vaadeldava koormussõlme staatilise stabiilsuse piirile vastav pinge,

U on koormussõlme pinge.

(6) Pinge järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 15% ja avariijärgses talitluses vähemalt 10%.

 

§ 7. Varustuskindluse tagamise abinõude rakendamine

(1) Süsteemi elektriettevõtja rakendab varustuskindluse tagamise abinõusid süsteemihalduri korraldusel.

(2) Süsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks võib süsteemihaldur erakorralises olukorras lülitada tarbimise tehniliselt vajalikus mahus välja.

§ 8. Avariitõrjeautomaatika talitlemine süsteemi kustumise vältimiseks

(1) Kui ühendatud energiasüsteemis häire tagajärjel sagedus langeb, peavad talitlema sagedusautomaadid, et tagada süsteemis tootmise ja tarbimise tasakaal.

(2) Kui raske harvaesineva või muu häire tõttu langeb elektrisüsteemist välja üle ühe elemendi, võivad pingelaviini vältimiseks talitleda pinge järgi koormuse vähendamise automaadid, mis võivad ühes või mitmes piirkonnas välja lülitada kuni 80% tarbimist.

(3) Kui ühendsüsteem või süsteem paralleeltalitluses teiste elektrisüsteemidega kaldub kõrvale sageduse nimiväärtusest üle 1,0 Hz, võib avariitõrjeautomaat või süsteemihaldur süsteemi paralleeltalitlusest eraldada.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 9. Süsteemi taaspingestamine

(1) Pärast süsteemi kustumist taaspingestatakse see süsteemihalduri koostatud juhendi järgi.

(2) Võrgust väljalülitumise korral peavad tootmisseadmed olema võimelised talitlema omatarbekoormuse toitmiseks.

3. jagu
Süsteemihäired ja nende tagajärjed

§ 10. Ühe elemendi väljalülitumine (N-1)

(1) Ühe elemendi väljalülitumine on lubatud, kui see ei põhjusta kogu piirkonna tarbijate elektrivarustuse katkestust ega avariitõrjeautomaatika talitlemist.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Süsteemihaldur kõrvaldab süsteemihäire sellest teadasaamisest alates 30 minuti jooksul, kui see on tehniliselt võimalik.

(3) Süsteemi tavatalitluse ja hooldustalitluse korral ei ole kogu piirkonda hõlmav elektrikatkestus lubatud.

 

§ 11. Kahe elemendi väljalülitumine (N-2)

(1) Kahe elemendi väljalülitumine on lubatud, kui see ei põhjusta süsteemi täielikku kustumist.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Kahe elemendi väljalülitumise korral on lubatud ühe või mitme piirkonna või kuni 80% kogu süsteemi tarbimise väljalülitumine.

(3) Kahe elemendi väljalülitumise korral on tava- ja hooldustalitlusel kohaliku elektrivarustuse katkestus lubatud.

(4) Süsteemi tavatalitluse korral võib piirkonnas katkestada kuni 80% tarbijate elektrivarustuse, kui seal toimib avariitõrjeautomaatika.

(5) Plaanilise hoolduse korral võib katkestada kogu piirkonna elektrivarustuse.

(6) Tavatalitluse ja plaanilise hoolduse korral ei või mitme piirkonna elektrivarustust samal ajal katkestada. Neil juhtudel on lubatud avariiautomaatika toimimine.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 12. Enam kui kahe elemendi väljalülitumine (N-X)

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(1) Enam kui kahe elemendi häire tagajärjel võib kogu süsteem kaotada stabiilsuse ja jaguneda iseseisvateks osadeks ning tekitada seeläbi mõne piirkonna täieliku elektrikatkestuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud häirete kõrvaldamiseks töötab süsteemihaldur välja üksikasjaliku plaani, milles nähakse ette süsteemi terviklikkuse ja varustuskindluse taastamine. Süsteemihaldur paigaldab avariitõrjeautomaatika seadmed, et vältida häirete tagajärjel kogu süsteemi kustumist.

§ 13. Süsteemi töökindluse kriteeriumid

Süsteemi töökindluse kriteeriumid on esitatud lisas 1.

 

4. jagu

Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 131. Süsteemi piisavus

(1) Süsteemi piisavus on elektrisüsteemi võime tagada elektri tarbimise ja tootmise vaheline tasakaal normaalolukorras, arvestades nii planeeritud katkestusi kui ka lubatud häiringuid süsteemi komponentidega.

(2) Süsteemi piisavuse varu arvutatakse järgmise valemiga:

 

kus:

Pvaru – süsteemi piisavuse varu;

Pinst – süsteemis installeeritud netovõimsus;

Pimp– võimsus, mida süsteemihalduri hinnangul on võimalik importida;

Pmittekasut – võimsus, mida ei ole võimalik vajaduse tekkimisel kasutada.

Selle võimsuse hulka kuuluvad:

1) juhusliku tootmistsükliga elektrijaamad, eelkõige elektrituulikud ja ainult soojuskoormuse järgi töötavad koostootmisjaamad;

2) keskkonnapiirangute tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed;

3) konserveeritud (käivitusaeg pikem kui 168 tundi) tootmisseadmed;

4) kütusepiirangute tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed või mittekasutatav netovõimsus;

Prekonstr– rekonstrueerimise või plaanilise remondi tõttu mittekasutatavad tootmisseadmed;

Pavarii – tootmisseadmed, mida ei ole võimalik planeerimatute katkestuste/remontide tõttu kasutada;

Psüsteemiteen – süsteemihalduri käsutuses olevad reservid (näiteks avariireserv);

Peksp –   siduvates (garanteeritud) eksportlepingutes sätestatud võimsus;

Ptipukoormus– elektrisüsteemi maksimaalse netotarbimise prognoos koos kadudega.

(3) Süsteemi piisavuse varu selgitamisel peab arvestama süsteemihalduri määratud läbilaskevõime piiranguid ekspordile ja impordile naaberelektrisüsteemidest ning nende sõltuvust Eesti elektrisüsteemi läbivast transiidist.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 132. Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru

(1) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur lähtudes nõudest, et süsteemi piisavuse varu ei tohi olla väiksem süsteemi päevasest maksimaalsest tarbimisest (tiputarbimine), millele on lisatud 10%-line varu elektrivarustuse tagamiseks ootamatute koormuse muutuste ning pikemaajaliste planeerimata tootmiskatkestuste korral.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele arvestab süsteemihaldur tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostamisel ka elektrijaamade ühikvõimsuste kättesaadavust, planeeritud ja võimalikke planeerimata katkestusi, põhivõrgu süsteemiteenuste jaoks vajalikke tootmisvarusid, tootjatega sõlmitud liitumislepinguid ning elektrienergia ekspordi- ja impordilepinguid.

(3) Kõigist kavandatavatest elektrienergia ekspordi- ja impordilepingutest tuleb eelnevalt teavitada süsteemihaldurit.

(4) Süsteemihaldur koostab maksimaalse ja minimaalse tarbimise prognoosi ning hindab baaskoormuse ja tipukoormuse võimalikku vahet. Maksimaalse tarbimise prognoosi koostamisel lähtutakse aastaajale iseloomulikest ilmastikutingimustest.

(5) Kõik elektritootjad esitavad süsteemihaldurile iga aasta 1. septembriks lisas 3 toodud andmed järgmise 10 aasta kohta elektrisüsteemi piisavuse varu hindamiseks.

(6) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu avaldab süsteemihaldur oma veebilehel iga aasta 1. novembriks järgmise 10 aasta jaanuarikuu (maksimaaltarbimine) ja juulikuu (minimaaltarbimine) kohta.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

3. peatükk
TOOTMISSEADMETELE KOHALDATAVAD TEHNILISED NÕUDED

1. jagu
Tootmisseadmete ühendamine süsteemiga

§ 14. Üldnõuded

(1) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama ühendamine süsteemiga kooskõlastatakse süsteemihalduriga. Süsteemihaldurile esitatakse lisas 2 toodud andmed.

(3) Elektrienergia kommertsmõõtmiseks paigaldatakse kaugloetav kahesuunaline aktiiv- ja reaktiivenergia arvesti.

(4) Asünkroongeneraatori talitlemiseks vajalik reaktiivvõimsus tasakaalustatakse kohapeal, lähtudes põhimõttest, et nii võrku antav kui ka võrgust võetav reaktiivvõimsus oleks minimaalne. Reaktiivvõimsuse lubatud kõikumine on +/–10% nimiaktiivvõimsusest.

(5) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(6) Elektrijaamas toodetava ja tarbitava elektrienergia mõõtmiseks reaalajas paigaldab tootja kahesuunalise aktiiv- ja reaktiivvõimsuse mõõtmisseadme koos koormusgraafiku salvestiga ning kauglugemisseadmega.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 15. Kuni 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama tootmisseadmete suhtes kohaldatavad nõuded

(1) Võrguga ühendatava elektrijaama elektriosa projekt kooskõlastatakse võrguettevõtjaga.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Elektrijaama generaatoritele paigaldatakse järgmine releekaitse:
1) ülekoormuskaitse;
2) liigvoolukaitse;
3) ülepinge- ja alapingekaitse;
4) sageduskaitse (nõutav nimiaktiivvõimsusel üle 200 kW);
5) pingeasümmeetriakaitse;
6) mootortalitlus- ja pöörlemiskiiruskaitse (nõutav nimiaktiivvõimsusel üle 200 kW).

(3) Releekaitse sätted kooskõlastatakse võrguettevõtjaga, kelle võrku elektrijaam ühendatakse.

(4) Generaator lülitatakse võrku sünkroniseerimisseadmega, mis välistab tõuke. Generaatori võib võrku lülitada tõukega, kui voolukordsus ei ületa suurusi, mis arvutatakse järgmiste valemitega:
1) turbogeneraatori puhul     

2) hüdrogeneraatori puhul    

3) punktides 1 ja 2 toodud valemites on suuruste tähistel järgmine tähendus:

IES

Ebasünkroonse sisselülitamisvoolu perioodilise komponendi suurim väärtus, mis arvutatakse valemiga:

IN

Generaatori nimivool

Xd"

Generaatori pikitelje ülimööduv reaktants

XSUM

Elektrisüsteemi summaarne reaktants liitumispunktis, määrab võrguettevõtja

UN

Nimifaasipinge

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(5) Kui pinge elektrivõrgust kaob ja elektrijaam lülitub võrgust välja, võib elektrijaama generaatorid tagasi lülitada võrgupinge taastumisest arvates 5 minuti pärast. Generaator võib võrku lülituda automaatselt, kui automaatika tagab tõuketa lülitamise.

(6) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(7) Kui elektrijaama nimiaktiivvõimsus on üle 200 kW, edastab tootja võrguettevõtja teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse reaalajas elektrijaamas toodetava (bruto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab tootja oma tootmisseadmetele liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(8) Kui elektrijaama nimiaktiivvõimsus on üle 200 kW, edastab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse reaalajas võrku antava (neto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab võrguettevõtja liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 16. Nõuded 1 kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamale

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(1) Elektrijaama ühendamiseks võrguga esitatakse liituva elektrijaama elektriosa projekt kooskõlastamiseks võrguettevõtjale. Kui elektrijaam ühendatakse jaotusvõrguga, kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja projekti süsteemihalduriga.

(2) Elektrijaama generaatorid tuleb varustada järgmise releekaitsega:
1) ülekoormuskaitse;
2) liigvoolukaitse;
3) ülepinge- ja alapingekaitse;
4) sageduskaitse;
5) pingeasümmeetriakaitse;
6) mootortalitlus- ja pöörlemiskiiruskaitse.

(3) Sünkroongeneraatoritega elektrijaama paigaldatakse sageduse languse eraldusautomaatika, mis võimaldab tagada elektrijaama iseseisva töö.

(4) Liitumispunktist võrgu poole paigaldab võrguettevõtja reservkaitse ja reserv-eraldusautomaatseadme.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(5) Releekaitse ja automaatika sätted kooskõlastatakse võrguettevõtjaga, kelle võrguga elektrijaam ühendatakse. Liituja esitab võrguettevõtjale releekaitse ja automaatika sätted enne elektrijaama võrguga ühendamist.

(6) Sünkroongeneraatorile paigaldatakse ergutuse automaatregulaator ja ergutuse forsseerimisseade.

(7) Generaator lülitatakse võrku sünkroniseerimisseadmega, mis välistab tõuke. Generaatori võib lülitada võrku tõukega, kui voolukordsus ei ületa suurusi, mis on arvutatud järgmiste valemitega:
1) turbogeneraatori puhul     

2) hüdrogeneraatori puhul    

3) punktides 1 ja 2 toodud valemites on suuruste tähistel järgmine tähendus:

IES

Ebasünkroonse sisselülitamisvoolu perioodilise komponendi suurim väärtus, mis arvutatakse valemiga:

IN

Generaatori nimivool

Xd"

Generaatori pikitelje ülimööduv reaktants

XSUM

Elektrisüsteemi summaarne reaktants liitumispunktis, määrab võrguettevõtja

UN

Nimifaasipinge

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(8) Asünkroongeneraatorile paigaldatakse sujuvkäivitusseade, kui liitumispakkumises ei ole ette nähtud teisiti.

(9) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(10) Tootja edastab võrguettevõtja teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse ja süsteemihaldurile reaalajas elektrijaamas toodetava (bruto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab tootja oma tootmisseadmetele liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(11) Võrguettevõtja edastab oma teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse ja süsteemihaldurile reaalajas võrku antava (neto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab võrguettevõtja liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(12) Võrguettevõtja edastab süsteemihaldurile iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu kommertsmõõtmisandmed võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvate elektrijaamade toodangu kohta. Selleks peab elektrijaama paigaldama liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(13) Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetuse piir ei tohi ületada ± 0,1 Hz.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 17. Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama suhtes kohaldatavad nõuded

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(1) Üldjuhul ühendatakse elektrijaam põhivõrguga. Liituja esitab elektrijaama elektriosa projekti kooskõlastamiseks võrguettevõtjale. Kui elektrijaam ühendatakse jaotusvõrguga, peab jaotusvõrguettevõtja kooskõlastama liitumispakkumise ja elektrijaama elektriosa projekti süsteemihalduriga.

(2) Elektrijaama generaatoritele paigaldatakse järgmine releekaitse:
1) välislühisekaitse;
2) siselühisekaitse;
3) rootori maalühise ja staatori maalühise kaitse;
4) faasivoolu ebasümmeetria kaitse;
5) staatori või rootori ülekoormuse kaitse;

6) sageduse languse ja tõusu kaitse;

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]


7) asünkroontalitlusekaitse;
8) generaatori võimsuslüliti tõrke kaitse, kui lüliti on olemas.

(3) Elektrijaama generaatorile paigaldatakse sageduse languse eraldusautomaatseade, mis võimaldab generaatoril iseseisvalt töötada.

(4) Kui võrguga ühendatakse alla 30 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaam, paigaldatakse liitumispunktist elektrivõrgu poole reservkaitse ja reserv-eraldusautomaatseade.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(5) Liitumiskohast sõltuvalt kooskõlastatakse releekaitse ja automaatika sätted jaotusvõrguettevõtjaga või põhivõrguettevõtjaga. Liituja esitab võrguettevõtjale releekaitse ja automaatika sätted enne tootmisseadmete võrku ühendamist.

(6) Sünkroongeneraatorile paigaldatakse ergutuse automaatregulaator ja ergutuse forsseerimisseade.

(7) Generaator lülitatakse võrku sünkroniseerimisseadmega, mis välistab tõuke.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

1) turbogeneraatori puhul     

2) hüdrogeneraatori puhul    

3) punktides 1 ja 2 toodud valemites on suuruste tähistel järgmine tähendus:

IES

Ebasünkroonse sisselülitamisvoolu perioodilise komponendi suurim väärtus, mis arvutatakse valemiga:

IN

Generaatori nimivool

Xd"

Generaatori pikitelje ülimööduv reaktants

XSUM

Elektrisüsteemi summaarne reaktants liitumispunktis, mille määrab võrguettevõtja

UN

Nimifaasipinge

(8) Elektrijaamas toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmiseks paigaldatakse kahesuunaline aktiiv- ja reaktiivvõimsuse mõõtmisseade ning koormusgraafiku salvesti koos kauglugemisseadmega.

(9) Süsteemihaldurile tuleb reaalajas edastada võrku antava aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldatakse elektrijaama asjakohased seadmed liitumislepingu kohaselt.

(10) Süsteemihaldurile tuleb reaalajas edastada generaatorite võimsuslülitite asendite signaalid. Selleks paigaldatakse tootmisseadmetele asjakohased seadmed liitumislepingu kohaselt.

(101) Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetuse piir ei tohi ületada ± 0,01 Hz.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(102) Lisaks primaarreguleerimisele peavad elektrijaamad olema võimelised osalema sekundaarreguleerimisel.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(11) Elektrijaama tootmisseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded on esitatud käesoleva peatüki 2. jaos.

 

§ 18. Elektrituuliku ja tuulepargi suhtes kohaldatavad lisanõuded

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(1) Elektrituulikute ja tuuleparkide kohta kehtivad järgmised nõuded:
1) jaotusvõrguga ühendatava elektrituuliku liitumine kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga. Põhivõrguettevõtja teeb asjaomase otsuse taotluse saamisest alates 30 päeva jooksul;
2) tuulepargi elektriosa projekt kooskõlastatakse võrguettevõtjaga. Üldjuhul teeb võrguettevõtja asjaomase otsuse taotluse saamisest alates 30 päeva jooksul. Kui asjaolud nõuavad põhjalikumat uurimist, tehakse otsus taotluse saamisest alates 60 päeva jooksul;
3) üle 10 MW nimiaktiivvõimsusega tuulepargid ühendatakse põhivõrguga.

(2) Elektrituulikule paigaldatakse järgmine releekaitse:
1) ülekoormuskaitse;
2) liigvoolukaitse;
3) ülepinge- ja alapingekaitse;
4) sageduskaitse;
5) liigtuulekaitse.

(3) Pinge- või sageduskaitse toimimise järel võib lülitada elektrituuliku uuesti sisse, kui pinge või sagedus elektrivõrgus on vähemalt 10 minutiks jäänud lubatud piiresse.

(4) Üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrituuliku või tuulepargi puhul paigaldatakse liitumispunktist elektrivõrgu poole reservkaitse ja dubleeriv eraldusautomaatseade.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(5) Releekaitse ja automaatika sätted kooskõlastatakse võrguettevõtjaga, kelle võrku elektrituulik ühendatakse.

(6) Elektrituuliku automaatikaseadmed peavad tagama tuuliku väljalülitumise, kui elektrituulikut süsteemiga ühendav tupikliin releekaitsest välja lülitub, ja sisselülitumise liini sisselülitamise korral.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(7) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(8) Põhivõrguga ühendatavate elektrituulikute ning tuuleparkide võimsuse muutumise kiirus tuule kiiruse muutumise korral peab olema reguleeritav. Reguleerimise nõuded määratakse kindlaks liitumislepingus.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(9) Üle 200 kW nimiaktiivvõimsusega tuuliku või tuulepargi aktiivvõimsuse reguleerimise suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) elektrituuliku või tuulepargi aktiivvõimsus peab jääma põhivõrguettevõtja ettenähtud piiridesse; kõrvalekalle võib olla +/– 5%;
2) aktiivvõimsuse piiri reguleeritakse ühe kesksignaali abil. Piiri väärtuse võib edastada välissignaaliga, võrgu sagedust või võimsuslülitit kasutades või muul asjakohasel viisil;
3) reguleerimise algoritme ja sätteid muudetakse kaugjuhtimise teel;

4) aktiivvõimsust peab selle kiire piiramise korral olema võimalik vähendada nimiaktiivvõimsusest vähemalt 20%-ni vähem kui 2 sekundiga.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(10) Elektrituuliku või tuulepargi reaktiivvõimsuse reguleerimise suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) elektrituuliku talitlemiseks vajalik reaktiivvõimsus toodetakse kohapeal. Võrku antav või võrgust võetav reaktiivvõimsus peab olema minimaalne. Lubatud kõikumine on +/– 10% elektrituuliku nimiaktiivvõimsusest;
2) võrguhäire korral peab elektrivõrgu dispetšeril olema võimalik reguleerida üle 200 kW nimiaktiivvõimsusega elektrituuliku või tuulepargi väljastatavat reaktiivvõimsust kogu tehniliselt võimaliku reaktiivvõimsuse reservi ulatuses. Reaktiivvõimsuse automaatne reguleerimine võib olla vajalik, kui liitunud tuulepargi, elektrituuliku või tuuleparki võrguga ühendavate liinide sisse- või väljalülitamine põhjustab tarbijatele lubamatult suuri pinge kõikumisi;
3) reaktiivvõimsuse reguleerimine toimub pinge järgi elektrituuliku ülem- või alampinge poolel. Viimasel juhul kasutatakse voolukompensatsiooni;
4) väljastatavat reaktiivvõimsust reguleeritakse ühe kesksignaali abil;
5) reguleerimise sätteid ja algoritme muudetakse kaugjuhtimise teel.

(11) Elektrituuliku või tuulepargi toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmiseks paigaldatakse kahesuunaline aktiiv- ja reaktiivvõimsuse mõõtmise seade ning koormusgraafiku salvesti koos kauglugemisseadmega.

(12) Võrguettevõtja teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse tuleb reaalajas edastada võrku antava aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused, kui nimiaktiivvõimsus on üle 200 kW. Selleks paigaldatakse elektrituulikule või tuulepargile asjakohased seadmed liitumislepingu kohaselt.

(13) Elektrituulikule ja tuulepargile kohaldatakse järgmisi erinõudeid:

1) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]


2) kaugjuhtimissüsteem peab võimaldama tuuleparki põhivõrgust sisse ja välja lülitada ning reaalajas edastada sinnaasendi- ja rikkesignaale ning mõõtmistulemusi (aktiiv- ja reaktiivvõimsus, vool ja pinge);

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

3) põhivõrguga liitunud elektrituulikust või tuulepargist tuleb reaalajas edastada tuulekiiruse mõõtmise andmed ning tuulepargi või elektrituuliku seisundit ja tuulepargi väljalülitumise põhjust selgitavad andmed. Selleks paigaldatakse tuuleparki liitumislepinguga kindlaksmääratud seadmed;
4) põhivõrguga liituva elektrituuliku või tuulepargi elektriosa projekteerimise tehnilised ülesanded ja projektid kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga enne töö alustamist. Üldjuhul teeb põhivõrguettevõtja asjaomase otsuse dokumentide saamisest alates 30 päeva jooksul. Kui dokumentidega on vaja tutvuda põhjalikumalt, tehakse otsus dokumentide saamisest alates 60 päeva jooksul.

 

§ 19. Võrguettevõtja kohustused elektrijaama tootmisseadmete võrguga ühendamise korral

(1) Võrguettevõtja edastab süsteemihaldurile tema võrguga liitunud elektrijaamade kohta järgmised kaugmõõtmistulemused:
1) tema võrguga ühendatud 200 kW kuni 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade võrku antud aktiiv- ja reaktiivvõimsuste summa reaalajas;

2) üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama võrku antud aktiiv- ja reaktiivvõimsus reaalajas;

3) arvestite kauglugemise tunniandmed.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Jaotusvõrguettevõtja teeb süsteemihaldurile teatavaks tema võrguga liituvad tootmisseadmed ning esitab süsteemi modelleerimiseks vajalikud lisas 2 nimetatud tehnilised andmed.

 [RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

2. jagu
Tootmisseadmete suhtes kohaldatavad nõuded

§ 20. Üldnõuded

(1) Käesolevas jaos käsitletavad nõuded kehtivad üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade kohta. Nõudeid kohaldatakse ka üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tuuleparkide ja alla 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade suhtes, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Kui elektrijaam osaleb sageduse reguleerimisel või avariireservi hoidmisel, nähakse elektrijaama tootmisseadmete reguleerimistingimused, hoitavad reservid ja teenuse tasustamise tingimused ette asjakohases lepingus.

 [RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 21. Generaatori ja pingeregulaatori suhtes kohaldatavad nõuded

(1) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(3) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(4) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(5) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(6) Staatilise erguti korral peab lagipinge väärtus olema vähemalt kahekordne ja harjadeta erguti korral vähemalt 1,6-kordne generaatori ergutuspinge nimiväärtus. Lagipinget määrates arvestatakse ka muid pinge reguleerimise kohta kehtivaid nõudeid.

(7) Ergutussüsteem peab võimaldama lagipinge rakendamist 10 sekundit. Ergutussüsteemi kavandades arvestatakse, et lagipinge kohta kehtivaid nõudeid tuleb täita ka lähestikuste võrgulühiste kestel. Ergutussüsteem peab lisaks automaatjuhtimisele võimaldama ergutusvoolu reguleerida käsitsi.

(8) Generaatorile paigaldatakse võnkesummuti, mis eriti madala sagedusega (0,2–1,0 Hz) võnkumiste korral tõhustab generaatori ja elektrisüsteemi vaheliste võnkumiste summutamist ning mida on võimalik välja lülitada. Summuti väljundsignaali peab saama piirata ja piiramise sätted peavad olema reguleeritavad.

(9) Peale pingeregulaatori ja võnkesummuti kuuluvad reguleerimissüsteemi hulka ka kaitsvad piirajad ja reaktiivvoolu stabiliseerivad seadmed.

(10) Generaatori rootori- ja staatorivoolu piirajad on pöördvõrdelise ajakarakteristikuga, mis võimaldab generaatorit ülekoormata.

(11) Tavaolukorras on pinge reguleerimine automaatne. Väljastatavast reaktiivvõimsusest või võimsustegurist sõltuvalt võib kasutada erisuguseid reguleerimisviise. Reguleerimissüsteemi kasutamine kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga.

(12) Käesolevas paragrahvis esitatud nõudeid ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 22. Generaatori suhtes sageduse muutumise korral kohaldatavad nõuded

(1) Kui sagedus muutub vahemikus 49–51 Hz, kohaldatakse generaatori suhtes järgmisi nõudeid:
1) generaator peab lubatud maksimaalse aktiivvõimsusega kestvalt talitlema võrgupinge piirkonnas 90–105% tavapingest ja sageduse vahemikus 49–51 Hz;
2) sagedusel 50,3–51 Hz on lubatud talitlusaeg kuni 10 tundi aastas ja ühekordselt kuni 30 minutit;
3) kui talitlussagedus on üle 50,3 Hz, on lubatud vähene võimsuse langus, kui generaatori maksimaalne aktiivvõimsus taastatakse sageduse alanedes alla selle piiri. Languse suurusele annab hinnangu süsteemihaldur.

(2) Kui sagedus muutub vahemikus 49–47,5 Hz, peab häireolukorras olev generaator 30 minuti jooksul talitlema pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Väljastatav võimsus ei tohi väheneda, kui sagedus langeb 49 Hz-ni, ja võib väheneda 15%, kui sagedus langeb 47,5 Hz-ni. Võimsuse languse vähendamiseks on soovitatav rakendada lisaabinõusid.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(3) Kui sagedus muutub vahemikus 51–52 Hz, peab häireolukorras olev generaator talitlema võrgus 5 sekundi jooksul pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Väljastatav võimsus võib sel juhul langeda, kui stabiilne täisvõimsusel talitlus taastatakse sageduse alanedes alla 50,3 Hz.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(4) Kui sagedus muutub vahemikus 51–53 Hz, peab süsteemist eraldunud võrguossa jäänud generaator 3 minuti jooksul talitlema suure võimsuse langusega pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Languse suurusele annab hinnangu süsteemihaldur.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(5) Kui sagedus langeb alla 47,5 Hz, võib generaatori võrgust eraldada. Sel juhul peab generaator üle minema omatarbekoormusele. Generaator eraldatakse nii suure viitega, kui seadmed võimaldavad. Generaator peab olema suuteline töötama omatarbekoormusel vähemalt ühe tunni jooksul. Omatarbekoormusel töötamise nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongenraatoritele.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(6) Reguleerimissüsteemi kavandades tuleb arvestada, et seade ei tohi välja lülituda sageduse kiire muutumise tõttu lühistel või lülitamistel kõrgepingevõrgus.

(7) Kui sagedus on üle 55 Hz, peab elektrijaama süsteemist eraldama.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(8) Sagedusvahemikel, kus on nõutud tootmisseadme stabiilne talitlemine süsteemist eraldumata, peab olema tagatud kõigi primaar- ja sekundaarreguleerimise nõuete täitmine vastavalt §-le 26, kui käesolevas paragrahvis ei ole nimetatud teisiti.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 23. Generaatori suhtes pinge muutumise korral kohaldatavad nõuded

(1) Kui võrgupinge muutub ja moodustab tavapingest 90–105%, kohaldatakse generaatori suhtes järgmisi nõudeid:

1) seadmed peavad taluma pidevat täiskoormust sagedusel 49–50,3 Hz ja võrgupinge vahemikus 90–105 % tavapingest;

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

2) sagedusel üle 50,3 Hz on lubatud vähene võimsuse langus, kui sageduse alanedes alla nimetatud piiri täisvõimsus taastatakse. Languse suurusele annab hinnangu süsteemihaldur. Sagedusel 50,3–51 Hz talitlemise aeg on 10 tundi aastas ja üks häiring ei tohi kesta üle 30 minuti.

(2) Kui võrguhäire tekib sagedusel 49,7–50,3 Hz, peab generaator ühe tunni jooksul talitlema pingel, mis on 85–90% tavapingest. Sel juhul võib väljastatav võimsuse langus olla kuni 10% täisvõimsusest.

(3) Kui võrgupinge on 105–110% tavapingest, peab generaator sagedusel 49,7–50,3 Hz töötama üks tund. Sel juhul võib võimsus väheneda kuni 10% täisvõimsusest.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(4) Lähestikuste võrgulühiste puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:

1) turbogeneraator peab mehaaniliselt taluma plokitrafo kõrgepingepoolseid ühe-, kahe- ja kolmefaasilisi maaga ja maata lühiseid;

2) elektrijaamast väljuva 330 kV liini lühis kõrvaldatakse 0,1 sekundi jooksul. Erandjuhul võib kõrvaldamise aeg ulatuda kuni 0,37 sekundini. Kui lühised tekivad 220 kV ja 110 kV võrgus, kõrvaldatakse need 0,6 sekundi jooksul ja erandjuhul 1 sekundi jooksul. Elektrijaama seadmetel ei tohi selliste lühiste tõttu vigastusi tekkida.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(5) [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(6) Kui liitumispunkt elektrivõrguga asub elektrijaama süsteemiga ühendava trafo alampingepoolel, peavad generaator ja selle abiseadmed elektrivõrgust välja lülitumata taluma järgmisi elektrivõrgu lühistest põhjustatud pingemuutusi:

1) pinge järsk alanemine liitumispunktis 25%-ni nimipingest kestusega kuni 0,37 sekundit;

2) pinge alanemisele järgnev lineaarne pinge tõus 95%-ni nimipingest 0,5 sekundi jooksul;

3) generaatori pinge püsiv hoidmine tasemel, mis on vähemalt 95% generaatori nimipingest. Sel juhul võib võimsus väheneda 10% nimivõimsusest.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(61) Kui liitumispunkt elektrivõrguga asub elektrijaama süsteemiga ühendava trafo ülempingepoolel, peavad generaator ja selle abiseadmed elektrivõrgust välja lülitumata taluma järgmisi elektrivõrgu lühistest põhjustatud pingemuutusi:

1) pinge järsk alanemine liitumispunktis 0%-ni nimipingest kestusega kuni 0,37 sekundit;

2) pinge alanemisele järgnev lineaarne pinge tõus 25%-st 90%-ni nimipingest 0,5 sekundi jooksul;

3) liitumispunkti pinge püsiv hoidmine tasemel, mis on vähemalt 90% liitumispunkti elektrivõrgu nimipingest. Sel juhul võib võimsus väheneda 10% nimivõimsusest.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(62) Pingekaitset kavandades võib lähtuda mitmest kriteeriumist, kui elektrijaam peab taluma generaatoris või võrgus ilmnevaid teist tüüpi häireid.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(7) Generaatori või elektrijaama peab elektrisüsteemist eraldama sünkronismi kaotuse korral ja võib eraldada juhul, kui pinge muutused või nende kestus ületavad projekteeritud suuruse. Generaator ja selle abiseadmed peavad taluma pinge muutusi, mis ei takista pärast võrgust eraldumist ohutult üle minna omatarbekoormusele.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(8) Generaatorile paigaldatakse ergutussüsteem ja nähakse ette võimsustegur, mis võimaldab nimiaktiivvõimsusel ja 70% nimipingest moodustaval pingel 10 sekundi jooksul väljastada reaktiivvõimsust, mis on võrdne nimiaktiivvõimsusega. Seda nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(9) Generaatori plokitrafo või elektrijaama süsteemiga ühendava trafo ja elektrijaama omatarbetrafo ülekandesuhe ning selle reguleeritavus ja pinge piirkond ning generaatori ergutussüsteem projekteeritakse ja reguleeritakse põhimõttel, et generaator oleks võimeline:

1) võrgu tavapingel pidevalt genereerima reaktiivvõimsust, mis generaatori pinge tasemel on määratud generaatori või elektrijaama võimsuskõveraga;

2) süsteemi tavapingel pidevalt tarbima reaktiivvõimsust, mis generaatori pinge tasemel on määratud generaatori võimsuskõveraga või tuulepargi seadmetele lubatavate vooludega.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(10) Eeldusel, et stabiilsus on säilitatud, peab generaator olema võimeline pidevalt tarbima reaktiivvõimsust, mis on määratud generaatori võimsuskõveraga ja liitumistingimustes sätestatud seadmete suurima lubatava kestevpingega.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 24. Võimsuse reguleerimisseadmete suhtes kohaldatavad nõuded

(1) Elektrijaamas peavad olema turbiinide kiirusregulaatorid ja nendega seotud juhtimissüsteemid.

(2) Elektrijaam peab § 22 lõigetes 4 ja 5 ning § 23 lõigetes 1–3 kirjeldatud olukordades ohutult üle minema omatarbetoitmisele. Sel juhul toidab generaator ainult elektrijaama abiseadmeid ja elektrijaam peab talitlema vähemalt üks tund. Käesolevas lõikes esitatud nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongeneraatoritele.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(3) Elektrisüsteemist eraldumine on süsteemi jagunemine väiksemateks lahus talitlevateks osadeks. Resünkroniseerimise teel elektrisüsteemi terviklikkuse taastamiseks võimaldavad eraldunud elektrijaamad võimsust reguleerida süsteemihalduri korralduste kohaselt.

 

§ 25. Tootmisseadmete nõuetekohasuse kontrollimine

(1) Elektrijaama tootmisseadmete vastavust käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele kontrollib tootja korrapäraselt alates tootmisseadme kasutusele võtmisest kuni kasutusaja lõpuni. Kontrollimise sageduse määrab tootja, lähtudes süsteemi tehnoseisundist, ja teavitab sellest süsteemihaldurit.

(2) Tootmisseadme kasutusele võtmiseks korraldatakse elektrivõrguga seotud katsetusi ja tootmisseadmega seotud katsetusi. Elektrivõrguga seotud katsetused lepitakse kokku süsteemihalduriga. Kokkuleppel süsteemihalduriga võib katsetusi osaliselt asendada imitatsiooniga arvutusmudelil.

(3) Elektrivõrguga seotud katsetuste ja mõõtmiste eesmärk on:

1) kontrollida generaatori talitlust lühisest põhjustatud mööduva pingelohu korral §-s 23 nimetatud olukordades;

2) määrata omatarbetoitmisele ülemineku asjaolud. Seda nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongeneraatoritele;

3) teha kindlaks, kuidas talitleb võrk ühe tunni jooksul omatarbel;

4) kontrollida tootmisseadme reguleerimisvõime vastavust reguleerimise karakteristikutele.

(4) Tootmisseadmega seotud katsetuste ja mõõtmiste eesmärk on:

1) selgitada võimsuskõver PQ-diagrammil;

2) kontrollida generaatori pinge hüppelist muutumist;

3) kontrollida võnkesummuti seisundit;

4) teha kindlaks ülekoormatavuse asjaolud.

(5) Püsiseisundi dünaamilised karakteristikud määratakse mõõtmise teel. Selleks muudetakse võrgust lahti ühendatud, tühijooksul töötava generaatori pingeregulaatori sätet nii, et generaatori lattidel muutuks pinge 10% võrra.

(6) Pinget tõstetakse ja alandatakse hüppeliselt, tekitades generaatori väljundpinge muutuse 95%-lt 105%-le ja 105%-lt 95%-le nimipingest. Mõlemal juhul peab generaatori väljundpinge muutumine olema kooskõlas järgmiste nõuetega:

1) generaatori väljundpinge ei tohi olla võnkuv;

2) kui pinge tõstetakse eelnimetatud muutmisulatuses 90%-ni, on pinge tõusu aeg staatilise erguti korral 0,2–0,3 sekundit ja harjadeta erguti korral 0,2–0,5 sekundit;

3) ülevõnke ülempiir peab olema alla 15% muutmisulatusest.

(7) Kui pinge alandatakse muutmisulatuses 90%-st kuni 0%-ni, peab pinge alandamise aeg harjadeta erguti korral olema 0,2–0,8 sekundit.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 esitatud nõudeid ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongeneraatoritele.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 26. Võimsuse reguleerimise karakteristikud

(1) Koormuse reguleerimises osalevate elektrijaamade tootmisseadmete käivitamise aega määrates tuleb arvestada, et käivitusaeg seadme seisakust kuni täiskoormuseni oleks võimalikult lühike. Seadme seisakust alates on käivitusajad järgmised:

1) soojuselektrijaama tootmisseadmel külmast olekust – kuni 8 tundi;

2) gaasiturbiinseadmetel maksimaalselt – kuni 10 minutit;

3) elektrituulikutel ja tuuleparkidel – kuni 15 minutit käivitamist võimaldavate tuuletingimuste korral.

(2) Püsivalt väljastatav vähim võimsus peab olema võimalikult väike. Elektrijaama ploki vähima väljastatava võimsuse andmed on järgmised:

1) tahkekütusejaam – 40% nimivõimsusest;

2) hüdrojaamad ja gaasiturbiinid – 10 % nimivõimsusest;

3) elektrituulikud ja tuulepargid – alla 10% nimivõimsusest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed sobivad, võib neid kasutada teist tüüpi seadmete vähima väljastatava võimsuse määramiseks.

(4) Tavaolukorras reguleeritakse võimsust kokkuleppe ja süsteemihalduri koostatud tegevuskava kohaselt järgmiselt:

1) ettenähtud väljastatava võimsuse suurus antakse ette käsitsi eelsättega, mida korrigeeritakse seadme sagedustundliku regulaatoriga või turbiini regulaatoritega. Väljastatav võimsus peab olema kooskõlas käesoleva määruse § 27 nõuetega;

2) kui elektrijaama kasutatakse sageduse reguleerimiseks, peab see olema täpsemalt määratud eraldi lepingus.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 261. Tootmisseadme aktiivvõimsuse primaar- ja sekundaarreguleerimine

(1) Tava- ja häireoludes muudetakse generaatorist väljastatavat võimsust ettenähtud mahus ja kindlaksmääratud piirides kas käsitsi või automaatreguleerimissüsteemi abil.

(2) Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetus peab olema seatav vahemikus ± 0–500 mHz, diskreetsusega ± 10 mHz.

(3) Primaarreguleerimises osaleva turbiini tundetuse piir ei või ületada ± 10 mHz, primaarreguleerimises mitteosalemise korral ei või tundetuse piir ületada ± 100 mHz. Primaarreguleerimist peab olema võimalik sisse ja välja lülitada nii põhivõrgust kui ka elektrijaamas kohapeal.

(4) Seadme käitamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:

1) tava- ja häireoludes muudetakse generaatorist väljastatavat võimsust ettenähtud mahus ja kindlaksmääratud piirides kas käsitsi või automaatreguleerimissüsteemi abil;

2) turbiini primaarregulaatori (sagedusregulaatori) säte on 50 Hz;

3) tundetuse piiri peab olema võimalik välja lülitada;

4) regulaatori statismi peab olema võimalik reguleerida 2–8% piires;

5) sageduse mõõtmise täpsus vähemalt ± 0,01 Hz.

(5) Tootmisseadme primaarreguleerimise ulatus (edaspidi primaarreserv) peab olema vähemalt ± 5% nimivõimsusest;

(6) Tootmisseade peab nõutud primaarreservi võimsuse saavutama 30 sekundi jooksul, kusjuures 50% sellest 10 sekundi jooksul, ja suutma nõutud primaarreservi võimsust hoida vähemalt 15 minuti kestel.

(7) Elektrijaam läheb tavaolukorrast üle häireolukorda, kui sageduse muutuse kiirus ületab 0,5 Hz sekundis või kui sagedus erineb ettenähtud sagedusest ± 0,5 Hz.

(8) Häireolukorras reguleeritakse võimsust järgmiselt:

1) häireolukorras peavad primaarreguleerimises osalema kõik üle 1 MW tootmisseadmed. Primaarreguleerimise funktsioon viiakse töösse automaatselt sagedusrelee või muu sagedustundliku seadme abil;

2) primaarreserv peab olema vähemalt ± 12,5% nimivõimsusest;

3) häireolukorras peab olema võimalik reguleerida tootmisseadet tavasagedusest madalama sagedusliku sättega.

(9) Sekundaarreguleerimise ulatus peab olema vähemalt ± 5% nimivõimsusest ja realiseeritav 2 minuti jooksul.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 27. Võimsuse reguleerimisvõime süsteemi tavaolukorras

(1) Kondensatsioonijaama koormust reguleeritakse kiirusel, mis on koormuse muutmiseks ette nähtud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3. Teiste seadmete võimsuse reguleerimisel võib lähtuda lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

(2) Vedelkütuse- või gaaskütusejaama generaatorite aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 8% nimivõimsusest minutis. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 40–90% seadme nimivõimsusest. Kui seadmed seda võimaldavad, võib suurima lubatud võimsuse reguleerimise kiirusel muuta võimsust ka siis, kui see on alla 40% või üle 90% nimivõimsusest.

(3) Tahkekütusejaama seadmete aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 4% nimivõimsusest minutis. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 60–90% seadme nimivõimsusest. Teatavatel juhtudel võib muutmise protsent olla 20. Kui seadmed seda võimaldavad, võib suurima lubatud võimsuse reguleerimise kiirusel muuta võimsust ka siis, kui see on alla 60% või üle 90% nimivõimsusest.

(4) Elektrituuliku ja tuulepargi väljastatavat aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 8% nimivõimsusest minutis, kui tuuleolud seda võimaldavad. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 20–100% seadme nimivõimsusest

 [RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 28. Võimsuse reguleerimisvõime süsteemihäiringu korral

(1) Tahkekütusel töötav soojusseade peab süsteemihäiringu korral võimaldama väljastatava võimsuse muutmist vähemalt 5% ulatuses nimivõimsusest vahemikus 50–90% seadme nimivõimsusest. Poole eespool nimetatud võimsusest peab saavutama 10 sekundi jooksul, kui seadmel ülekuumendi puudub, või 30 sekundi jooksul, kui on paigaldatud üks ülekuumendi. Kui seadmel on rohkem kui üks ülekuumendi, on lisaülekuumendist tingitud ajakonstandi tõttu lubatud viivitus.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Vaheltvõttudega turbiin peab võrguhäiringu ajal võimaldama suurimat kondensatsioonivõimsust 15 minuti jooksul soojusvõimsuse juhtimisega kondensaatorisse.

(3) Kui varem kokkulepitud reservi kasutamine elektrisüsteemis tavaolukorda ei taasta, on süsteemihalduril õigus nõuda, et tootjad kohandaksid tootmise piirkonna tarbimisele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tootmisseadmete võimsuse reguleerimisvõime peab süsteemihäiringu korral vastama §-s 27 esitatud nõuetele.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

4. peatükk
SÜSTEEMIHALDURI JA NAABERRIIKIDE ASJAOMASTE ETTEVÕTJATE TEHNILISE KOOSTÖÖ TINGIMUSED

§ 29. Süsteemihalduri tegevus ühendelektrisüsteemis

(1) Süsteemihaldur tagab ühendelektrisüsteemis bilansikoostöö.

(2) Elektrienergia import teistest elektrisüsteemidest ja eksport teistesse elektrisüsteemidesse ning transiit põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu on lubatud sellisel määral ning sellistel tingimustel, mis otse ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti.

(3) Süsteemihaldur tagab põhivõrgu ohutu ja töökindla toimimise ühendsüsteemis.

§ 30. Süsteemi talitluse juhtimine ühendsüsteemis

(1) Kui süsteem talitleb ühendsüsteemis ja kui lepingutega on osa ühendsüsteemi talitluse korraldamisest antud ühendsüsteemi operaatori korraldada, on ühendsüsteemi korraldamise lepingulistel ülesannetel esimus süsteemi talitluse korraldamise ülesannete ees ja süsteemihaldur täidab esmajoones ühendsüsteemi operaatori korraldusi.

(2) Ühendsüsteemis talitleva elektrisüsteemi stabiilsusega seotud tehnikaküsimused lahendab süsteemihaldur koostöös ühendsüsteemi operaatoriga.

(3) Koostööd tehes järgivad süsteemihaldur ja naaberriikide asjaomased ettevõtjad keskkonnanõudeid.

§ 31. Võimsuse ja energia reservid

(1) Avariireserv on ette nähtud süsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalangemise asendamiseks. Ühendsüsteemis määratakse süsteemidevahelise avariireservi jaotus asjakohaste lepetega.

(2) Reguleerimisreserv on ette nähtud süsteemi bilansi tagamiseks.

(3) Süsteemihaldur võib osta võimsuse reserve ühendsüsteemi naaberelektrisüsteemidest. Ostukulud jaotatakse ühendsüsteemi elektrisüsteemide vahel omavahelisel kokkuleppel.

(4) Süsteemi reguleerimis- ja avariireservi suurus ja nende kasutamise kord määratakse elektrisüsteemidevaheliste lepingutega.

(5) Süsteemidevahelise reservide hankimise ja kasutamise tagab süsteemihaldur.

 

5. peatükk

VÕRGUGA ÜHENDAMINE JA TARBIMIS- VÕI TOOTMISTINGIMUSTE MUUTMINE

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 32. Liitumislepingu sõlmimine

(1) Võrguettevõtja väljastab elektripaigaldise ühendamiseks võrguga või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks liituja liitumistaotluse alusel liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab “Elektrituruseaduse” §-s 87 sätestatud tingimusi, eelkõige:

1) liitumis- ja mõõtepunkti asukohti;

2) liitumistasu või tingimuste muutmise tasu suurust ja selle tasu maksmise tingimusi;

3) võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tingimusi, sealhulgas tähtaega;

4) liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi;

5) muid tingimusi.

(2) Põhivõrguga saab liituda nimipingel 110 kV või 330 kV.

(3) Võrguga ühendamisega või tarbimis- või tootmistingimuste muutmisega seotud võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid määrab võrguettevõtja. Korterelamu võrguga ühendamisel või tarbimistingimuste muutmisel määrab võrguettevõtja tehnilised tingimused mõõteseadmete paigaldamise võimaldamiseks.

(4) Korterelamu korteri tarbimistingimuste muutmise kooskõlastab korterivaldaja elamu omaniku või valdajaga, kes vajaduse korral esitab võrguettevõtjale liitumistaotluse elamu tarbimistingimuste muutmiseks.

(5) Jaotusvõrguettevõtja väljastab liitumislepingu pakkumise liitumistaotluse saamisest alates 30 päeva jooksul ja põhivõrguettevõtja 90 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul, kui jaotusvõrguettevõtja pakkumise tegemine on seotud põhivõrguettevõtja toiminguga, väljastab jaotusvõrguettevõtja liitumislepingu pakkumise 30 päeva jooksul vastava toimingu tegemisest.

(6) Jaotusvõrguettevõtja väljastatud liitumislepingu pakkumine kehtib 60 päeva selle tegemisest alates ja põhivõrguettevõtja väljastatud liitumislepingu pakkumine kehtib 12 kuud selle tegemisest alates, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(7) Liitumisleping loetakse sõlmituks, kui võrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte liitumislepingu pakkumisega nõustumuse ja liituja on esitanud võrguettevõtjale dokumendid, mis kinnitavad, et liitujal on õiguslik alus tema elektripaigaldise aluse kinnistu või ehitise, kus paikneb tema elektripaigaldis, kasutamiseks.

(8) Liitumislepingu ja võrgulepingu võib sõlmida samaaegselt.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 33. Liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu

(1) Võrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetavat tingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu võib põhineda keskmistel kuludel. Võrguettevõtja võib liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamiseks kasutada kindlaid kulukomponente arvestavaid valemeid.

(2) Võrguettevõtja võetud summaarne liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ei või aasta lõikes olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks tehtud kulutused.

(3) Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud, sealhulgas uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kulud.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 34. Liitumispunkti asukoht ja kirjeldus

(1) Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu madalpingevõrguga (kuni 1000 V) liitumise korral liitumispunkt:

1) liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis;

2) kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes;

3) hoone liitumiskilbis.

(2) Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu keskpingevõrguga (üle 1000 V) liitumise korral liitumispunkt alajaama jaotusseadmes või õhuliinimastil.

(3) Kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt:

1) õhuliinilt toitmise korral toite poolt esimestel isolaatoritel, mis asuvad hoonel või torupüstikul. Sel juhul on püstik ja isolaatorid tarbija elektripaigaldise osa ja ühendusklemmid või -bandaažid kuuluvad võrguettevõtjale;

2) tarbija elektripaigaldisse kuuluva kaabli ja võrguettevõtja õhuliini ühenduse kohas. Sel juhul kuuluvad ühendusklemmid või -bandaažid võrguettevõtjale;

3) kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa;

4) kaablivõrgus korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel.

(4) Põhivõrguga liitumise korral asub liitumispunkt alajaama seadmes.

(5) Tarbija või turuosaline, kes “Elektrituruseaduse” § 22 lõike 11 kohaselt ei vaja võrguteenuse osutamiseks tegevusluba, võib põhivõrguga liituda ainult selle jaotusvõrguettevõtja nõusolekul, kelle teeninduspiirkonnas liituja elektripaigaldis asub.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 35. Võrguühenduse tagamine

(1) Võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid, eelkõige siis, kui liituja elektripaigaldis vastab ”Elektriohutusseadusest” tulenevatele nõuetele.

(2) Kui liituja võtab elektripaigaldise esmakordselt kasutusele või kui elektripaigaldise tarbimistingimusi muudetakse, esitab liituja “Elektriohutusseaduses” ettenähtud elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise võrguettevõtjale, kelle võrguga elektripaigaldis ühendatakse. Kuni 63-amprise peakaitsmega elektripaigaldiste tarbimistingimuste muutmise puhul on teatise esitamine kohustuslik juhul, kui peakaitset suurendatakse rohkem kui kahe nimivoolu astme võrra.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 36. Pingesüsteemi muutmine

(1) Kui pingesüsteemi muutmise madalpingel (kuni 1000 V) algatab võrguettevõtja ja tarbija soovib kasutada võrguteenuseid uuel pingesüsteemil, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile. Kui tarbija ei soovi pingesüsteemi muuta, on tal õigus kasutada võrguteenuseid endisel pingesüsteemil.

(2) Kui pingesüsteemi muutmise kesk- ja kõrgepingel (üle 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile ning võrguettevõtja kannab sellega seotud põhjendatud kulud.

(3) Tarbija algatusel pingesüsteemi muutmine on tarbimis- või tootmistingimuste muutmine.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 37. [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 38. [Kehtetu – RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

6. peatükk
MÕÕTMINE

§ 39. Alla 1000 V pingel elektri tarbimise korral mõõteseadme suhtes kohaldatavad nõuded

(1) Võrguettevõtja mõõdab alla 1000 V pingel elektri tarbijale elektrit järgmiselt:
1) kui tarbija liitumispunkti kaitse on väiksem kui 63 A või sellega võrdne, peab mõõtesüsteem võimaldama mõõta aktiivenergiat kilovatt-tundides (kWh);
2) kui tarbija liitumispunkti kaitse on suurem kui 63 A, peab mõõtesüsteem võimaldama mõõta aktiivenergiat (kWh). Vajaduse korral on õigus mõõta ka reaktiivenergiat kahesuunaliselt (kvarh);
3) kui tarbija liitumispunkti läbiv energiavoog on suurem kui 1 GWh aastas, peab alates 1. jaanuarist 2009. a mõõtesüsteem võimaldama mõõta aktiivenergiat (kWh) kauglugemisseadmega ja reaktiivenergiat kahesuunaliselt (kvarh). Reaktiivenergia mõõtmise nõue ei kehti korterelamute kohta.

(2) Korterelamute korterites peab mõõtesüsteem võimaldama mõõta aktiivenergiat (kWh).

§ 40. Üle 1000 V pingel elektri tarbimise korral mõõteseadme suhtes kohaldatavad nõuded

Võrguettevõtja paigaldab üle 1000 V pingel elektri tarbijale mõõtesüsteemi, mis võimaldab mõõta aktiivvõimsust (kW), kahesuunaliselt reaktiivvõimsust (kvar), aktiivenergiat (kWh) ja kahesuunaliselt reaktiivenergiat (kvarh).

§ 41. Tootja mõõteseadmete suhtes kohaldatavad nõuded

(1) Võrguettevõtja paigaldab üle 100 kW netovõimsusega tootjale mõõtesüsteemi, mis võimaldab kauglugemisega mõõta:
1) kahesuunaliselt aktiivenergiat (kWh);
2) kahesuunaliselt reaktiivenergiat (kvarh);
3) võimsust (kW);
4) kahesuunaliselt reaktiivvõimsust (kvar).

(2) Võrguettevõtja paigaldab alla 100 kW netovõimsusega tootjale mõõtesüsteemi, mis võimaldab kauglugemisega mõõta kahesuunaliselt aktiivenergiat (kWh).

(3) Tootja tagab elektrijaamas toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmise energialiikide kaupa.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 42. Mõõtmise erisused

(1) Kui võrguteenuste ja elektrienergia tarbimist mõõdetakse mujal kui liitumispunktis, määrab võrguettevõtja osutatud võrguteenuste mahu ja tarbitud elektrienergia koguse arvutuse järgi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutus põhineb mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel, mõõtepunkti ja liitumispunkti vahelise võrgu aktiivtakistusel ning mõõteseadme ja liitumispunkti vaheliste elektripaigaldiste tehnilistel parameetritel.

(3) Korterelamutes põhineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutus liitumispunktis ja mõõtepunktides mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel ja nende vahel.

(4) Mõõtmiskohustus on võrguettevõtjal, kelle ettevõte on elektrisüsteemis tehniliste parameetrite poolest kõrgemal tasemel. Võrdse taseme korral määrab mõõtmiskohustuse süsteemihaldur.

(5) Võrguettevõtja võib kasutusele võtta tariifijuhtimiskellasid, mis tõendatult vastavad standardi EVS-EN 62054-21 nõuetele. Tõendusmaterjaliks on:

1) tootja vastavusdeklaratsioon või

2) selleks pädeva akrediteeritud kalibreerimislabori, akrediteeritud inspekteerimis- või sertifitseerimisasutuse vastavusotsus.

(6) Võrguettevõtja peab kasutusel olevad tariifijuhtimiskellad pärast kellasisese toiteelemendi vahetust või kella remonti esitama kalibreerimisele akrediteeritud kalibreerimislaborisse. Kalibreerimistunnistus peab muu hulgas sisaldama otsust tariifijuhtimiskella vastavusest või mittevastavusest standardi EVS-EN 62054-21 täpsusnõudele.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 43. Mõõtesüsteemi asendamine

(1) Korterelamu korteri elektrienergia mõõtesüsteemi vahetab vajaduse korral välja võrguettevõtja, kui energiat müüakse otse korteri valdajale.

(2) Kui elamu omanik soovib hakata arveldama ühe mõõtesüsteemi kaudu, peab ta võimaldama võrguettevõtjale kuuluva mõõtesüsteemi ettevõtjal ära võtta.

(3) Kui tarbijale kuuluva mõõtesüsteemi taatlemise tähtaeg on lõppenud, asendab võrguettevõtja selle mõõtesüsteemi temale kuuluva mõõtesüsteemiga oma kulul.

 

 7. peatükk

TAASTUVAST ENERGIAALLIKAST TOODETUD ELEKTRIENERGIA JA TÕHUSA KOOSTOOTMISE REŽIIMIL TOODETUD ELEKTRIENERGIA OSTU KOHUSTUSEST TULENEVATE KULUTUSTE HÜVITAMINE

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 44. Ostukohustusest tulenevate kulutuste hüvitamine

(1) Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia ostu kohustusest tulenevad kulutused hüvitatakse põhivõrguettevõtja nimetatud müüja koostatud arve ja temale ostukohustuse alusel müüdud elektrienergia müügi arve alusel.

(2) Põhivõrguettevõtja hüvitab summa, mis väljendub ostukohustuse alusel ostetud elektrienergia müügihinna ja “Elektrituruseaduse” § 75 lõike 5 alusel põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale müüdud elektrienergia hindade kaalutud keskmise hinna vahena.

(3) Põhivõrguettevõtja nimetatud müüja esitab põhivõrguettevõtjale asjakohase arve arvestusperioodi lõppemisest alates 15 kalendripäeva jooksul.

(4) Põhivõrguettevõtja hüvitab arve alusel tema nimetatud müüjale ostukohustusest tulenevad kulutused arvel näidatud maksetähtajaks.

(5) Kui arvestusperioodi lõpliku bilansiselgituse käigus selgub, et arve aluseks olnud andmed muutuvad, esitab põhivõrguettevõtja nimetatud müüja põhivõrguettevõtjale andmete muutumise teate saamisest alates seitsme päeva jooksul täiendava arve või toimub asjaomase summa tasaarveldamine põhivõrguettevõtja nimetatud müüja esitatavas järgmises arves.

(6) Ostukohustuse lepingu minimaalne katkematu periood on avatud tarne puhul 12 kalendrikuud ja määratud tarne puhul 1 kalendrikuu.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

§ 45. Ostukohustusest tuleneva määratud tarne hind

Põhivõrguettevõtja nimetatud müüja ostab määratud tarne ulatuses “Elektrituruseaduse” § 59 lõikes 1 nimetatud tootjalt tegelikult toodetud elektrienergiat samas paragrahvis sätestatud hinnaga. Kui tootja tootis määratud tarnest vähem elektrienergiat, ostab põhivõrguettevõtja nimetatud müüja määratud tarne ja tegelikult toodetud elektrienergia koguse vahe selle kauplemisperioodi bilansienergia ostuhinnaga.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

8. peatükk
BILANSIVASTUTUS

1. jagu
Bilansihalduse korraldus

§ 46. Bilansivastutuse struktuur

(1) Turuosaline võib avatud tarnijat vahetada kalendrikuu vahetudes. Avatud tarnija vahetamisest tuleb bilansihaldurile ette teatada vähemalt üks kuu.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansi selgitamiseks vajaliku informatsiooni oma avatud tarnete ahela kohta. Kui tegevust alustab uus bilansihaldur või kui turuosalise bilansihaldur vahetub, teatab bilansihaldur sellest süsteemihaldurile.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(3) Tarneahela muudatusest tuleb süsteemihaldurile teatada vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist. Süsteemihaldurile tehakse teatavaks tema määratud mõõtepunktiga seotud muudatus.

(4) Süsteemihaldur avaldab avatud tarnijate nimekirja oma veebilehel.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 47. Bilansihalduri sidevahendid

Bilansihaldur kasutab sidevahendeid, mis võimaldavad süsteemihalduril temaga ühendust võtta kogu ööpäeva. Bilansihalduri sidevahendid on:

1) telefon;

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

2) mobiiltelefon;
3) e-post;
4) faks.

 

§ 48. Bilansihalduri kohustused

(1) Bilansihaldur edastab süsteemihaldurile teavet bilansilepingu sätete ja süsteemihalduri korralduste kohaselt. Teave edastatakse elektrooniliselt, kui bilansilepingus ei ole sätestatud teisiti.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Bilansihaldur edastab süsteemihaldurile andmed, mis on vajalikud riikliku bilansi tagamiseks ja selgitamiseks.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(3) Kui bilansihalduri bilanss ei ole tasakaalus, on ta kohustatud süsteemihalduri nõudmisel viivitamata näitama, kuidas bilanss tagatakse. Süsteemihalduri nõudmisel peab bilansihaldur alustama tegevust, mis tema bilansi tasakaalustab.

(4) Bilansihaldur peab tellima piisavalt võimsust, et rahuldada tema haldusalas asuvate turuosaliste võimsusvajadus.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 49. Bilansihalduri aruandlus

(1) Teabe edastamine süsteemihaldurile toimub vastavalt bilansilepingus sätestatule ja süsteemihalduri korraldustele. Teave edastatakse elektrooniliselt, kui bilansilepingus ei ole sätestatud teisiti.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Reaalajas edastatavate andmete ja planeerimisandmete ulatus ning andmevahetuse viis lepitakse kokku bilansilepingus, arvestades bilansihalduri ja süsteemihalduri andmesüsteemide eriomadusi.

 

§ 50. Bilansi planeerimine

(1) Määratud tarne pooled teevad nende kokkulepitud määratud tarned avatud tarnijale ja bilansihaldurile selle kehtestatud korra kohaselt teatavaks vähemalt üks tund enne, kui bilansihaldur teatab süsteemihaldurile tema bilanssi mõjutavatest määratud tarnetest.

(2) Piiriülese määratud tarne korral peavad süsteemihaldur ja teise poole asjaomane institutsioon kinnitama, et tarne on tehniliselt võimalik.

(3) Bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul esitab bilansihaldur süsteemihaldurile teabe, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) planeeritud elektritootmine bilansihalduri piirkonnas. Elektritootmise plaanis tuleb eraldi esitada üle 10 MW elektrijaamade ja üle 10 MW elektritootmisseadmete tootmisplaanid;
2) kogutarbimine liitumispunktides, mis kuuluvad tema avatud tarnete ahelasse;


3) koondandmed määratud tarnete kohta, mis mõjutavad bilansihalduri bilanssi. Bilansihaldur teeb määratud tarned 0,1 MWh täpsusega süsteemihaldurile teatavaks iga kauplemisperioodi kohta.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(4) Kui bilansihaldurid on määratud tarnete kohta esitanud erisuguseid andmeid, teeb süsteemihaldur selle neile viivitamata teatavaks. Bilansihaldurid esitavad süsteemihaldurile kõigi määratud tarnete andmed bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Süsteemihaldur peab bilansihaldurile reaalajas esitama järgmist teavet:
1) kogutarbimine ja -tootmine Eestis;
2) informatsioon sageduse mõõtmise tulemuste kohta.

(6) Avatud tarnija võib nõuda, et tootjad, kelle tootmisseadmete koguvõimsus ületab 2 MW, esitavad talle süsteemihalduri ettenähtud ajaks päeva tootmis- või tarbimisgraafiku prognoosi kauplemisperioodide kaupa. Prognoosis esitatakse eraldi andmed tuuleenergiast toodetud elektrienergia kohta.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(7) Avatud tarnija võib nõuda, et avatud tarnija üldise prognoosiveaga samas suunas eksinud lõikes 6 nimetatud turuosalised hüvitavad nende prognoosivigade absoluutsuurustele vastavates proportsionaalsetes osades prognoosiveast avatud tarnijale tulenenud kahju summas, mis konkreetse turuosalise puhul võrdub prognoositud ajavahemiku bilansienergia ostu- või müügihinna ning tema käest võrreldes prognoosiga enam või vähem ostetud või temale enam või vähem müüdud elektrienergia energiatasu hinna vahe absoluutväärtusega. Turuosalised ei pea, sõltumata eksimise suunast, prognoosiviga hüvitama, kui nende avatud tarnija ise ei pidanud prognoosiviga hüvitama, sealhulgas tulenevalt asjaolust, et ta eksis oma avatud tarnijaga vastassuunas.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(8) Kui elektrit toodetakse taastuvast energiaallikast ja tootmisseadmete koguvõimsus ületab 2 MW, hüvitab tootja prognoosivea summas, mis võrdub tunni bilansienergia ostu- või müügihinna ning «Elektrituruseaduse» § 75 lõikes 3 nimetatud müüja möödunud kalendriaasta keskmise energiatasu vahe absoluutväärtusega. Kui tootmisseadmete koguvõimsus on alla 2 MW, ei pea tootja prognoosiviga hüvitama. Sätet ei kohaldata tuuleenergia suhtes.

 

2. jagu
Bilansi selgitamine

§ 51. Bilansi selgitamise üldsätted

(1) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Kauplemisperiood on täistund. Päeva esimene tund on ajavahemik 00.00–01.00 ja viimane tund on ajavahemik 23.00–00.00.

(3) Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks turuosaliste vahelised elektrienergia tarned. Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise kauplemisperioodi avatud tarne suurus. Kauplemisperioodide kaupa selgitatakse kõigi «Elektrituruseaduses» nimetatud turuosaliste bilanss. Jaotusvõrguettevõtja puhul ei ole eraldi vaja selgitada tema kadusid ega «Elektrituruseaduse» §-s 76 ettenähtud müügikohustuse täitmiseks turuosalistele müüdud elektrienergia kogust.

(4) Bilansihaldur kasutab bilansi selgitamiseks neid piiripunktide mõõtmisi, milles tema vastutab bilansi eest, ning neid mõõteandmeid, mille esitab asjaomane võrguettevõtja.

(5) Bilansi selgitamiseks mõõdetakse elektrienergiat perioodimõõtmisseadmega ja tehakse kindlaks määratud tarned. Bilansi selgitamiseks võib kasutada kombineeritud meetodit, mis põhineb mõõtmisel ja tüüpkoormusgraafiku kasutamisel, kui madalpingel talitleva liitumispunkti peakaitsme voolutugevus faasis ei ületa 63 A.

(6) Piiriülene tarne selgitatakse asjaomaste määratud tarnete alusel, millel on süsteemihaldurite kinnitus. Muu piiriülene elektrienergia loetakse süsteemihalduritevaheliseks bilansienergiaks.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

§ 52. Bilansi selgitamine

(1) Süsteemi bilansi selgitamiseks liidetakse bilansihaldurite bilansi kogused, süsteemihalduri ning naaberriikide asjaomaste organisatsioonide vahel kauplemisperioodil ostetud ja müüdud kogused ning ühendusliinide kaudu eksporditud ja imporditud kogused. Saadav summa peab olema null.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

(2) Süsteemihaldur selgitab bilansihalduri ostetud või müüdud bilansienergia koguse, lähtudes bilansihalduri edastatud infost ning süsteemihalduri ja bilansihalduri avatud tarnete ahelasse kuuluvate turuosaliste vahel kauplemisperioodil ostetud ja müüdud kogustest.

(3) Avatud tarnija selgitab nende turuosaliste bilansi, kelle avatud tarnijana ta tegutseb.

 

§ 53. Bilansi selgitamisega seotud aruandlus

(1) Bilansi selgitamiseks edastatakse:
1) esmane teave bilansi selgitamise kohta;
2) täpsustav teave, mida kasutatakse esmase teabe kontrollimiseks.

(2) Kui selgub, et esmane teave ei ole õige, teeb süsteemihaldur koos bilansihalduriga ja teiste turuosalistega kindlaks õige teabe, mida kasutada bilansi selgitamisel.

§ 54. Bilansihalduri kauplemisperioodijärgne aruandlus

(1) Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile esmase teabe arvestusperioodi lõppemisest alates 10 päeva jooksul. Esmase teabena käsitatakse koondandmeid mõõtmistel põhinevate avatud tarnete kohta, mis kuuluvad bilansihalduri bilanssi.

(2) Kui bilansihaldur ja süsteemihaldur on kokku leppinud, et süsteemihaldur saab teavet mõõdetud tarnete kohta otse bilansihalduri avatud tarnete ahelas olevatelt võrguettevõtjatelt, ei pea bilansihaldur selle võrguettevõtja asjaomaseid andmeid süsteemihaldurile esitama.

(3) Hanke ja avatud tarnete koguseid täpsustav teave esitatakse süsteemihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates kahe kuu jooksul.

(4) Mõõdetud tarnete täpsustamiseks peab bilansihaldur süsteemihaldurile selle nõudmisel edastama bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul koondandmete aluseks olnud andmed mõõtepunktide või turuosaliste kaupa.

§ 55. Süsteemihalduri kauplemisperioodijärgne aruandlus

(1) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul kauplemisperioodi kohta järgmise teabe:
1) bilansihalduri mõõdetud elektrihangete ja tarnete üldkogused;
2) bilansihalduri määratud tarnete üldkogused, mille andmed on edastatud süsteemihaldurile;
3) kauplemisperioodi ajal süsteemihalduri ja bilansihalduri avatud tarnete ahelasse kuuluvate turuosaliste vahel tehtud tehingud;
4) bilansihalduri bilansienergia kogus ja hind.

(2) Lõplik teave edastatakse bilansihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates kolme kuu jooksul.

§ 56. Mõõdetud tarned

(1) Bilansihaldur korraldab süsteemihaldurile nende mõõteandmete esitamise, mis on vajalikud tema bilansi selgitamiseks.

(2) Võrguettevõtja esitab bilansihaldurile bilansi selgitamiseks vajalikud mõõteandmed. Esialgsed mõõtetulemused esitab võrguettevõtja vähemalt kaks päeva enne bilansihalduri aruandluspäeva, mis on ette nähtud bilansilepingus. Lõplikud mõõtetulemused esitab võrguettevõtja arvestusperioodi lõppemisest alates ühe kuu jooksul.

(3) Jaotusvõrgu avatud tarnija tarne kogus jaotusvõrgus arvutatakse jaotusvõrgu piiriarvestite näitude kohaste tarnekoguste summa ja jaotusvõrguettevõtjalt saadud, teiste turuosaliste poolt selle jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas mõõdetud tarnete vahena.

(4) Kui võrkudevaheline mõõtepunkt ei asetse võrkude piiril, võib mõõteandmed arvutada. Arvutatud ja tegeliku energia mõõtmise vahe selgitatakse teatud ajavahemiku järel ja hüvitatakse rahaliselt võrguettevõtjate vaheliste lepingute alusel.

§ 57. Bilansi selgitamise teabe kontrollimine ja vigade parandamine

(1) Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihalduri bilansis olevaid mõõteandmeid võrguettevõtjatelt, kelle avatud tarnija bilansihaldur otseselt või kaudselt on.

(2) Mõõdetud tarnetes ja määratud tarnetes avastatud vigade kohta saadud teave edastatakse turuosalistele, kelle bilanss on vea parandamise tõttu muutunud.

§ 58. Kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku kasutamine

(1) Kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe eest maksmisele kuuluvat tasu arvutades lähtutakse arvutamise aluseks olnud aasta jooksul turuosalisele müüdud elektrienergia kaalutud keskmisest hinnast.

(2) Turuosalisele elektrienergiat müünud müüja esitab võrguettevõtjale andmed tüüpkoormusgraafiku alusel müüdud elektrienergia koguse ja hinna kohta lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõppemisest alates 10 tööpäeva jooksul.

(3) Võrguettevõtja koostab lõikes 2 nimetatud andmete saamisest alates 30 päeva jooksul asjaomaste andmete ja mõõtmistulemuste alusel aruande, mis on aluseks müüja ja võrguettevõtja vaheliste arvelduste teostamiseks.

§ 59. Avatud tarne ahela katkemine

(1) Kui avatud tarne leping lõpeb, sõlmib avatud tarne teenust saanud turuosaline uue lepingu teise avatud tarnijaga hiljemalt eelmise lepingu lõppemise ajaks. Turuosaline teatab avatud tarne lepingu lõppemisest vähemalt üks kuu ette võrguettevõtjale, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud.

(2) Kui avatud tarnete ahel katkeb ja turuosaline ei sõlmi uut avatud tarne lepingut, loetakse tema avatud tarnijaks võrguettevõtja, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud, või selle võrguettevõtja osundatud müüja.

§ 60. Bilansienergia eest tasumise kord

(1) Bilansi selgitamiseks esitab süsteemihaldur bilansihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates 15 päeva jooksul süsteemihaldurile esitatud esmaste andmete alusel koostatud bilansiaruande. Aruandes esitatakse andmed bilansihalduritele igas tunnis müüdud ja bilansihalduritelt ostetud bilansienergia koguste ja arvutatud bilansienergia hinna kohta.

(2) Koos bilansiaruandega esitab süsteemihaldur bilansihaldurile arve, kus on toodud summa, mis kuulub tasumisele eelmisel arvestusperioodil kaubeldud bilansienergia eest arvel näidatud maksetähtajaks. Tasumisele kuuluv summa väljendub bilansihalduri ja süsteemihalduri teineteiselt ostetud bilansienergia eest tasumisele kuuluvate summade vahena.

(3) Kui lõpliku bilansiselgituse käigus selgub, et bilansienergia kogused erinevad esialgselt selgitatud bilansienergia kogustest, millest tulenevalt muudetakse ka bilansiaruandes määratud bilansienergia koguseid või hinda, esitab süsteemihaldur bilansihaldurile andmete muutumise teate saamisest alates seitsme päeva jooksul täiendava arve või toimub vastava summa tasaarveldamine süsteemihalduri esitatavas järgmises arves.

3. jagu
Bilansihalduri esitatavad garantiid

§ 61. Garantiid

(1) Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt garantiisid, millega bilansihaldur tagab bilansilepinguga võetud kohustuste tingimusteta täitmise.

(2) Garantiid jagunevad püsi- ja muutgarantiiks. Iga bilansihalduri püsigarantii summa on 500 000 krooni. Muutgarantii suuruse määrab süsteemihaldur «Elektrituruseaduse» § 20 lõigete 3–6 järgi. Garantii annab Eesti või Euroopa majandusruumi kuuluva riigi pank, millel on rahvusvaheline investeerimistaseme krediidireiting.

(3) Bilansihaldur esitab püsigarantii ettenähtud ajal. Garantii peab kehtima vähemalt neli kuud pärast bilansilepingu lõppemist.

(4) Muutgarantii kantakse bilansihalduri poolt pangaülekandega süsteemihalduri spetsiaalsele deposiitkontole – garantiikontole. Bilansihaldur katab nimetatud ülekandega seotud kulud. Süsteemihaldur ei kompenseeri bilansihaldurile garantiikontole deponeeritud rahaga seotud kulusid ning süsteemihaldur tagastab bilansihaldurile tema poolt garantiikontole kantud raha eest panga poolt süsteemihaldurile makstavad intressid.

§ 62. Garantiide haldamine

(1) Süsteemihaldur kontrollib garantiide piisavust bilansi selgitamise käigus saadud teabe alusel.

(2) Kui bilansihaldur on garantiikontole üle kandnud väiksema summa, kui on ette nähtud käesoleva määruse § 61 lõikes 4, teatab süsteemihaldur sellest kohe bilansihaldurile ja nimetab lisasumma, mis tuleb süsteemihalduri garantiikontole üle kanda 15 päeva jooksul alates päevast, millal süsteemihaldur on väiksema summa ülekandmisest teada saanud.

(3) Bilansihaldur on kohustatud kandma süsteemihalduri nõutava lisasumma süsteemihalduri garantiikontole ettenähtud tähtaja jooksul.

(4) Kui bilansihaldur ei ole määratud tähtajaks süsteemihalduri nõutud garantiid andnud, on süsteemihalduril õigus bilansivastutuse leping lõpetada, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud.

(5) Garantiid vabastatakse, kui bilansihaldur on täitnud süsteemihalduri ees kohustused, mis tulenevad bilansi tagamise kohustusest või bilansilepingust.

9. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 63. Määruse jõustumine

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(2) Enne 1. juulit 2003. a tööd alustanud või renoveeritud elektrijaamadele kohaldatakse käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud nõudeid alates 1. jaanuarist 2010. a. Elektrijaama renoveerimine on elektrijaama ümberehitamine, mille tulemusel elektrijaama talitlus oluliselt muutub. Tulemust hindab süsteemihaldur.

[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

 

 

Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 «Võrgueeskiri»
lisa 1
(Vabariigi Valitsuse10.mai 2007.a määruse nr 142  sõnastuses)
[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

Süsteemi töökindluse kriteeriumid

 

Süsteemi talitlemine pärast häire ilmnemist

Häirete rühmitamine:

Süsteemi talitlus häire tekkimise ajal

 

ST-0

ST-1

ST-2

ST-3

N-1 – levinuimad häired

 

 

N-2 ja N-X – harva esinevad häired

Süsteemi tavaseisund.

 

Süsteemi tavatu seisund.

Süsteemi tavatu seisund.

Süsteemi tavatu seisund.

Süsteemi kõik tähtsaimad elemendid talitlevad.

Elektrisüsteemi mõne elemendi plaanitud hooldus.

Elektrisüsteemi talitlus on häiritud, sest elektrisüsteemi toimimist mõjutav element on rikke tõttu välja lülitunud.

Rikke tõttu on välja lülitunud

rohkem kui üks elektrisüsteemi toimimist mõjutav element.

N-1

Ühe elemendi väljalülitumine (N-1)

A

A

B

 

 

C

N-2

Kahe elemendi väljalülitumine (N-2)

B

C

C

N-X

Enam kui kahe elemendi väljalülitumine

C

 

Häirete tagajärjed:

A

Süsteem on stabiilne ning ilmnevad kohalikud toitekatkestused või tekib piirkonna osaline toitekatkestus.

B

Tekivad piirkondlikud katkestused.

C

Süsteem võib muutuda ebastabiilseks ja võib laguneda osadeks, mis põhjustab mitme piirkonna täieliku elektrikatkestuse.

Kohalik toitekatkestus

Toitekatkestus on kuni 110 kV pingega ülekandevõrgu alajaamas või alajaamade grupis piiratud alal avariikoha läheduses.

Piirkondlik toitekatkestus

Elektrienergia ülekanne on häiritud suuremal alal, näiteks Eesti põhja-, lõuna-, lääne- või idaosas.

 

 

Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 “Võrgueeskiri” lisa 2
(Vabariigi Valitsuse 10. mai 2007. a määruse nr 142 sõnastuses)
[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

GENERAATORITE TEHNILISED ANDMED

1. Generaatori ja elektrijaama andmed (kõik jaama tüübid)

Generaatorite arv ______________

 

Ühik

Generaator

1

Generaator

2

Generaator

3

Jaama tüüp (koostootmine, kondensatsioonijaam, elektrituulik jne)

 

 

 

 

Generaatori tüüp (sünkroon, asünkroon, konvertermuunduriga jne)

 

 

 

 

Sama tüüpi generaatorite arv

 

 

 

 

Generaatori nimivõimsus

 

 

 

 

Suurim võrku antav võimsus

MW

 

 

 

Vähim võrku antav võimsus

MW

 

 

 

Generaatori nimivõimsus Pn

MW

 

 

 

Generaatori niminäivvõimsus Sn

MVA

 

 

 

Suurim muutuvvõimsus

MW

 

 

 

Keskmine võimsuse muutumise kiirus

MW/min

 

 

 

Võimsustegur cosφ

 

 

 

 

Generaatori nimipinge

kV

 

 

 

Kiirus n

P/min

 

 

 

Nimisagedus fn

Hz

 

 

 

Primaarreguleerimine

 

 

 

 

Sekundaarreguleerimine

 

 

 

 

1) Soojuselektrijaama puhul lisada plokkskeem jaama peamistest komponentidest, näidates ära generaatorid, katlad, turbiinid, soojusvahetid, auru vaheltvõtud jne.

2) Hüdroelektrijaamade puhul lisada plokkskeem jaama peamistest komponentidest.

3) Kirjeldada prognoositavat talitlust.

2. Elektrituulikud

 

Tüüp 1

Tüüp 2

Tüüp 3

Kas turbiinid on konstantse või muudetava kiirusega

 

 

 

1) Lisada tootjapoolne detailne kirjeldus elektrilistest karakteristikutest ja värelustugevusest.

2) Esitada detailne kirjeldus generaatori talitlusest, nt kestev, sesoonne jne. Märkida, milline on oodatav toodang (MWh) igal kuul.

3) Näidata vastavalt tuule mõõtmise tulemustele, kuidas võimsus muutub ööpäeva jooksul suurima toodanguga kuul.

3. Asünkroongeneraatorid

Käivitusvoolu amplituud

kA

 

Käivitusvoolu kestus

ms

 

Võimsustegur käivituse ajal

 

 

Reaktiivvõimsuse tarbimine tühijooksul

kvar

 

Reaktiivvõimsuse tarbimine suurimal koormusel

kvar

 

1) Lisada kirjeldus generaatori käivitamise kohta (turbiini juhtimisega, eraldi käivitusmootoriga, generaatori lülitamisega mootoritalitlusse).

2) Reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks vajalike seadmete ja vahendite loetelu.

4. Generaatorite andmed rikete analüüsimiseks (kõik jaama tüübid)

 

Ühik

Generaator

1

Generaator

2

Generaator

3

Staatori takistus ra

 

 

 

 

Aperioodiline ajakonstant Tg

s

 

 

 

Staatori puistetakistus Xas

 

 

 

Ergutusmähise takistus (pikitelje) rfd

 

 

 

Ergutusmähise reaktants (pikitelje) xfd

 

 

 

Sumbutusmähise takistus (pikitelje) rDd

 

 

 

Sumbutusmähise reaktants (pikitelje) xDd

 

 

 

Magneetimise reaktants (pikitelje) xhd

 

 

 

Ergutusmähise takistus (põikitelje) rfq

 

 

 

Ergutusmähise reaktants (põikitelje) xfq

 

 

 

Sumbutusmähise takistus (põikitelje) rDq

 

 

 

Sumbutusmähise reaktants (põikitelje) xDq

 

 

 

Magneetimise reaktants (põikitelje) xhq

 

 

 

5. Generaatorite andmed dünaamika modelleerimiseks (kõik jaama tüübid)

 

Ühik

Generaator

1

Generaator

2

Generaator

3

Generaatori pikitelje ülimööduv, küllastamata /küllastunud  reaktants xd”/xd”s

 

 

 

Generaatori põikitelje ülimööduv, küllastamata /küllastunud  reaktants xq”/xq”s

 

 

 

Generaatori pikitelje mööduv, küllastamata/küllastunud, reaktants xd´/xd`s

 

 

 

Generaatori põikitelje mööduv, küllastamata/küllastunud reaktants xq`/xq`s

 

 

 

Generaatori  pikitelje sünkroonreaktants xd

 

 

 

Generaatori  põikitelje sünkroonreaktants xq

 

 

 

Lühise pikitelje ülimööduv ajakonstant Td”

s

 

 

 

Lühise pikitelje mööduv ajakonstant Td`

s

 

 

 

Lühise  põikitelje ülimööduv ajakonstant Tq”

s

 

 

 

Lühise  põikitelje mööduv ajakonstant Tq`

s

 

 

 

Turbiini ja generaatori inertskonstant (ajakonstant) TA

s

 

 

 

Turbiini ja generaatori inertsmoment J

kgm2

 

 

 

Turbiini ja generaatori väändemoment T

Nm

 

 

 

Ergutuspinge nimikoormusel Ue nim

V

 

 

 

Ergutusvool tühijooksul I0

A

 

 

 

Ergutusvool

 

 

 

 

Ergutusvool

 

 

 

 

Võimsusdiagramm (P-Q)

 

 

 

 

Tühijooksu karakteristik – generaatori pinge/ergutusvool

 

 

 

 

Ergutuse automaatregulaator(EAR):

 

 

 

 

Ergutussüsteemi tüüp

 

 

 

 

Ergutusregulaatori tüüp ja valmistaja

 

 

 

 

EAR võimendustegur pinge järgi Ku

 

 

 

 

EAR võimendustegur pinge tuletise järgi K`u

 

 

 

 

EAR võimendustegur sageduse järgi Kf

 

 

 

 

EAR võimendustegur sageduse tuletise järgi K`f

 

 

 

 

EAR võimendustegur rootorivoolu tuletise järgi K`if

 

 

 

 

Ergutaja:

 

 

 

 

Tüüp

 

 

 

 

Ergutusforsseeringu kordsus voolu järgi Kfi

 

 

 

 

Ergutusforsseeringu kordsus pinge järgi Kfu

 

 

 

 

Ergutusforsseeringu kestus Tf

s

 

 

 

6. Plokitrafo andmed

Trafode arv võrguga liitumispunktis ______________

 

Ühik

Generaator

1

Generaator

2

Generaator

3

Plokitrafo nimivõimsus

MVA

 

 

 

Plokitrafo ülekandesuhe ÜP/AP

 

 

 

 

Plokitrafo lühistakistus

%

 

 

 

7. Elektrijaama andmed

 

Ühik

 

Suurim tarbimisvõimus käivitamisel

MVA

 

Jaama suurim omatarve

MW

 

Lisada kirjeldus, kuidas on teostatud omatarbe ühendus.

 

“Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 “Võrgueeskiri” lisa 3
(Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. mai 2007. a määrusega nr 142)
[RT I 2007, 37, 255 – jõust. 25.05.2007]

 

Andmed tootmisseadmete kohta

 

Andmed jaama agregaatide kohta*

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

Jaa-nuar

 

2007 tegelik

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Installeeritud võimsus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest konserveeritud**

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kasutatav võimsus*** (netovõimsus)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

avariis keskmiselt****

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

plaanilises remondis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

rekonstrueerimisel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

muud piirangud (kütus, jahutus, CO2 jne)*****

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võimalik tootmisvõimsus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Andmed jaama agregaatide kohta*

Juuli

Juuli

Juuli

Juuli

Juuli

Juuli

Juuli

Juuli

Juuli

Juuli

Juuli

 

2007 tegelik

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Installeeritud võimsus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest konserveeritud**

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kasutatav võimsus***

(netovõimsus)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

avariis keskmiselt****

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

plaanilises remondis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

rekonstrueerimisel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

muud piirangud (kütus, jahutus, CO2 jne)*****

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võimalik tootmisvõimsus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

* kõik võimsused esitada netoväärtustes (võrku antav)

** ei ole pikemaajaliselt kasutatav (käivitusaeg > 168 h)

*** jaama väljastatav maksimaalne netovõimsus (käivitusaeg < 168 h)

**** avariide hulka loetakse ka need defektid, mis takistavad reservis või konserveeritud seadme töösseviimist ning plaaniliste remontide pikenemised üle planeeritud aja

***** mitu megavatti seetõttu ei ole võimalik/ei tohi kasutada.

 


 

 

 

/otsingu_soovitused.json