Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 18.05.2007 nr 149
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Vormsi maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Lääne-Eesti saarestiku omapärast
ja kergesti haavatavat loodusmaastikku ning piirkonnale iseloomulikke
ohustatud pärandkultuurmaastikke;
2) liike, keda nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas;
need on kaks I kategooria kaitsealust liiki ning II ja III kategooria
liigid nagu hüüp (Botaurus stellaris), sarvikpütt (Podiceps
auritus), laululuik (Cygnus cygnus), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana
porzana), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus
grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), rand- ja
väiketiir (Sterna paradisaea, S. albifrons),
kassikakk (Bubo bubo), musträhn (Dryocopus martius),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),
punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula
arborea), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana);
direktiivi 79/409/EMÜ II lisas nimetatud liigi – õõnetuvi (Columba
oenas), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liik, ning
II kaitsekategooria liigi – niidurüdi (Calidris
alpina schinzii) elu- ja rändepeatuspaiku;
3) elupaigatüüpe,
mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on liivased
ja mudased pagurannad (1140)3, rannikulõukad (1150*), laiad
madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),
püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad
(1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud 1630*), lubjarikkal
mullal kuivad niidud (6210*), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud
(6270*), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), allikad ja allikasood
(7160), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*),
nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230),
lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad
kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*);
4) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv
92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas. II lisa liigid on kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii), mis on ühtlasi
II kaitsekategooria liigid, emaputk (Angelica palustris),
mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik; IV lisa liigid on sõõrsilmik (Lopinga
achine) ja kõre (Bufo calamita), kes on ühtlasi
I kaitsekategooria liik;
5) II ja III kaitsekategooria
taimeliike nagu müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria),
pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), valge tolmpea (Cephalanthera
longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik
muguljuur (Herminium monorchis), kärbesõis (Ophrys
insectifera), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza
fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata),
tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis
palustris), roomav öövilge (Goodyera repens),
harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera
ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), hall käpp (Orchis
militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia),
rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) ning
I kaitsekategooria samblikuliiki – harilikku tundrasamblikku (Flavocetraria
cucullata).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kuueks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Lääne maakonnas Vormsi vallas Rumpo, Hullo, Rälby, Sviby, Hosby, Söderby, Suuremõisa, Saxby, Kersleti ja Borrby külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja ja kaitse korraldaja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Läänemaa keskkonnateenistus ja kaitse korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud ajal sihtkaitsevööndites.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, välja arvatud mootorsõidukiga sõitmine sihtkaitsevööndites ning Rumpo piiranguvööndis. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul. Mootorsõidukiga sõitmine sihtkaitsevööndites ja Rumpo piiranguvööndis, sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala kaitse korraldaja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevuses, liinirajatiste hooldamisel, maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödel, poollooduslike koosluste hooldamisel ning kutselise kalapüügiõigusega või harrastuskalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajalike vahendite transportimisel ja sihtkaitsevööndis kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(5) Kaitseala vetel on lubatud sõita ujuvvahendiga, välja arvatud veerolleriga ja skuutriga ning kaitse-eeskirjas sätestatud juhul Rumpo sihtkaitsevööndi veealal. Prästviigi piiranguvööndi veealal on lubatud sõita ainult mootorita ujuvvahendiga. Piirangud ujuvvahendiga sõitmiseks ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning sihtkaitsevööndis kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostatavale teadustegevusele.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta ei või kaitsealal:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ega sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei
ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise
ehitamiseks.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- ja veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Rumpo
sihtkaitsevöönd;
2) Hosby sihtkaitsevöönd;
3)
Rälby sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk
(1) Rumpo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikuelupaikade, madala rannikumere, laidude, rannaniitude elustiku, haruldaste ja omapäraste samblike kasvukohtade ning kadastike kaitse.
(2) Hosby sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja rannikuelupaikade kaitse, rannaniitude ja metsaelustiku ning I kategooria kaitsealuse liigi pesapaiga kaitse.
(3) Rälby sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sooelupaikade kaitse, metsalinnustiku ja I kategooria kaitsealuse liigi pesapaiga kaitse.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndites on lubatud jahipidamine 1. augustist 15. veebruarini, välja arvatud linnujaht, mis on aastaringselt keelatud.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndites lubatud:
1)
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ning poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus nagu
rohumaade niitmine ja loomade karjatamine ulatuses, mis tagab
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise;
2)
olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) metsakoosluste
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal
on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku-
ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4)
olemasolevate kraavide hooldustööd ning veerežiimi taastamine.
(3) Kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul on lubatud:
1) adru
varumine rannal;
2) pilliroo niitmine jää peal või külmunud pinnasel
15. novembrist 1. märtsini ja roo käsitsi niitmine vees või maismaal oma
tarbeks 16. juulist 15. märtsini.
3) rahvaürituste
korraldamine.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndites on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatise,
poollooduslike koosluste säilitamise ja hooldamisega seotud rajatise või
matkarajatise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala
tarbeks;
4) inimeste viibimine Rälby ja Hosby sihtkaitsevööndites
väljaspool sihte ja teid 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud
kinnisasja omanikul oma kinnisasja piires, järelevalve- ja päästetöödel;
kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevuses,
kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning
poollooduslike koosluste hooldamisel;
5) inimeste viibimine Rumpo
sihtkaitsevööndi laidudel ning laidude rannajoonest 50 meetri piiresse
jääval merealal 15. märtsist 15. juulini. Liikumispiirang ei laiene
järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja
valitsemisega seotud tegevusele, kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul
teostatavale teadustegevusele ning poollooduslike kooslustega seotud
tegevusele Tälmeni laiul ja Pasilaiul;
6) inimeste viibimine
ilma kaitseala kaitse korraldaja nõusolekuta Rumpo sihtkaitsevööndi
laidudel 16. juulist 31. oktoobrini. Liikumispiirang ei laiene
järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja
valitsemisega seotud tegevusele, kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul
teostatavale teadustegevusele ning poollooduslike kooslustega seotud
tegevustele Tälmeni laiul ja Pasilaiul.
§ 11. Vajalik tegevus
(1) Rumpo sihtkaitsevööndis Rumpo poolsaarel on haruldaste samblike kasvukohtade ja avatud maastike säilitamiseks vajalik puu- ja põõsarinde harvendamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.
(2) Rumpo ja Hosby sihtkaitsevööndites on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kuus piiranguvööndit:
1) Saxby
piiranguvöönd;
2) Prästviigi piiranguvöönd;
3)
Diby piiranguvöönd;
4) Rumpo piiranguvöönd;
5)
Huitbergi piiranguvöönd;
6) Kärrsläti piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndite kaitse-eesmärk
(1) Piiranguvööndite kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning loodusväärtuste parem eksponeerimine loodushariduse eesmärgil.
(2) Saxby piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ranniku- ja metsaelupaikade, lubjakivipaljandi ning ulatuslike klibuvallidega looalade kaitse.
(3) Prästviigi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on allikate, lubjarikaste allikaliste niitude ja metsaelupaikade, rannikulaguuni kui rannikumere kalade koelmuala ja järvelinnustiku kaitse.
(4) Diby piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ranniku- ja metsaelupaikade, looalade, rannaniitude ja roostikuelustiku ning käpaliste kasvualade kaitse.
(5) Rumpo piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikuelupaikade ja rannaniitude elustiku kaitse.
(6) Huitbergi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on omapärase lubjakivipaljandi, metsaelupaikade ning käpaliste kasvuala kaitse.
(7) Kärrsläti piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ranniku- ja metsaelupaikade, rannaniidu, vana rannikujärve ja roostikuelustiku, soostuvate lubjarikaste niitude ja käpaliste kasvualade ning kaitsealuse liigi pesapaiga kaitse.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
jahipidamine;
3) väetiste kasutamine;
4) ehitiste, kaasa
arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5
punktides 4–7 sätestatut.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine.
(3) Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul. Õuemaal on lubatud korraldada rahvaüritusi omaniku loal.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide
rajamine;
2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse»
§ 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
kohtades;
3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja
looduslikul rohumaal;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie,
kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
5)
puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
6) roo
varumine külmumata pinnasel, välja arvatud roo käsitsi niitmine vees või
maismaal oma tarbeks 16. juulist 15. novembrini.
§ 16. Vajalik tegevus
Diby, Rumpo ja Kärrsläti piiranguvööndites on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2000. a määrus nr 264 «Vormsi
maastikukaitseala kaitse-eeskiri» (RT I 2000, 65, 424;
2005, 71, 556) tunnistatakse kehtetuks.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979,
lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702).
2
Kaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 19. augusti
1987. a otsusega nr 212 «Rumpo taimestikukaitseala moodustamine» kaitse
alla võetud Rumpo taimestikukaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1
alapunktist 66 hõlmab kaitseala osa Väinamere linnualast ja punkti 2
alapunktist 498 hõlmab kaitseala osa Väinamere loodusalast, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtis elupaigatüüp.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla metskonna Vormsi metsandiku
2004. aasta planšetti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid seisuga
september 2004. a.
Ala kaardiga saab
tutvuda Läänemaa keskkonnateenistuses, Riiklikus Looduskaitsekeskuses,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
| Peaminister Andrus ANSIP |
| Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.
Facebook
Twitter