Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Agusalu looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 18.05.2007 nr 152

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Agusalu looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Agusalu looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) säilitada, uurida ja tutvustada Alutagusele iseloomulikke inimtegevusest vähe mõjutatud soomassiive, nendega seotud metsakooslusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;
2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest neli kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, järvekaur (Gavia arctica), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sooräts (Asio flammeus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on ühtlasi II kaitsekategooria liigid ning hallrähn (Picus canus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja öösorr (Caprimulgus europaeus) on ühtlasi III kaitsekategooria liigid;
3) kaitsta II kaitsekategooria liiki – kanakulli (Accipiter gentilis);
4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)³, rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*).

(2) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Agusalu looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Karjamaa, Katase, Remniku, Smolnitsa ja Vasknarva külas, Iisaku vallas Imatu, Kuru, Pootsiku, Sälliku ja Varesmetsa külas ning Illuka vallas Agusalu, Jaama, Kaatermu, Kamarna ja Kivinõmme külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja ja kaitse korraldaja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa keskkonnateenistus ja kaitse korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ning paikades, mis on kaitseala valitseja loal selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(3) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ning vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine kaitseala kaitse korraldaja nõusolekuta ning mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel, kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning piiranguvööndis liinirajatiste hooldustöödel, maatulundusmaal metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel.

§ 5. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on üksteist sihtkaitsevööndit:
1) Feodorisoo sihtkaitsevöönd;
2) Heinasoo sihtkaitsevöönd;
3) Imatu sihtkaitsevöönd;
4) Järvekalda oja sihtkaitsevöönd;
5) Kuivassaare-Kassisaare sihtkaitsevöönd;
6) Kullamäe sihtkaitsevöönd;
7) Liivaküla sihtkaitsevöönd;
8) Remniku sihtkaitsevöönd;
9) Repna sihtkaitsevöönd;
10) Sinoi-Kiiseli sihtkaitsevöönd;
11) Valgesoo sihtkaitsevöönd.

§ 8. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk

(1) Feodorisoo, Imatu, Järvekalda oja, Kuivassaare-Kassisaare, Kullamäe, Liivaküla ja Sinoi-Kiiseli sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

(2) Heinasoo, Remniku, Repna ja Valgesoo sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on kooslusetüüpide säilitamine ja taastamine, neile omase liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 9. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
1) Imatu sihtkaitsevööndis Imatu järvel kalapüük käsi-, lend- ja põhjaõnge ning spinninguga;
2) Heinasoo, Kuivassaare-Kassisaare, Kullamäe, Liivaküla, Repna ja Valgesoo sihtkaitsevööndites jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini;
3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine paikades, mis on selleks ette valmistatud ja tähistatud. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) olemasolevate ehitiste, sealhulgas tee ja tehnovõrgu rajatise hooldustööd;
2) hooldustööd I kaitsekategooria liikide elutingimuste säilitamiseks;
3) Heinasoo, Remniku, Repna ja Valgesoo sihtkaitsevööndites tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks;
4) rajatiste, välja arvatud ujuvehitise rajamine kaitseala tarbeks;
5) Heinasoo, Remniku ja Repna sihtkaitsevööndites liinirajatiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
6) Heinasoo, Remniku ja Valgesoo sihtkaitsevööndites olemasolevate kraavide hoiutööd, kusjuures Heinasoo sihtkaitsevööndis endise Alajõe metskonna kvartalites 111 ja 112 ning Valgesoo sihtkaitsevööndis on nimetatud tegevus keelatud 1. veebruarist 31. juulini;
7) Heinasoo, Remniku, Repna ja Valgesoo sihtkaitsevööndites metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
8) Heinasoo, Remniku ja Repna sihtkaitsevööndites tööd poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks.

§ 10. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) Järvekalda oja sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. veebruarist 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§ 11. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on neli piiranguvööndit:
1) Kamarna piiranguvöönd;
2) Kivinõmme piiranguvöönd;
3) Tuusna piiranguvöönd;
4) Väleda piiranguvöönd.

§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 13. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks 1. septembrist 31. jaanuarini;
3) väetiste kasutamine;
4) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
2) uute ehitiste, sealhulgas tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine, välja arvatud ujuvehitiste püstitamine.

§ 14. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine, välja arvatud üksikkraavide rajamine eluasememaale kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
2) maavarade kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõike 2 alusel liiva, kruusa, savi ja kaevise (välja arvatud orgaanilised setendid) võtmine oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures tuleb säilitada liikide ja vanuse mitmekesisus;
4) metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel sinika, karusambla-mustika, karusambla, naadi, sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, osja, tarna, lodu, kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüüpides. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt ka kuiva ilmaga;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
6) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

§ 15. Vajalik tegevus

Tuusna piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine või rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 16. Määruste kehtetuks tunnistamine ja muutmine

(1) Vabariigi Valitsuse 13. novembri 1997. a määrus nr 217 «Agusalu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1997, 82, 1399; 2000, 30, 176) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1996. a määrust nr 312 «Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1996, 89, 1602; 2000, 30, 176) muudetakse järgmiselt:

1) määruse punkti 1 alapunktiga 1 kinnitatud «Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskirja» punkt 22 sõnastatakse järgmiselt:

« 22. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Kõnnu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Iisaku vallas Pagari metskonna kvartalid 126 (ainult eraldised 6–13) ja 145 (ainult eraldised 1–9) ning Illuka vallas Pagari metskonna kvartalid 112 (ainult eraldis 18), 128, 129 ja 138 (ainult eraldised 1–8);
2) Jõuga piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Iisaku vallas Pagari metskonna kvartalid 168 (ainult eraldised 2–17, 20–41 ja 47), 169 (ainult eraldised 1–27 ja 40; nii riigi kui ka Järve talu (109) maa osas) ja 170 (ainult eraldised 1–5; nii riigi kui ka Järve talu (109) maa osas).»;

2) määruse punkti 1 alapunktiga 2 kinnitatud «Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus» sõnastatakse järgmiselt:

«Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kivinõmme maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Illuka vallas Pagari metskonna kvartali 118 kirdenurgast mööda kvartalite 118 ja 133 idapiiri lõuna suunas ning edasi mööda kvartali 133 kagupiiri edela ja seejärel mööda läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 132 kirdenurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartalit 132 läbivat kirde-edelasuunalist pinnasteed edela suunas kuni Kõnnu-Dobrina teeni, seejärel mööda nimetatud teed lääne suunas kuni kvartali 132 läänepiirini ning mööda nimetatud piiri põhja suunas kuni ristumiseni Kõnnu järvedest loode poolt mööduva pinnasteega. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pinnasteed kirde suunas läbi kvartalite 132, 117 ja 118 kuni kvartali 118 põhjapiirini ning mööda seda ida suunas kuni kvartali 118 kirdenurgani.

Lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Iisaku vallas Pagari metskonna kvartali 126 eraldise 10 loodenurgast mööda kirde-edelasuunalise elektriliini trassi kaguserva läbi kvartali 126 kirde suunas ja Illuka vallas läbi kvartalite 127, 112 ja 128 kirde suunas kuni kvartali 128 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 128 ja 129 põhjapiiri ida suunas ning siis mööda kvartali 129 idapiiri lõuna suunas kuni nimetatud kvartali kagunurgani. Seejärel kulgeb piir mööda kvartali 129 kagupiiri edela suunas kuni kvartali 138 kirdenurgani ning seejärel edasi mööda kvartali 138 idapiiri lõuna suunas kuni Põlevkivibasseini Kõrgepingevõrkude Balti Soojuselektrijaama – Riia 330 kV elektriliini trassi loodeservani ja mööda seda edela suunas läbi kvartalite 138, 147 ja 146. Edasi kulgeb piir Iisaku vallas mööda kvartali 145 eraldise 9 lõunapiiri edela suunas kuni kvartali 145 läänepiirini ning mööda kvartalite 145 ja 126 läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 126 eraldise 10 loodenurgani.

Teise lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Iisaku vallas Pagari metskonna kvartali 168 eraldise 2 läänenurgast mööda nimetatud kvartali läänepiiri lõuna suunas kuni eraldise 12 põhjapiirini ning edasi mööda nimetatud piiri ida suunas kuni Jõuga-Raudi maanteeni. Seejärel kulgeb piir mööda nimetatud maantee teemaa kagupiiri edela suunas kuni kvartali 168 eraldise 13 läänepiirini ning mööda nimetatud eraldise lääne-, lõuna- ja idapiiri ning edasi mööda metsa ja haritava maa vahelist piiri (eraldise 19 põhja- ja kagupiiri ning eraldise 18 lääne-, põhja- ja idapiiri) kuni kvartali 168 edelapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 168 edelapiiri kagu suunas kuni nimetatud kvartalit läbiva kirde-edelasuunalise elektriliini trassi loodeservani ning mööda seda läbi kvartalite 168, 169 ja 170 kirde suunas kuni kvartali 170 idapiirini ning edasi mööda seda põhja suunas kuni kvartali 170 põhjapiirini. Seejärel kulgeb piir mööda kvartalite 170, 169 ja 168 põhjapiiri lääne suunas kuni kvartali 168 eraldise 2 põhjapiirini ning edasi mööda seda lääne suunas kuni kirde-edelasuunalise elektriliini trassi kaguservani ning edasi mööda seda edela suunas kuni kvartali 168 eraldise 2 läänenurgani.

Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Kivinõmme ja Pagari metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.».

¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
² Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» kaitse alla võetud Agusalu sookaitseala ja Vabariigi Valitsuse 13. novembri 1997. a määrusega nr 217 «Agusalu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» kinnitatud Agusalu maastikukaitseala baasil ning Kohtla-Järve Rajooni RSN Täitevkomitee 25. augusti 1987. a otsusega nr 186 «Maastikukaitseala Kivinõmme «Kalevipoja haud» moodustamine» kaitse alla võetud ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1996. a määrusega nr 312 «Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» kinnitatud Kivinõmme maastikukaitseala Dobrina piiranguvööndi baasil.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 1 hõlmab kaitseala Agusalu linnuala ja punkti 2 alapunktist 4 Agusalu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
⁴ Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Ida-Virumaa keskkonnateenistuses, Riiklikus Looduskaitsekeskuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Agusalu looduskaitseala