Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine
Vastu võetud 18.05.2007 nr 156
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 «Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas» (RT I 2006, 37, 277) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 28–69:
« 28) Abruka hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – väikesaarte ning laidude
(1620), rannaniitude (1630*), loodude (6280*), puisniitude (6530*),
vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on hallhani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna
tadorna), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria
molissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), merisk (Haematopus
ostralegus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius
hiaticula), kivirullija (Arenaria interpres), suurrüdi (Calidris
canutus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
tundrarüdi (Calidris alpina alpina), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa
totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),
punaselg-õgija (Lanius collurio);
29) Haavassoo hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning III kaitsekategooria linnuliigi –
sookure (Grus grus) elupaikade kaitse;
30) Jaandi hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lääne-mõõkrohuga
lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja
puiskarjamaade (9070) kaitse ning II kaitsekategooria linnuliigi –
laululuige (Cygnus cygnus) ja III kaitsekategooria linnuliikide –
hallpõsk-püti (Podiceps grisegena), roo-loorkulli (Circus
aeruginosus), taida (Gallinula chloropus) ning sookure (Grus
grus) elupaikade kaitse;
31) Jaani hoiuala, mille kaitse-eesmärk
on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
loodude (6280*) kaitse;
32) Järise hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe-
kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), puisniitude (6530*),
rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga
lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti
II kaitsekategooria linnuliikide – laululuige (Cygnus
cygnus) ja karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) ning
III kaitsekategooria linnuliikide – roo-loorkulli (Circus
aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus),
soo-loorkulli (Circus pygargus), lõopistriku (Falco
subbuteo), tedre (Tetrao tetrix), sookure (Grus grus),
suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tildri (Tringa
totanus), mudatildri (Tringa glareola), musträhni (Dryocopus
martius), hänilase (Motacilla flava) ja hoburästa (Turdus
viscivorus) elupaikade kaitse;
33) Kaarmise hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – liivikute (2330), looduslikult rohketoiteliste järvede
(3150), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse, samuti
III kaitsekategooria linnuliikide – hallpõsk-püti (Podiceps
grisegena), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo
buteo), sookure (Grus grus), musträhni (Dryocopus
martius) ja hoburästa (Turdus viscivorus) elupaikade
kaitse;
34) Kahtla-Kübassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurannikute
(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide
(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga
lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps
cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),
sarvikpütt (Podiceps auritus), kormoran (Phalacrocorax
carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), hallhani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope),
rääkspart (Anas strepera), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas
querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria
mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus
albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica
atra), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus
vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus),
väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus
fuscus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), nõmmelõoke (Lullula
arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),
punaselg-õgija (Lanius collurio);
35) Karala-Pilguse
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), esmaste
rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade
(1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide
luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode
(7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*)
ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus
olor), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas
crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), luitsnokk-part (Anas
clypeata), sõtkas (Bucephala clangula), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus
vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus
pugnax), punajalg-tilder (Tringa totanus), kassikakk (Bubo
bubo), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind
(Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
36)
Kasemetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüübi – puisniidu (6530*) ning II lisas
nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)
elupaiga kaitse;
37) Kasti lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
veealuste liivamadalate (1110), laiade madalate lahtede (1160),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade
(9010*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ja
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning
I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,
kelle elupaiku kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps auritus),
hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus
olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna
tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas
strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas
querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya
fuligula), merivart (Aythya marila), jääkoskel (Mergus
merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
hiireviu (Buteo buteo), rooruik (Rallus aquaticus),
täpikhuik (Porzana porzana), sookurg (Grus grus),
liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus
vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
tundrarüdi (Calidris alpina alpina), suurkoovitaja (Numenius
arquata), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa
totanus), heletilder (Tringa nebularia), naerukajakas (Larus
ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus
fuscus), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna
hirundo), sooräts (Asio flammeus), musträhn (Dryocopus
martius) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus);
38)
Kaugatoma-Lõu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste
pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170),
püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620),
rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus
olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), piilpart (Anas crecca), tuttvart (Aythya
fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima),
aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula),
väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator),
jääkoskel (Mergus merganser), liivatüll (Charadrius
hiaticula), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus
vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus),
heletilder (Tringa nebularia), tõmmukajakas (Larus fuscus)
ja liivatüll (Charadrius hiaticula);
39) Kaunispe
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), rannaniitude
(1630*), kadastike (5130), lubjarikastel muldadel kuivade niitude
(6210), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude
(6530*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse;
40)
Koorunõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – üheaastase taimestuga esmaste
rannavallide (1210), püsi-taimestuga kivirandade (1220), rannaniitude
(1630*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste
madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), allikate ja
allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), oosidel ja
moreeenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060) kaitse ning II lisas
nimetatud liikide – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)
ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse, samuti
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle
elupaiku kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica),
kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis),
mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
sõtkas (Bucephala clangula), sookurg (Grus grus),
krüüsel (Cepphus grylle) ja musträhn (Dryocopus
martius);
41) Kura kurgu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – karide (1170),
üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210), rannaniitude (1630*),
väikesaarte ja laidude (1620), püsitaimestuga liivarandade (1640),
hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*),
sinihelmikakoosluste (6410) ning II lisas nimetatud liigi – hallhülge (Halichoerus
grypus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: punakurk-kaur (Gavia
stellata), järvekaur (Gavia arctica), kormoran (Phalacrocorax
carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), hallhani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle (Branta
bernicla), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas
strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria
mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus
albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius
hiaticula), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris
canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris
alpina), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija (Arenaria interpres),
alk (Alca torda) ja krüüsel (Cepphus grylle);
42)
Kuressaare lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede
(1160), väikesaarte ning laidude (1620) ning nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku
kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus), hallhani (Anser anser), viupart (Anas
penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas
crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya
fuligula), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala
clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), lauk (Fulica atra), soorüdi (Calidris
alpina), väikekajakas (Larus minutus), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea) ja jõgitiir (Sterna
hirundo);
43) Küdema lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170),
esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele
avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude
(1630*), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode
(7210*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) ja II lisas nimetatud liikide – saaremaa
robirohu (Rhinanthus oesiliensis), soohiilaka (Liparis loeselii)
ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja
I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,
kelle elupaiku kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica),
tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),
piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas
strepera), ristpart (Tadorna tadorna), kirjuhahk (Polysticta
stelleri), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), rohukoskel (Mergus serrator), sõtkas (Bucephala
clangula), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), sookurg (Grus grus), hahk (Somateria
mollissima), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina),
liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa
totanus), heletilder (Tringa nebularia), tumetilder (Tringa
erythropus), kiivitaja (Vanellus vanellus), naerukajakas (Larus
ridibundus), kalakajakas (Larus canus), jõgitiir (Sterna
hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), mustvaeras (Melanitta
nigra), rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana
porzana) ja suitsupääsuke (Hirundo rustica);
44)
Laasi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210*), loodude (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
45)
Liigalaskma-Orinõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikaniitude (6410), puisniitude
(6530*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liigi –
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse;
46)
Lindmetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), metsastunud
luidete (2180), kadastike (5130), puisniitude (6530*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja rohunditerikaste
kuusikute (9050) kaitse;
47) Madise hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) kaitse;
48) Mullutu-Loode
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),
puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*),
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle
elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus),
hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps
auritus), hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus
olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), rabahani
(Anser fabalis), hallhani (Anser anser), viupart (Anas
penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas
crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas
acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas
clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya
fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus
albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), teder (Tetrao
tetrix), rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana
porzana), rukkirääk (Crex crex), lauk (Fulica
atra), sookurg (Grus grus), kiivitaja (Vanellus vanellus),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata),
mudatilder (Tringa glareola), väikekajakas (Larus minutus),
naerukajakas (Larus ridibundus), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), mustviires (Chlidonias niger),
musträhn (Dryocopus martius), väike-kirjurähn (Dendrocopus
minor), hänilane (Motacilla flava), rästas-roolind (Acrocephalus
arundinaceus), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria)
ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
49) Nässuma hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga
lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse ning III kaitsekategooria
linnuliikide – väike-kirjurähni (Dendrocopus minor),
rästas-roolinnu (Acrocephalus arundinaceus), vööt-põõsalinnu
(Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio)
elupaikade kaitse;
50) Pajumaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
puiskarjamaade (9070) kaitse;
51) Põduste-Upa hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude
(6280*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450),
vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning III kaitsekategooria linnuliikide –
herilaseviu (Pernis apivorus), roo-loorkulli (Circus
aeroginosus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo
buteo), sookure (Grus grus), kodukaku (Strix aluco),
musträhni (Dryocopus martius) ja väike-kirjurähni (Dendrocopus
minor) elupaikade kaitse;
52) Põldeniidi hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
puisniitude (6530*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse;
53)
Ranna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*) ja puiskarjamaade
(9070) kaitse;
54) Riksu ranniku hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga
kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude
(1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), hallide luidete ehk
kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),
puiskarjamaade (9070) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), kühmnokk-luik
(Cygnus olor), laululuik (Cygnus cygnus), väike-laukhani (Anser
erythropus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula),
hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis),
mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta nigra),
sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus
albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius
hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina),
tutkas (Philomachus pugnax), tumetilder (Tringa erythropus),
punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia),
randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
55)
Ruhnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete
(2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide
luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete
(2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),
liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti
II kaitsekategooria linnuliigi – niidurüdi (Calidris
alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide – herilaseviu (Pernis
apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo
buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius
hiaticula) elupaikade kaitse;
56) Sandla hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude
(6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
57) Siiksaare-Oessaare
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja
mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate
lahtede (1160), karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620),
rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste madalsoode
(7230), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:
sarvikpütt (Podiceps auritus), hüüp (Botaurus
stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser
anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas
penelope), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas
clypeata), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius
hiaticula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas
(Philomachus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa),
kivirullija (Arenaria interpres), kalakajakas (Larus canus),
väiketiir (Sterna albifrons) ja rästas-roolind (Acrocephalus
arundinaceus);
58) Sutu lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
liivaste ja mudaste pagurandade (1140), väikesaarte ning laidude (1620),
rannaniitude (1630*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus
olor), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), rääkspart (Anas strepera), aul (Clangula
hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), rüüt (Pluvialis apricaria), niidurüdi
(Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax),
punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo)
ja randtiir (Sterna paradisaea);
59) Tagamõisa hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210),
merele avatud pankrandade (1230), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga
liivarandade (1640), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate
rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete
(2130*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
(6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), puisniitude (6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010), vanade laialehiste
metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade
(9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*),
II lisas märgitud liikide – soohiilaka (Liparis loeselii),
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium
supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:
hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kühmnokk-luik (Cygnus
olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
hallhani (Anser anser), piilpart (Anas crecca),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria mollissima),
kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis),
sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus
albellus), rohukoskel (Mergus serrator), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), kanakull (Accipiter
gentilis), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo
buteo), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus),
liivatüll (Charadrius hiaticula), alk (Alca torda),
krüüsel (Cepphus grylle), nõmmelõoke (Lullula
arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria)
ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
60) Tahula-Reo
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), loodude (6280*),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning
II lisas nimetatud liigi – jäiga keerdsambla (Tortella
rigens) elupaiga kaitse, samuti III kaitsekategooria linnuliikide –
raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo),
sookure (Grus grus), musträhni (Dryocopus martius) ja
väike-kirjurähni (Dendrocopus minor) elupaikade kaitse;
61)
Tehumardi nõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – eelluidete (2110), hallide
luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete
(2180), kuivade nõmmede (4030) ning II lisas nimetatud taimeliigi –
nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp. arenarius) elupaiga
kaitse, samuti III kaitsekategooria linnuliigi – nõmmelõokese (Lullula
arborea) elupaikade kaitse;
62) Tõnija hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230) ja
vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse, samuti III kaitsekategooria
linnuliigi – punaselg-õgija (Lanius collurio)
elupaikade kaitse;
63) Uustalu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) ja puiskarjamaade (9070)
kaitse;
64) Uustlamaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kanarbiku ja
kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320), kadastike (5130) ning loodude
(6280*) kaitse;
65) Vesitükimaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannaniitude (1630*), sinihelmikakoosluste (6410), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hahk (Somateria
mollissima), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
tõmmukajakas (Larus fuscus), randtiir (Sterna paradisaea),
väiketiir (Sterna albifrons) ja vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria);
66) Võilaiu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate
lahtede (1160), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), loodude (6280*)
ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse ning nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle
elupaiku kaitstakse, on: hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas
(Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa totanus),
kivirullija (Arenaria interpres), randtiir (Sterna paradisaea),
väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
67)
Võrsna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
(6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode
(7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade
(9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)
kaitse ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) elupaiga kaitse, samuti III kaitsekategooria linnuliikide
– raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo),
sookure (Grus grus), musträhni (Dryocopus martius),
väike-kirjurähni (Dendrocopus minor) ja punaselg-õgija (Lanius
collurio) elupaikade kaitse;
68) Väikese väina hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede
(1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide –
emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade
kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus
stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser
anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas
penelope), rääkspart (Anas strepera), soopart (Anas
acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria
mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus
serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula),
kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius
arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria
interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja
punaselg-õgija (Lanius collurio);
69) Väinamere hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste
pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede
(1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga
kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade
(1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
(6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja
allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas märgitud liikide –
hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca
hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia),
suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade
kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser
anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser
fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya
fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus
stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll
(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus
cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex
crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),
kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),
naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola
falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus
albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata),
kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus
pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps
cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa
totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).»;
2) paragrahv 2 sõnastatatakse järgmiselt:
« § 2. Hoiualade valitseja ja kaitse korraldaja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistus ja kaitse korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.»;
3) määruse lisa täiendatakse kaartidega «Abruka», «Haavassoo», «Jaani», «Jaandi», «Järise», «Kaarmise», «Kahtla-Kübassaare», «Karala-Pilguse», «Kasemetsa», «Kasti lahe», «Kaugatoma-Lõu», «Kaunispe», «Koorunõmme», «Kura kurgu», «Kuressaare lahe», «Küdema lahe», «Laasi», «Lindmetsa», «Liigalaskma-Orinõmme», «Madise», «Mullutu-Loode», «Nässuma», «Pajumaa», «Põduste-Upa», «Põldeniidi», «Ranna», «Riksu ranniku», «Ruhnu», «Sandla», «Siiksaare-Oessaare», «Sutu lahe», «Tagamõisa», «Tahula-Reo», «Tehumardi nõmme», «Tõnija», «Uustalu», «Uustlamaa», «Vesitükimaa», «Võilaiu», «Võrsna», «Väikese väina» ja «Väinamere».
| Peaminister Andrus ANSIP |
| Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.
Facebook
Twitter
