Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.06.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 39, 276

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine

Vastu võetud 18.05.2007 nr 156

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 «Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas» (RT I 2006, 37, 277) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 28–69:

« 28) Abruka hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria molissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), roo-loorkull (Circus aeruginosus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), merisk (Haematopus ostralegus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kivirullija (Arenaria interpres), suurrüdi (Calidris canutus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio);
29) Haavassoo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning III kaitsekategooria linnuliigi – sookure (Grus grus) elupaikade kaitse;
30) Jaandi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse ning II kaitsekategooria linnuliigi – laululuige (Cygnus cygnus) ja III kaitsekategooria linnuliikide – hallpõsk-püti (Podiceps grisegena), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), taida (Gallinula chloropus) ning sookure (Grus grus) elupaikade kaitse;
31) Jaani hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – loodude (6280*) kaitse;
32) Järise hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliikide – laululuige (Cygnus cygnus) ja karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) ning III kaitsekategooria linnuliikide – roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus), lõopistriku (Falco subbuteo), tedre (Tetrao tetrix), sookure (Grus grus), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tildri (Tringa totanus), mudatildri (Tringa glareola), musträhni (Dryocopus martius), hänilase (Motacilla flava) ja hoburästa (Turdus viscivorus) elupaikade kaitse;
33) Kaarmise hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivikute (2330), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse, samuti III kaitsekategooria linnuliikide – hallpõsk-püti (Podiceps grisegena), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), sookure (Grus grus), musträhni (Dryocopus martius) ja hoburästa (Turdus viscivorus) elupaikade kaitse;
34) Kahtla-Kübassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurannikute (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio);
35) Karala-Pilguse hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), luitsnokk-part (Anas clypeata), sõtkas (Bucephala clangula), merikotkas (Haliaeetus albicilla), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa totanus), kassikakk (Bubo bubo), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
36) Kasemetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puisniidu (6530*) ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse;
37) Kasti lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps auritus), hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), hiireviu (Buteo buteo), rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana porzana), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina), suurkoovitaja (Numenius arquata), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), sooräts (Asio flammeus), musträhn (Dryocopus martius) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus);
38) Kaugatoma-Lõu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), piilpart (Anas crecca), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), liivatüll (Charadrius hiaticula), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), tõmmukajakas (Larus fuscus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula);
39) Kaunispe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikastel muldadel kuivade niitude (6210), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse;
40) Koorunõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210), püsi-taimestuga kivirandade (1220), rannaniitude (1630*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), oosidel ja moreeenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), sookurg (Grus grus), krüüsel (Cepphus grylle) ja musträhn (Dryocopus martius);
41) Kura kurgu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – karide (1170), üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210), rannaniitude (1630*), väikesaarte ja laidude (1620), püsitaimestuga liivarandade (1640), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), sinihelmikakoosluste (6410) ning II lisas nimetatud liigi – hallhülge (Halichoerus grypus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle (Branta bernicla), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris alpina), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda) ja krüüsel (Cepphus grylle);
42) Kuressaare lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus), hallhani (Anser anser), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), lauk (Fulica atra), soorüdi (Calidris alpina), väikekajakas (Larus minutus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea) ja jõgitiir (Sterna hirundo);
43) Küdema lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ja II lisas nimetatud liikide – saaremaa robirohu (Rhinanthus oesiliensis), soohiilaka (Liparis loeselii) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), ristpart (Tadorna tadorna), kirjuhahk (Polysticta stelleri), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sookurg (Grus grus), hahk (Somateria mollissima), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), tumetilder (Tringa erythropus), kiivitaja (Vanellus vanellus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), mustvaeras (Melanitta nigra), rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana porzana) ja suitsupääsuke (Hirundo rustica);
44) Laasi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
45) Liigalaskma-Orinõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikaniitude (6410), puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse;
46) Lindmetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse;
47) Madise hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) kaitse;
48) Mullutu-Loode hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), rabahani (Anser fabalis), hallhani (Anser anser), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), teder (Tetrao tetrix), rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), mudatilder (Tringa glareola), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), mustviires (Chlidonias niger), musträhn (Dryocopus martius), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), hänilane (Motacilla flava), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
49) Nässuma hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse ning III kaitsekategooria linnuliikide – väike-kirjurähni (Dendrocopus minor), rästas-roolinnu (Acrocephalus arundinaceus), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) elupaikade kaitse;
50) Pajumaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puiskarjamaade (9070) kaitse;
51) Põduste-Upa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning III kaitsekategooria linnuliikide – herilaseviu (Pernis apivorus), roo-loorkulli (Circus aeroginosus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), sookure (Grus grus), kodukaku (Strix aluco), musträhni (Dryocopus martius) ja väike-kirjurähni (Dendrocopus minor) elupaikade kaitse;
52) Põldeniidi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), puisniitude (6530*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse;
53) Ranna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
54) Riksu ranniku hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puiskarjamaade (9070) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), laululuik (Cygnus cygnus), väike-laukhani (Anser erythropus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina), tutkas (Philomachus pugnax), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
55) Ruhnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide – herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse;
56) Sandla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
57) Siiksaare-Oessaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste madalsoode (7230), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps auritus), hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), kivirullija (Arenaria interpres), kalakajakas (Larus canus), väiketiir (Sterna albifrons) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus);
58) Sutu lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (1140), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), rääkspart (Anas strepera), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), rüüt (Pluvialis apricaria), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo) ja randtiir (Sterna paradisaea);
59) Tagamõisa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), II lisas märgitud liikide – soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria mollissima), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), kanakull (Accipiter gentilis), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), alk (Alca torda), krüüsel (Cepphus grylle), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
60) Tahula-Reo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liigi – jäiga keerdsambla (Tortella rigens) elupaiga kaitse, samuti III kaitsekategooria linnuliikide – raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), sookure (Grus grus), musträhni (Dryocopus martius) ja väike-kirjurähni (Dendrocopus minor) elupaikade kaitse;
61) Tehumardi nõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – eelluidete (2110), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kuivade nõmmede (4030) ning II lisas nimetatud taimeliigi – nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp. arenarius) elupaiga kaitse, samuti III kaitsekategooria linnuliigi – nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaikade kaitse;
62) Tõnija hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230) ja vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse, samuti III kaitsekategooria linnuliigi – punaselg-õgija (Lanius collurio) elupaikade kaitse;
63) Uustalu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
64) Uustlamaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320), kadastike (5130) ning loodude (6280*) kaitse;
65) Vesitükimaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), sinihelmikakoosluste (6410), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hahk (Somateria mollissima), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tõmmukajakas (Larus fuscus), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);
66) Võilaiu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), loodude (6280*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
67) Võrsna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse, samuti III kaitsekategooria linnuliikide – raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), sookure (Grus grus), musträhni (Dryocopus martius), väike-kirjurähni (Dendrocopus minor) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) elupaikade kaitse;
68) Väikese väina hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide – emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
69) Väinamere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas märgitud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).»;

2) paragrahv 2 sõnastatatakse järgmiselt:

« § 2. Hoiualade valitseja ja kaitse korraldaja

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistus ja kaitse korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.»;

3) määruse lisa täiendatakse kaartidega «Abruka», «Haavassoo», «Jaani», «Jaandi», «Järise», «Kaarmise», «Kahtla-Kübassaare», «Karala-Pilguse», «Kasemetsa», «Kasti lahe», «Kaugatoma-Lõu», «Kaunispe», «Koorunõmme», «Kura kurgu», «Kuressaare lahe», «Küdema lahe», «Laasi», «Lindmetsa», «Liigalaskma-Orinõmme», «Madise», «Mullutu-Loode», «Nässuma», «Pajumaa», «Põduste-Upa», «Põldeniidi», «Ranna», «Riksu ranniku», «Ruhnu», «Sandla», «Siiksaare-Oessaare», «Sutu lahe», «Tagamõisa», «Tahula-Reo», «Tehumardi nõmme», «Tõnija», «Uustalu», «Uustlamaa», «Vesitükimaa», «Võilaiu», «Võrsna», «Väikese väina» ja «Väinamere».

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Abruka

Haavassoo

Jaandi

Jaani

Järise

Kaarmise

Kahtla-Kübassaare_1

Kahtla-Kübassaare_2

Karala-Pilguse

Kasemetsa

Kasti lahe

Kaugatoma-Lõu

Kaunispe

Koorunõmme

Kura kurgu_1

Kura kurgu_2

Kura kurgu_3

Kura kurgu_4

Kura kurgu_5

Kura kurgu_6

Kuressaare lahe

Küdema lahe

Laasi

Liigalaskma-Orinõmme

Lindmetsa

Madise

Mullutu-Loode

Nässuma

Pajumaa

Põduste-Upa

Põldeniidi

Ranna

Riksu ranniku

Ruhnu

Sandla

Siiksaare-Oessaare

Sutu lahe

Tagamõisa

Tahula-Reo

Tehumardi nõmme

Tõnija

Uustalu

Uustlamaa

Vesitükimaa

Väikese väina_1

Väikese väina_2

Väinamere_1

Väinamere_2

Väinamere_3

Võilaiu

Võrsna