Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik", justiitsministri 22. veebruari 2001. a määruse nr 23 "Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse nõuete kohtutäituritele üleandmise ja ettemaksu tasumise kord" ning justiitsministri 25. jaanuari 2007. a määruse nr 6 "Justiitsministri määruste muutmine seoses notarite infosüsteemi «e-notar» kasutuselevõtuga" muutmise määrus

Vastu võetud 28.05.2007 nr 29

Määrus kehtestatakse «Kohtutäituri seaduse» § 2 lõike 6, § 12 lõike 1, § 13 lõike 1, § 15 lõike 2, § 18 lõike 1, § 51 lõike 3 ja «Notariaadiseaduse» § 57 punkti 6 alusel.

§ 1. Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruses nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» (RTL 2005, 125, 1984; 2007, 8, 124) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 66 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «akadeemilise juriidilise kõrghariduse» sõnadega «kohtutäituri seaduses nõutava hariduse»;

2) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse sõna «kinnitab» sõnaga «koostab»;

3) paragrahvi 68 lõike 3 punkti 3 teksti täiendatakse sõnadega «, sealhulgas laeva asjaõigus»;

4) paragrahvi 69 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vastuseid õigusteadmiste testi küsimustele, iga kaasuse lahendust ning vestlust hindab eksamikomisjon eraldi §-s 107 sätestatud hindamissüsteemi järgi.

(2) Kui õigusteadmiste testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasuste lahendusi ei hinnata. Sel juhul loetakse kandidaat konkursi mitteläbinuks. Vestlusele lubatakse üksnes need kandidaadid, kelle õigusteadmiste testi ja kaasuste lahendust on hinnatud vähemalt 3 palliga («rahuldav»).

(3) Konkursi eksam on sooritatud, kui õigusteadmiste testi koondhinne, iga kaasuse koondhinne ja vestluse koondhinne on vähemalt 3 palli («rahuldav»). Konkursi eksami koondhinne on eri osade koondhinnete aritmeetiline keskmine.

(4) Kohtutäiturikandidaatide kohad täidetakse konkursi eksami koondhinde alusel koostatud pingerea järgi.»;

5) paragrahvi 72 lõike 2 teksti täiendatakse pärast sõna «sooritamata» sõnadega «ja kõiki ettevalmistusteenistuse osasid läbimata, eelkõige juhul»;

6) paragrahvi 72 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna «viis» sõnaga «kolm»;

7) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

« 1) praktika kohtutäituri büroos;»;

8) paragrahv 81 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Eksamil osalemiseks esitab kohtutäiturikandidaat eksamikomisjonile ülevaate ettevalmistusteenistuse käigus saadud ülesannetest ja nende täitmisest ning aruande õppepäevadest ja seminaridest osavõtu ning seal omandatud teadmiste kohta. Kohtutäiturikandidaadi juhendaja esitab eksamikomisjonile oma arvamuse isiku kohtutäituriks sobivuse kohta.

(2) Kohtutäiturite täiskogu esindaja esitab eksamikomisjonile ülevaate kohtutäiturikandidaadile antud ülesannetest ja nende täitmisest ning hinnangu kohtutäiturikandidaadi kohtutäituriks sobivuse kohta. Justiitsministeerium esitab eksamikomisjonile kohtutäiturikandidaati puudutavad distsiplinaarmenetluse materjalid nende olemasolul ja muud andmed, mis võivad olla olulised kohtutäiturikandidaadi sobivuse hindamisel.

(3) Eksamikomisjon teeb esitatud materjalide põhjal otsuse kohtutäiturikandidaadi eksamile lubamise kohta. Kohtutäiturikandidaati ei lubata eksamile, kui:
1) kohtutäiturikandidaat tunnistatakse kohtutäituri ameti pidamise jaoks sobimatuks;
2) komisjon peab vajalikuks pikendada kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistust.»;

9) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse sõnad «§-s 107» sõnadega «§ 107 lõikes 1»;

10) paragrahvi 83 lõike 5 tekstist jäetakse välja sõna «positiivselt»;

11) paragrahvi 85 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

« 3¹) seoses kohtutäiturikandidaadi tunnistamisega kohtutäituri tööks sobimatuks isikuomaduste tõttu;»;

12) paragrahvi 85 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtutäiturikandidaat, kes on edukalt sooritanud kohtutäituri eksami, peab kandideerima vabale kohtutäituri ametikohale. Kui ta ei osutu valituks, siis jätkub ettevalmistusteenistus, mille käigus võib kohtutäiturikandidaat töötada kohtutäituri abina, asendada kohtutäiturit või täita Justiitsministeeriumi või kohtutäiturite täiskogu poolt antud ülesandeid.»;

13) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Kohtutäiturikandidaat, kes mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat kohtutäituri ametikohta, vabastatakse ettevalmistusteenistusest. Mõjuva põhjuse olemasolu hindab justiitsminister oma otsusega kohtutäiturikandidaadi poolt antud seletustest lähtuvalt.»;

14) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kohtutäiturikandidaat, kes soovib enda vabastamist ettevalmisteenistusest omal soovil või kes vabastatakse ettevalmistusteenistusest lõikes 2¹ nimetatud põhjusel, peab hüvitama tema väljaõppe korraldamiseks ettevalmistusteenistuse käigus kantud kulud. Ettevalmistusteenistuse maksumuse kinnitab justiitsminister käskkirjaga enne kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistusse asumist.»;

15) paragrahvi 88 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Konkursi pingerea moodustamise alus on kohtutäituri eksami hinne.»;

16) paragrahvi 88 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui kohtutäituri ametikoha täitmise konkursil osaleb ametis olev kohtutäitur, võetakse pingerea moodustamisel arvesse kohtutäiturile viimasel korralisel atesteerimisel antud koondhinne. Kui kohtutäitur ei ole atesteerimist läbinud, lähtutakse kohtutäituri eksami hindest.»;

17) paragrahvi 90 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Justiitsministeerium võib omal algatusel kuulutada välja kohtutäituri asendaja eksami avaldades vastavasisulise teate Justiitsministeeriumi kodulehel.»;

18) paragrahvi 92 lõike 1 teksti täiendatakse pärast sõna «test» sõnadega «(küsimused valikvastustega või lühivastuseid eeldavad küsimused)»;

19) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Eksami küsimused ja kaasused koostab eksamikomisjon.»;

20) paragrahvi 92 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Vestluse hindamisel võtab eksamikomisjon arvesse eksamineeritava erialast ettevalmistust ning varasemat töökogemust.»;

21) paragrahvi 93 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui õigusteadmiste testi koondhinne on alla 3 palli, loetakse kohtutäituri asendaja eksam mittesooritatuks ning kaasuste lahendusi ei hinnata. Kui õigusteadmiste testi koondhinne on 3 palli («rahuldav») või rohkem, hinnatakse iga kaasuse lahendust eraldi. Kui iga kaasuse lahenduse eest antud koondhinne on 3 palli («rahuldav») või rohkem, loetakse eksami kirjalik osa sooritatuks ning isik kutsutakse vestlusele.»;

22) paragrahvi 93 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 93 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kohtutäituri asendaja eksam on sooritatud, kui eksami kirjalik osa on sooritatud vastavalt lõikele 2 ning vestlus on hinnatud «arvestatuks».»;

24) paragrahvi 93 lõikes 5 asendatakse sõna «kahe» sõnaga «kolme»;

25) paragrahvi 96 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Atesteerimine toimub eksami vormis kahes osas: õigusteadmiste test (küsimused valikvastustega või lühivastuseid eeldavad küsimused) ja kaasuste lahendamine.»;

26) paragrahvi 96 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 97 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahv 97 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Atesteerimine on läbitud, kui õigusteadmiste testi koondhinne ja iga kaasuse hinne on vähemalt 3 palli («rahuldav»). Atesteerimise koondhinne on õigusteadmiste testi koondhinde ja kaasuste hinnete aritmeetiline keskmine.»;

29) paragrahvi 98 tekstis asendatakse sõna «kahe» sõnaga «nelja»;

30) paragrahvi 99 tekstis asendatakse arv «30» arvuga «60»;

31) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Kordusatesteerimisel tuleb uuesti sooritada eksami osa, mis hinnati mittesooritatuks.»;

32) paragrahvi 103 lõike 1 tekstis asendatakse sõna «viiest» sõnaga «seitsmest»;

33) paragrahvi 103 lõike 2 tekstis läbivalt asendatakse sõna «kaks» sõnaga «kolm»;

34) paragrahvi 104 lõike 5 tekstis asendatakse sõna «kolm» sõnaga «neli»;

35) paragrahvi 104 lõike 7 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui komisjoni liige ei taotle eriarvamuse lisamist protokolli või otsusesse, siis loetakse ta nõustunuks komisjoni seisukohaga.»;

36) paragrahvi 106 lõike 1 tekstist jäetakse välja sõnad «ja soovitava kirjanduse loetelu»;

37) paragrahvi 107 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Eksamiküsimuste vastuseid ja kaasuste lahendusi hinnatakse kuue palli süsteemis järgmiselt:
6 palli – suurepärane
5 palli – väga hea
4 palli – hea
3 palli – rahuldav
2 palli – kasin
1 pall – puudulik.

(2) Õigusteadmiste testi hindamiseks kinnitab komisjon või eksamitöö koostaja koos õigusteadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks. Õigusteadmiste testi koondhinne on komisjoniliikmete antud pallide kogusumma jagatud testi hinnanud liikmete arvuga.

(3) Iga kaasuse lahendust hindab komisjoniliige eraldi. Iga kaasuse eest antud pallid liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse kaasuse hinne.

(4) Kui komisjoniliikmete antud hinded erinevad rohkem kui 2 palli võrra, loetakse testi või kaasuste vastused ühiselt läbi ning hinnatakse enamuse otsuse alusel.

(5) Koondhinded arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.»;

38) määruse lisa nr 6 asendatakse käesoleva määruse lisaga.

§ 2. Justiitsministri 22. veebruari 2001. a määruses nr 23 «Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse nõuete kohtutäituritele üleandmise ja ettemaksu tasumise kord» (RTL 2001, 27, 340; 2005, 18, 187) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad «§ 25⁷ lõike 2 alusel» sõnadega «§ 24¹ lõike 3 alusel»;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Ettemaks ei kuulu tagastamisele, kui nõude rahuldamine ei ole kuue aasta jooksul osutunud võimalikuks, kuna võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Tähtaega arvestatakse ajast, kui täitetoimik anti täitevosakonnast üle kohtutäituri menetlusse kohtutäituri seaduse § 51 lõike 2 alusel. Ettemaksu tagastamata jätmise kohta vormistab kohtutäitur otsuse, milles tuleb kajastada määruse lõikes 6 loetletud andmed, välja arvatud täitemenetluse lõpetamise alus ja kuupäev ning edastab otsuse Justiitsministeeriumi finants- ja varahaldustalitusele. Otsuses peab olema märgitud kohtutäituri kinnitus selle kohta, et nõude sundtäitmiseks on tarvitusele võetud kõik seaduses lubatud abinõud, kuid nõude rahuldamine on osutunud võimatuks võlgnikul vara puudumise tõttu.»;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Justiitsministeeriumi finants- ja varahaldustalitus ning kohtutäitur võrdlevad iga poolaasta ning aasta lõpu seisuga omavahelisi ettemaksu saldosid. Saldode võrdlemiseks saadab Justiitsministeeriumi finants- ja varahaldustalitus kohtutäituri ametialasele elektronpostile saldoandmiku. Saldoandmikud esitatakse 30. jaanuariks ja 31. juuliks. Kohtutäitur on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama hiljemalt 28. veebruariks aastalõpu saldo puhul ja 30. augustiks poolaasta saldo puhul. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.».

§ 3. Justiitsministri 25. jaanuari 2007. a määruse nr 6 «Justiitsministri määruste muutmine seoses notarite infosüsteemi «e-notar» kasutuselevõtuga» (RTL 2007, 10, 163) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna «juunil» sõnaga «septembril».

§ 4. Määrust rakendatakse alates 1. juunist 2007. a.

Minister Rein LANG

Kantsler Margus SARAPUU

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 6 (justiitsministri 28. mai 2007. a määruse nr 29 sõnastuses)

TÄITMISTEADE VÕLGNIKULE

                                     nimi                                 isikukood/registrikood                                    kuupäev
Sissenõudja _______________________ ( __________________________) on esitanud _______________ kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks.

Täitedokumendiks on ____________________________________

Võlgnikuks on ____________________________ (isikukood/registrikood)

Nõude sisu on _____________________________

Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele.

Teen Teile ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on ________ päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates.

Kui täitedokumenti ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik täitemenetluse seadustikus lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku varale) ning nõuab kohtutäituri tasu kohtutäituri seaduses sätestatud täies määras. Täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud, sealhulgas kohtutäituri lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest. Täitekulud kannab võlgnik.

Kõik sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) tuleb tasuda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole _________________ pangas nr ___________________. Maksekorralduse selgitusse palun märkida ____________________.

Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb Teil tasuda koos täitekuludega _____________ krooni. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega ______________ krooni.

Kui olete täitedokumendist tuleneva nõude tasunud enne täitmisteate kättetoimetamist otse sissenõudjale, siis palun esitage kohtutäiturile tasumist tõendav dokument. Täitedokumendi täitmine otse sissenõudjale ei vabasta võlgnikku täitekulude tasumise kohustusest, kui tasumine toimus pärast sissenõudja avalduse esitamist kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Seoses täitedokumendiga võib võlgnik taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist, selleks palume võlgnikul ühendust võtta kohtutäituri bürooga.

Palun teavitage esimesel võimalusel kohtutäiturit Teie ülalpidamisel olevatest isikutest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, eelkõige info mittearestitava sissetuleku kohta. Mittearestitavate sissetulekute loetelu on «Täitemenetluse seadustiku» §-s 131.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kohtutäiturile võib esitada taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul selle saamisest ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäituri otsuse peale võib 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaebuse maakohtule.

Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

Kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule ühe kuu jooksul kohtutäituri otsuse esitamisest arvates.

Täitmisteade toimetatakse kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kättetoimetamine on dokumendi üleandmine selliselt, et saajal on võimalik dokumendiga õigeaegselt tutvuda oma õiguste teostamiseks ja kaitsemiseks. Täitmisteate võib kätte toimetada igal ajal igas kohas, kus isik viibib. Täitmisteate võib kätte toimetada ka esindajale, kes on võlgnikku esindanud eelnenud kohtumenetluses. Täitmisteate võib kätte toimetada ka võlgniku eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel võib lugeda dokumendi kätteantuks ka muul viisil kui vahetu üleandmisega saajale. Alus: «Täitemenetluse seadustiku» §-d 10 ja 24 ning «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» 33. peatükk.

Täiendavad märkused:

Lisad:

Kohtutäitur