Teksti suurus:

Transpordi infrastruktuuri arendamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.06.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.07.2008
Avaldamismärge:RTL 2007, 46, 806

Transpordi infrastruktuuri arendamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Vastu võetud 29.05.2007 nr 39

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrus kehtestab «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetsete suundade «Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud (ÜF)» (edaspidi ÜF-suund) ja «Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine (ERF)» (edaspidi ERF-suund) elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra ning investeeringute kava koostamise korra transpordi infrastruktuuri arendamise meetme (edaspidi meede) raames.

§ 2. Meetme eesmärk

Meetme eesmärgiks on ÜF- ja ERF-suundade elluviimine ja eesmärkide saavutamine vastavalt rakenduskavale.

§ 3. Mõisted

Käesoleva määruse mõistes:
1) potentsiaalne toetuse taotleja on riigi transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing ja riigiasutus ning Tallinna ja Tartu linn;
2) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
3) suurprojekt on riikliku või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojekt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi Struktuuritoetuse seadus) § 19 lõike 1 ja käesoleva määruse mõistes üle 50 miljoni euro maksev transpordi infrastruktuuri arendamise projekt;
4) TEN-T võrgustikku kuuluvad Eesti maanteed – Tallinn–Pärnu–Ikla, Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Paldiski, Jõhvi–Tartu–
Valga.

§ 4. Meetme rakendusasutus- ja üksus

(1) Meetme rakendusasutus (edaspidi rakendusasutus) on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» (edaspidi struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määrus) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Toetuse taotluste menetlemise osas täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rakendusüksuse ülesandeid.

(3) Meetme rakendusüksused (edaspidi rakendusüksus) on loetletud struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määruses.

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse Struktuuritoetuse seaduse § 19 lõike 2 alusel kinnitatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tegevusi ning mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsus.

(2) Tulenevalt rakenduskavas loetletud eesmärkidest ja tegevuste fookustest on käesoleva meetme raames toetatavad tegevused alljärgnevad:
1) TEN-T võrgustikku kuuluvate ning TEN-T võrgustikke ühendavate maanteede arendamine, muuhulgas teede/sildade/viaduktide ehitus ja renoveerimine, kergliiklusteede rajamine, mis aitaksid kaasa transpordisõlmede läbilaskevõime kasvule ja liiklusohutuse paranemisele;
2) transpordikoridoride ühendamine omavahel ning sadamate ja lennujaamadega;
3) raudtee ja maantee piiripunktide infrastruktuuri väljaarendamine;
4) keskkonnaprobleemide leevendamine raudteede ja riigimaanteede mõju piirkonnas;
5) reisirongiliiklusega seotud raudteelõikude, jaamade, perroonide ja muu infrastruktuuri rekonstrueerimine, kaasajastamine ja ehitus ning veeremi soetamine;
6) raudteede tehnilise taseme tõstmine reisirongiühenduse tagamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks;
7) sadamate infrastruktuuri ning veeteede rekonstrueerimine ja arendamine;
8) sadamates ja veeteedel ohutu liiklemise tagamiseks hoolduslaevastiku soetamine;
9) navigatsioonisüsteemide kaasajastamine ohutu navigatsiooni tagamiseks;
10) lennujaamade infrastruktuuri arendamine;
11) ohutu lennunduse tagamiseks keskkonnakaitse, lennuohutuse ja turvameetmete parendamine;
12) ühistranspordi toimivust tagava infrastruktuuri arendamine, sh veeremi soetamine.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on võimalik taotleda toetust projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks kooskõlas §-s 8 toodud piirmääradega:
1) projektiga otseselt seotud vajalike ja mõistlike kulude katmiseks;
2) liiklusvahendite soetamiseks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblike kulude määrus) § 7 lõike 1 mõistes, juhul kui need on otseselt vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks, projekti eesmärkide saavutamiseks või tagavad projekti jätkusuutlikkuse;
3) kinnisasja ostuks, mille hind ei ületa 10% projekti abikõlblikest kuludest, kui on täidetud abikõlblike kulude määruse §-s 9 toodud tingimused.

(2) Lisaks abikõlblike kulude määruse §-s 15 loetletud kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
2) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;
3) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud;
4) projektijuhtimis-, personali- ja üldkulud;
5) kindlustusmaksed, litsentside ja pangagarantiide vormistamise tasud;
6) rendi- ja üürikulud;
7) esinduskulud ja kingitused;
8) mitterahaline sissemakse omafinantseeringuna.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Abikõlblikkuse lõppkuupäevaks on 31. august 2015.

§ 8. Toetuse piirmäärad

(1) Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta võib ERF-suuna puhul olla kuni 85% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 15%. ÜF-suuna puhul võib toetuse määr olla kuni 94% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu määr 6%.

(2) Projekti toetuse määra kehtestamisel lähtub meetme juhtkomisjon projekti tasuvusanalüüsist.

(3) Projekti toetuse määr kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. Suurprojektide toetuse määra kehtestab Euroopa Komisjon projekti rahastamisotsuses.

(4) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.

2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA

§ 9. Investeeringute kava koostamine

(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava.

(2) Programmperioodi 2007–2013 meetme eelarve on sätestatud rakenduskavas.

(3) Investeeringute kava sisaldab projektide eelistusnimekirja, toetuse maksimaalset määra ning rahastamisallikat (ERF või ÜF), projekti hinnangulist maksumust ja eeldatavat rakendamise aega.

(4) Investeeringute kava koostatakse potentsiaalsete toetuse taotlejate poolt esitatud investeeringu ettepanekutes (edaspidi ettepanek) sisalduvate projektide hindamise tulemusel tekkinud eelistusnimekirja alusel meetme eelarve mahu ulatuses.

(5) Investeeringute kava koostatakse 40 tööpäeva jooksul ettepaneku esitamiseks antud tähtpäevast alates ning esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

(6) Kinnitatud investeeringute kavas sisalduvatele projektidele teostab rakendusasutus riskianalüüsi, mille põhjal nimetab toetuse taotluse rahuldamise otsuses projekti hankedokumentide eelkontrolli teostaja.

§ 10. Ettepaneku esitamine

(1) Rakendusasutuse juht teavitab potentsiaalseid toetuse taotlejaid investeeringute kava koostamisest ja ettepaneku esitamise tähtajast kirjalikult.

(2) Potentsiaalne toetuse taotleja esitab rakendusasutusele ettepaneku, mis sisaldab projekti kirjeldust käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil.

(3) Ettepaneku saab esitada projekti kohta, mille minimaalne kogumaksumus on 30 miljonit Eesti krooni.

(4) Tähtajaks mittelaekunud ettepanekuid ei hinnata.

§ 11. Ettepanekute hindamine

(1) Ettepanekutes kirjeldatud projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht meetme juhtkomisjoni ja kinnitab hindamise korra. Vajadusel kaasatakse hindamisse eksperte.

(2) Projektide valikukriteeriumid on järgnevad:
1) olulisus ja sidusus prioriteetse suuna eesmärkidega;
2) sotsiaal-majanduslik mõju ja kasulikkus;
3) projekti esialgse tulu-kulu analüüsi tulemused;
4) projekti ettevalmistatuse aste ja rakendamise suutlikkus.

(3) Hindamise tulemusena moodustub projektide eelistusnimekiri. Selle alusel koostab meetme juhtkomisjon investeeringute kava eelnõu ja teeb ettepaneku rakendusasutuse juhile selle esitamiseks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

(4) Põhjendatud juhtudel võib meetme juhtkomisjon jagada projekti osadeks ning teha ettepaneku projekti osa lülitamiseks investeeringute kavasse ja/või selle osaliseks rahastamiseks.

§ 12. Investeeringute kava muutmine

(1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või katkestamisel valib meetme juhtkomisjon investeeringute kavast välja jäänud ettepanekute hulgast uue projekti, milline on saanud kõrgeima hinde või teeb ettepaneku rakendusasutuse juhile teavitada potentsiaalseid toetuse taotlejaid investeeringute kava muutmisest vabanenud eelarve mahus ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast kirjalikult.

(2) Täiendava ettepaneku esitamisele ja hindamisele kohaldatakse §-des 10 ja 11 sätestatut.

(3) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.

3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE

§ 13. Taotluse esitamine

(1) Toetuse taotleja esitab taotluse rakendusasutusele hiljemalt kolm kuud enne investeeringute kavas märgitud eeldatavat projekti rakendamise algusaega. Suurprojektide puhul esitatakse taotlus kuus kuud enne investeeringute kavas märgitud eeldatavat projekti rakendamise algusaega. Põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse nõusolekul on võimalik taotluse hilisem esitamine.

(2) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja koopia kahes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna (CD või DVD).

(3) Suurprojektide taotlus esitatakse kahes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja koopia kolmes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna (CD või DVD).

§ 14. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus koosneb määruse lisas 2 toodud täidetud taotlusvormist ja lisadest.

(2) Taotluse lisad on:
1) tasuvusanalüüs;
2) keskkonnamõjude hinnang;
3) toetuse taotleja kinnitus omafinantseeringu garanteerimise kohta;
4) vajadusel esindusõigust tõendav dokument.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluses sisalduva projektiga teostatakse investeeringute kavas nimetatud investeeringut;
2) taotlus on esitatud käesolevas määruses ettenähtud korras ja vormis;
3) toetust taotletakse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele;
4) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse maksimaalset määra;
5) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
6) taotluses sisalduva projekti eelarve sisaldab nõutavat omafinantseeringut;
7) taotluses sisalduva projekti eelarves ja rahastamiskavas on selgesti eristatud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;
8) taotluses näidatud taotletava toetuse maht ja määr ei tohi ületada investeeringute kavas kinnitatud maksimaalset toetuse summat;
9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
10) taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik.

(4) Suurprojekti taotlus koosneb Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud täidetud taotlusvormist ja lisadest (EK määrus (EÜ) nr 1828/2006). Suurprojekti taotlus ja lisad esitatakse inglise keeles ning taotluses toodud summad eurodes.

§ 15. Toetuse taotleja kohustused

Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 16. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluse registreerimisest rakendusasutuses.

(2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, struktuuritoetuse riiklikku registrisse kandmisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

§ 17. Taotluse registreerimine, struktuuritoetuse riiklikku registrisse kandmine ja läbivaatamine

(1) Rakendusasutus registreerib taotluse oma dokumendihaldussüsteemis.

(2) Taotluse läbivaatamisel kontrollib rakendusasutus, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega.

(3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

(4) Rakendusasutus edastab toetuse taotleja poolt elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse koopia rakendusüksusele pärast taotluse nõuetele vastavuse kontrolli taotluse sisestamiseks struktuuritoetuse riiklikku registrisse.

§ 18. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Rakendusasutus kontrollib taotluse vastavust §-s 14 esitatud nõuetele.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule annab meetme juhtkomisjon hinnangu tasuvusanalüüsile ning teeb rakendusasutuse juhile ettepaneku toetuse lõpliku toetuse määra määramiseks.

(3) Vajadusel kaasatakse nõuetele vastavuse kontrollimisele eksperte.

§ 19. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja sellest teavitamine

(1) Nõuetele vastava taotluse kohta teeb rakendusasutuse juht taotluse rahuldamise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud tingimusel, et taotluses sisalduva projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab pettuse või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

(5) Taotlus tagastatakse, kui taotleja on esitanud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks.

(6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi, kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Muuhulgas sätestatakse otsuses:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
3) toetuse saaja;
4) toetatava projekti nimi;
5) toetuse maksimaalne suurus summana Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
6) kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood;
7) hankelepingu sõlmimise tähtaeg;
8) rahastamiskava ja eelarve;
9) eelkontrolli teostaja;
10) toetuse tagasinõudmise alused.

(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise põhjendus ja alus.

(8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse taotlejani viivitamatult.

(9) Toetuse saaja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest esitama rakendusasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

§ 20. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusasutuselt toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta projekti:
1) sisu, tegevusi või alaeesmärke;
2) tegevuste ja kulude abikõlblikkuse lõppkuupäeva;
3) rahastamiskava või eelarvet.

(2) Rakendusasutus teeb 45 tööpäeva jooksul muudatuste tegemise taotluse saamisest taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või keeldub vastava otsuse tegemisest, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult ja põhjendades keeldumist.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus toimetatakse toetuse saajani ning rakendusüksusele viivitamatult.

§ 21. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole tagastanud allkirjastatud kinnituskirja käesoleva määruse § 19 lõikes 9 sätestatud tähtaja jooksul;
3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel või õigusaktides sätestatud korras;
5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks 2015. a;
6) toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
7) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

(2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse toetuse saajani ning rakendusüksusele viivitamatult.

§ 22. Suurprojektide Euroopa Komisjonile esitamise kord

(1) Nõuetele vastava suurprojekti taotluse esitab rakendusasutus Euroopa Komisjonile rahastamisotsuse tegemiseks. Koopia taotlusest esitatakse korraldusasutusele.

(2) Pärast Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse saamist teeb rakendusasutuse juht otsuse taotluse rahuldamise kohta vastavalt §-le 19.

(3) Euroopa Komisjonilt rahastamisotsust mitte saanud suurprojekti kohta teeb rakendusasutuse juht toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt §-le 19.

(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest teavitatakse toetuse taotlejat ja korraldusasutust viivitamatult.

5. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE

§ 23. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja tagab selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
3) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
4) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused;
5) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
6) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
7) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
8) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuurivahenditega, kasutades selleks nõutud sümboolikat;
9) lubab makseasutuse, auditeeriva asutuse, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja -üksuse esindajatel viibida toetusest rahastatavate objektide territooriumil ning tutvuda projektiga seotud dokumentatsiooniga, sh teostada paikvaatlust;
10) võimaldama auditit ja järelevalvet teostavale isikule ning korraldus- ja makseasutuse ametnikule juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ja finantsaruannete aluseks olevatele dokumentidele ning projektiga seotud ruumidesse ja territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
11) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid;
12) osutama auditi ja järelevalve, sh paikvaatluse läbiviimiseks igakülgset abi;
13) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
14) informeerib rakendusüksust ja -asutust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
15) on kohustatud säilitama projekti dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a;
16) informeerib kirjalikult rakendusasutust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
17) maksab rakendusasutuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt Struktuuritoetuse seaduse §-le 28;
18) täidab teisi Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 24. Rakendusasutuse ja -üksuse õigused ning rakendusüksuse kohustused

(1) Rakendusasutusel ja -üksusel on õigus:
1) kontrollida projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, paikvaatlust ja auditeid;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub Struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) nõuda kooskõlastamiseks riigihanke läbiviimiseks vajalikke dokumente ja andmeid ning koosolekute protokolle;
4) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
5) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
6) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
7) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
8) teostada muid Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusasutusel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» §-le 10 õigus nõuda toetuse saajalt toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub Struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

29.05.2013 11:12
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "Valitsuse". Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 3 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 28.05.2013 taotlus nr 2-1/08-03065/014

(3) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2) toetuse kasutamise seire ja järelevalve ning aruandlus;
3) meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
4) toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande läbivaatamine, täiendamine ja kooskõlastamine ning edastamine rakendusasutusele teadmiseks;
5) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
6) hankedokumentide eelkontroll juhul, kui seda ei teosta rakendusasutus;
7) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
8) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
9) struktuuritoetuse järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
10) rakendusasutuse teavitamine rikkumistest;
11) väljamaksete menetlemine, sh kulude abikõlblikkuse kontroll;
12) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
13) muud Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 25. Projekti hankedokumentide eelkontroll

(1) Toetust saava projekti hangete pakkumismenetluse läbiviimise korraldab toetuse saaja vastavalt «Riigihangete seadusele».

(2) Eelkontrolli teostatakse kõikide projektide hankedokumentidele.

(3) Kui vastavalt riskianalüüsile on hankedokumentide eelkontrolli teostajaks rakendusasutus, kooskõlastab toetuse saaja lõikes 4 nimetatud dokumendid rakendusasutusega, muul juhul rakendusüksusega.

(4) Toetuse saaja on kohustatud ametlikult kooskõlastama rakendusasutuse või -üksusega muu hulgas järgmiste dokumentide eelnõud enne nende kinnitamist:
1) hankedokumendid;
2) pakkumiste hindamiskomisjoni koosseisu määramise otsuse;
3) taotlejate ja pakkujate kvalifitseerimise otsuse;
4) pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuse;
5) pakkumiste hindamise ja edukaks tunnistamise otsuse;
6) hankelepingu;
7) hankelepingu muudatuse, sh kõik täpsustused ja muudatused, mis muudavad hankelepingu kestvust; suurendavad hankelepingu maksumust; muudavad esialgsetes hankedokumentides nõutud tingimusi, hinnatud kriteeriume (nt võtmeeksperte kui neid on hinnatud) ja hankelepingus kokku lepitud põhieesmärki; tekitavad täiendavaid kuluartikleid; võivad olla vastuolus toetuse taotluse rahuldamise otsuse sätetega.

(5) Rakendusasutus või -üksus nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel. Rakendusasutus või -üksus kontrollib lõikes 4 nimetatud dokumentide vastavust toetuse taotluse rahuldamise otsusele ja «Riigihangete seadusele» ning hindab hankedokumentide tehnilist kvaliteeti.

§ 26. Projekti muutmine

(1) Toetuse saaja teavitab rakendusasutust ja -üksust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

(2) Toetuse saaja on kohustatud kooskõlastama kõik projekti hankelepingu muudatused vastavalt § 25 lõike 4 punktis 7 toodule rakendusasutuse või -üksusega.

(3) Rakendusasutus või -üksus kiidab kavandatud muudatused heaks või keeldub muudatuste heakskiitmisest vastavalt kavandatavate muudatuse olulisusele ja iseloomule.

6. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE NING VÄLJAMAKSETE TEGEMINE

§ 27. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse kasutamise ja väljamaksmisega seotud aruanded esitatakse vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 7 alusel kehtestatud korrale.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti aruande vähemalt kaks korda aastas, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Projekti aruande vormid ja aruannete esitamise tähtajad toetuse saajale kehtestab rakendusüksus. Aruande kinnitab rakendusüksus ja aruanne esitatakse rakendusasutusele teadmiseks.

(3) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (nt projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, hanked jmt);
4) andmed projektile tehtud väljamaksete kohta (võrdlus rahastamiskavaga);
5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

(4) Rikkumistega seotud teabe esitamine toimub vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 32 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

(5) Toetuse kasutamise seire ja hindamise kord ning nõuded seire aastaaruannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus eraldi seire eeskirjas vastavalt Struktuuritoetuse seaduse §-le 24.

§ 28. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse koos toetuse saaja ja töövõtja vahel sõlmitud nõuetekohane lepingu ning tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide koopiatega või rakendusüksuse nõudel mitteabikõlblike kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiatega. Vajadusel peab toetuse saaja täiendavalt esitama kulude osalist tasumist tõendavad dokumendid.

(3) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus rahastamiskavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina töövõtjale.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 29. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Lisa 1

Lisa 2

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json