Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas1
Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas¹
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a
määrusega nr 176 (RT
I 2006, 37, 277), jõustunud 14.08.2006
Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine
Riigi teatajas, jõustumise aeg):
18.05.2007 nr 156 (RT I
2007, 39, 276) 8.06.2007
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel ning lähtudes «Looduskaitseseaduse»
§ 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Saare maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse
alla võtmise eesmärk
(1) Saare maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
28) Abruka hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630*), loodude (6280*),
puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle
elupaiku kaitstakse, on hallhani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna
tadorna), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria
molissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), tuuletallaja (Falco
tinnunculus), merisk (Haematopus ostralegus),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius
hiaticula), kivirullija (Arenaria interpres),
suurrüdi (Calidris canutus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius
arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna
hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna
albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
29) Haavassoo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade
(9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning III kaitsekategooria
linnuliigi – sookure (Grus grus) elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
30) Jaandi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
(6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode
(7210*), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070)
kaitse ningII kaitsekategooria linnuliigi – laululuige (Cygnus
cygnus) ja III kaitsekategooria linnuliikide – hallpõsk-püti
(Podiceps grisegena), roo-loorkulli (Circus aeruginosus),
taida (Gallinula chloropus) ning sookure (Grus grus)
elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
31) Jaani hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – loodude (6280*)
kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
32) Järise hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni
kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), puisniitude
(6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliikide –
laululuige (Cygnus cygnus) ja karvasjalg-kaku (Aegolius
funereus) ning III kaitsekategooria linnuliikide –
roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli (Circus
cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus),
lõopistriku (Falco subbuteo), tedre (Tetrao tetrix),
sookure (Grus grus), suurkoovitaja (Numenius arquata),
punajalg-tildri (Tringa totanus), mudatildri (Tringa
glareola), musträhni (Dryocopus martius),
hänilase (Motacilla flava) ja hoburästa (Turdus
viscivorus) elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
33) Kaarmise hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivikute (2330),
looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), puisniitude
(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse, samuti III kaitsekategooria
linnuliikide – hallpõsk-püti (Podiceps
grisegena), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo
buteo), sookure (Grus grus), musträhni (Dryocopus
martius) ja hoburästa (Turdus viscivorus)
elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
34) Kahtla-Kübassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste
pagurannikute (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate
lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210),
püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude
(1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal
mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps
cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), kormoran
(Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus
olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart
(Anas strepera), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart
(Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas
clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart
(Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima),
aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras(Melanitta
fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel
(Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator),
jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull(Circus
aeruginosus), lauk (Fulica atra), sookurg(Grus
grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta),
liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja
(Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), mustsaba-vigle(Limosa limosa), punajalg-tilder
(Tringa totanus), väikekajakas (Larus
minutus), naerukajakas(Larus ridibundus), kalakajakas
(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),
räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir
(Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna
albifrons), nõmmelõoke(Lullula arborea),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),
punaselg-õgija(Lanius collurio);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
35) Karala-Pilguse hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), merele
avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620),
rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640),
valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide
luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike
(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude
(6280*), sinihelmikakoosluste (6410), lääne-mõõkrohuga
lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*) ning II lisas nimetatud liigi –
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,
kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas
crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
luitsnokk-part (Anas clypeata), sõtkas (Bucephala
clangula), merikotkas (Haliaeetus albicilla), sookurg
(Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta),
liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus
vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
tutkas (Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa
totanus), kassikakk (Bubo bubo), nõmmelõoke (Lullula
arborea), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
36) Kasemetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puisniidu
(6530*) ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) elupaiga kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
37) Kasti lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
veealuste liivamadalate (1110), laiade madalate lahtede (1160),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike
(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude
(6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*),
vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070), soostuvate
ja soo-lehtmetsade (9080*) ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I
lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku
kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps auritus), hüüp (Botaurus
stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas
penelope), rääkspart (Anas strepera),
piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas
querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata),
tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),
jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), hiireviu (Buteo buteo), rooruik (Rallus
aquaticus), täpikhuik (Porzana porzana), sookurg
(Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula),
kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina),
suurkoovitaja (Numenius arquata), tumetilder (Tringa
erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder
(Tringa nebularia), naerukajakas (Larus ridibundus),
kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus
fuscus), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna
hirundo), sooräts (Asio flammeus), musträhn (Dryocopus
martius) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
38) Kaugatoma-Lõu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede
(1160), karide (1170), püsitaimestuga kivirandade (1220),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike
(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel
mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:
kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),
hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
piilpart (Anas crecca), tuttvart (Aythya fuligula),
merivart(Aythya marila), hahk (Somateria
mollissima), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala
clangula), väikekoskel (Mergus albellus),
rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), liivatüll (Charadrius hiaticula),
rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus
vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa
totanus), heletilder (Tringa nebularia), tõmmukajakas
(Larus fuscus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
39) Kaunispe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste
(1150*), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikastel
muldadel kuivade niitude (6210), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*) ja
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
40) Koorunõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210),
püsi-taimestuga kivirandade (1220), rannaniitude (1630*),
metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal
mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), allikate ja allikasoode (7160), vanade
loodusmetsade (9010*), oosidel ja moreeenikuhjatistel kasvavate
okasmetsade (9060) kaitse ning II lisas nimetatud liikide –
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja soohiilaka (Liparis
loeselii) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku
kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica), kirjuhahk
(Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis),
mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), sõtkas (Bucephala clangula), sookurg
(Grus grus), krüüsel (Cepphus grylle) ja
musträhn (Dryocopus martius);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
41) Kura kurgu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – karide
(1170), üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210),
rannaniitude (1630*), väikesaarte ja laidude (1620),
püsitaimestuga liivarandade (1640), hallide luidete
ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), sinihelmikakoosluste
(6410) ning II lisas nimetatud liigi – hallhülge (Halichoerus
grypus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:
punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia
arctica), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik
(Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), hallhani (Anser anser),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle
(Branta bernicla), viupart (Anas penelope),
piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), soopart (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas
strepera), merivart (Aythya marila), hahk
(Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala
clangula), väikekoskel (Mergus albellus),
rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta),
liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis
squatarola), suurrüdi (Calidris canutus),
väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi
(Calidris alpina), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija
(Arenaria interpres), alk (Alca torda)ja
krüüsel (Cepphus grylle);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
42) Kuressaare lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade
madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620) ning
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja
I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus
olor), väikeluik (Cygnus columbianus), hallhani (Anser
anser), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas
strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala
clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), lauk (Fulica atra), soorüdi (Calidris
alpina), väikekajakas (Larus minutus), tutt-tiir
(Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea)
ja jõgitiir (Sterna hirundo);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
43) Küdema lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide
(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade
(1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630*), jõgede ja ojade (3260),
kadastike (5130), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), allikate ja
allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) ja II lisas nimetatud liikide – saaremaa
robirohu (Rhinanthus oesiliensis), soohiilaka (Liparis
loeselii) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:
järvekaur (Gavia arctica), tuttpütt (Podiceps
cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),
piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas
strepera), ristpart (Tadorna tadorna), kirjuhahk (Polysticta
stelleri), väikekoskel (Mergus albellus),
jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus
serrator), sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart
(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),
sookurg (Grus grus), hahk (Somateria mollissima),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), rästas-roolind (Acrocephalus
arundinaceus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
tundrarüdi (Calidris alpina alpina), liivatüll (Charadrius
hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus),
heletilder (Tringa nebularia), tumetilder (Tringa
erythropus), kiivitaja (Vanellus vanellus),
naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus
canus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), mustvaeras (Melanitta nigra),
rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana
porzana) ja suitsupääsuke (Hirundo rustica);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
44) Laasi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), loodude (6280*) ja puiskarjamaade
(9070) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
45) Liigalaskma-Orinõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
sinihelmikaniitude (6410), puisniitude (6530*), vanade
laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate
ja soo-lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liigi – kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
46) Lindmetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannaniitude (1630*), metsastunud luidete (2180), kadastike
(5130), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230),
vanade loodusmetsade (9010*) ja rohunditerikaste kuusikute
(9050) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
47) Madise hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜI lisas nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
48) Mullutu-Loode hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannikulõugaste (1150*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste
(6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude
(6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*),
vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:
tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus),
hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik
(Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii), rabahani (Anser fabalis), hallhani (Anser
anser), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas
strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part
(Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta),
rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas
clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart
(Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala
clangula), väikekoskel (Mergus albellus),
rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
teder (Tetrao tetrix), rooruik (Rallus aquaticus),
täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex
crex), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus
grus), kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata),
mudatilder (Tringa glareola), väikekajakas (Larus
minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), jõgitiir
(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), mustviires
(Chlidonias niger), musträhn (Dryocopus
martius), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor),
hänilane (Motacilla flava), rästas-roolind (Acrocephalus
arundinaceus), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
49) Nässuma hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude
(1630*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude
(6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste
madalsoode (7210*) kaitse ning III kaitsekategooria linnuliikide
– väike-kirjurähni (Dendrocopus minor),
rästas-roolinnu (Acrocephalus arundinaceus),
vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria) ja
punaselg-õgija (Lanius collurio) elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
50) Pajumaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – puiskarjamaade
(9070) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
51) Põduste-Upa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),
niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450),
vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning
III kaitsekategooria linnuliikide – herilaseviu (Pernis
apivorus), roo-loorkulli (Circus aeroginosus),
raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo),
sookure (Grus grus), kodukaku (Strix aluco),
musträhni (Dryocopus martius) ja väike-kirjurähni (Dendrocopus
minor) elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
52) Põldeniidi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), puisniitude
(6530*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
53) Ranna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), loodude ( 6280*), puisniitude
(6530*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
54) Riksu ranniku hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210),
püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude
(1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade
(1640), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*),
kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),
loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puiskarjamaade
(9070) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelleelupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt
(Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), laululuik (Cygnus
cygnus), väike-laukhani (Anser erythropus),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), hahk
(Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis),
mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta
nigra), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel
(Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator),
jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula),
kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina
alpina), tutkas (Philomachus pugnax), tumetilder (Tringa
erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder
(Tringa nebularia), randtiir (Sterna paradisaea),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria)
ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
55) Ruhnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate
lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude
(1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate
rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud
rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike
(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),
liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II
kaitsekategooria linnuliigi – niidurüdi (Calidris
alpina schinzii) jaIII kaitsekategooria linnuliikide –
herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter
nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex
crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula)
elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
56) Sandla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*), loodude (6280*) ja puiskarjamaade
(9070) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
57) Siiksaare-Oessaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade
(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160),
karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude
(1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste
madalsoode (7230), rohunditerikaste kuusikute (9050),
puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*),
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja
I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps
auritus), hüüp (Botaurus stellaris),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik(Cygnus
columbianus bewickii), laululuik(Cygnus cygnus),
hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), viupart (Anas penelope), rägapart
(Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas
clypeata), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull
(Circus aeruginosus), sookurg (Grus grus),
liivatüll (Charadrius hiaticula), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), kivirullija (Arenaria
interpres), kalakajakas (Larus canus), väiketiir
(Sterna albifrons) jarästas-roolind (Acrocephalus
arundinaceus);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
58) Sutu lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
liivaste ja mudaste pagurandade (1140), väikesaarte ning laidude
(1620), rannaniitude (1630*), lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
loodude (6280*), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode
(7230), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,
kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor),
hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), rääkspart (Anas strepera),
aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala
clangula), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), rüüt (Pluvialis
apricaria), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
tutkas (Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa
totanus), jõgitiir (Sterna hirundo)ja
randtiir (Sterna paradisaea);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
59) Tagamõisa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), merele
avatud pankrandade (1230), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga
liivarandade (1640), eelluidete (2110), valgete luidete ehk
liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud
rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni
kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), siirde- ja
õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode
(7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade
(9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), II lisas märgitud
liikide – soohiilaka (Liparis loeselii), kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium
supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku
kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), hallhani (Anser anser),
piilpart(Anas crecca), sinikael-part(Anas
platyrhynchos), hahk (Somateria mollissima),
kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula
hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula),
väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel
(Mergus serrator), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), roo-loorkull(Circus aeruginosus),
kanakull (Accipiter gentilis), raudkull(Accipiter
nisus), hiireviu(Buteo buteo), rukkirääk (Crex
crex), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius
hiaticula), alk (Alca torda), krüüsel (Cepphus
grylle), nõmmelõoke (Lullula arborea),
vööt-põõsalind(Sylvia nisoria)
japunaselg-õgija(Lanius collurio);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
60) Tahula-Reo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
kadastike (5130), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode
(7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade
(9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning II lisas
nimetatud liigi – jäiga keerdsambla (Tortella
rigens) elupaiga kaitse, samuti III kaitsekategooria
linnuliikide – raudkulli (Accipiter nisus),
hiireviu (Buteo buteo), sookure (Grus grus),
musträhni (Dryocopus martius) ja väike-kirjurähni (Dendrocopus
minor) elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
61) Tehumardi nõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
eelluidete (2110), hallide luidete ehk kinnistunud
rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kuivade
nõmmede (4030) ning II lisas nimetatud taimeliigi – nõmmnelgi (Dianthus
arenarius ssp. arenarius) elupaiga kaitse, samuti III
kaitsekategooria linnuliigi – nõmmelõokese (Lullula
arborea) elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
62) Tõnija hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130),
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude
(6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510),
puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230) ja vanade
laialehiste metsade (9020*) kaitse, samuti III kaitsekategooria
linnuliigi – punaselg-õgija (Lanius collurio)
elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
63) Uustalu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogudirektiivi
92/43/EMÜI lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
64) Uustlamaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320), kadastike
(5130) ning loodude (6280*) kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
65) Vesitükimaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannaniitude (1630*), sinihelmikakoosluste (6410), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku
kaitstakse, on: hahk (Somateria mollissima), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), tõmmukajakas (Larus fuscus),
randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna
albifrons) ja vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
66) Võilaiu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate
lahtede (1160), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), loodude
(6280*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*)
kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallhani (Anser
anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus
pugnax), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija
(Arenaria interpres), randtiir (Sterna paradisaea),
väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind
(Sylvia nisoria) japunaselg-õgija (Lanius collurio);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
67) Võrsna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude
(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade
(9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II
lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) elupaiga kaitse, samuti III kaitsekategooria
linnuliikide – raudkulli (Accipiter nisus),
hiireviu (Buteo buteo), sookure (Grus grus),
musträhni (Dryocopus martius), väike-kirjurähni (Dendrocopus
minor) ja punaselg-õgija (Lanius collurio)
elupaikade kaitse;
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
68) Väikese väina hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste
rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike
(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel
mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode
(7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade
(9070) ja II lisas märgitud liikide – emaputke (Angelica
palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)
ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade
kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade
kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus
stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik
(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas
strepera), soopart (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria
mollissima), sõtkas (Bucephala clangula),
rohukoskel (Mergus serrator), aul (Clangula hyemalis),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius
hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa),
suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa
totanus), kivirullija (Arenaria interpres),
väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus
ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir
(Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna
albifrons), vööt-põõsalind(Sylvia
nisoria)japunaselg-õgija (Lanius collurio);
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
69) Väinamere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade
(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160),
karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga
kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*),
püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260),
kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude
(6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja
allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas
märgitud liikide – hallhülge (Halichoerus
grypus), läänemere viigri (Phoca hispida
bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia),
suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium
supinum)elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku
kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas
penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser
anser), väike-laukhani (Anser erythropus),
rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria
interpres), sooräts (Asio flammeus),
punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),
merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus
stellaris), mustlagle (Branta bernicla),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala
clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius
dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus
cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex
crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus
olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus
fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola
falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus
albellus), jääkoskel (Mergus merganser),
rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius
arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo),
tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis
squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria
mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),
räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna
hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia),
punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus).
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on märgitud kaartidel
määruse lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja ja kaitse korraldaja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on
Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistus ja kaitse
korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.
[RT I 2007, 39, 276 – jõust.
8.06.2007]
________________
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus:
«Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005
resolutsioon nr 17-1/0505738.
1)
Asva hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
kadastike (5130)2, loode (alvarite) (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210*, orhideede oluliste kasvualade), puisniitude (6530*),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade
(9020*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse ning II lisas nimetatud
liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)
elupaiga kaitse;
2) Kaarma hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
puisniitude (6530*), puiskarjamaade (9070), sinihelmikakoosluste
(6410) kaitse ning III kaitsekategooria liikide – metsõunapuu (Malus
sylvestris), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine)ja
kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaikade
kaitse;
3) Karujärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe-
kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning
II lisas nimetatud liikide – tiigilendlase (Myotis
dasycneme) ja hariliku võldase (Cottus gobio)
elupaikade kaitse;
4) Kingli hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
kadastike (5130), loode (alvarite) (6280*), puisniitude (6530*),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate
okasmetsade (sürjametsade) (9060), samuti II lisas nimetatud
liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)
ning III kaitsekategooria liikide – hariliku porsa (Myrica
gale), lääne-mõõkrohu (Cladium
mariscus), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza
incarnata), metsõunapuu (Malus sylvestris) ja
hariliku käoraamatu(Gymnadenia conopsea) elupaikade
kaitse;
5) Kotlandi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
sinihelmikakoosluste (6410), vanade laialehiste metsade (9020*),
puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)
kaitse;
6) Kõinastu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – merele
avatud pankrandade (1230), soolakuliste muda- ja liivarandade
(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*),
kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*,
orhideede oluliste kasvualade), loode (alvarite) (6280*),
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), vanade
laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ning nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud linnuliikide – rukkiräägu (Crex crex),
randtiiru (Sterna paradisaea), punaselg-õgija (Lanius
collurio) ja niidurüdi (Calidris alpina)
elupaikade kaitse;
7) Küdema hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste
kasvualade) kaitse;
8) Laasu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste
kasvualade), loode (alvarite) (6280*) ja puiskarjamaade (9070)
kaitse;
9) Laidunina hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
rannaniitude (1630*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*,
orhideede oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste
(6410), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070)
kaitse;
10) Lannasmaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
loode (alvarite) (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
11)
Mäe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude
(1630*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste
madalsoode (7210*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
12)
Nihatu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), loode
(alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410) ja
puiskarjamaade (9070) kaitse;
13) Nõmmküla hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – loode (alvarite) (6280*) ja II lisas nimetatud
liigi – könttanuka (Encalypta mutica) elupaiga
kaitse;
14) Oina hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – loode
(alvarite) (6280*) ja II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse;
15) Paatsa
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade
niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), loode (alvarite)
(6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
16) Pammana hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*),
soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*),
metsastunud luidete (2180), lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210*, orhideede oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), sinihelmikakoosluste (6410) ja
puiskarjamaade (9070) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
I lisas nimetatud liigi – naaskelnoka (Recurvirostra
avosetta) elupaikade kaitse;
17) Pidula-Veskioja hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning II lisas
nimetatud liigi – jõesilmu (Lampetra fluviatilis)
elupaiga kaitse;
18) Põduste luha hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
I lisas nimetatud liikide – rukkiräägu (Crex
crex) ja tutka (Philomachus pugnax)elupaikade kaitse;
19)
Rannaniidi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – esmaste
rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), kadastike
(5130), loode (alvarite) (6280*), allikate ja allikasoode
(7160), sinihelmikakoosluste (6410) ja lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade) kaitse
ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka (Liparis
loeselii) ja kauni kuldkinga(Cypripedium calceolus),
samuti II kaitsekategooria taimeliikide – tõmmu käpa (Orchis
ustulata) ja kärbesõie (Ophrys insectifera)
ning III kaitsekategooria taimeliikide – hariliku käoraamatu (Gymnadenia
conopsea) ja halli käpa (Orchis militaris)
elupaikade kaitse;
20) Ranna-Põitse hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), loode (alvarite)
(6280*), puisniitude (6530*), kadastike (5130), lubjarikkal
mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade),
allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230)
ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
21) Saaremetsa hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – puisniitude (6530*) ja
sinihelmikakoosluste (6410) kaitse ning III kaitsekategooria
liikide – hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea),
kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) ja
metsõunapuu (Malus sylvestris) elupaiga kaitse;
22)
Sepa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130),
loode (alvarite) (6280*) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse;
23)
Sepamaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude
(1630*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse ning
III kaitsekategooria liikide – sooneiuvaiba (Epipactis
palustris), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza
incarnata), lääne-mõõkrohu (Cladium
mariscus) ja hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea)
elupaikade kaitse;
24) Tammese hoiuala, mille kaitse-eesmärk
on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi
– loode (alvarite) (6280*) kaitse;
25) Tumala hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste
kasvualade), puiskarjamaade (9070) ja puisniitude (6530*) ning
II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus), samuti III kaitsekategooria liigi – metsõunapuu (Malus
sylvestris) elupaikade kaitse;
26) Vana-Lahetaguse hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste
kasvualade), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),
liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
27) Vanalõve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade),
puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*) ja vanade
laialehiste metsade (9020*) kaitse ning III kaitsekategooria
liikide – hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea)
ja metsõunapuu (Malus sylvestris) elupaikade kaitse.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994,
lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319,
7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302,
15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115,
8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Sulgudes on siin
ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigad.
3 Hoiualade piirid on
märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi
(mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist Euref
EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja
maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade kaartidega
saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Saaremaa
keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
Facebook
X.com
