Teksti suurus:

Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2008
Avaldamismärge:

Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend

Vastu võetud 31.12.2001 nr 167
RTL 2002, 9, 89
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

27.03.2002 nr 53 (RTL 2002, 47, 652) 1.01.2002

6.08.2002 nr 102 (RTL 2002, 96, 1491) vastavalt §-le 2

16.12.2003 nr 139 (RTL 2003, 131, 2113) 27.12.2003

20.07.2005 nr 92 (RTL 2005, 85, 1270) 7.08.2005

1.06.2007 nr 50 (RTL 2007, 47, 841) 1.01.2008

Määrus kehtestatakse “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 39 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev juhend reguleerib “Riikliku pensionikindlustuse seadusega” (edaspidi seadus) kehtestatud järgmiste riiklike pensionide (edaspidi pension) määramist, ümberarvutamist ja maksmist:

1) vanaduspension;

2) töövõimetuspension;

3) toitjakaotuspension;

4) rahvapension.

§ 2. Pensioni taotlemine

(1) Isik, kellel on õigus saada pensioni, võib taotleda pensioni määramist mis tahes ajal pärast pensioni saamise õiguse tekkimist.

(2) Pensioniavalduse võib isik esitada töötamise ajal või pärast töötamise lõpetamist, välja arvatud lõikes 3 toodud juhul.

(3) Seaduse § 20 lõike 2 punktides 3 ja 6 nimetatud isikul on õigus taotleda pensioni määramist pärast töötamise lõpetamist või kui ta on vormistatud lapsehoolduspuhkusele.

[RTL 2002, 96, 1491 – jõust. 1.07.2002]

§ 3. Pensionitaotleja elukoht

Pensionitaotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui pensionitaotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb pensionitaotleja oma elukoha ise.

2. peatükk

PENSIONI MÄÄRAMINE

1. jagu

Pensioni määramise põhinõuded

§ 4. Pensioniavalduse esitamine

(1) Isik või tema seaduslik esindaja esitab pensioniavalduse taotleja elukohajärgsele pensioniametile.

(2) Piiratud teovõimega isiku pensioniavalduse esitab tema eestkostja oma elukohajärgsele pensioniametile.

(3) Alaealise pensioniavalduse esitab tema vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on “Sotsiaalhoolekande seaduse” alusel sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, oma elukohajärgsele pensioniametile, välja arvatud lõikes 5 toodud juhul. Hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, esitab pensioniavalduse alaealise eestkosteasutuse kirjalikul nõusolekul ja eestkosteasutuse poolt sätestatud tingimustel.

(4) Kui lastekodus või laste hoolekandeasutuses või koolkodus hoolekandel viibiva alaealise eestkostjaks on eestkosteasutus, esitab pensioniavalduse alaealise elukohajärgne eestkosteasutus, välja arvatud lõikes 5 toodud juhul.

(5) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud alla 18-aastasel isikul on õigus esitada töövõimetuspensioni taotlus oma elukohajärgsele pensioniametile.

(6) Õiguslikud suhted pensionitaotleja ja pensioniameti vahel tekivad päevast, mil pensioniavaldus on esitatud või saadetud posti teel pensionitaotleja elukohajärgsele pensioniametile.

[RTL 2002, 96, 1491 – jõust. 1.07.2002]

§ 5. Passi või isikutunnistuse esitamine

(1) Pensioni taotlemiseks esitatakse “Isikut tõendavate dokumentide seaduse” § 2 lõikes 2 sätestatud dokument.

(2) Eestis elav välismaalane peab esitama dokumendi, milles on märge alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa kohta, või selle puudumisel pädeva asutuse kirjaliku tõendi tema seadusliku viibimise kohta Eesti Vabariigis.

(3) Kui pensionitaotlejaks ei ole pensionile õigust omav isik, esitatakse ka pensionile õigust omava isiku käesoleva paragrahvi lõigetes 1ja 2 nimetatud dokumendid.

§ 6. Esitatavate dokumentide vorm

Pensioni taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirjad. Pensioniametisse jääva dokumendi koopia kinnitab pensioniamet, tagastades originaaldokumendid.

[RTL 2002, 96, 1491 – jõust. 1.08.2002]

§ 7. Pensioniavalduse registreerimine

(1) Pensioniavaldus registreeritakse vastuvõtmise päeval pensioniavalduste registreerimise raamatus, märkides selle järjekorranumbri ja vastuvõtmise kuupäeva.

(2) Pensioniavalduste registreerimise raamatusse kantakse:

1) pensioni määramise ja määratud pensioni maksmise jätkamise avaldused;

2) uuele perekonnaliikmele toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramise avaldused;

3) avaldused toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse korral rahvapensionist osa eraldamiseks, kui põhitoimik asub teises pensioniametis või pensioniameti teises osakonnas.

(3) Pensioniavalduste registreerimise raamatut võib pidada elektroonselt.

§ 8. Pensionitoimiku vormistamine

(1) Pensioniametis vormistatakse pensioni määramiseks ja maksmiseks iga pensionitaotleja kohta pensionitoimik.

(2) Surnud toitja perekonnaliikmetele vormistatakse üks ühine pensionitoimik. Kui toitja oli pensionär, vormistatakse toitjakaotuspension või rahvapension toitja kaotuse korral toitja pensionitoimikusse.

(3) Pensioniliigi muutmisel ei vormistata uut pensionitoimikut.

(4) Kui pensionitaotlejal on pensioniameti arhiivis pensionitoimik, siis uut pensionitoimikut ei vormistata. Pensioni määramiseks esitatud dokumendid paigutatakse arhiivse osa ette.

§ 9. Pensionitoimikus säilitatavad dokumendid

(1) Pensionitoimikus säilitatakse:

1) pensioni määramise otsus;

2) avaldus;

3) ümbrik, kui avaldus on saadetud posti teel;

4) seaduse § 25 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel pensioni ümberarvutamise otsused;

5) pensioni määramisel või ümberarvutamisel aluseks olnud dokumendid.

(2) Pensioni määramisest keeldumisel säilitatakse pensionitoimikus:

1) pensionikomisjoni otsus;

2) avaldus;

3) pensioniameti poolt nõutud või koostatud dokumendid, mille alusel keelduti pensioni määramisest;

4) ärakiri saatekirjast, millega pensionitaotlejale saadeti pensioni mittemääramise otsus ja tagastati dokumendid.

§ 10. Pensioniavalduse läbivaatamise tähtaeg

(1) Pensioniavaldus vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist.

(2) Kui pensioniameti poolt määratud tähtaja jooksul ei ole esitatud täiendavaid dokumente või kõrvaldatud muid puudusi, vaadatakse pensioniavaldus esitatud dokumentide alusel läbi 10 tööpäeva jooksul ning tehakse pensioni määramise või mittemääramise otsus.

[RTL 2002, 96, 1491 – jõust. 1.08.2002]

§ 11. Pensioni määramise või mittemääramise otsus

(1) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku dokumendina kooskõlas seaduse § 34 sätetega.

(2) Pensioni mittemääramisel saadab pensioniamet viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast, pensionitaotlejale tähitud postisaadetisena pensionikomisjoni otsuse ja tagastab esitatud originaaldokumendid.

§ 12. Üleminek ühelt pensioniliigilt teisele

(1) Üleminekut ühelt pensioniliigilt teisele käsitatakse pensioni esmakordse määramisena, rakendades pensioni määramise algtähtaja suhtes seaduse § 32 lõike 2 sätteid ning vähendades makstava pensioni suurust sama perioodi eest varem väljamakstud pensioni võrra.

(2) Üleminekul ühelt pensioniliigilt teisele, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul, tehakse pensioniõiguslik staaž kindlaks kooskõlas seaduse paragrahviga 28.

(3) Üleminekul töövõimetuspensionilt vanaduspensionile seaduse § 19 alusel, võetakse vanaduspensioni arvutamisel aluseks töövõimetuspensioni määramisel ja maksmisel arvesse võetud pensioniõiguslik staaž.

 

2. jagu

Vanaduspensioni määramine

§ 13. Vanaduspensioni taotlemise täiendavad dokumendid

Vanaduspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt:

1) pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid;

2) vajadusel pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid;

3) pensionilisale õigust tõendav dokument.

§ 14. Vanaduspensioni määramise tähtaeg

(1) Vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension määratakse seaduse § 32 lõikes 2 sätestatud tähtajast.

(2) Edasilükatud vanaduspension määratakse seaduse § 32 lõikes 2 sätestatud pensioni taotlemise päevast pärast seaduse § 7 sätestatud vanaduspensionile õiguse tekkimist.

(3) Ennetähtaegne vanaduspension määratakse seaduse § 32 lõikes 2 sätestatud pensioni taotlemise päevast, kuid mitte varem kui kolm aastat enne vanaduspensionile õigust andvasse vanusesse (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmist.

§ 15. Õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile

(1) Mehel, kellel on seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõutav pensionistaaž, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile 60–aastaseks saamisel.

(2) Naistel, kes on sündinud aastatel 1944 kuni 1952 ning kellel on seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõutav pensionistaaž, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile vastavalt sünniaastale järgmiselt:

sünniaasta

vanus

1944

55 a 6 kuud

1945

56 a

1946

56 a 6 kuud

1947

57 a

1948

57 a 6 kuud

1949

58 a

1950

58 a 6 kuud

1951

59 a

1952

59 a 6 kuud

(4) Naisel, kes on sündinud 1953. aastal või hiljem ning kellel on seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõutav pensionistaaž, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile 60-aastaseks saamisel.

§ 16. Soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise täiendavad dokumendid

(1) Seaduse § 10 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud isikud lisavad soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise avaldusele:

1) lapse (laste) sünnitunnistuse(d);

2) võõrasvanem lisab dokumendi, mis tõendab tema abielu lapse vanemaga;

3) eestkostja või hooldaja lisab vastavalt eestkoste või hoolduse seadmise otsuse;

4) arstliku ekspertiisi otsuse lapse puude raskusastme kohta või tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks tunnistamise kohta või invaliidiks lapseeast tunnistamise kohta või raviasutuse enne 1. jaanuari 2000. a vormistatud otsuse lapsinvaliidiks tunnistamise kohta;

5) omakäelise kinnituse, et isik on kasvatanud last (lapsi) vähemalt kaheksa aastat ja nimetades ära kõik isikud, kes on kasvatanud sama last ( lapsi) vähemalt 8 aastat;

6) teise vanema või vanemate, võõrasvanema, eestkostja või hooldaja kirjaliku nõusoleku soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks pensionitaotleja kasuks välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul;

7) kohtuotsuse, kui üks seaduse § 10 lõike 1 punktides 1 kuni 3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja vaidluse nimetatud isikute vahel lahendab kohus.

(2) Lõike 1 punktis 6 sätestatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui:

1) isik saab vanaduspensioni;

2) isik on surnud;

3) isik on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks;

4) vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused ära võetud;

5) isiku asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

(3) Soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel ilma lõike 1 punktis 6 sätestatud isiku kirjaliku nõusolekuta esitatakse lisaks:

1) lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul – isiku surmatunnistus;

2) lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus isiku vanema teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamise kohta;

3) lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema õiguste äravõtmise kohta;

4) lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul – politseiprefektuuri tõend isiku asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta.

(4) Seaduse § 10 lõike 1 punktides 4–6 ettenähtud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise avaldusele lisab:

1) seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud isik – sõjaväepileti, riigikaitseosakonna tõendi või muu dokumendi, millest nähtub osavõtt Tšernobõli aatomielektrijaama tagajärgede likvideerimisest;

2) seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik – rehabiliteerimistunnistuse või muu dokumendi, millest nähtub isiku alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg;

3) seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isik – ekspertarsti teatise, mis tõendab isiku hüpofüsaarset kääbuskasvu.

§ 17. Soodustingimustel vanaduspensioni määramine

(1) Kui isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–6 loetletud alustel, rakendatakse ühte alust pensionitaotleja valikul.

(2) Hooldajal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 10 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 alusel, kui lapse üle oli määratud hooldus kooskõlas “Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi” sätetega.

(3) Seaduse § 10 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 alusel määratakse soodustingimustel vanaduspension eluaegselt ja sama(de) lapse (laste) kasvatamise eest teisele vanemale või võõrasvanemale või eestkostjale või hooldajale pensioni ei määrata.

§ 18. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev vanus

(1) Naisel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 10 lõike 1 punkti 1, 2 või 3 alusel vastavalt sünniaastale järgmiselt:

 

Sünniaasta
kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast, alla 18-aastast puudega last või 5 või enamat last vähemalt 8 aastat on õigus pensionile vanuses
kasvatanud 4 last vähemalt 8 aastat on õigus pensionile vanuses
kasvatanud 3 last vähemalt 8 aastat on õigus pensionile vanuses
1944   53 a ja 6 kuud 55 a 6 kuud 57 a 6 kuud
1945 54 a 56 a 58 a
1946   54 a ja 6 kuud 56 a 6 kuud 58 a 6 kuud
1947 55 a 57 a 59 a
1948 55 a ja 6 kuud 57 a 6 kuud 59 a 6 kuud
1949 56 a 58 a 60 a
1950 56 a ja 6 kuud 58 a 6 kuud 60 a 6 kuud
1951 57 a 59 a 61 a
1952 57 a ja 6 kuud 59 a 6 kuud 61 a 6 kuud
1953  või hiljem sündinud 58 a 60 a 62 a

(2) Mehel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile seaduse § 10 lõike 1:

1) punkti 1 kohaselt 58 aasta vanuses;

2) punkti 2 kohaselt 60 aasta vanuses;

3) punkti 3 kohaselt 62 aasta vanuses.

 

3. jagu

Töövõimetuspensioni määramine

§ 19. Töövõimetuspensioni taotlemise täiendavad dokumendid

Töövõimetuspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt:

1) pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid;

2) vajadusel pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid;

3) püsivat töövõimetust tõendav dokument;

4) pensionilisale õigust tõendav dokument;

5) seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud töövõimetuse puhul töövõimetuspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport või muu dokument, millest nähtub Eesti õigusaktide alusel tuvastatud tööõnnetus või kutsehaigus.

§ 20. Töövõimetuspensioni määramine töövõimetuks taastunnistamisel

(1) Töövõimetuspensioni saanud isiku töövõimetuks taastunnistamisel enne ühe aasta möödumist, arvates töövõimetuspensioni maksmise lõpetamisest, uut pensioniavaldust ei nõuta. Töövõimetuspension määratakse töövõimetuks taastunnistamise päevast või püsiva töövõimetuse tekkimise ajast, kui isik tunnistatakse korduvekspertiisis tagasiulatuvalt püsivalt töövõimetuks, pensioni maksmisel varem arvesse võetud pensioniõigusliku staaži dokumentide ning pensionikindlustuse registrisse kantud aastakoefitsientide summa alusel.

Täiendava pensioniõigusliku staaži dokumendi esitamisel tehakse täiendav pensioniõiguslik staaž kindlaks kooskõlas seaduse §-ga 28 ja pension arvutatakse ümber seaduse § 25 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtajast.

(2) Töövõimetuspensioni saanud isiku töövõimetuks taastunnistamisel pärast ühe aasta möödumist, arvates töövõimetuspensioni maksmise lõpetamisest, esitatakse töövõimetuspensioni määramiseks uus pensioniavaldus.

(3) Kui isik ei taotlenud määratud tähtajal püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi mõjuvatel põhjustel ning isik tunnistatakse korduvekspertiisis tagasiulatuvalt püsivalt töövõimetuks, määratakse töövõimetuspension seaduse § 32 lõike 2 ja 3 sätete alusel püsiva töövõimetuse tekkimise ajast, kuid tagasiulatuvalt mitte üle ühe aasta püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast või pensioniavalduse esitamise päevast arvates.

(4) Seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud töövõimetuspensionilt seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensionile üleviimisel kohaldatakse pensionistaaži nõuet, mis vastas isiku vanusele püsiva töövõimetuse töövõime kaotusega 40-100 protsenti esmakordsel tuvastamisel.

[RTL 2002, 96, 1491 – jõust. 1.07.2002]

§ 21. Töövõimetuspensioni määramine mitme püsiva töövõimetuse põhjuse alusel

Kui arstlik töövõimetuse ekspertiis on tuvastanud rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse ning isiku summaarsele püsivale töövõimetusele vastav töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40 ja vähemalt üks põhjustest on Eesti õigusaktide alusel tuvastatud töövigastus või kutsehaigus, määratakse töövõimetuspension pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist olenemata.

§ 22. Töövõimetuspensioni määramise tähtaeg

Töövõimetuspension määratakse seaduse § 32 lõikes 2 või 3 sätestatud tähtajast alates.

 

4. jagu

Toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramine

§ 23. Toitjakaotuspensioni taotlemise täiendavad dokumendid

(1) Toitjakaotuspensioni taotlemisel esitatakse täiendavalt:

1) toitja surmatunnistus või kohtuotsus toitja teadmata kadumise fakti tuvastamise kohta;

2) toitja vanust tõendav dokument;

3) toitja pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid;

4) vajadusel toitja pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid;

5) pensionilisale õigust tõendav dokument.

(2) Vajadusel esitatakse täiendavalt:

1) lapse sünnitunnistus;

2) perekonnaseisu tõendav dokument;

3) õppeasutuse tõend 18- kuni 24-aastase perekonnaliikme gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppimise kohta või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppimise kohta või õpilaspilet, millelt nähtub õppeasutus ja õppevorm;

4) eestkostja määramise otsus;

5) lapse perekonnas hooldamise leping;

6) pensionitaotleja tööraamat. Töötamist mittealustanud isik tõendab oma allkirjaga avaldusel, et ta ei tööta ega oma tööraamatut;

7) tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport või muu dokument, millest nähtub Eesti õigusaktide alusel tuvastatud tööõnnetus või kutsehaigus, kui toitja suri töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel;

8) arsti teatis 18- kuni 24-aastase perekonnaliikme gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õhtuses või kaugõppe õppevormis või kutseõppeasutuses osakoormusega õppimise vajaduse kohta;

9) arsti teatis, mis tõendab raseduse kestust.

(3) Võõras- või kasulapsele toitjakaotuspensioni taotlemisel esitatakse dokument elatise mittesaamise kohta. Elatise mittesaamist tõendatakse kohtutäituri, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse, maksuameti kohaliku asutuse või vanema tööandja tõendiga või vanema omakäelise kinnitusega elatise mittesaamise kohta.

(4) Lapse, venna, õe või lapselapse kasvatamist perekonnas ning võõras- või kasulapse kasvatamist ja ülalpidamist vähemalt kaheksa aastat tõendatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse, lasteasutuse või õppeasutuse teatisega või muu dokumendiga.

(5) Toitja vennale, õele või lapselapsele toitjakaotuspensioni taotlemisel esitatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituse teatis toitja ülalpidamisel olnud perekonnaliikmete kohta ja dokument töövõimeliste vanemate puudumise kohta.

[RTL 2003, 131, 2113 – jõust. 27.12.2003]

§ 24. Toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramine pärast lapsendamist

Toitjakaotuspension või toitja kaotuse korral rahvapension, millele tekkis lapsel õigus enne lapsendamist, määratakse ka pärast lapsendamist, kuid mitte kauemaks kui lapsendamise kohtuotsuse jõustumise kuu lõpuni.

§ 25. Toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramise tähtaeg

Toitjakaotuspension või toitja kaotuse korral rahvapension määratakse seaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtajast.

§ 26. Toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni    määramine pensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu suurenemisel

(1) Uue perekonnaliikme esmakordsel pensioni taotlemisel määratakse toitjakaotuspension seaduse § 32 lõike 2 punkti 2 sätestatud tähtajast seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud suuruses.

(2) Uue perekonnaliikme esmakordsel pensioni taotlemisel määratakse toitjakaotuse korral rahvapension seaduse § 32 lõike 2 punkti 2 sätestatud tähtajast seaduse § 23 punktis 3 sätestatud suuruses.

(3) Pere ühise pensioni või selle osa maksmisel vähendatakse makstava pensioni või selle osa suurust sama perioodi eest varem väljamakstud pensioni võrra.

§ 27. Toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse korral rahvapensionist osa eraldamine

(1) Pensioniosa eraldamist taotlev perekonnaliige esitab avalduse oma elukohajärgsele pensioniametile, kes kolme tööpäeva jooksul edastab avalduse pensioni maksvale pensioniametile. Pensioni maksev pensioniamet vormistab pensioniosa eraldamise otsuse ja saadab selle pensioniosa väljamaksmiseks avaldaja elukohajärgsele pensioniametile viie tööpäeva jooksul.

(2) Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse korral rahvapensionist tema osa, jagades pensioni suuruse pensionisaajate arvuga, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.

(3) Toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse korral rahvapensionist osa eraldatakse avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast alates, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.

(4) Kui uus perekonnaliige esitab esmakordselt pensioniavalduse koos osa eraldamise taotlusega ning toitjakaotuspension või toitja kaotuse korral rahvapension määratakse tagasiulatuvalt, eraldatakse tema osana tagasiulatuvalt sama perioodi eest varem väljamakstud:

1) toitjakaotuspensioni ja seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud määra alusel arvutatud toitjakaotuspensioni vahe või

2) toitja kaotuse korral rahvapensioni ja seaduse § 23 punktis 3 sätestatud määra alusel arvutatud rahvapensioni vahe.

Pensioniavalduse esitamise kuule järgnevast kuust alates eraldatakse uuele perekonnaliikmele tema osa, jagades pensioni suuruse pensionisaajate arvuga.

5. jagu

Rahvapensioni määramine

§ 28. Rahvapensioni taotlemise täiendavad dokumendid

(1) 63-aastaseks saanud isik esitab rahvapensioni taotlemisel täiendavalt määruse § 13 loetletud dokumendid.

(2) Püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni taotlev isik esitab täiendavalt määruse §-s 19 loetletud dokumendid.

(3) Toitjakaotuse korral rahvapensioni taotlev isik esitab täiendavalt määruse §-s 23 loetletud dokumendid.

§ 29. Rahvapensioni määramine töövõimetuks taastunnistamisel

(1) Töövõimetuse korral rahvapensioni saanud isiku töövõimetuks taastunnistamisel enne ühe aasta möödumist, arvates rahvapensioni maksmise lõpetamisest, uut pensioniavaldust ei nõuta. Töövõimetuse korral rahvapension määratakse töövõimetuks taastunnistamise päevast või püsiva töövõimetuse tekkimise ajast, kui isik tunnistatakse korduvekspertiisis tagasiulatuvalt püsivalt töövõimetuks.

(2) Töövõimetuse korral rahvapensioni saanud isiku töövõimetuks taastunnistamisel pärast ühe aasta möödumist, arvates rahvapensioni maksmise lõpetamisest, esitatakse rahvapensioni määramiseks uus pensioniavaldus.

(3) Kui isik ei taotlenud määratud tähtajal püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi mõjuvatel põhjustel ning isik tunnistatakse korduvekspertiisis tagasiulatuvalt püsivalt töövõimetuks, määratakse töövõimetuse korral rahvapension seaduse § 32 lõike 2 ja 3 sätete alusel püsiva töövõimetuse tekkimise ajast, kuid tagasiulatuvalt mitte üle ühe aasta püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast või pensioniavalduse esitamise päevast arvates.

§ 30. Rahvapensioni määramise tähtaeg

Rahvapension määratakse seaduse § 32 lõikes 2 või 3 sätestatud tähtajast alates.

6. jagu

Pensionilisad

§ 31. Pensionilisa juurde arvutamine

(1) Isiku vanaduspensionile, töövõimetuspensionile, rahvapensionile ja toitjakaotuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa seaduses sätestatud tingimustel ja suuruses.

(2) Isikule, kellel on õigus mitmele seaduses sätestatud pensionilisale makstakse üks pensionilisa tema valikul.

(3) Toitjakaotuspensionile ja toitja kaotuse korral rahvapensionile arvutatakse juurde pensionilisa, kui toitjal oli õigus pensionilisale seaduse § 24 lõike 1 või § 60 lõike 4 alusel või kui pensioni saaja vastab pensionilisa saamise tingimustele.

(4) Kui isiku vanaduspension (välja arvatud ennetähtaegne vanaduspension) või töövõimetuspension, millele kuulub juurde arvutamisele pensionilisa, osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, arvutatakse pensionilisa juurde rahvapensioni määras makstavale pensionile.

(5) Kui isiku ennetähtaegne vanaduspension on arvutatud seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud suuruses ja sellele kuulub juurde arvutamisele pensionilisa, arvutatakse pensionilisa juurde seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud suuruses arvutatud pensionile.

(6) Isiku, kelle töövõimetuspensionile oli juurde arvutatud seaduse § 24 lõike 1 punktis 2 või § 60 lõikes 4 sätestatud pensionilisa, üleminekul ennetähtaegsele vanaduspensionile või soodustingimustel vanaduspensionile säilib õigus saada varemmakstud pensionilisa eluaegselt.

(7) Isiku, kelle töövõimetuspensionile oli juurde arvutatud seaduse § 24 lõike 1 punktis 2 või lõikes 2 või § 60 lõikes 4 sätestatud pensionilisa, üleviimisel seaduse § 19 alusel vanaduspensionile säilib õigus saada varemmakstud pensionilisa eluaegselt.

(8) Isiku, kelle rahvapensionile töövõimetuse korral oli juurde arvutatud seaduses sätestatud pensionilisa, üleviimisel seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 või 4 sätestatud rahvapensionile säilib õigus pensionilisale eluaegselt.

3. peatükk

TÖÖVÕIMETUSPENSIONILT VANADUSPENSIONILE VÕI TÖÖVÕIMETUSE KORRAL RAHVAPENSIONILT RAHVAPENSIONILE ÜLEVIIMINE

§ 32. Töövõimetuspensionilt vanaduspensionile üleviimine

(1) Töövõimetuspensioni saava isiku jõudmisel vanaduspensioniikka viiakse ta üle vanaduspensionile ilma sellekohase avalduseta.

(2) Vanaduspensionile üleviimisest ja täiendavate dokumentide esitamise võimalusest teatab pensioniamet pensionärile kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, arvates vanaduspensionile üleviimisest.

§ 33. Vanaduspensioni ümberarvutamine tagasiulatuvalt

Kui vanaduspensionile üleviidud isik esitab kolme kuu jooksul, arvates vanaduspensioni määramise päevast, täiendavaid dokumente, mis tõendavad vanaduspensioni suurendamise õigust, arvutatakse talle määratud vanaduspension ümber vanaduspensioni määramise päevast arvates.

§ 34. Püsiva töövõimetuse alusel rahvapensionilt vanuse alusel rahvapensionile üleviimine

(1) Isik, kellele on määratud püsiva töövõimetuse alusel rahvapension seaduse § 22 lõike 1 punkti 2 alusel, viiakse vanaduspensioniikka jõudmisel üle seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 või 4 sätestatud rahvapensionile.

(2) Kui pension, millele isik on üle viidud, osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses .

4. peatükk

PENSIONI MAKSMINE

§ 35. Pensionäri isikuarve

(1) Pensionärile avatakse pensioni määramise otsuse alusel elektrooniline isikuarve.

(2) Pensionäri isikuarvele tehakse kanne:

1) pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juhi (edaspidi struktuuriüksuse juht) otsuse alusel vormistatud pensioni suurendamise, vähendamise, maksmise jätkamise või lõpetamise kohta;

2) seaduse § 33 lõike 2 punktide 1, 3, 4 ja 5 alusel pensionikomisjoni pädevusse kuuluva pensioni suurendamise, vähendamise, maksmise jätkamise, peatamise või seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamise otsuse kohta.

§ 36. Pensioni väljamaksmine

(1) Pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri kirjalikule avaldusele panka pensionäri arvele või kindlaksmääratud väljamaksukuupäevadel posti teel.

(2) Alaealisele määratud pensioni võib määruse § 4 lõike 3 alusel pensioni taotlenud isiku kirjaliku avalduse põhjal kanda panka lapse isikuarvele. Kui alaealise eestkostjaks on eestkosteasutus, kantakse pension panka lapse isikuarvele.

(3) Pensioniameti direktor või tema asetäitja või struktuuriüksuse juht võib lubada jooksva kuu pensioni välja maksta enne kindlaksmääratud väljamaksukuupäeva järgmistel juhtudel:

1) kui pensionär asub alaliselt elama välisriiki;

2) kui pensionär vahetab alalist elukohta Eestis;

3) erandkorras pensionäri kirjaliku avalduse alusel põhjendatud vajadusel.

(4) Õigeaegselt saamata jäänud pension makstakse välja koos jooksva kuu pensioniga, seejuures võib pensioni välja maksta enne kindlaksmääratud väljamaksukuupäeva.

(5) Kui postiasutuse kaudu makstav pension on kuus kuud välja võtmata, peatab pensionikomisjon pensioni maksmise. Pensionäri kirjaliku avalduse ja määruse § 5 lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamisel otsustab pensionikomisjon pensioni maksmise tagasiulatuvalt.

§ 37. Pensioni maksmine volikirja alusel

(1) Pensioni väljavõtmiseks antud volikirja alusel võib teisele isikule pensioni maksta kuni kolm aastat järjest.

(2) Kui pensioni väljavõtmiseks antud volikirjas pole märgitud kehtivuse aega, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates.

(3) Tähtajatu üldvolikirja alusel makstakse pensioni volituse kehtivuse ajal.

(4) Statsionaarse raviasutuse juhi poolt tõestatud volikirja alusel makstakse pensioni volituse kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul selle tõestamise päevast arvates.

(5) Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse, kus pensionär on ravil, juhi poolt.

§ 38. Kohustus teatada pensioni maksmist mõjutavatest asjaoludest

(1) Pensionär on kohustatud kümne päeva jooksul, arvates asjaolude tekkimisest, pensioni maksvale pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise.

(2) Seaduse § 46 lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel on pädev asutus kohustatud 10 tööpäeva jooksul kirjalikult teatama pensioni maksvale pensioniametile asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või pensioni suuruse muutumise.

§ 39. Pensioni maksmine alalise elukoha muutumisel

(1) Pensionäri alalisel elama asumisel teise maakonda või linna esitab pensionär uue elukoha järgsele pensioniametile pensionitunnistuse, määruse § 5 lõikes 1 nimetatud dokumendi ja kirjaliku avalduse pensioni maksmise jätkamiseks. Avalduses näidatakse endine elukoht ja pensioni maksnud pensioniamet.

(2) Pensionär, kes terviseseisundi tõttu lahkub alalisest elukohast ja asub ajutiselt vähemalt kolmeks kuuks elama teda abistava isiku juurde, võib erandkorras taotleda pensioni maksmise jätkamist ajutise elukoha järgse pensioniameti kaudu.

(3) Pensionitoimik nõutakse endise elukoha järgsest pensioniametist välja kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse esitamise päevast.

(4) Pärast pensionitoimiku saamist jätkatakse pensioniameti direktori või tema asetäitja või struktuuriüksuse juhi otsusega pensioni maksmist ajast, mil see eelmises elukohas lõpetati.

§ 40. Pensionitoimiku väljastamine alalise elukoha muutumisel

(1) Pensionäri elama asumisel teise maakonda või linna lõpetab endise elukoha järgne pensioniamet pensioni maksmise ja väljastab pensionitoimiku viie tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude saamise päevast.

(2) Pensionitoimikusse vormistatakse otsus pensioni maksmise lõpetamise ja makstud pensioni suuruse kohta. Isikuarvele märgitakse pensioni maksmise lõpetamine ning pensioniamet, kuhu pensionitoimik saadetakse.

(3) Pensionitoimikule lisatakse väljastamisel saatekiri, millele märgitakse pensionitoimikus olevate lehtede arv.

(4) Välisriiki pensionitoimikut ei väljastata.

§ 41. Pensioni maksmise peatamine töötamise korral

(1) Ennetähtaegse vanaduspensioni ja seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud rahvapensioni maksmine peatatakse töötamise alustamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Pensioni maksmist jätkatakse töötamise lõpetamisele järgnevast päevast.

(2) Toitjakaotuspensioni (välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppivale õppijale) ja toitja kaotuse korral rahvapensioni (välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppivale õppijale) maksmine lõpetatakse või pension arvutatakse ümber seoses pensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu vähenemisega isiku töötamise alustamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Töötamise lõpetamisel määratakse või arvutatakse pension ümber seoses pensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu suurenemisega käesoleva määruse §-s 44 sätestatud korras.

(3) Lõigetes 1 või 2 nimetatud pensioni saamise korral on pensionär kohustatud kümne päeva jooksul, arvates töötamise alustamisest või lõpetamisest, teatama sellest kirjalikult pensioni maksvale pensioniametile. Avaldusele lisatakse tööraamat või dokument, mis tõendab töötamise alustamist või lõpetamist.

(4) Kui pensionär on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul teatanud töötamise alustamisest ja pension on välja makstud enne töötamise alustamisest teatamise päeva, peatatakse või lõpetatakse pensioni maksmine või seoses pensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu vähenemisega arvutatakse pension ümber töötamise alustamisest teatamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

[RTL 2003, 131, 2113 – jõust. 27.12.2003]

§ 42. Töövõimetuspensioni või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmine

(1) Töövõime kaotuse protsendi muutumisel, kui selleks vajalikud ekspertiisidokumendid olid esitatud või saadetud arstlikuks ekspertiisiks enne püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist, arvutatakse töövõimetuspension või püsiva töövõimetuse alusel rahvapension ümber ilma sellekohast avaldust nõudmata, arvates seaduse §-s 25 sätestatud tähtaegadest:

1) töövõime kaotuse protsendi vähendamisel, arvates uue töövõime kaotuse protsendi kindlakstegemise päeva kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast;

2) töövõime kaotuse protsendi suurendamisel, arvates uue töövõime kaotuse protsendi kindlakstegemise päevast.

(2) Kui vähemalt 40% ulatuses püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikut ei tunnistata korduvekspertiisiga vähemalt 40% ulatuses töövõimetuks, makstakse pensioni korduvekspertiisi tegemise kuu lõpuni, kuid mitte kauem kui päevani, milleni püsiv töövõimetus oli vähemalt 40% ulatuses kindlaks määratud.

§ 43. Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmine alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppivale õpilasele või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppivale üliõpilasele

(1) Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni makstakse pensionile õigust omava isiku 18. või 24. sünnipäeva eelse päeva kuu lõpuni.

(2) 18-aastaseks saanud õppijale makstakse toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni või selle osa gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppimise korral kuni antud õppeasutuse lõpetamise kuu lõpuni, kuid mitte kauem kui 24. sünnipäeva eelse päeva kuu lõpuni.

(3) 18-aastasele õppijale makstakse toitja kaotuse korral pensioni või selle osa pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani (viimane kaasa arvatud), kuid mitte kauem kui õppeasutuse lõpetamise kuu lõpuni. Õpingute jätkamisel samas õppeasutuses esitatakse igal aastal enne kuue kuu möödumist õppetöö algusest pikendatud kehtivusega õpilaspilet või uus õppeasutuse teatis. Pensioni või selle osa makstakse kuni järgneva õppeaasta algusele eelneva päevani, kuid mitte kauem, kui kooli lõpetamise kuu lõpuni või sellest eelnevalt 24. sünnipäeva eelse päeva kuu lõpuni.

(4) Õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamisel kuus kuud pärast õppeaasta algust arvutatakse pension ümber ja makstakse pensioniosa nimetatud dokumendi esitamise päevast.

(5) Õpingute katkestamisel (õpilaste nimekirjast välja arvatud, lubatud akadeemilisele puhkusele, lõpetanud õppimise päevases või statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppe või muudel juhtudel) lõpetatakse pensioni või selle osa maksmine toitja kaotuse korral õpingute katkestamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Samast tähtajast arvutatakse mitmele perekonnaliikmele määratud pension ümber seoses pensionile õigust omavate isikute arvu vähenemisega.

(6) Pensioni või selle osa makstakse tagasiulatuvalt pensioni või selle osa maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni, kui õpingute vahe on alla kolme kuu.

(7) Kui pärast toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmise lõpetamist asub vähemalt 3 kuuks õppetöö katkestanud alla 24-aastane isik uuesti õppima õppeasutusse, milles õppimise korral tekib õigus toitjakaotuspensionile või rahvapensionile toitjakaotuse korral, määratakse toitjakaotuspension või rahvapension toitjakaotuse korral uuesti. Pensioni määramisel rakendatakse seaduse § 32 lõikes 2 sätestatud tähtaegu.

(8) Kui toitjakaotuspensionile või toitja kaotuse korral rahvapensionile õiguse kaotanud isikul tekib pensionile õiguse kaotamisest vähem kui 3 kuu jooksul uuesti õigus toitjakaotuspensionile või toitja kaotuse korral rahvapensionile ning ta esitab avalduse ja oma pensionile õigust tõendavad dokumendid õiguse taastumisest 6 kuu jooksul, arvutatakse pere ühine pension tagasiulatuvalt ümber alates perekonnaliikmete arvu vähenemisest tingitud ümberarvutamise päevast.

(9) Lapse lapsendamisel lõpetatakse temale määratud toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni või selle osa maksmine lapsendamise kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

[RTL 2003, 131, 2113 – jõust. 27.12.2003]

§ 44. Mitmele perekonnaliikmele määratud toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni ümberarvutamine ja maksmine

(1) Toitjakaotuspensionile või toitja kaotuse korral rahvapensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu suurenemisel arvutatakse varemmääratud pension ümber:

1) perekonnaliikme pensionile õiguse tekkimise päevast, kui avaldus ja pensionile õigust tõendavad dokumendid on esitatud tema õiguse tekkimisest 6 kuu jooksul;

2) perekonnaliikme avalduse ja pensionile õigust tõendavate dokumentide esitamise päevast, kui perekonnaliikmel on pensionile õiguse tekkimisest möödunud enam kui 6 kuud.

(2) Lõike1 punktis 1 nimetatud juhul eraldatakse toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse korral rahvapensionist selle perekonnaliikme osa makstes talle tagasiulatuvalt sama perioodi eest varem väljamakstud:    

1) toitjakaotuspensioni ja seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud määra alusel arvutatud toitjakaotuspensioni vahe või

2) rahvapensioni ja seaduse § 23 punktis 3 sätestatud määra alusel arvutatud rahvapensioni vahe.

(3) Osa eraldamise avalduse ja pensionile õigust tõendavate dokumentide esitamise kuule järgnevast kuust jagatakse pension toitja kaotanud isikute vahel võrdselt.

(4) Toitjakaotuspensionile või toitja kaotuse korral rahvapensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu vähenemisel arvutatakse varemmääratud pension järgmisest kuust ümber.

§ 45. Toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni säilitamine lesele või lahutatud abikaasale

(1) Lese või lahutatud abikaasa uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata äraolijaks tunnistamise puhul määratud toitjakaotuspension või toitja kaotuse korral rahvapension 12 kuuks, arvates abiellumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(2) Pensioni määramisel teistel alustel lõpetatakse säilitatud pensioni maksmine päevast, millest alates on määratud pension uutel alustel. Kui pension määratakse tagasiulatuvalt perioodi eest, mil isikule on makstud säilitatud pensioni, tehakse tasaarvestus koos esimese väljamaksega.

§ 46. Toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmise lõpetamine isiku taasilmumisel

Teadmata kadunud või surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema asukoha kindlaks tegemisel lõpetatakse isiku perekonnaliikmetele määratud toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmine isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise tühistamise või surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

[RTL 2002, 96, 1491 – jõust. 1.07.2002]

§ 47. Pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise korral

(1) Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega, peatab pensionikomisjon pensioni maksmise vabadusekaotuse kandmise päevast, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul.

(2) Isikule, kellele jooksva kuu pension on välja makstud enne vabadusekaotuse kandmise algust, peatatakse pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise alguse kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(3) Kinnipidamiskohast vabastatud pensionärile jätkatakse tema kirjaliku avalduse, määruse § 5 lõikes 1 nimetatud dokumendi ja vabastusdokumendi esitamisel pensioni maksmist alates vabastamise päevast.

(4) Pensioni väljamaksmisel tagasiulatuvalt vähendatakse makstava pensioni suurust pensioni võrra, mis on välja makstud seaduse § 46 lõike 4 alusel pensioni maksmise jätkamise päevast arvates.

§ 48. Pensioni maksmine vahi alla võtmise korral

(1) Kui pensionäri suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatab pensionikomisjon pensioni maksmise vahi alla võtmise päevast, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul.

(2) Isikule, kellele jooksva kuu pension on välja makstud enne vahi alla võtmist, peatatakse pensioni maksmine vahi alla võtmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(3) Pensionäri kirjaliku avalduse ja vastava dokumendi esitamisel makstakse pärast isiku õigeksmõistmist või kohtuotsuse jõustumist pensioni tagantjärele alates selle maksmise peatamise päevast juhul, kui kohus ei karista isikut vabadusekaotusega.

(4) Pensioni väljamaksmisel tagasiulatuvalt vähendatakse makstava pensioni suurust pensioni maksmise peatamise perioodil seaduse § 46 lõike 4 alusel väljamakstud pensioni võrra.

§ 49. Pensioni maksmine meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise korral

(1) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse pensioniameti direktori või tema asetäitja või struktuuriüksuse juhi otsuse alusel pensionärile pensioni pooles rahvapensioni määras, kuid mitte rohkem kui isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruses meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise alguse kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(2) Pensionäri kirjaliku avalduse ja vastava dokumendi esitamisel taastatakse pensioni maksmine seaduses ettenähtud suuruses meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise lõppemise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(3) Pensioni maksmise taastamisel seaduses ettenähtud suuruses vähendatakse makstava pensioni suurust pensioni võrra, mis on välja makstud seaduse § 46 lõike 4 alusel pensioni seaduses ettenähtud suuruses maksmise taastamise päevast arvates.

[RTL 2002, 96, 1491 – jõust. 1.07.2002]

§ 50. Pensioni maksmine ülalpeetavatele pensionäri vabadusekaotuse, vahi all oleku või meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise korral

(1) Kui pensionäril on seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 nimetatud ülalpeetavaid, on neil pensionäri vabadusekaotuse, vahi all oleku või kohtu poolt määratud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise ajal õigus taotleda pensioni maksmist seaduse § 46 lõikes 4 ettenähtud suuruses.

(1¹) Kui seaduse § 46 lõigete 3 ja 3 alusel makstav pension ületab isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruse, makstakse pensionärile määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud suuruse ning ülalpeetavale makstava pensioni suuruse vahe.

(2) Pensioni makstakse pensionäri ülalpeetavatele pensioni maksmise peatamise või väljamakstava summa muutmise päevast, kui taotlus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates pensioni maksmise peatamisest või summa muutmisest, hilisemal taotlemisel avalduse esitamise päevast.

(3) Ülalpeetavatele lõpetatakse pensioni maksmine määruse § 47 lõikes 3, § 48 lõikes 3 või § 49 lõikes 2 sätestatud avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

[RTL 2002, 96, 1491 – jõust. 1.07.2002]

§ 51. Pensioni maksmine pensionäri surma korral

(1) Pensionäri surma korral makstakse saamata jäänud pension välja isikule, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni.

(2) Saamata jäänud pension makstakse välja ka juhul, kui pensioniametile olid enne isiku surma päeva esitatud pensioni määramiseks kõik vajalikud dokumendid, kuid pensioni määramine ja maksmine olid vormistamata.

(3) Vanemal, abikaasal ja teistel perekonnaliikmetel on õigus saada saamata jäänud pensioni ka siis, kui nad ei kuulu toitjakaotuspensioniga kindlustatavate isikute hulka.

(4) Saamata jäänud pensioni taotlemisel esitatakse:

1) avaldus;

2) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud isikut tõendav dokument;

3) pensionäri surmatunnistus;

4) omakäeline kinnitus seaduse § 45 lõikes 2 või 3 nimetatud perekonnaliikmete hulka kuulumise kohta;

5) eestkoste seadmise otsus.

§ 52. Pensioni maksmise lõpetamine

Pensioni maksmise lõpetamisel suletakse pensionäri isikuarve ja pensionitoimikusse vormistatakse pensioni maksmise lõpetamise otsus.

5. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 53. Pensioni määramine tagasiulatuvalt

(1) Seaduse § 32 lõikes 2 ja 3 kehtestatud algtähtaega rakendatakse ka nende pensionide osas, mis määratakse tagasiulatuvalt tähtajaga enne 1.jaanuari 2002. a.

(2) Juhul kui pension määratakse tagasiulatuvalt enne 1. jaanuari 2002. a., rakendatakse “Riikliku pensionikindlustuse seaduses” ettenähtud tingimusi ja suurusi.

(3) Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel, muutmisel või täiendamisel tekib õigus pensionile, määratakse pension seaduse jõustumise või vastava muudatuse või täienduse jõustumise päevast, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse, vastava muudatuse või täienduse jõustumisest. Avalduse hilisemal esitamisel määratakse pension kooskõlas seaduse § 32 lõikega 2.

§ 531. Avaliku teenistuse seaduse § 182 lg 3 alusel pensioni ümberarvutamine

 

(1) „Avaliku teenistuse seaduse“ § 182 lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel „Riikliku pensionikindlustuse seaduse“ alusel pensionide ümberarvutamisel, arvutatakse pension ümber tagasiulatuvalt „Avaliku teenistuse seaduse“ § 182 lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt 30. septembril 2005. a. Avalduse ja dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

[RTL 2007, 47, 841 – jõust. 1.01.2008]

(2) Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruse nr 59 «Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määruse nr 97 «Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka» muutmine» § 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ametikohtadel töötamisel «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» alusel pensionide ümberarvutamisel, arvutatakse pension ümber tagasiulatuvalt «Avaliku teenistuse seaduse» § 182 lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt 30. septembril 2008. a. Avalduse ja dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

[RTL 2007, 47, 841 – jõust. 1.01.2008]

 

§ 54. Pensionide ümberarvutamisel arvessevõetav pensioniõiguslik staaž

(1) “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” jõustumisel ümberarvutatud pensionide korral võetakse pensioniõigusliku staažina arvesse varem pensioni maksmisel arvesse võetud pensioniõiguslik staaž.

(2) Täiendava pensioniõigusliku staaži dokumendi esitamisel tehakse täiendav pensioniõiguslik staaž kindlaks kooskõlas seaduse §-ga 28 ja pension arvutatakse ümber seaduse § 25 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtajast.

(3) Seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud sooduskorras Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatavaid tegevusperioode tõendavate dokumentide esitamisel kuue kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest, arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise päevast arvates.

[RTL 2002, 47, 652 – jõust. 1.01.2002]

§ 55. Üleviimine teisele pensioniliigile või pensioni alaliigile

(1) Pensionär, kellel seaduse jõustumisel, muutmisel või täiendamisel tekib õigus mitmele pensioniliigile või pensioni alaliigile, viiakse avalduse ja pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamisel üle tema valitud pensioniliigile või pensioni alaliigile.

(2) Üleviimine teisele pensioniliigile või pensioni alaliigile vormistatakse seaduse jõustumise või vastava muudatuse või täienduse jõustumise päevast, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse, vastava muudatuse või täienduse jõustumisest. Avalduse hilisemal esitamisel vormistatakse üleviimine taotluse esitamise päevast.

(3) Isikule, kellele enne 01. jaanuari 2001 oli määratud ennetähtaegne vanaduspension ja kellel tekkis “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 9 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 täiendamisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile, on õigus üle minna seaduse § 10 sätestatud tingimuste täidetuse korral soodustingimustel vanaduspensionile.

§ 56. Pensionilisade säilitamine

(1) Isikul, kelle pensionile oli enne “Kaitseväeteenistuse seaduse” jõustumist juurde arvutatud pensionilisa 25% rahvapensioni määrast kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastusest või sellega seotud haigusest põhjustatud püsiva töövõimetusega töövõime kaotusega vähemalt 40%, säilib õigus pensionilisale.

(2) Isikul, kes on invaliidsuspensionilt või töövõimetuspensionilt üle viidud vanaduspensionile alates 1. aprillist 2000. a. ja kelle invaliidsuspensionile või töövõimetuspensionile oli juurde arvutatud seaduse § 24 lõigetes 1 või 2 sätestatud pensionilisa, säilib õigus saada varemmaksud pensionilisa eluaegselt.

§ 57. Rahvapensionile pensionilisa juurde arvutamine

(1) Enne seaduse jõustumist määratud rahvapensionidele arvutatakse juurde pensionilisa seaduse § 24 lõike 1 alusel.

(2) Rahvapensionile arvutatakse pensionilisa juurde seaduse jõustumise päevast arvates, kui pensionilisale õigust tõendavad dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul arvates seaduse jõustumise päevast. Pensionilisale õigust tõendavate dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pensionilisa juurde seaduse § 25 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtajast.

§ 58. Vanaduspensioni säilitamine

Isikule, kellele enne 1. aprilli 1993. a oli määratud vähema kui 15-aastase pensioniõigusliku staažiga vanaduspension, säilitatakse pensionide ümberarvutamisel vanaduspension.

§ 59. Töövõimetuspensioni või töövõimetuse korral rahvapensioni maksmine

Isikule, kellele seisuga 01.01.2002.a. makstakse töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse korral ja kes vastab seaduse § 58 lõike 2 tingimustele, makstakse töövõimetuspensioni või töövõimetuse korral rahvapensioni kuni vanaduspensionieani.

§ 60. Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni  ümberarvutamine

(1) Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel või kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega surnud toitja perekonnaliikmetele määratud toitjakaotuspensioni ümberarvutamisel ei kohaldata seaduse § 15 lõikes 1 kehtestatud nõuet.

(2) Kui toitjale maksti surmapäevani töövõimetuspensioni, määratakse Eestis omandatud pensionistaaži nõue kindlaks kooskõlas seaduse § 15 lõikega 1, lähtudes toitja vanusest töövõimetuspensioni (invaliidsuspensioni) määramise päeval.

(3) Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel või kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastuse või haiguse tagajärjel töövõimetuspensioni saanud toitja surma korral, olenemata surma põhjusest, ei kohaldata seaduse § 15 lõikes 1 kehtestatud nõuet.

(4) Kui ümberarvutatud toitjakaotuspension või toitja kaotuse korral rahvapension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, makstakse pensioni endises suuruses kuni määratud tähtajani.

(5) Kui toitjakaotuspension alla 24-aastasele päevases või statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppivale õppijale oli määratud enne 1. aprilli 2000. a. ning see isik katkestab õppetöö seoses kaitseväe ajateenistusse astumisega, siis nimetatud isiku uuesti õppima asumisel enne 24-aastaseks saamist jätkatakse toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitjakaotuse korral või pensioniosa maksmist endises suuruses õppima asumise päevast alates, kui vaheaeg ajateenistusest vabastamise ja õppetöö jätkamise vahel ei ületa 6 kuud ja avaldus koos õppeasutuse teatisega on esitatud enne kuue kuu möödumist õppetöö algusest ning teiste pensionile õigust omavate perekonnaliikmete arv ei ole muutunud. Õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamisel kuus kuud pärast õppeaasta algust makstakse pensioni või pensioniosa nimetatud dokumendi esitamise päevast.

(6) Alla 24-aastasele päevases või statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppivale õppijale makstakse toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni endises suuruses, kui ta omab katkematult õigust pensionile ning teiste pensionile õigust omavate perekonnaliikmete arv ei ole selle aja jooksul muutunud.

(7) Toitjakaotuspensionile või toitja kaotuse korral rahvapensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu suurenemisel arvutatakse pension ümber ja kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, makstakse pensioni endises suuruses.

(8) Toitjakaotuspensionile või toitja kaotuse korral rahvapensionile õigust omavate perekonnaliikmete arvu vähenemisel arvutatakse varemmääratud ühine pension ümber ja kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist, jätkatakse toitjakaotuspensionile õigust omavale perekonnaliikmele pensioni maksmist suuruses, mis oli sellele isikule määratud varemkehtinud seaduse alusel.

[RTL 2003, 131, 2113 – jõust. 27.12.2003]

§ 61. Ühele vanematest, lesele või eestkostjale pensioni maksmise jätkamine

(1) Alates 01.01.2002 eraldatakse perele määratud toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse korral rahvapensionist pensioniosa, mis oli määratud ühele vanematest, lesele või eestkostjale, kes ei tööta ja kasvatab toitja 3- kuni 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas.

(1¹) Toitja 3- kuni 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas kasvatava ühe vanematest, lese, või eestkostja tööle asumisel peatatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatud pensioniosa maksmine töötamisele asumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Pensioniosa maksmist jätkatakse töötamise lõpetamisele järgnevast päevast.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikule jätkatakse pensioni maksmist eraldatud osa suuruses kuni määratud tähtajani vastavalt seaduse § 60 lõike 1 punktile 3.

(2¹) Pensioniosa saaja on kohustatud töötamise alustamisest või lõpetamisest teatama kooskõlas käesoleva määruse § 41 lõigetega 3 ja 4.

(3) Pere ühine toitjakaotuspension või toitja kaotuse korral rahvapension arvutatakse perekonnaliikmete arvu vähenemise tõttu ümber vastavalt seaduse § 21 lõikele 2 või § 23 punktile 3 ning maksmisel rakendatakse määruse § 60.

[RTL 2002, 47, 652 – jõust. 1.01.2002]

§ 62. Orvule määratud toitjakaotuspension

Orvule, kelle toitjakaotuspension oli määratud “Riiklike elatusrahade seaduse” alusel ja kellel seaduse alusel arvutatud toitjakaotuspension või rahvapension toitja kaotuse korral jääb väiksemaks kui 50 % “Riiklike elatusrahade seaduse” alusel makstud toitjakaotuspensionist, jätkatakse pensioni maksmist pooles “Riiklike elatusrahade seaduse” alusel makstud toitjakaotuspensioni suuruses, kui ta omab katkematult õigust pensionile.

§ 621.Statsionaarses õppevormis õppimine

Toitjakaotuspensioni määramisel ja maksmisel nõutakse enne 2003/2004. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.

[RTL 2003, 131, 2113 – jõust. 27.12.2003]

6. peatükk

MÄÄRUSE JÕUSTUMINE

§ 63. Määruse jõustumine

Määrust rakendatakse 2002. aasta 1. jaanuarist.



 

/otsingu_soovitused.json