Teksti suurus:

Eesti numeratsiooniplaan

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.06.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.04.2008
Avaldamismärge:RTL 2007, 49, 891

Eesti numeratsiooniplaan

Vastu võetud 11.06.2007 nr 45

Määrus kehtestatakse «Elektroonilise side seaduse» § 30 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Eesti numeratsiooniplaan määrab kindlaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemise numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamisotstarbe ja valimiskorra kohta, samuti prefiksid kasutajagruppide siseste teenuste jaoks, mis ei ole kasutatavad vastavatesse gruppidesse mittekuuluvate isikute poolt, ning lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks.

(2) Määruse §-des 5, 6, 8, 9, 11 kuni 18, § 19 lõikes 2 ja määruse lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse numbriloa alusel Eesti numeratsiooniplaani numbreid kasutavale isikule sõltumata tema poolt osutatava elektroonilise side teenuse liigist.

§ 2. Numeratsiooniplaani ülesehitus

(1) Eesti numeratsiooniplaan on suletud numeratsiooniplaan, milles puuduvad suunanumbrid (suunakoodid).

(2) Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve on toodud käesoleva määruse lisas.

§ 3. Numeratsiooniala

Numeratsiooniala on järjestikuste numbrite hulk, millel on ühine numbri algusosa.

§ 4. Rahvusvaheline number

(1) Rahvusvaheline number koosneb riigikoodist (Country Code, CC) ja sellele järgnevast riigisisesest numbrist (National Significant Number, NSN).

(2) Rahvusvahelise numbri pikkus on maksimaalselt 15 numbrimärki.

(3) Eesti riigikood on 372.

§ 5. Riigisisene number

(1) Number käesoleva määruse tähenduses on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union Telecommunication standardardization sector, edaspidi ITU-T) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mida kasutatakse sideteenuse osutamiseks Eestis.

(2) Telefoninumber on number, mida kasutatakse telefoniteenuse osutamiseks.

(3) Mobiiltelefoninumber on number, mida kasutatakse mobiiltelefoniteenuse osutamiseks.

(4) Lühinumber on number, mida võib kasutada sideteenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks. Lühinumbriks on:
1) teenuse lühinumber, mille abil tagatakse sideteenuse kasutajale võimalus valida lihtsustatult eri liiki teenuseid, sealhulgas hädaabiteenistuse ja politsei väljakutset, vältimatut psühholoogilist abi ning numbri- ja muud infoteenust;
2) sideteenuse osutaja kood ehk operaatorkood, mille abil tagatakse sideteenuse kasutajale võimalus valida sideteenuse osutajat rahvusvahelise ja riigisisese sideteenuse osutamiseks.

(5) Teenusnumber on number, mida kasutatakse lõppkasutajale või teisele sideteenuse osutajale teenuste osutamiseks maksevaba või eritasulise sideteenuse vahendusel.

§ 6. Prefiks ja selle kasutamisotstarve

(1) Prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist.

(2) Tehniline prefiks on numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab sideteenuse osutajal korraldada kõnede marsruutimist. Tehniliseks prefiksiks on:
1) marsruutimisnumbri prefiks, mida kasutatakse sideteenuse kasutajale numbri säilitamise tehniliseks tagamiseks ja mis märgitakse numbri broneerimisel;
2) telefonijaamast väljahelistamise prefiks, mis võimaldab jaamasisese lühivalimisega telefonijaamadest välja suunduvate kõnede algatamist.

(3) Prefiks kasutajagruppide siseste teenuste jaoks, mis ei ole kasutatavad vastavatesse gruppidesse mittekuuluvate isikute poolt, on numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse numbrile ette ja mis võimaldab juurdepääsu ainult vastavate teenuste kasutajate grupi siseselt kasutamiseks mõeldud teenustele.

(4) Prefiks lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks on numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse numbri ette ja võimaldab lõppkasutajal kasutada lisateenuseid.

(5) Võrgusiseste ja kasutajagrupi siseste teenuste osutamine ilma numbriloata on lubatud ainult vastavate prefiksite abil või kasutades numeratsioonialas 95 paiknevaid numbrikombinatsioone.

§ 7. Lühivalikukood ja selle kasutamisotstarve

(1) Lühivalikukood on numbri- või eraldusmärk või nende kombinatsioon, mis on seotud kliendile määratud Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbriga ning mida kasutatakse kliendile ainult üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks.

(2) Lühivalikukoodi kasutamine sideteenuse abil muu teenuse lihtsustatud valimiseks ega osutamiseks, sealhulgas infoteenuse osutamiseks, ei ole lubatud.

§ 8. Telefoni- ja mobiiltelefoninumbri kasutamisotstarve

Telefoni- ja mobiiltelefoninumbreid võib sideteenuse osutaja kasutada vastava numbriloa ja broneeringu alusel vastavalt telefoni- või mobiiltelefonivõrgu või nende osade töö korraldamiseks ning telefoni- või mobiiltelefoniteenuse, samuti sellega seotud sideteenuse osutamiseks ja anda kliendi kasutusse.

§ 9. Teenusnumbri ja teenuse lühinumbri kasutamisotstarve

(1) Teenusnumbrit võib sideteenuse osutaja vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada sideteenuse osutamiseks või selle abil muu teenuse osutamiseks, anda kliendi kasutusse sideteenuse kasutamiseks või sellega seotud muu teenuse osutamiseks.

(2) Teenuse lühinumbrit võib sideteenuse osutaja vastava numbriloa alusel kasutada ise või anda selle teise teenuseosutaja kasutusse vastava teenuse osutamiseks.

(3) Numbriinfoteenuse osutamine on lubatud ainult numeratsioonialas 118 paiknevatel lühinumbritel. Lisaks võib neil pakkuda täiendavalt muid infoteenuseid.

(4) Sotsiaalset väärtust omavat ühtlustatud teenust osutatakse ainult numeratsioonialas 116 paiknevatel üleeuroopaliselt harmoniseeritud lühinumbritel.

(5) Sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenust osutatakse järgmistel tingimustel:
1) helistajale tema heaolu ja turvalisuse tõstmiseks informatsiooni, teadete ning igakülgse abi andmiseks;
2) abi osutamiseks teenusekasutajate probleemide lahendamisel;
3) ühiskonna kui terviku või mingi kitsama ringkonna huvide eest seismisel;
4) teenuse kasutamisel ei nõuta tarbija eelnevat registreerimist, teenus on tasuta ja ei ole ajaliselt piiratud;
5) kõne ajal on keelatud igasugune reklaam, meelelahutus, turundus ja müük.

(6) Sideamet avaldab oma veebilehel sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse numbrid ja annab sellekohast teavet Euroopa Komisjonile vähemalt kord aastas.

§ 10. Operaatorkoodi kasutamisotstarve

(1) Sideteenuse osutaja koodi ehk operaatorkoodi võib vastava numbriloa alusel kasutada selle omanik lõppkasutajale sideteenuse osutamiseks sobiva sideettevõtja ja tema osutatavate sideteenuste valiku võimaldamiseks. Operaatorkood ei ole üleantav.

(2) Sideettevõtja võib kasutada ainult ühte operaatorkoodi sama liiki sideteenuse osutamiseks.

§ 11. Tunnuskood

(1) Tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse sidevõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel.

(2) Tunnuskoodideks on:
1) rahvusvaheline signalisatsioonipunkti kood;
2) riigisisene signalisatsioonipunkti kood;
3) sideteenuse osutaja number;
4) mobiiltelefonivõrgu kood.

§ 12. Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood

(1) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood (International Signalling Point Code, ISPC) identifitseerib rahvusvahelise telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel.

(2) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood koosneb piirkondlikust elektroonilise side võrgu koodist (Signalling Area/Network Code, SANC) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7) ja 8 bitti (numbrid 0–255), millele järgneb telefonijaama kindlaks määrav parameeter (Signalling Point Identification) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7).

(3) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood määratletakse ITU-T soovituses Q.708 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses sätestatule. Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt.

§ 13. Riigisisese signalisatsioonipunkti kood

(1) Riigisisese signalisatsioonipunkti kood (National Signalling Point Code, NSPC) identifitseerib riigisisese telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel.

(2) Riigisisene signalisatsioonipunkti kood üleriigiliseks kasutamiseks on neljakohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

§ 14. Sideteenuse osutaja number

(1) Sideteenuse osutaja numbrit (Issuer Identification Number, IIN) kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel ning arveldamisel.

(2) Sideteenuse osutaja number on maksimaalselt seitsmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul 89372XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

(3) Sideteenuse osutaja number määratletakse ITU-T soovituses E.118 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses sätestatule. Sideteenuse osutaja numbri kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt.

§ 15. Mobiiltelefonivõrgu kood

(1) Mobiiltelefonivõrgu kood (Mobile Network Code, MNC) identifitseerib rahvusvaheliselt mobiiltelefonivõrku.

(2) Mobiiltelefonivõrgu kood on kahekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

(3) Mobiiltelefonivõrgu kood määratletakse ITU-T soovituses E.212 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses ja Eesti standardis EVS-EN 300 523 sätestatule. Mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt.

§ 16. Numbri valimise kord ja selle muutmine

(1) Rahvusvahelise numbri valimine toimub järgmiselt:
00 – riigikood – riigisisene tähenduslik number.

(2) Riigisisese numbri valimisel valitakse riigisisene number (sealhulgas telefonivõrgu siseselt, telefonivõrkude vahel, telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu vahel, mobiiltelefonivõrgu siseselt, mobiiltelefonivõrkude vahel).

(3) Numbri valimisel sideteenuse osutaja eelneva valiku (Carrier pre-selection) teel määrab sideteenuse kasutaja eelnevalt sideteenuse osutaja, võimaldamaks valida rahvusvahelist või riigisisest numbrit ilma operaatorkoodi valimata.

(4) Rahvusvahelise või riigisisese numbri valimine sideteenuse osutaja eelneva valiku teel toimub lõigetes 1 ja 2 nimetatud numbrite valimise korras.

(5) Numbri valimisel operaatorkoodi valimisega (Carrier selection) määrab sideteenuse kasutaja sideteenuse osutaja, võimaldamaks valida rahvusvahelist või riigisisest numbrit.

(6) Rahvusvahelise numbri valimine operaatorkoodi abil toimub järgmiselt:
operaatorkood – 00 – riigikood – riigisisene tähenduslik number.

(7) Riigisisese numbri valimine operaatorkoodi abil toimub järgmiselt:
operaatorkood – riigisisene number.

(8) Numbri valimise korda võib muuta ainult «Elektroonilise side seaduses» ja käesolevas määruses sätestatud juhtudel, teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette. Valimiskorra muutmisel tagatakse endise numbri valimine või endine valimiskord samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Vähemalt kolme kuu jooksul alates valimiskorra muutumisest peab sideettevõtja tagama, et kehtetuks muutunud valimiskorra kasutamisel teavitatakse automaatvastaja või lühisõnumiteenuse vahendusel muutusest ning teatatakse uus valimiskord.

§ 17. Kliendi numbri muutmine

(1) Sideettevõtja võib muuta kliendi numbrit teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette. Kliendinumbri muutmine tehnilistel põhjustel ei ole lubatud.

(2) Kliendi tahtest tingitud numbri muutmisel muudetakse number kliendi poolt soovitud ajal, kuid mitte varem kui järgmisel tööpäeval pärast kliendilt vastava avalduse saamist.

(3) Kliendi numbri muutmisel lõikes 1 nimetatud alustel, tagatakse endise numbri valimine samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Kliendi soovil võib seda aega lühendada.

(4) Vähemalt kolme kuu jooksul alates kliendi senise numbri muutumisest lõikes 1 nimetatud alustel peab sideettevõtja pärast lõikes 3 sätestatud tegevuse lõpetamist tagama, et suletud numbri valimisel teavitatakse automaatvastaja või lühisõnumiteenuse vahendusel muutusest ning teatatakse uus number. Kliendi soovil võib seda aega lühendada.

(5) Sideettevõtja võib varem ühe kliendi kasutuses olnud numbri anda teise kliendi kasutusse, kuid mitte varem kui kuus kuud pärast lõikes 4 sätestatud sideettevõtja poolt tagatava teavitamise lõpetamist. Kliendi tahtest tingitud numbri muutmise või numbri kasutamise lõpetamise korral võib numbri, mille kasutamisest klient on loobunud, anda teise kliendi kasutusse, kuid mitte varem kui kuus kuud pärast numbri loovutamist. Kliendi soovil, kelle kasutusse vastav number antakse, võib seda aega lühendada.

§ 18. Helistaja (kliendi) numbrinäidu muutmine

(1) Sideettevõtja võib helistaja numbrinäitu lõppkasutaja soovi korral muuta, asendades kõne vastuvõtjale helistaja numbri kuvamisel helistaja numbri näidu sama sideettevõtja poolt samale lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel kasutada antud muu Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri või lühinumbri näiduga.

(2) Lõikes 1 toodud õigus ei kehti riigisisestele hädaabinumbritele, vältimatu psühholoogilise abi lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» tehtud kõnede puhul.

§ 19. Rakendussätted

(1) Enne 2005. aasta 1. jaanuari reserveeritud ja kasutusel olevate seitsmekohaliste mobiiltelefoninumbrite pikkus säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni järgmistes numeratsioonialades:
1) 50;
2) 510, 511, 512, 513, 514, 515, 516, 517, 518;
3) 5195;
4) 52;
5) 550, 551, 552, 553, 554;
6) 557, 558;
7) 5640, 5641, 5642, 5643, 5644;
8) 5651, 5652, 5653, 5654, 5655;
9) 5658, 5659.

(2) Lisaks § 9 lõikes 3 sätestatule võib numbriinfoteenuse ja täiendavalt muude infoteenuste osutamiseks kasutada teenuse lühinumbreid 119, 1488 ja 17017.

§ 20. Määruste kehtetuks tunnistamine

(1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. aprilli 2005. a määrus nr 41 «Eesti numeratsiooniplaan» (RTL 2005, 41, 581) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. augusti 2000. a määrus nr 64 «Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri reserveerimise ja kasutamise kord» (RTL 2000, 90, 1391; 2003, 128, 2072) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2007. a määruse nr 45 «Eesti numeratsiooniplaan»
lisa

Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve

Numeratsiooniala

Numbri pikkus

Numbri kasutusotstarve

Lisatingimused ja -informatsioon

Minimaalne Maksimaalne
(1) (2) (3) (4) (5)
0 1 1 Telefonijaamast väljahelistamise prefiks Lubatud kasutada jaamasisese lühivalimisega telefonijaamades telefoniteenuse osutamiseks
00 2 2 Rahvusvaheline prefiks  
100–107 3 3 Operaatorkood  
1080–1089 4 4 Operaatorkood  
1090–1097 4 4 Operaatorkood  
10980–10989 5 5 Operaatorkood  
10990–10999 5 5 Operaatorkood  
110 3 3 Politsei väljakutse lühinumber Üleriigiliselt avalikes huvides kasutatav riigisisene hädaabinumber
111 3 3 Lühinumber,
ei ole kasutuses
Ei väljastata
112 3 3 Hädaabiteenistuse väljakutse lühinumber Üleriigiliselt avalikes huvides kasutatav. Euroopa ühtne hädaabinumber
113–115 3 3 Teenuse lühinumber  
116 4 6 Üleeuroopalise sotsiaalset väärtust omava ühtlustatud teenuse lühinumber Harmoniseeritud lühinumber (-numbrid) (HESC)

Euroopa Komisjoni otsus K(2007)249

117 3 3 Teenuse lühinumber  
11800–11809 5 5 Numbriinfoteenuse lühinumber Lisaks võib pakkuda muud infoteenust.
1181–1188 4 4 Numbriinfoteenuse lühinumber Lisaks võib pakkuda muud infoteenust.
11890–11899 5 5 Numbriinfoteenuse lühinumber Lisaks võib pakkuda muud infoteenust.
119 3 3 Teenuse lühinumber  
120–122 4 5 Teenuse lühinumber  
123 3 3 Teenuse lühinumber  
124; 125 4 5 Teenuse lühinumber  
126; 127 3 3 Vältimatu psühholoogilise abi lühinumber Üleriigiliselt avalikes huvides kasutatavad lühinumbrid.
128; 129 3 3 Teenuse lühinumber  
130–136 4 5 Teenuse lühinumber  
137–140 3 3 Teenuse lühinumber  
141–144 4 5 Teenuse lühinumber  
145–147 3 3 Teenuse lühinumber  
148–155 4 5 Teenuse lühinumber  
156–158 3 3 Teenuse lühinumber  
159 4 5 Teenuse lühinumber  
160 3 3 Teenuse lühinumber  
161–164 4 5 Teenuse lühinumber  
165 3 3 Teenuse lühinumber  
166–172 4 5 Teenuse lühinumber  
173–176 3 3 Teenuse lühinumber  
177–179 4 5 Teenuse lühinumber  
180 3 3 Teenuse lühinumber  
181 4 5 Teenuse lühinumber  
182–187 3 3 Teenuse lühinumber  
188; 189 4 5 Teenuse lühinumber  
190–192 4 5 Teenuse lühinumber  
193–199 3 3 Teenuse lühinumber  
20–29     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
30; 31     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
32; 33 7 7 Telefoninumber, telefoniteenuse osutamiseks Fixed telephone service
34     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
35 7 7 Telefoninumber, telefoniteenuse osutamiseks  
36; 37     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
38; 39 7 7 Telefoninumber, telefoniteenuse osutamiseks  
40–42     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
43–48 7 7 Telefoninumber, telefoniteenuse osutamiseks  
49     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
50–59 8 8 Mobiiltelefoninumber, mobiiltelefoniteenuse osutamiseks Määruse «Eesti numeratsiooniplaan» § 19 lõike 1 erisused, Mobile telephone service
60–69 7 7 Telefoninumber, telefoniteenuse osutamiseks  
70 7 7 Teenusnumber, kliendi määratud sideteenuse osutamiseks Personal Communications Service
71–79 7 7 Telefoninumber, telefoniteenuse osutamiseks  
8000 10 10 800 teenusnumber, rahvusvahelise maksevaba sideteenuse osutamiseks International Freephone Service, IFS
8001 8 8 800 teenusnumber rahvusvahelise maksevaba sideteenuse osutamiseks International Freephone Service, IFS Home Country Direct
8002–8009 7 7 800 teenusnumber, maksevaba sideteenuse osutamiseks Free phone service
801–809     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
81–87     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
88 7 7 Telefoninumber, telefoniteenuse osutamiseks  
89 8 8 Üleriigilise operatiivraadioside number Numbreid ei broneerita üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks
900 7 7 900 teenusnumber, eritariifiga sideteenuse osutamiseks Premium rate service
901 7 7 901 teenusnumber, andmesideteenuse osutamiseks Internet access service
902–906     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
907 7 7 907 teenusnumber, taksofoniteenuse osutamiseks Payphone service
908; 909     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
91 2 4 Prefiks kasutajagruppide siseste teenuste jaoks Numbriloast vabastatud numbrikombinatsioonide kasutamiseks
92 2 4 Prefiks lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks Numbriloast vabastatud numbrikombinatsioonide kasutamiseks
93–94     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
95 3 5 Numbrimärkide kombinatsioonid võrgusiseste teenuste osutamiseks Vabastatud numbriloast
96–97     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita
980 3 3 Tehniline prefiks  
981 3 3 Tehniline prefiks, marsruutimisnumbri prefiks, kliendile numbri säilitamise tehniliseks tagamiseks  
982–989 3 3 Tehniline prefiks  
99     Ei ole kasutusel Numbreid ei broneerita