Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ministeeriumi valitsemisala 2008. aasta eelarve projekti koostamise tingimused ning esitamise tähtaeg

Vastu võetud 14.06.2007 nr 39

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» § 10 lõike 7 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 1 lõikega 2 rakendatakse käesolevat määrust ka Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikohtu ja Riigikantselei eelarve projektide koostamisel.

(2) Eelarve projekti koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2007. a korraldusega nr 275 heaks kiidetud «Riigi eelarvestrateegiast 2008–2011» (edaspidi eelarvestrateegia) ja selle lisast 1 «Valitsemisalade rahastamine ja peamised tegevused» (edaspidi rahastamiskava).

(3) 2008. a eelarve projektis planeeritavate tegevuskulude kasv ei tohi 2007. a riigieelarves kajastatud tegevuskuludega võrreldes olla suurem kui 10%. Nimetatud määra ületamisel esitatakse põhjalikud selgitused ning vajadusel lisatakse vastavad arvestused.

(4) Laekumistega majandustegevusest ning teistelt riigiasutustelt, muudelt residentidelt ja mitteresidentidelt ning täiendava kinnisvara müügiga seotud kulud võivad eelarve projektis põhjendatud olukorras ja vastavate selgituste lisamisel ületada eelarvestrateegiaga kinnitatud rahastamiskavas olevaid mahtusid.

(5) Riigi omandis oleva kinnisvara, mida planeeritakse müüa lisaks eelarvestrateegias ja selles sisalduvas finantskavas toodule, planeeritavast müügitulust on vara müüjal õigus planeerida saadava tulu arvelt kuni 2/3 osas teiste kinnisvaraobjektidega seotud investeeringuid või uute kinnisvaraobjektidega seotud investeeringuid. Nimetatud kulude tegemise õigus tekib peale kinnisvara müügitulu laekumist.

§ 2. Mõisted

(1) Mõistet «artikkel» kasutatakse käesoleva määruses rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» tähenduses.

(2) Mõiste «investeerimisprojekt» on käesoleva määruse tähenduses iseseisev tegevus või objekt, mille elluviimisel luuakse uus või taastatakse olemasolevat põhivara.

(3) Mõiste «tegevusvaldkond» on käesoleva määruse tähenduses üks autonoomne osa valitsemisala omavahel seotud kogu tegevust hõlmavast põhifunktsioonide või asutusest väljapoole suunatud teenuste grupist või muul viisil defineeritud valdkondadest, mille lõikes on seatud strateegilised eesmärgid ja nende saavutustasemed regulatsiooniperioodi jooksul.

(4) Mõiste «eesmärk» on käesoleva määruse tähenduses hetkeolukorra analüüsi ja arenguvisiooni alusel valitsemisala tegevuse kaudu ühiskonnas avalduv oodatav (taotletav) tulemus või mõju, mille saavutamist mõõdetakse perioodiliselt.

(5) Mõiste «indikaator» on käesoleva määruse tähenduses eesmärgi saavutamist iseloomustav, kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetav näitaja, mille muutust hinnatakse kas aasta lõpus või võrreldakse perioodiliselt.

(6) Mõiste «meede» on käesoleva määruse tähenduses tegevuste kogum, mis on ühe strateegilise eesmärgi saavutamiseks või vastavaks saavutustasemeks vajalik tagada.

§ 3. Eelarve projekti koostamine

(1) Eelarve projekt on ministeeriumi valitsemisala arengukava 2008.–2011. a esimese aasta rakendusplaan, mis koosneb omavahel kooskõlas olevatest 2008. a tegevuskavast (edaspidi tegevuskava) ja selle finantsplaanist.

(2) Tegevuskava ja selle finantsplaani koostamisel lähtutakse ministeeriumi valitsemisala arengukava 2008.–2011. a tegevusvaldkondade ja meetmete struktuurist.

(3) Koos 2008. a tegevuskava koostamisega täpsustatakse valitsemisala arengukava 2008–2011 ja viiakse arengukava kooskõlla eelarvestrateegiaga ja selles sisalduva rahastamiskavaga.

(4) Tegevuskava ja selle finantsplaan ning vastav seletuskiri esitatakse riigi eelarveinfosüsteemi (edasipidi REIS) keskkonna vahendusel aadressil https://eelarve.fin.ee.

§ 4. Tegevuskava

(1) Tegevuskava esitatakse valitsemisala arengukavaga 2008.–2011. a kinnitatud tegevusvaldkondade, püstitatud strateegiliste eesmärkide ja meetmete lõikes.

(2) Tegevuskava esitatakse järgmiste tunnuste lõikes:
1) tegevusvaldkond;
2) tegevusvaldkonna eesmärk;
3) tegevusvaldkonna eesmärgi indikaator ning selle oodatav saavutustase 2011.a;
4) indikaatori saavutustase aastaks 2008 – eesmärgi raames seatud indikaatori oodatav saavutustase 2008. a;
5) tegevusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks rakendatavad meetmed;
6) olulised tegevused ja uued algatused – meetme raames vastava asutuse poolt 2008. a teostatavad olulisemad tegevused ja planeeritavad (võrreldes 2007. a) uued algatused;
7) vahetud tulemused – meetme raames vastava asutuse poolt 2008. a teostatavate tegevuste ja uute algatuste vahetud tulemused.

(3) Olulisemad tegevused ja uued algatused ning vahetud tulemused esitatakse eraldi asutuste (asutuste gruppide) ja valitsemisala kohta.

§ 5. Tegevuskava finantsplaan

(1) Tegevuskava finantsplaan 2008. a kohta koostatakse riigiasutuste (asutuste gruppide) lõikes valitsemisala arengukava 2008.–2011. a tegevusvaldkonna ja meetme põhiselt ning selles kajastatakse tulud, kulud ning finantseerimistehingud kroonides käesolevas määruses toodud detailsuses. Finantsplaani koosseisu kuuluvad välisvahenditega seotud kulud ja investeeringute kava esitatakse aastate 2008.–2011. a kohta vastavalt käesolevas määruses toodud nõuetele.

(2) Vajadusel täpsustatakse aastate 2006 ja 2007 kohta valitsemisala arengukava finantsplaani koosseisus esitatud tulusid, kulusid ning finantseerimistehinguid. 2006. aasta kohta märgitakse täitmine ehk tegelikud tulud, kulud ning finantseerimistehingud. 2007. aasta kohta mägitakse planeeritavad tulud, 2007. aasta riigieelarves kajastatud kulud koos 2006. aastast ülekantud kuludega. Tuludest sõltuvate kulude (laekumised mitteresidentidelt (välisvahendid), majandustegevusest, teistelt riigiasutustelt ja muudelt residentidelt) puhul kajastatakse 2007. a kohta planeeritavad kulud ja 2007. a riigieelarves kajastatud finantseerimistehingud.

§ 6. Tulude ja kulude planeerimine

(1) Majandustegevusest laekuvate tulude, Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste, muude toetuste ning teistelt riigiasutustelt laekumiste arvelt kavandatud kulude planeeritav maht ei tohi olla suurem kui planeeritavad tulud.

(2) Üüri-, rendi- ja hoonestusõigustest tulenevad tulud kajastatakse finantsplaanis järgmiselt:
1) üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude (art 3233) koosseisus kõik omaniku (riigi) poolt osutatavate teenuste kulude katteks saadavad tulud;
2) üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude (art 3233) koosseisus rentnike kompenseeritavad muud rendileandja-poolsed ja rendiobjektiga seotud ootuspärased perioodilised ja ühekordsed tulud;
3) hoonestusõiguse kajastamisel kajastatakse perioodilised kasutusrendi tingimustel saadavad tulud artikliga 3237;
4) hoonestusõiguse kajastamisel näidatakse kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute alusel laekuvad summad artikligrupis 381 või selle alamartikliga;
5) hoonestusõiguse osas esitatakse selgitus objekti täpsusega ja lepingu tingimustes fikseeritud lepingu lõpptähtaegade ning iga-aastaste maksete suuruse kohta.

§ 7. Kapitalirendi planeerimine

Kapitalirendi lepingute alusel planeeritavad finantseerimistehingud kajastatakse finantsplaanis järgmiselt:
1) planeeritavad kapitalirendi tingimustel (kapitalirendi kindlaksmääramisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna 30. detsembri 2002. a otsusega nr 17–1 kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 9 «Rendiarvestus») soetatavad varad kirjendatakse investeeringute kavas artikligrupi 15 raames vastavalt vara iseloomule alamartikli täpsusega vara soetusmaksumuses vara kasutusse võtmise aastal;
2) planeeritavate kapitalirendi iga-aastaste väljamaksete mahud planeeritakse aastapõhiselt finantseerimistehinguna alates esimesest maksekohustusest;
3) finantsplaani selgitustes esitatakse informatsioon lepingu kestvuse (algus ja lõpp), vara soetusmaksumuse, kasutuselevõtmise aasta, planeeritava intressimäära ja iga-aastase maksekohustuse kohta.

§ 8. Tulude ja kulude planeerimise täpsusaste

(1) 2007. a ja 2008. a tulud kajastatakse REIS-s nõutud üksikasjalikkusega. 2007. a kohta esitatakse tulude täpsustatud prognoos ning 2008. a kohta planeeritavad tulud. Iga täidetud tulurea juures tuuakse ära selgitus, mis sisaldab järgmist informatsiooni:
1) milliste tegevuste või mis objektide majandamisest tulu saadakse (laekumised majandustegevusest ja muu kaupade ja teenuste müük);
2) milliselt asutuselt tulu laekub või millise eesmärgi/tegevuse täitmiseks tulu saadakse (riigilt ja riigiasutustelt ning muudelt residentidelt saadavad toetused);
3) müüdava vara kirjeldus ja müümise põhjused (materiaalsete ja immateriaalsete varade müük);
4) ettevõtete nimed (koos summalise jaotusega), millelt dividenditulu saadakse (tulud varadelt);
5) vajadusel põhjendused planeeritud tulude laekumiste aastatevahelistele suurtele erinevustele;
6) 2007. a tulude laekumise prognoosi muutmise põhjus;
7) muu vajalik ja tulurida täpsustav informatsioon.

(2) Kulud kajastatakse finantseerimisallikate ja artiklite lõikes.

(3) Kogu valitsemisala kulud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt kajastatakse valitsemisala eelarve projektis vastava ministeeriumi kuludes eraldi kulureal. Kulurea selgituses tuuakse ära mitmele töötajale on vahendid planeeritud ning eraldi millises mahus on vahendeid planeeritud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ning millises mahus maksudeks erisoodustuselt.

(4) Välisvahenditega seotud täiendav riigieelarveline rahastamine kajastatakse eraldi kulureal koos vastavasisulise selgitusega. Lisaks märgitakse selgituses vahendite kasutamise eesmärk.

(5) Liikmemaksud kajastatakse eraldi kulureal koos vastavasisulise selgitusega. Lisaks märgitakse selgituses vahendite kasutamise eesmärk.

(6) Kulud esitatakse järgnevate tunnuste alusel:
1) artikkel, kasutatakse vähemalt artikkel 15, 50, 55, 600, 601, 608, 65 detailsuses ning eraldised võimalusel eelarve klassifikaatori kogu detailsusega;
2) artikli täpsustus – kulurea täiendav kirjeldus, mille kajastamist taotletakse 2008. a riigieelarve seaduse eelnõus;
3) finantseerimisallikas. Allika «Laekumised riigiasutustelt» arvelt tehtavad kulud kajastab oma eelarveprojektis laekumise saaja, mitte andja. Selgitustes tuuakse välja tehingu sisu kirjeldus, sh milliselt riigiasutuselt laekumine on kavandatud;
4) COFOG (Classification of the Functions of Government) tegevusala klassifikaator. Tegevusalade klassifikaator ning tegevusalade definitsioonid COFOG alusel on toodud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 «Riigi raamatupidamise üldeeskiri» lisades;
5) «A» – arvestuslik kulu, vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 8 lõikele 3;
6) «Ü» – ülekantav kulu, vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 8 lõikele 4;
7) «S» – seadustest tulenev kulu – otseselt Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt antud õigusaktidest ja kohtuotsustest tulenevad rahalised kohustused. Selgitusse märgitakse viide vastavale õigusaktile või kohtuotsusele;
8) «V» – valitsusliidu programmist otseselt tulenev kulu, mis märgitakse eraldi kulureal ning kulurea selgitusse märgitakse millise valitsusliidu programmist tuleneva eesmärgi täitmisse kulurida panustab.

(7) Lisaks lõikes 6 nimetatud nõuetele esitatakse selgitused, milles kajastatakse järgmine teave:
1) eraldiste (artikkel 4) puhul kajastatakse eraldise saaja, eraldise planeeritava eraldamise alus (leping, koostöölepe, taotlusvoor, konkurss jne), eesmärk, mille täitmiseks eraldis planeeritakse, ja tegevus, mida eraldise saaja kavandab planeeritavate vahenditega teha;
2) eraldise (artikkel 4) puhul äriühingule ning sihtasutusele ja mittetulundusühingule, milles riik ei ole vastavalt kas aktsionär või osanik, asutaja või liige, näidatakse selgitustes milliste avalike huvide esindamist taotletakse, milline on taotletav tulemus ning kuivõrd on see majanduslikult põhjendatud;
3) personalikulude (artikkel 50) puhul märgitakse planeeritav keskmine ametikohtade arv ning erisoodustuste puhul soodustuse nimetus;
4) majandamiskulude (artikkel 55) puhul märgitakse milliste kuludega on tegemist (rendikulud, infotehnoloogia kulud, erinevad programmid jne), kulude eesmärk ning vajadusel lisatakse vastavad arvestused;
5) muude kulude (artikkel 6) puhul märgitakse milliste kuludega on tegemist (maamaksu kulud, riigilõivud jne);
6) mittevajalike varade müügitulu arvelt planeeritav investeeringute kulu märgitakse ära eraldi reana, kasutades artikli täpsustamise võimalust koos selgitustega;
7) vajadusel põhjendused planeeritud kulude aastatevahelistele suurtele erinevustele;
8) muu vajalik ja kulurida täpsustav informatsioon.

§ 9. Välisvahenditega seotud kulude planeerimise täpsusaste

Välisvahenditega seotud kulud kajastatakse aastate 2006–2011 kohta võimalikult üksikasjalikult, s.t võimalusel välisprojektide või projektigruppide lõikes. Iga projekti kohta märgitakse:
1) projekti nimetus;
2) välisvahendite allikas. Horisontaalse tehnilise abi puhul märgitakse välisvahendi allikaks «Euroopa Komisjon»;
3) prioriteet ja meede;
4) projekti faas (kas tegemist kavandatava (kavandamisfaas), heaks kiidetud kuid veel mitte alustatud (ettevalmistusfaas) või siis rakendatava projektiga (rakendusfaas);
5) projekti algus ja lõpp (kuu täpsusega);
6) kaasfinantseerimise määr (protsentides);
7) projekti 2006–2011. a eelarve. Projekti kulude rahastamise kavandamisel tuleb eraldi välja tuua riigieelarveline ja riigieelarveväline finantseerimine allikate lõikes, esitades selgitused konkreetse riigieelarvevälise finantseerija kohta. Kui projekti riigieelarveline finantseerimine hõlmab lisaks kohustuslikule kaasfinantseeringule vahendeid kaasfinantseerimiseks abikõlbmatu käibemaksu tasumiseks, tuleb vastavad summad välja tuua eraldi kulureal koos välisvahenditega seotud täiendava riigieelarvelise rahastamisega ning lisada juurde vastav sisuline selgitus. Projekti finantseerimine märgitakse finantseerimisallikate lõikes ettenähtud aastate (2006–2011) kohta kassapõhiste väljamaksete ja võetavate kohustuste lõikes. 2006. a kohta märgitakse reaalselt võetud kohustused ja tehtud kassapõhised väljamaksed. 2007. a kohta esitatakse planeeritavad kassapõhised väljamaksed ja võetavad kohustused;
8) projekti kogumaksumus;
9) tehtud kulutused kuni 2008. a;
10) vajadusel täiendavad selgitused.

§ 10. Investeeringute kava

(1) Investeeringute kavas esitatakse andmed ministeeriumi ja tema valitsemisala kõigi investeeringute, st nii kavandatavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende finantseerimisallikate kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes.

(2) Investeeringutoetused valla- ja linnaeelarvetele kajastatakse selle ministeeriumi investeeringute kavas, kelle tegevusvaldkonda antud investeerimisobjekt kuulub.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutoetuste kavandamisel tuleb lähtuda «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikest 3 ja «Valla- ja linnaeelarve seaduse» § 8 lõike 1 punktis 1 sätestatud võlakoormuse piirmäärast.

(4) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine märgitakse investeerimisprojektide sisu järgi kolme grupina:
1) renoveerimised – olemasolevate ehitiste uuendamine või taastamine konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilise muutmise teel, mille käigus võib kaasneda ehitise kasutusala või otstarbe muutus, kusjuures ehitise väärtus oluliselt suureneb (taastub);
2) uusehitused – uusehitus ja ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel;
3) soetused – masinate, seadmete, transpordivahendite, inventari jms, samuti ehitiste ja rajatiste ost.

(5) Investeerimisprojekti kuulumisel mitmesse gruppi märgitakse see grupp, millesse ta proportsionaalselt rohkem kuulub.

§ 11. Investeerimisprojekti määratlemine

(1) Iga investeerimisprojekti kohta tuleb märkida:
1) projekti nimetus;
2) objekti kood (kui on tegemist jätkuva projektiga) või märge «Uus» (uue projekti puhul);
3) maakond;
4) finantseerimisallikas;
5) artikkel;
6) projekti 2006–2011. a eelarve;
7) projekti kogumaksumus;
8) tehtud kulutused kuni aastani 2008. a.

(2) Iga investeerimisprojekti esitatakse selgitused, milles kajastatakse järgmine teave:
1) investeerimisprojekti eesmärk ja sisu, mida projektiga soovitakse saavutada;
2) kirjeldatakse investeeringu hetkeolukorda, kas dokumentatsioon on olemas, kas riigihange on juba korraldatud, kas töödega on alustatud jms;
3) selgitatakse, millisel moel on saadud projekti maksumus ja kui suur on ühe ruutmeetri maksumus hoonete puhul;
4) millised võivad olla projekti rakendamisega kaasnevad või vähenevad tegevuskulud ja mille arvel kaasnevad kulud kaetakse;
5) jätkuvate investeerimisprojektide osas, mille maksumus on varasemaga võrreldes suurenenud, tuleb esitada detailsed arvestused ja selgitused kallinemise kohta;
6) uute investeerimisprojektide osas tuleb välja tuua põhjendused, miks nende alustamine on vajalik ning millist eesmärki nad täidavad.

(3) Eraldi tuuakse selgitustes välja investeeringu planeerimine muude mittevajalike varade müügitulu arvelt või kapitalirendi tingimustel.

§ 12. Finantseerimistehingute planeerimine

Finantseerimistehingud kajastatakse eelarve klassifikaatori täisdetailsuses artikli ja finantseerimisallika lõikes. Iga finantseerimistehingu kohta esitatakse selgitus, mis sisaldab lepingu kestvust (algus ja lõpp), vara soetusmaksumust, kasutuselevõtmise aastat, planeeritavat intressimäära ja iga-aastast maksekohustust.

§ 13. Valitsemisala arengukava täpsustamine

(1) Lähtudes eelarvestrateegiast ja sellest sisalduvast rahastamiskavast täpsustatakse aastate 2009–2011 tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid ning aastateks 2008–2011 seatud eesmärke ja indikaatoreid.

(2) Tulud, kulud ja finantseerimistehingud märgitakse riigiasutuste (asutuste gruppide) lõikes valitsemisala arengukava 2008.–2011. a tegevusvaldkonna ja meetme põhiselt artikligrupi tasemel. Kui kulu majanduslik sisu (artikkel) ei ole teada, võib kasutada nn määramata kulu klassifikatsiooni.

§ 14. Eelarve projekti täiendav informatsioon

Eelarve projekti koostamise raames esitatakse kaaskirjaga täiendavalt järgmine informatsioon:
1) sildfinantseerimise vajadus 2008. a;
2) valitsemisalasse kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlused ja nende põhjendused;
3) võimalikud täiendavad vajadused, mis ei ole vastavuses käesoleva määruse §-s 1 toodud nõuetega. Täiendavad vajadused esitatakse teemade kaupa prioriteetsuse järjekorras, tuues ära eelarvestrateegiaga kinnitatud rahastamiskavaga kaetud vajaduse, täiendava vajaduse aastatel 2008–2011 ning täiendava vajaduse põhjalikud selgitused koos arvestamismetoodikaga.

§ 15. Eelarve projekti esitamine

(1) Käesoleva määruse alusel koostatud eelarve projektid esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 29. juunil 2007. a.

(2) Käesolevas määruses toodud nõuetele mittevastava eelarve projekti tagastab Rahandusministeerium esitajale koos parandamist vajavate nõuete nimekirjaga viie tööpäeva jooksul pärast esitamise päeva. Esitaja on kohustatud viima eelarve projekti nõuetekohaseks ja esitama selle uuesti Rahandusministeeriumile kolme tööpäeva jooksul alates Rahandusministeeriumilt parandamist vajavate nõuete nimekirja saamisest.

(3) Eelarve projekt esitatakse Rahandusministeeriumile läbi REIS-i, käesoleva määruse §-s 14 toodud täiendav informatsioon esitatakse digitaalselt allkirjastatuna elektroniliselt Rahandusministeeriumi riigieelarveosakonna eelarve talituse vastava valitsemisala kuraatorile.

§ 16. Tegevuskava kinnitamine

(1) Eelarve projekti raames Rahandusministeeriumile esitatud tegevuskava ning selle finantsplaani täpsustatakse riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise ajal.

(2) Pärast «2008. aasta riigieelarve seaduse» vastuvõtmist esitatakse Vabariigi Valitusele kinnitamiseks tegevuskava 2008. a kohta koos kulude täiendava liigendusega.

Minister Ivari PADAR

Kantsler Tea VARRAK