Teksti suurus:

Laeva turvalisuse ülevaatuse läbiviimise kord ja laeva turvalisuse tunnistuse vorm

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.03.2009
Avaldamismärge:

Laeva turvalisuse ülevaatuse läbiviimise kord ja laeva turvalisuse tunnistuse vorm

Vastu võetud 25.04.2006 nr 40
RTL 2006, 39, 672
jõustumine 12.05.2006

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

6.06.2007 nr 44 (RTL 2007, 48, 865) 1.07.2007

Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 111 lõike 8 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Laeva turvalisuse ülevaatusele (edaspidi ülevaatus) kuuluvad kõik laevad, mis on määratletud vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» (edaspidi ISPS koodeks) ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) nõuetele.

(2) Ülevaatuse viib läbi Veeteede Amet.

§ 2. Ülevaatuse liigid

(1) Laevale rahvusvahelise laeva turvalisuse tunnistuse (edaspidi turvalisuse tunnistus) väljastamiseks või kinnitamiseks viiakse läbi:
1) esmane ülevaatus;
2) vahepealne ülevaatus;
3) täisülevaatus;
4) lisaülevaatus.

(2) Esmane, vahepealne ja täisülevaatus viiakse läbi vastavalt ISPS koodeksis sätestatud nõuetele.

(3) Lisaülevaatuse võib läbi viia järgmistel juhtudel:
1) pärast turvaintsidendi toimumist laeva turvalisuse plaani efektiivse funktsioneerimise kontrollimiseks;
2) eelneva ülevaatuse käigus avastatud mittevastavuste kõrvaldamise kontrollimiseks;
3) kui laeva turvalisuse plaanis on tehtud suuri olulisi muudatusi.

(4) Lisaülevaatuse mahu määrab Veeteede Amet olenevalt kontrolli vajadusest ja olukorra iseärasusest.

(5) Lisaülevaatuse läbiviimise vajadusest teavitab reederit Veeteede Amet.

§ 3. Ülevaatuse läbiviimise eeldus

Veeteede Ameti läbiviidava ülevaatuse eelduseks on Veeteede Ameti kooskõlastatud laeva turvalisuse plaani olemasolu. Kui laeva turvalisuse plaan ei vasta nõuetele, võib ülevaatuse edasi lükata seni, kuni reeder on kasutusele võtnud meetmed nõuete täitmiseks.

§ 4. Taotlus ülevaatuse läbiviimiseks

(1) Reeder peab esitama Veeteede Ametile taotluse ülevaatuse läbiviimiseks, mille eesmärk on tunnistuse saamine, tunnistuse kehtivuse kinnitamine või lisaülevaatuse korraldamine.

(2) Taotluse ülevaatuse läbiviimiseks Eesti sadamas esitab reeder Veeteede Ametile vähemalt 7 tööpäeva ning turvalisuse ülevaatuse läbiviimiseks välisriigi sadamas vähemalt 14 tööpäeva enne soovitud ülevaatust.

§ 5. Ülevaatuse ettevalmistamine

(1) Veeteede Amet töötab kooskõlastatult reederiga välja ülevaatuse plaani.

(2) Veeteede Amet valmistab ette vajalikud dokumendid ülevaatuse edukaks ja efektiivseks läbiviimiseks.

§ 6. Ülevaatuse aruanne

(1) Ülevaatuse kohta koostab Veeteede Amet ülevaatuse aruande.

(2) Ülevaatuse aruanne sisaldab ülevaatuse plaani, ülevaatuse teostajate nimesid, ülevaatuse läbiviimise aega, andmeid reederi kohta, informatsiooni märkuste, mittevastavuste ja oluliste mittevastavuste kohta. Märkus on ülevaatuse käigus tuvastatud asjaolu, mida toetab objektiivne tõend. Mittevastavus on olukord, kus objektiivsed tõendid osutavad nõuete mittetäitmisele ja mis nõuab parandusmeetmete kasutuselevõtmist. Oluline mittevastavus on tuvastatav nõuete mittetäitmine, mis kujutab tõsist ohtu laeva turvalisusele ja nõuab viivitamatut parandusmeetmete kasutuselevõtmist.

(3) Reederile ja laeva jääb koopia ülevaatuse aruandest.

§ 7. Mittevastavused

(1) Paragrahv 6 lõikes 2 nimetatud mittevastavuste kohta koostatakse akt, kus Veeteede Amet kooskõlastatult reederi esindajaga määrab mittevastavuste kõrvaldamise tähtajad, mis ei tohi ületada kolme kuud.

(2) Reeder vastutab mittevastavuste kõrvaldamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramise ja rakendamise eest. Vajalikud meetmed määrab reederi esindaja kindlaks kooskõlastatult Veeteede Ametiga. Mittevastavuste põhjuste kõrvaldamine peab olema läbiviidud kokkulepitud aja jooksul.

(3) Mittevastavuste kõrvaldamata jätmine ja sellest mitteinformeerimine võib olla tunnistuste kehtetuks tunnistamise aluseks.

§ 8. Reederi kohustused

Reeder on kohustatud:
1) teavitama ülevaatusega seotud laevapereliikmeid ülevaatuse eesmärkidest ja ulatusest;
2) nimetama enda esindaja ülevaatuse ajaks;
3) tagama ülevaatuse läbiviimiseks vajalikud vahendid;
4) tagama Veeteede Ameti poolt nõutud tõendusmaterjalide kättesaadavuse;
5) tegema koostööd Veeteede Ametiga, et tagada ülevaatuse eesmärkide saavutamine.

§ 9. Laeva turvalisuse tunnistuse väljastamine ja kehtivus

(1) Veeteede Amet väljastab käesoleva määruse lisas 1 toodud turvalisuse tunnistuse või lisas 2 toodud ajutise turvalisuse tunnistuse laevale pärast laeva esmast või täisülevaatust vastavalt ISPS koodeksis sätestatud nõuetele.

(2) Turvalisuse tunnistuse ja ajutise turvalisuse tunnistuse kinnitamise ja kehtivuse nõuded on sätestatud ISPS koodeksis.

§ 10. Kohalikus rannasõidus sõitvate laevade vastavus mereturvalisuse nõuetele

Kohalikus rannasõidus sõitvad laevad, mis peavad vastama mereturvalisuse nõuetele, on jagatud I ja II kategooriasse. I kategooriasse kuuluvad kaubalaevad, naftatankerid, kemikaalitankerid, punkrilaevad kogumahutavusega 500 ja enam ning reisilaevad, kiirreisilaevad kogumahutavusega üle 500 (välja arvatud A-klassi reisilaevad majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 «Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm» tähenduses) ja alla 500-se kogumahutavusega laevad reisijate arvuga üle 250. II kategooriasse kuuluvad kõik teised laevad, mis liidestuvad laevaga, millele kehtivad 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuded, või A-klassi reisilaevaga.

[RTL 2007, 48, 865 – jõust. 1.07.2007]

§ 11. Mereturvalisuse nõuded I kategooriasse kuuluvatel kohaliku rannasõidu laevadel

(1) Reeder, kes opereerib I kategooriasse kuuluvaid laevu, peab määrama isiku, kes on läbinud reederi turvaülema koolituse ning kellel on kohustus tagada, et laeval on läbi viidud riskianalüüs ja välja töötatud ning rakendatud vähendatud mahus koostatud laeva turvalisuse plaan.

(2) I kategooriasse kuuluv laev peab vastama järgmistele mereturvalisuse nõuetele:
1) laevas peab olema reederi poolt määratud mereturvalisuse alaste teadmistega isik, kelle kohustus on organiseerida mereturvalisuse tagamise nõuete täitmine laevas. Antud isik peab olema saanud mereturvalisuse alase koolituse. Koolituse läbiviimine on reederi kohustus ja see peab olema dokumentaalselt tõendatud;
2) meeskond peab olema tutvunud ja teadma mereturvalisuse nõudeid, meeskond peab olema tutvunud vähendatud mahus koostatud laeva turvalisuse plaaniga ning plaanist tulenevate kohustuste ja ülesannetega;
3) laeval peab olema vähendatud mahus koostatud laeva turvalisuse plaan.

(3) Vähendatud mahus koostatud laeva turvalisuse plaan peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) õppused ja harjutused. Õppuseid peab korraldama iga kolme kuu tagant, harjutusi vastavalt Veeteede Ameti nõudmisele;
2) laevale juurdepääsu kontrollimine. Laevale pääsu peab jälgima tagamaks juurdepääsu ainult selleks luba omavatele isikutele;
3) laeva tekialade ja laeva ümbruse jälgimine. Laeval peab olema võimalus jälgida tekialasid ja laeva ümbrust, kasutades valgustust, laevameeskonda või automaat- ja seireseadmeid;
4) piirangualade määratlemine ja jälgimine tagamaks neile juurdepääsu ainult selleks luba omavatele isikutele. Piirangualad on ette nähtud lubamatu juurdepääsu takistamiseks turvatundlikele piirkondadele laeva pardal ning laeval viibivate inimeste, lasti ja laeva varude kaitseks lubamatu sissetungi eest. Määratud piirangualad peavad olema lukus või jälgitavad;
5) meetmed turvataseme 2 ja 3 korral;
6) turvalisuse deklaratsiooni täitmine;
7) mereturvalisuse alase kommunikatsiooni tagamine ning turvaintsidentidest, vahejuhtumitest ja kahtlastest olukordadest teavitamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud õppused peavad sisaldama endas järgmisi elemente rotatsiooni korras:
1) laeva või sadamarajatise kahjustamise või hävitamise (nt lõhkeseadeldiste paigaldamine, süütamine, sabotaaž või vandalism) tõkestamine;
2) laeva kaaperdamine või pardal viibivate inimeste pantvangi võtmine;
3) lasti, laeva põhiseadmete või -süsteemide või laeva varude rikkumine;
4) loata laevalepääs või laeva loata kasutus, kaasa arvatud piletita sõitjad;
5) relvade või seadmete, kaasa arvatud massihävitusrelvade salavedu laeval;
6) laeva kasutamine turvaintsidendi kavandajate ja/või nende varustuse veoks;
7) laeva enda kasutamine relvana või kahjustus- või hävitusvahendina;
8) rünnakud kai ääres või ankrus olevalt laevalt;
9) rünnakud merel.

(5) Reeder esitab vähendatud mahus koostatud laeva turvalisuse plaani kooskõlastamiseks Veeteede Ametile.

[RTL 2007, 48, 865 – jõust. 1.07.2007]

§ 12. Mereturvalisuse nõuded II kategooriasse kuuluvatel kohaliku rannasõidu laevadel

(1) Reeder, kes opereerib II kategooriasse kuuluvaid laevu, peab määrama kontaktisiku mereturvalisuse küsimustes.

(2) II kategooriasse kuuluval laeval peab olema Veeteede Ameti poolt kooskõlastatud turvalisuse juhend, mis sisaldab vähemalt järgmist:
1) meeskonna tutvustamine mereturvalisuse nõuetega ning õppused ja harjutused. Meeskonna teadmised mereturvalisuse nõuetest, tutvumine juhendiga, kohustused, ülesanded tulenevalt juhendist. Õppuseid peab korraldama iga kolme kuu tagant, harjutusi vastavalt Veeteede Ameti nõudmisele;
2) turvalisuse deklaratsiooni täitmine;
3) laevale juurdepääsu kontrollimine. Laevale pääsu peab jälgima tagamaks juurdepääsu ainult lubatud inimestele. Veendumaks, et pole toimunud loata sisenemist, peab laeva pardal teostama läbiotsimise enne liidestumist laevaga, millele kehtivad 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuded;
4) mereturvalisuse alase kommunikatsiooni tagamine ning turvaintsidentidest, vahejuhtumitest ja kahtlastest olukordadest teavitamine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud õppused peavad sisaldama endas järgmisi elemente rotatsiooni korras:
1) laeva või sadamarajatise kahjustamine või hävitamine, nt lõhkeseadeldiste, süütamise, sabotaaži või vandalismi tõttu;
2) rünnakud kai ääres või ankrus olevalt laevalt, laeva kaaperdamine ning laeva enda kasutamine relvana või hävitusvahendina, pardal viibivate inimeste pantvangi võtmine;
3) loata laevalepääs laeva lasti, laeva põhiseadmete või -süsteemide või laevavarude rikkumiseks;
4) laeva loata kasutus. Laeva kasutamine turvaintsidendi kavandajate ja/või nende varustuse veoks, kaasa arvatud salakaubavedu laeval.

[RTL 2007, 48, 865 – jõust. 1.07.2007]

§ 13. Mereturvalisuse nõuete kontrollimine kohalikus rannasõidus sõitvatel laevadel

Mereturvalisuse nõuete kontrollimine koos vähendatud mahus koostatud laeva turvalisuse plaani muudatuste läbivaatamisega viiakse kohalikus rannasõidus sõitvatel laevadel läbi tehniliste ülevaatuste käigus «Meresõiduohutuse seaduse» § 13 alusel.

[RTL 2007, 48, 865 – jõust. 1.07.2007]


Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.04.2006. a resolutsioon nr 17-1/0602938.)

Lisa 1

Lisa 2

/otsingu_soovitused.json