Teksti suurus:

3-2-1-61-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 2007. a kohtumäärus Aktsiaseltsi Puls Brewery kandeavalduses

Väljaandja:Riigikohtu Tsiviilkolleegium
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.06.2007
Avaldamismärge:RT III 2007, 26, 218

3-2-1-61-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 2007. a kohtumäärus Aktsiaseltsi Puls Brewery kandeavalduses

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-2-1-61-07
Määruse kuupäev Tartu, 15. juuni 2007. a
Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa
Kohtuasi Aktsiaseltsi Puls Brewery kandeavaldus
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-26317
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi Puls Brewery määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja aktsiaselts Puls Brewery (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Past
Asja läbivaatamise kuupäev 21. mai 2007. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2007. a määruse põhjendusi. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia määruskaebuselt aktsiaseltsi Puls Brewery eest 22. veebruaril 2007 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 4. septembril 2006 esitas aktsiaselts Puls Brewery (avaldaja) Pärnu Maakohtu registriosakonnale avalduse 15. augustil 2006. a avaldaja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste äriregistrisse kandmiseks. Muu hulgas taotles avaldaja, et äriregistrisse kantaks järgmised otsused:
1) vähendada lihtsustatud korras avaldaja aktsiakapitali 8 994 000 krooni võrra 0 kroonini;
2) üheaegselt aktsiakapitali vähendamisega suurendada seda 1 000 000 krooni võrra 1 000 000 kroonini.

2. Pärnu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 5. septembri 2006. a kandemäärusega registriasjas Ä 6311/8 jäeti avaldus rahuldamata. Määruse kohaselt on registrisse kantud aktsiakapitali suuruseks 8 994 000 krooni. Äriseadustiku (ÄS) § 353 lg 4 kohaselt ei kohaldata §-s 358 sätestatut (võlausaldajate teavitamist), kui samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt aktsiakapitali senise suuruseni. Praegusel juhul on taotletav aktsiakapitali suurus senisest väiksem. Seega oleks sellest pidanud teavitama võlausaldajaid ja avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded teate aktsiakapitali vähendamise kohta. Vastavat teadet registripidajale teadaolevalt avaldatud pole. Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse saab juhatus ÄS § 359 lg 1 kohaselt esitada mitte varem kui kolme kuu möödudes teise aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest. Äriseadustiku § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus on esitatud enne seaduses lubatud tähtaega. Kuna aktsiakapitali vähendamise teated on avaldamata, ei saa kannet teha.

3. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna 5. septembri 2006. a määruse peale määruskaebuse.

4. Pärnu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 9. oktoobri 2006. a määrusega menetlusse ja jättis selle sama määrusega rahuldamata ning edastas kaebuse kohtunikule. Määruse kohaselt on oluline ka see, et taotletakse lihtsustatud korras aktsiakapitali vähendamist 8 994 000 kroonilt 0 kroonini ja samaaegselt suurendamist 1 000 000 kroonini. Üldkoosolekul osales vaid üks aktsionär, kellele kuulub 92,96% aktsiatest. Üldkoosoleku otsusega on teistel aktsionäridel keelatud uute aktsiate omandamine. Lihtsustatud vähendamise põhjuseks on äriühingu eelmiste perioodide kahjum üle 2 000 000 krooni ja 2006. a kahjum 10 773 252 krooni. 2006. a kahjumi arvel saab enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsiakapitali vähendada vaid juhul, kui on koostatud ja kinnitatud vahearuanne. Praegusel juhul ei ole avaldusele vahearuannet lisatud. Seega on üldkoosoleku protokollis märgitud ja väidetavalt 2006. a tekkinud kahjum kinnitamata. See asjaolu ei olnud aga määruse tegemisel oluline, sest kui on rikutud avalduse esitamise tähtaega, ei saa avaldust edasi menetleda ega anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Äriseadustiku § 362 sätestab olukorra, millal aktsiakapitali vaid vähendatakse. Kui koos aktsiakapitali vähendamisega seda ka suurendatakse, tuleb lähtuda ÄS § 353 lg 4 nõuetest. Praktikas kohaldatakse ÄS § 353 lg-t 4 ja § 362 vaid siis, kui on tegemist kinnitatud kahjumiga. Kinnitatud kahjumiks on umbes 2 000 000 krooni (eelmiste aastate kahjum). Praegusel juhul ÄS § 362 rakendamine võib kahjustada võlausaldajate õigusi, sest aktsiakapitali tavavähendamise korral peab sellest teavitama ka võlausaldajaid. Seda pole tehtud. Lisaks rikuks avalduse rahuldamine väikeaktsionäride huve (kande tulemusena kaotaksid nad oma aktsiad hüvitist saamata).

5. Pärnu Maakohus jättis 18. oktoobri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse kohaselt ei ole avaldaja viide ÄS §-le 362 asjakohane, kuna nimetatud säte reguleerib vaid aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist. Praegusel juhul vähendati lihtsustatud korras aktsiakapitali 8 994 000 kroonilt 0 kroonini ja samal ajal suurendati 1 000 000 kroonini. Asjakohane on kohtunikuabi seisukoht, et kui koos vähendamisega suurendatakse aktsiakapitali, tuleb kohaldada ÄS § 353 lg-s 4 sätestatut. Ka on aktsiakapitali vähendamine vastuolus avaldaja põhikirja p-ga 17, mille kohaselt ei tohi aktsiakapitali vähendada alla 400 000 krooni.

6. Avaldaja esitas 26. oktoobril 2006 täiendava selgituse Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2006. a määruse kohta. Nimetatud määruses ei arvestanud kohus asjaoluga, et avaldaja 15. augusti 2006 aktsionäride üldkoosoleku otsusega on otsustatud tunnistada kehtetuks põhikirja p 17, jättes selle põhikirjast välja. Põhikirja uus redaktsioon pidi jõustuma koos aktsiakapitali uue suuruse sissekandmisega äriregistrisse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2007. a määrusega maakohtu registriosakonna 5. septembri 2006. a määruse tühistamata. Ringkonnakohus leidis, et määruse põhjenduste osas tuleb arvestada ka kohtunikuabi 9. oktoobri 2006. a määrust, millega jäeti määruskaebus rahuldamata ning edastati kohtunikule.

Ringkonnakohus nõustus (otsuse p 7) avaldajaga selles, et ÄS §-st 362 tulenevalt ei kohaldata aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral §-s 358 sätestatud võlausaldajatele teatamise kohustust. Äriseadustiku § 362 lg 1 kohaselt võib aktsiaseltsi kahjumi katmiseks aktsiakapitali vähendada, kohaldamata ÄS §-s 358 sätestatut. Kui aktsiakapitali vähendamisega samal ajal otsustatakse aktsiakapitali suurendada, tuleb arvestada ka nimetatud olukorda reguleerivaid norme. ÄS § 353 lg 1 kohaselt ei või aktsiakapitali vähendada alla ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kohaldata lg-s 1 sätestatut, kui aktsiakapitali vähendamisega samal ajal otsustatakse aktsiakapitali suurendada vähemalt kuni ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruseni. Seega juhul, kui aktsiakapitali vähendamisega samal ajal otsustatakse aktsiakapitali suurendada vähemalt seaduses sätestatud alammäärani, ei ole takistatud selle vähendamine alla nimetatud piiri. Seetõttu ei ole aktsiakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise puhul 1 000 000 kroonini takistuseks ka põhikirja p 17, mille kohaselt ei võinud aktsiakapitali suurus olla alla 400 000 krooni. Pealegi tuleneb ÄS § 356 lg-st 3, et kui aktsiakapitali vähendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, peab põhikirja muutmise otsustama enne aktsiakapitali vähendamist, välja arvatud siis, kui aktsiakapitali vähendatakse ÄS § 353 neljandas lõikes nimetatud juhul (aktsiakapitali vähendamisega samaaegne suurendamine).

Ringkonnakohus leidis (otsuse p 8), et juhul kui kande tegemise aluseks on ÄS §-st 362 tulenev aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine, ei oleks takistust vastava kande tegemiseks. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt võib aktsiakapitali lihtsustatult vähendada, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve, lg 3 kohaselt tuleb aktsiakapitali vähendamise otsuses näidata kahjum, mille katmiseks aktsiakapitali vähendatakse. Kuigi nimetatud säte ei näe ette kahjumi fikseerimise viisi, nõustus ringkonnakohus kohtunikuabi 9. oktoobri 2006. a määruse põhjendusega, et enne majandusaasta aruande kinnitamist saab aktsiakapitali lihtsustatult vähendada vaid siis, kui on koostatud ja kinnitatud vahearuanne. Üldkoosoleku otsuses viidatud 2006. a majandusaasta kahjum 10 773 252 krooni ei ole kinnitatud, vastavat aruannet ei ole registriosakonnale esitatud, kinnitatud kahjumiks on 2 562 513 krooni (eelmiste aastate kahjum). Äriseadustiku mõtte kohaselt peaks ka praegusel juhul olema majandusaasta (-perioodi) aruanne kinnitatud üldkoosoleku poolt ja esitatud koos audiitori järeldusotsusega äriregistrile (ÄS § 334).

Ringkonnakohus leidis (otsuse p 9), et eeltoodust järelduvalt ei ole aktsiakapitali lihtsustatud korras vähendamine ÄS § 362 alusel 8 994 000 krooni võrra põhjendatud ning aktsiakapitali vähendamisel tuli kinni pidada ÄS §-s 358 sätestatud teatamise korrast. Seetõttu on õige kohtunikuabi määruses ÄS § 33 lg-le 5 tuginev seisukoht, mille kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus on esitatud enne seaduses lubatud tähtaega. Aktsiakapitali vähendamise teated olid avaldamata.

Menetlusosaliste põhjendused

8. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks lahendamiseks Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Kaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu määruse p-des 8 ja 9 esitatud põhjendused ja määruse resolutsioon. Määruskaebuses nõustutakse ringkonnakohtu määruse p-s 7 esitatud põhjendusega.

Kaebuse kohaselt ei ole õige ringkonnakohtu järeldus, et avaldaja oleks pidanud esitama registripidajale kinnitatud vahearuande. Kandeavaldusele lisatavate dokumentide loetelu tuleneb seadusest ning registripidaja ei saa nõuda täiendavate dokumentide esitamist. Äriseadustiku § 359 kohaselt ei kuulu vahearuanne registripidajale esitatavate dokumentide hulka. Ringkonnakohtu viidatud ÄS §-l 334 puudub igasugune puutumus aktsiakapitali vähendamisega.

Kohtud oleksid pidanud kohaldama ÄS § 32 kolmandat lauset, mille kohaselt võib registripidaja nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Seega oleks registripidaja pidanud vajaduse korral esitama nõude täiendavate dokumentide esitamiseks, mitte jätma kandeavalduse rahuldamata.

Seadusel ei põhine ringkonnakohtu järeldus, et kuna vahearuannet ei ole esitatud, ei ole tegemist aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisega. Kandemääruses põhjendati kande tegemisest keeldumist viitega ÄS § 353 lg-le 4, mis on aga tulenevalt ringkonnakohtu määrusest ebaõige alus. Seega ei oleks ringkonnakohus saanud kandemäärust muutmata jätta.

Kolleegiumi seisukoht

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse põhjendusi tuleb äriseadustiku ebaõige tõlgendamise tõttu osaliselt muuta. Ülejäänud osas tuleb määrus jätta muutmata.

10. Esmalt peab kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks analüüsida küsimust, kas ÄS § 362 on kohaldatav ka juhul, mil üheaegselt aktsiakapitali vähendamisega kahjumi katmiseks toimub ka aktsiakapitali suurendamine.

Aktsiakapitali vähendamist ja samaaegset suurendamist võimaldab ÄS § 353 lg 4. Nimetatud normi puudumisel tuleks vähendamine ja suurendamine otsustada eraldi otsustega. Nimetatud lõikes ei ole sätestatud, millisel eesmärgil võib aktsiakapitali vähendamine ja suurendamine samaaegselt toimuda. Järelikult võib aktsiakapitali vähendamine ja samaaegne suurendamine selle lõike kohaselt toimuda nii kahjumi olemasoluta kui ka kahjumi katmiseks. Äriseadustiku § 353 lg 4 teine lause näeb ette aktsiakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise korral võlausaldajatele teatamise kohustuse, välja arvatud juhul, mil aktsiakapitali vähendatakse ja suurendatakse senise suuruseni.

ÄS § 362 ei sätesta võimalust üheaegselt aktsiakapitali vähendamisega kahjumi katmiseks otsustada ka selle suurendamine. Seetõttu oli ka praegusel juhul vajalik lähtuda ÄS § 353 lg 4 nõuetest ja teatada aktsiakapitali vähendamisest võlausaldajatele ÄS §-s 358 sätestatud korras.

11. Vastuseks määruskaebuse väitele, et avaldajal ei olnud kohustust esitada registripidajale vahearuannet, märgib kolleegium järgmist.

Äriseadustiku § 362 kohaselt on aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine võimalik üksnes juhul, mil see toimub kahjumi katmiseks. Kahjumit kasutatakse selles sättes raamatupidamislikus tähenduses. Raamatupidamise seaduse § 3 p 6 kohaselt on kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Eelnevast teeb kolleegium järelduse, et aktsiakapitali lihtsustatud vähendamiseks on vajalik kahjumi tõendamine sellekohase aruande esitamisega.

Eelnev järeldus ei tähenda aga seda, et registripidajal on õigus nõuda avaldajalt vahearuande esitamist. Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada ÄS § 359 lg 1 p-des 1–3 märgitud dokumendid, mille hulgas ei ole märgitud vahearuannet. Seega puudub kohtul vahearuande nõudmiseks õiguslik alus ning ringkonnakohtu määrusest tuleb välja jätta sellekohased põhjendused.

Seega on aktsiakapitali võimalik kahjumi katmiseks vähendada, kui kahjum on nähtav majandusaasta aruandest. Kuna äriseadustik ei näe aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ette ka majandusaasta aruande esitamise kohustust, siis tuleb lähtuda olemasolevast aruandest, mis on registripidajale esitatud ÄS § 334 lg 2 kohaselt. Praegusel juhul on kohtud tuvastanud, et avaldaja kinnitatud kahjumi suuruseks on 2 562 513 krooni, kinnitamata kahjumi suuruseks üldkoosoleku otsuses viidatud 10 773 252 krooni. Üldkoosoleku otsusega on soovitud aktsiakapitali kahjumi katmiseks vähendada 8 994 000 krooni võrra. Eespool toodud järelduste tõttu ei ole see aga võimalik, kandeavaldus tuleb jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata.

12. Kolleegium juhib määruskaebuse esitaja ja kohtute tähelepanu sellele, et äriregistrimenetluse menetluslikke sätteid reguleerib alates 1. jaanuarist 2006 tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kui avalduses oleks olnud kõrvaldatavaid puudusi, pidanuks kohus määrama puuduste kõrvaldamise tähtaja TsMS § 596 lg 2 esimese lause alusel.

13. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks selgitada määruskaebuse menetlemise korda seoses asjaoluga, et praegusel juhul on maakohus asja materjalide kohaselt nõudnud kohtunikuabilt viimase määruse peale esitatud määruskaebuse suhtes lahendi tegemist. Nimetatud nõue on õigustatud, kuna kohtunikuabi kaaskirjast, millega määruskaebus kohtunikule edastatakse, ei nähtu lahendit määruskaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Samas on Riigikohus 3. oktoobril 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud lahendi p-s 14 ja 8. novembril 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 (RT III 2006, 41, 348) tehtud lahendi p-s 15 leidnud, et seadusest ei tulene nõuet, et kohtunikuabi või kohtunik peaks määruskaebuse rahuldamata jätmist TsMS § 663 lg-tes 6 ja 7 nimetatud juhtudel eraldi põhjendama. See koormaks kohut tarbetult. Piisav on lühike TsMS § 465 lg 1 nõuetele vastav määrus kaebuse edasisaatmise kohta, mis võib olla vormistatud ka nt pealdisena määruskaebusel või viitega toimikus. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Praegusel juhul on sellised mitte tingimata vajalikud motiveeritud määrused teinud nii kohtunikuabi kui maakohtu kohtunik.

Tambet TAMPUU Peeter JEROFEJEV Lea LAARMAA