Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Lindude gripi tõrje eeskiri¹

Vastu võetud 25.06.2007 nr 111

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised põllumajanduslindudel ja teistel tehistingimustes peetavatel lindudel lindude gripi ennetamiseks ja tõrjeks ning taudipuhangu korral koduloomadest imetajatel lindude gripi leviku ennetamiseks, samuti sätestatakse lindude gripi karantiinitingimused ning kõrge ja madala patogeensusega lindude gripi puhul kehtestatud tsoonis rakendatavad kitsendused.

§ 2. Lindude gripi määratlus

(1) Lindude gripp on lindude viirushaigus, mille tekitajaks on Ortomyxoviridae sugukonna Influenzavirus perekonda kuuluva RNA-viiruse A-tüübi H5- või H7-alatüübi või kuue nädala vanusel tibul kõrgema kui 1,2 veenisisese patogeensuse indeksiga (edaspidi VPI) viirustüvi. VPI on üks põhiline kriteerium lindude gripi viirustüve nakatamisvõime ehk patogeensuse määramisel.

(2) Kõrge patogeensusega lindude gripi tekitajaks on A-tüüpi RNA-viirus, mille VPI on kuue nädala vanusel tibul kõrgem kui 1,2 või viiruse H5- või H7-alatüübi puhul RNA nukleotiidide järjestuse määramise korral on võimalik näidata, et hemaglutiniini lõhestamispiirkonnas leidub hulgaliselt aluselisi aminohappeid. Madala patogeensusega lindude gripi tekitajaks on H5- või H7-alatüübi A-tüüpi RNA-viirus, mis ei kuulu kõrge patogeensusega lindude gripi tekitaja määratluse alla.

(3) Lindude gripi peiteaeg on 3–21 päeva. Lindude gripp levib peamiselt otsekontakti teel ja inimtegevuse vahendusel, samuti õhu kaudu ja transovariaalselt. Nakkus võib erandjuhul üle kanduda inimesele. Lindude gripi looduslikuks reservuaariks on rändavad metslinnud.

(4) Koduloomana peetaval linnul (edaspidi kodulind) esinevad lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist, vanusest ja viirustüve patogeensusest. Kanadel esinevat kõrge patogeensusega lindude grippi iseloomustavad kiire levik, äge kulg ja kliinilised tunnused nagu loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja tsüanoos. Kõrge patogeensusega lindude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda kuni 100%-ni.

2. peatükk
ENNETAMINE

§ 3. Lindude gripi epidemioloogilise olukorra seire ja laboratoorsed uuringud

(1) Lindude gripi epidemioloogilise olukorra seirekava (edaspidi seirekava) koostab ning epidemioloogilise olukorra seiret ja laboratoorseid uuringuid korraldab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi Amet).

(2) Seirekava põhieesmärgid on:
1) avastada erinevatest liikidest kodulindude nakatumist lindude gripi viiruse alatüüpidesse H5 ja H7 ning
2) aidata kaasa suurendada elanikkonna teadmisi ohtudest, mida kujutavad endast metslinnud seoses lindudelt pärinevate gripiviiruste esinemisega.

(3) Laboratoorsed uuringud teeb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (edaspidi laboratoorium).

§ 4. Vaktsineerimine

Lindude gripi vastane vaktsineerimine, välja arvatud §-des 57–64 nimetatud erakorraline ja profülaktiline vaktsineerimine, on keelatud.

§ 5. Riskianalüüs

Lindude gripi leviku ohu, kahtluse ja diagnoosimise korral analüüsib Amet lindude gripi alast olukorda võttes arvesse epidemioloogilise uurimise tulemusi ning analüüsib taudileviku võimalikke riske (edaspidi riskianalüüs). Riskianalüüsi tegemisse kaasatakse eksperte.

§ 6. Ennetusmeetmed

(1) Loomataudi ohu korral võib Amet tulenevalt riskianalüüsi tulemustest kohaldada loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendatavaid meetmeid.

(2) Lindude gripi leviku ennetamiseks võib Ameti peadirektor kohaldada ka «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 sätestatud meetmeid.

§ 7. Situatsioonplaan

Lindude gripi situatsioonplaani koostab Amet «Loomatauditõrje seaduse» § 44 lõike 2 alusel ning esitab selle Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. Situatsioonplaan esitatakse kinnitamiseks vähemalt iga viie aasta järel.

3. peatükk
TÕRJE

1. jagu
Tegutsemisjuhised lindude gripi kahtluse korral

§ 8. Nakkuskahtlane kodulind, nakatunud kodulind ja nendest teavitamine

(1) Nakkuskahtlane kodulind on liha, munade või muude loomsete saaduste saamiseks, uluklindude varude taastootmiseks või nimetatud eesmärkidel peetavate kodulindude aretuseks peetav kodulind (edaspidi põllumajanduslind) või muul eesmärgil, kaasa arvatud lemmikloomana, avalikuks näitamiseks või muul avalikkusele suunatud meelelahutuslikul eesmärgil, aretuseks ja müügiks või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmiseks vahendamise eesmärgil peetav kodulind (edaspidi muu kodulind), kellel kliiniliste tunnuste, patoloogilis-anatoomiliste muutuste või laboratoorse uurimise tulemuste põhjal ei saa välistada lindude gripi esinemist.

(2) Nakatunud kodulind on kõrge või madala patogeensusega lindude gripi kinnitatud diagnoosiga põllumajandus- või muu kodulind.

(3) Lindude gripi kahtlusest või diagnoosimisest teavitatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

(4) Ettevõte selle määruse tähenduses on loomapidamishoone või -rajatis või muu loomade pidamiseks piiratud ala, kaasa arvatud haudejaam, tsirkus, loomaaed, lemmikloomakauplus, linnuturg ja lindla, kus peetakse või aretatakse põllumajanduslindu või muud kodulindu. Ettevõtteks ei loeta tapamaja, veovahendit, karantiiniruumi või -keskust, piiripunkti ega lindude gripi viiruse hoidmiseks loa saanud laboratooriumi.

(5) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse teavitamisel esitatakse lisaks «Loomatauditõrje seaduse» § 42 lõikes 1 toodud andmetele ka määruse lisas 1 nimetatud andmed.

(6) Amet teavitab Euroopa Komisjoni ja asjakohaseid liikmesriike viivitamata epidemioloogilise uurimise tulemustest, mille kohaselt lindude gripp võis olla teisest liikmesriigist sisse toodud või sinna edasi kantud, loomale lindude gripi suhtes tehtud uurimise tulemustest, tõrjemeetme kohaldamata jätmise kohta kirjaliku loa andmisest, täiendavate tõrjemeetmete ja ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamisest ning ajutise kontrolltsooni kehtestamisest ja seal kohaldatud tõrjemeetmetest.

§ 9. Loomapidaja kohustus iseärasustest teavitamisel ja veterinaararsti rakendatavad abinõud

(1) Loomapidaja teavitab kodulindude äkksurmadest, suurenenud suremusest, sööda tarbimise vähenemisest, hingamisraskustest või munatoodangulangusest viivitamata ettevõtet teenindavat veterinaararsti (edaspidi veterinaararst).

(2) Veterinaararst teeb kodulindude kliinilise läbivaatuse, kogub vajalikud andmed ja otsustab lindude gripi kahtluse püstitamise üle. Lindude gripi kahtluse püstitamise korral teavitab veterinaararst sellest viivitamata järelevalveametnikku või volitatud veterinaararsti ja loomapidajat.

(3) Kui veterinaararst on lisanud lindude gripi differentsiaaldiagnooside loetellu, kuid ei ole lindude gripi kahtlust püstitanud, teavitab ta sellest Ameti kohalikku asutust ja võtab proovid lindude gripi laboratoorseks uurimiseks. Ameti kohaliku asutuse juht võib sellises ettevõttes kohaldada lindude gripi kahtluse korral rakendatavaid asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid.

§ 10. Lindude kliiniline läbivaatus, proovide võtmine ja lindude gripi laboratoorne uurimine

(1) Volitatud veterinaararst või Ameti järelevalveametnik (edaspidi järelevalveametnik) teeb lindude kliinilise läbivaatuse ning võtab laboratoorseks uurimiseks vajalikud proovid komisjoni otsuse 2006/437/EÜ, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnoostika käsiraamat seoses lindude gripiga (ELT L 237, 31.8.2006, lk 1–27), lisas sätestatud diagnoosimise juhendi (edaspidi diagnoosimise juhend) kohaselt.

(2) Uurimismaterjali toimetab laboratooriumisse järelevalveametnik, volitatud veterinaararst või laboratooriumi selle ala spetsialist.

(3) Lindude gripi proove uuritakse laboratoorselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis ja laboratoorse uurimise tulemusi hinnatakse diagnoosimise juhendi kohaselt.

(4) Laboratooriumist saadetakse isoleeritud viirus viivitamata selle tüübi määramiseks ja diagnoosi kinnitamiseks asjakohasesse ühenduse referentlaboratooriumisse, kui:
1) diagnoositakse lindude gripp, millel ei ole epidemioloogilist seost samas maakonnas esinenud taudipuhanguga (edaspidi esmane taudipuhang);
2) maakonnas esineb suur taudipuhangute arv;
3) põllumajandus- või muul kodulinnul või koduloomana peetaval klassi Mammalia kuuluval loomal (edaspidi koduimetaja) leitakse muu, kui § 2 lõikes 2 nimetatud gripiviirus, mis kujutab tõsist ohtu inimese või looma tervisele.

§ 11. Lindude gripi kahtluse korral veterinaararsti rakendatavad abinõud

(1) Lindude gripi kahtlusest või diagnoosimisest teavitab veterinaararst viivitamata Ameti kohalikku asutust ning korraldab taudi leviku tõkestamiseks esmaste abinõude rakendamise.

(2) Veterinaararst selgitab loomapidajale seoses taudikahtlusega temale õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning palub sellise taudikahtlase ettevõtte territooriumil, kus on vähemalt üks nakkuskahtlane kodulind (edaspidi eeldatav taudipunkt), viibival isikul sealt mitte lahkuda kuni järelevalveametniku saabumiseni. Kui inimese ja sõiduki lahkumine eeldatavast taudipunktist on vältimatu, kohaldab veterinaararst meetmeid, et tõkestada nakkuse väljaviimine eeldatavast taudipunktist.

(3) Veterinaararst kohaldab abinõusid, et võimaluse korral välistada kõrvalise isiku, veovahendi ja kodulooma sisenemine eeldatavasse taudipunkti.

§ 12. Loomapidaja kohustused lindude gripi kahtluse korral

(1) Lindude gripi kahtluse korral loomapidaja:
1) eraldab eeldatavas taudipunktis viibiva põllumajandus- ja muud kodulinnud nende pidamisruumi või siseruumi;
2) võtab kasutusele meetmed, et tõkestada põllumajandus- ja muu kodulinnu kokkupuutumine metslinnuga;
3) jääb eeldatavasse taudipunkti kuni järelevalveametniku saabumiseni ja temalt lahkumiseks loa saamiseni ning nõuab seda ka teiselt eeldatavas taudipunktis viibivalt isikult;
4) täidab nakkuse leviku tõkestamiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel järelevalveametniku korraldusi;
5) abistab järelevalveametnikku vajalike kliiniliste ja patoloogiliste uurimiste tegemisel, samuti epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel;
6) esitab järelevalveametniku nõudmisel kõik põllumajandus- ja muude kodulindude ning sööda omandamise ja võõrandamisega seotud dokumendid ning annab nende puudumise korral sellekohast suulist teavet;
7) kogub andmeid linnuliigiti kitsenduste kehtimisaja jooksul koorunud põllumajandus- ja muude kodulindude, hukkunud põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduimetajate kohta, näidates ära nende arvu ja vanuse, ning esitab asjakohased andmed järelevalveametnikule tema nõudmisel;
8) esitab järelevalveametnikule nimekirja ettevõttes töötavate ja teiste seal viibivate isikute kohta, kelle sisenemine eeldatavasse taudipunkti on vajalik, samuti ettevõtet teenindavate veovahendite loetelu;
9) välistab kõrvalise isiku pääsu eeldatavas taudipunktis asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse või piiratud alale, kus peetakse põllumajandus- ja muid kodulinde;
10) kasutab loomakasvatushoones või -rajatises töötamiseks eraldi ülerõivaid ja jalatseid, mida hoitakse loomakasvatushoone või -rajatise ruumides, ja tagab nende kasutamise ka loomakasvatushoone või -rajatise töötajale;
11) paigutab loomakasvatushoone või -rajatise ja eeldatava taudipunkti väljapääsule desinfektsioonimati, niisutab seda regulaarselt ning desinfitseerib eeldatava taudipunkti territooriumilt väljuva veovahendi Ameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga.

(2) Kui lõike 1 punkti 1 kohaselt ei ole põllumajandus- ja muude kodulindude eraldada võimalik või kui see ohustab nende heaolu, võib Ameti kohaliku asutuse juht anda kirjaliku loa nende eraldamiseks tema juhiste kohaselt eeldatava taudipunkti alal, kus neil ei ole võimalik põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduloomadega kokku puutuda.

(3) Eramajapidamiseks loetakse selle määruse tähenduses loomapidamishoonet või -rajatist või loomade pidamiseks piiritletud ala, kus loomapidaja peab või aretab põllumajanduslindu või muud kodulindu üksnes isiklikuks tarbimiseks või lemmikloomana.

(4) Eramajapidamises, kus peetakse üksnes muid kodulinde, võib Ameti kohaliku asutuse juhi loal jätta lõike 1 punktis 11 nimetatud desinfektsioonimati paigaldamata ja veovahendi desinfitseerimata.

§ 13. Lindude gripi kahtluse korral Ameti kohaliku asutuse juhi rakendatavad abinõud

(1) Lindude gripi kahtluse korral võtab Ameti kohaliku asutuse juht eeldatava taudipunkti kõrgendatud järelevalve alla ja kohaldab seal järgmisi abinõusid:
1) kontrollitakse põllumajandus- ja muude kodulindude ning vajaduse korral koduimetajate pidamise korda. Tehakse vajalikud korraldused nende pidamise muutmiseks ja bio-ohutusmeetmete rakendamiseks, et vähendada võimaliku nakkuse leviku ohtu;
2) registreeritakse põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduimetajate arv loomakasvatushoones või -rajatises linnu- ja loomaliigiti, märkides eraldi nakkuskahtlaste kodulindude arvu igas rühmas, samuti hukkunud põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduimetajate arvu ja vanuse;
3) tehakse põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduimetajate kliiniline läbivaatus, võetakse vajalikud proovid ja korraldatakse proovide saatmine laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt;
4) määratakse kindlaks eeldatava taudipunkti territoorium ja tähistatakse see teavitavate siltidega;
5) tehakse epidemioloogiline uurimine;
6) määratakse loomapidaja esitatud nimekirja alusel kindlaks isikud ja veovahendid, mis võivad olla eeldatavas taudipunktis, ning väljastatakse nende kohta asjakohased Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikud load;
7) kehtestatakse punktis 6 nimetatud isiku ja veovahendi eeldatavast taudipunktist välja ja sinna sisse liikumise kord, samuti eeldatavasse taudipunkti koduimetaja sisseveo ja sealt väljaveo kord. Järelevalveametnik või volitatud veterinaararst vaatab veovahendi enne eeldatavast taudipunktist väljumist üle.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht:
1) esitab epidemioloogilise uurimise tulemuste aruande Ameti peadirektorile lindude gripi kahtluse otsustamisest arvates 24 tunni jooksul;
2) teeb riskianalüüsi ja otsustab selle alusel kirjaliku loa andmise ja «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel lisameetmete rakendamise üle;
3) määrab kasutatava desinfektsioonivahendi ja selle kasutamise korra ning korraldab desinfektsioonivahendi veo eeldatavasse taudipunkti;
4) määrab hukkunud linnu ja koduimetaja hävitamise korra;
5) määrab ettevõttes nakkuse leviku tõkestamiseks kohaldatavad meetmed (edaspidi bio-ohutusmeetmed);
6) kontrollib eeldatavas taudipunktis kitsenduste kehtimise aja vältel korrapäraselt kitsendustega seotud nõuete täitmist ning peab arvestust tehtud kontrollide kohta.

§ 14. Lindude gripi kahtluse korral Ameti kohaliku asutuse juhi kohaldatavad kitsendused

(1) Lindude gripi kahtluse korral keelab Ameti kohaliku asutuse juht ilma enda kirjaliku loata:
1) eeldatavast taudipunktist põllumajandus- ja muud kodulindu välja vedada ja sinna sisse vedada;
2) vedada eeldatavast taudipunktist välja tapasaadusi, sealhulgas põllumajanduslinnu liha ja rupskeid (edaspidi linnuliha), muid kodulindude saadusi, sealhulgas mune, korjuseid, põllumajandus- ja muu kodulinnu sööta (edaspidi sööt), söödaga kokkupuutuvaid nõusid, väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu ja muud võimalikku nakkust edasikandvat materjali ning jäätmeid;
3) siseneda isikul ja veovahendil eeldatavasse taudipunkti ja lahkuda sealt;
4) eeldatavast taudipunktist koduimetajat välja vedada ja sinna sisse vedada;
5) vedada eeldatavast taudipunktist välja mune.

(2) Kui Ameti kohaliku asutuse juht leiab epidemioloogilise uurimise ja riskianalüüsi tulemusi arvestades, et teatud kodulindude ja munade vedu eeldatavast taudipunktist välja ei ohusta tauditõrjet, võib tema kirjalikul loal:
1) vedada eeldatavast taudipunktist välja ja sinna sisse põllumajandus- ja muud kodulindu ning lõike 1 punktis 2 nimetatud tooteid ja materjali. Veo lubamise otsustamisel arvestab Ameti kohaliku asutuse juht toimetamise sihtkohta ja veol rakendatavaid bio-ohutusmeetmeid;
2) vedada eeldatavast taudipunktist välja mune loomsete kõrvalsaadustena kogumiseks, veoks, ladustamiseks, käitlemiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks või kahjutustamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (ELT L 273, 10/10/2002, lk 1–95), kohaselt (edaspidi loomsete kõrvalsaaduste käitlemine);
3) vedada eeldatavast taudipunktist välja mune otse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieenieeskirjad (ELT L 139, 30/4/2004, lk 55–205), III lisa X jao II peatükis sätestatud nõuete kohasesse munatooteid käitlevasse ettevõttesse (edaspidi munakäitlemisettevõte), kus mune töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30/4/2004, lk 1–54) II lisa XI peatüki kohaselt. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa lubada mune selliselt vedada §-s 17 toodud nõuete kohaselt.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib eeldatavas taudipunktis kohaldada §-s 22 nimetatud asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid. Muul viisil kui tapmise teel surmatud (edaspidi hukkamine) põllumajandus- ja muult kodulinnult võetakse proovid lindude gripi uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt.

(4) Kui eeldatavas taudipunktis on vähemalt kaks ettevõtte ehituslikult eraldi paiknevat osa, kus peetakse põllumajanduslindu või muud kodulindu ning mida hallatakse üksteisest täiesti eraldi (eraldi töötajad, varustus, vedu, söödavarud ja sõnniku ladustamine) ja mis on erineva epidemioloogilise staatusega (edaspidi erineva epidemioloogilise staatusega üksus), võib Ameti kohaliku asutuse juhi otsusel jätta lõikes 3 nimetatud kitsendused ja abinõud kohaldamata üksuses, kus ei ole nakkuskahtlast põllumajandus- ega muud kodulindu.

§ 15. Lindude gripi kahtluse korral kitsenduste kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Lindude gripi kahtluse korral kehtestab Ameti kohaliku asutuse juht pärast lindude gripi kahtlusest teate saamist ettevõttele või piirkonnale kitsendused.

(2) Kitsenduste kehtestamisest teatab järelevalveametnik loomapidajale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse lõike 1 nimetatud kitsenduste kehtetuks tunnistamise kohta laboratoorse uurimise tulemuste või «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 nimetatud ekspertide komisjoni (edaspidi ekspertide komisjon) otsuse alusel, kui need välistavad taudi puhkemise. Ameti kohaliku asutuse juht teatab loomapidajale lindude gripi kahtluse lõpetamisest posti teel väljastusteatega või allkirja vastu 24 tunni jooksul arvates otsuse tegemisest.

§ 16. Epidemioloogiline uurimine lindude gripi kahtluse korral

(1) Ameti kohaliku asutuse juht korraldab epidemioloogilise uurimise lindude gripi situatsioonplaani raames koostatud küsimustike alusel.

(2) Epidemioloogilise uurimise käigus selgitatakse välja:
1) tõenäoline nakatumise aeg või ajavahemik, mille jooksul nakkusallikas on olnud ettevõttes või piirkonnas;
2) tõenäoline nakkusallikas;
3) inimese, looma ja veovahendi liikumine ning vedu, mis võis lindude gripi viiruse (edaspidi viirus) ettevõttesse või piirkonda sisse tuua ja sealt välja viia;
4) võimalik ettevõte, millest viirus võib pärineda, ja ettevõte, kuhu viirus võib olla sisse toodud kas tulenevalt ettevõtte asukohast, projektilahendusest, isiku, looma või veovahendi liikumisest või muul põhjusel (edaspidi kontaktne ettevõte). Ettevõte loetakse kontaktseks, kui järelevalveametnik on epidemioloogilise uurimise tulemuse alusel teinud asjakohase otsuse.

§ 17. Nõuded munakäitlemisettevõttesse munade veo ja munakäitlemisettevõttes munade käitlemise kohta

(1) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib mune vedada munakäitlemisettevõttesse, kui ettevõtte üle järelevalvet teostav järelevalveametnik on munade veo kooskõlastanud munakäitlemisettevõtte järelevalveametnikuga.

(2) Munade veol munakäitlemisettevõttesse täidetakse järgmisi nõudeid:
1) munade veoks kasutatav veovahend on puhastatud ja desinfitseeritud;
2) järelevalveametnik plommib ettevõttest väljaveetava munapartii ning plommi ei eemaldata enne partii jõudmist munakäitlemisettevõttesse;
3) munad veetakse munakäitlemisettevõttesse ilma vahepeatuseta;
4) veoga seotud isik täidab järelevalveametniku juhiseid ja asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid.

(3) Munakäitlemisettevõttes täidetakse järgmisi nõudeid:
1) mune säilitatakse munakäitlemisettevõttes asuvatest muudest munadest eraldi kuni neist munatoodete valmistamiseni;
2) munakoored kahjutustakse;
3) pakend, kus mune on hoitud, kahjutustakse või puhastakse ja desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise;
4) munakäitlemisettevõttes, kaasa arvatud ruumis, kus mune on hoitud, ja veovahendis, kus mune on veetud, rakendatakse asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid kuni puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamiseni.

(4) Munakäitlemisettevõtte järelevalveametnik teavitab lõikes 3 nimetatud nõuete täitmisest Ameti kohaliku asutuse juhti.

§ 18. Ajutise kontrolltsooni kehtestamine

(1) Kui epidemioloogiline olukord, eelkõige kodulindude suur asustustihedus, seda nõuab, võib Amet kehtestada eeldatava taudipunkti ümber ajutise kontrolltsooni, kus kohaldatakse põllumajandus- ja muude kodulindude, nende munade ning linnukasvatuses kasutatavate veovahendite liikumiskeeldu.

(2) Amet võib kehtestada lõikes 1 nimetatud ajutise kontrolltsooni suuremal alal või kogu Eesti territooriumil. Amet võib kohaldada koduimetajate liikumiskeeldu kuni 72 tunniks või kauemaks, kui seda nõuavad erakorralised asjaolud.

(3) Amet võib kohaldada ajutises kontrolltsoonis asuvas ettevõttes §-des 13 ja 14 sätestatud asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid.

2. jagu
Tegutsemisjuhised kõrge patogeensusega lindude gripi puhkemise korral

§ 19. Lindude gripi diagnoosimine

Lindude gripi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt.

§ 20. Karantiini kehtestamine

Viivitamata pärast lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamist kehtestab maavanem Ameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul taudipunktis karantiini «Loomatauditõrje seaduse» § 50 lõike 4 kohaselt.

§ 21. Kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral taudipunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht taudipunktis lisaks §-s 14 sätestatud kitsendustele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) taudipunkti sissesõiduteele paigutatakse viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «LINDUDE GRIPP. LÄBIKÄIK KEELATUD». Taudipunktis, kus põllumajandus- või muud kodulindu peetakse üksnes loomapidaja eluruumis, või muus suletud siseruumis, kuhu on takistatud võõra isiku sissepääs, võib Ameti kohaliku asutuse juhi loal jätta viidad paigutamata;
2) taudipunkti territooriumile võib siseneda üksnes Ameti kohaliku asutuse juhi määratud isik ühekordseks kasutamiseks ettenähtud riietes;
3) taudipunktis olevad põllumajandus- ja muud kodulinnud hukatakse viivitamata järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku inimese, looma ja veovahendi liikumisel või muul viisil. Vajaduse korral kohaldatakse asjakohaseid meetmeid, et tõkestada nakkuse ülekandumine metslindudele;
4) diagnoosimise juhendi kohaselt uuritakse taudipunktis peetavat siga ja vajaduse korral muud koduimetajat, et kinnitada või välistada nendel lindude gripi esinemine või varasem nakatumine lindude grippi;
5) siga on keelatud taudipunktist välja vedada. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada siga teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse või tapamajja, kui seale diagnoosimise juhendi kohaselt tehtud korduva uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta selline vedu tauditõrjet ning sellega ei kaasne taudi leviku oht;
6) korjused ja munad saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab lindude gripi viiruse (edaspidi viirus) leviku. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada munad munakäitlemisettevõttesse ilma vahepeatuseta §-s 17 sätestatud nõuete kohaselt. Munakäitlemisettevõttes töödeldakse mune pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt. Hukkunud koduimetaja ja metslinnu kahjutustamise korra määrab Ameti kohaliku asutuse juht;
7) pärast korjuste ja munade loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks äravedu puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse või hävitakse tõenäoliselt viirusega saastunud seadmed, sööt, inventar, väljaheited, sõnnik, läga, kasutatud allapanu ning muu materjal, lindude pidamiseks kasutatud ehitis, karjamaa ja muu ala ning lindude veoks kasutatud veovahend järelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt;
8) sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks, töödeldakse või hävitatakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise;
9) tehakse epidemioloogiline uurimine.

(2) Taudipunktist välja veetud linnuliha ja munade, mis on pärit tõenäolisest nakkuse sissetoomise ajast kuni lindude gripi kahtluse kinnitamiseni, asukoht selgitatakse välja ning sellised munad ja linnuliha kahjutustatakse järelevalveametniku kontrolli all. Haudemunast juba välja koorunud tibu võetakse kõrgendatud järelevalve alla ja teda uuritakse lindude gripi suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada lõikes 1 nimetatud kitsendusi ka ettevõtte suhtes, mis on olnud kaudses kokkupuutes taudipunktiga, või kui muud nakkuse leviku võimalused annavad alust kahtlustada, et see ettevõte on viirusega saastunud.

(4) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib taudipunktis jätta hukkamata kodulinnu, keda peetakse erineva epidemioloogilise staatusega üksuses, kus ei ole nakkuskahtlast ega nakatunud kodulindu, või eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või loomapargis peetavat kodulindu või kodulindu, keda peetakse piiratud alal teadusuuringus kasutamiseks või «Looduskaitseseaduse» § 4 lõike 4 tähenduses kaitsealusesse liiki kuuluva linnuliigi (edaspidi kaitsealune linnuliik) või muu haruldase linnuliigi, -alamliigi või -tõu (edaspidi haruldane linnuliik) isendi säilitamiseks. Haruldaste linnuliikide loetelu koostab Amet situatsioonplaani raames.

(5) Ameti kohaliku asutuse juht võib lõikes 4 nimetatud kirjaliku loa anda, kui riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta sellise loa andmine tauditõrjet.

§ 22. Epidemioloogiline uurimine taudipunktis kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral

(1) Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral korraldab kohalik loomatauditõrje komisjon taudipunktis epidemioloogilise uurimise § 16 kohaselt ja esitab ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul Ameti peadirektorile aruande, milles on toodud:
1) lindude gripi kahtluse püstitamise kuupäev;
2) lindude gripi ametliku diagnoosimise kuupäev;
3) taudipunkti asukoht;
4) kodulindude arv taudipunktis linnuliikide ja tehnoloogiliste rühmade kaupa;
5) haigestunud ja surnud lindude arv taudipunktis;
6) nakkusallikas (kahtlustatav või kinnitust leidnud);
7) võimalikud kontaktsed ettevõtted.

(2) Edaspidi esitatakse lõikes 1 nimetatud aruanne uue teabe laekumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas.

§ 23. Kontaktses ettevõttes kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab kontaktses ettevõttes §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kuni lindude gripi ametlik diagnoos kinnitatakse või välistatakse laboratoorse uurimise tulemuste alusel. Kitsendused lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib epidemioloogilise uurimise tulemustest lähtudes kohaldada kontaktses ettevõttes lisaks §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendustele ja abinõudele ka §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kui kontaktne ettevõte asub piirkonnas, kus on suur põllumajanduslindude asustustihedus. Kriteeriumid, mida Ameti kohaliku asutuse juht arvestab kontaktses ettevõttes tauditõrjemeetmete kohaldamise otsustamisel ja kontaktses ettevõttes peetava kodulinnu hukkamise üle otsustamisel, on toodud lisas 3. Kui järelevalveametnik kohaldab § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud kitsendust, korraldab ta hukatud kodulinnult proovide võtmise laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt.

(3) Kõrge patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamise korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht kontaktses ettevõttes §-des 13, 14 ja 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Juhul kui nende kitsenduste ja abinõude kohaldamist on alustatud lõike 2 kohaselt enne lindude gripi diagnoosi kinnitamist, tagab Ameti kohaliku asutuse juht, et pärast korjuste ja munade kahjutustamist puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse või hävitatakse lindude pidamiseks kasutatud ehitis, karjamaa ja muu ala, seadmed, sööt, inventar, väljaheited, sõnnik, läga, kasutatud allapanu ja muu materjal ning lindude veoks kasutatud veovahend järelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt.

§ 24. Taudipunktis peetaval seal ja muul koduimetajal kõrge patogeensusega lindude gripi esinemise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Kui § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt tehtud uurimise tulemusena on leitud, et taudipunktis peetaval seal esineb kõrge patogeensusega lindude gripp või ta on olnud sellesse varem nakatunud, siis Ameti kohaliku asutuse juht:
1) kehtestab taudipunktis koduimetaja pidamise nõuded ja vajaduse korral koduimetaja liikumise piirangu;
2) korraldab sea korduva uurimise diagnoosimise juhendi kohaselt;
3) otsustab sea korduva uurimise tulemustest ja riskianalüüsi tulemusest lähtudes sea hukkamise, toiduks surmamise veretustamise teel (edaspidi tapmine) või vedamise teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse.

(2) Kui laboratoorse uurimise tulemustest selgub, et seal esinev viirus kujutab ohtu inimese või looma tervisele, korraldab Ameti kohaliku asutuse juht viivitamata taudipunktis sigade hukkamise järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada siga enda määratud tapamajja või teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kui diagnoosimise juhendi kohaselt seale tehtud korduva uurimise tulemuse alusel leitakse, et nakkuse edasise leviku oht on väga väike.

(4) Amet võib riskianalüüsi tulemusi arvestades kohaldada ettevõttes, kus on diagnoositud lindude gripp, lõigetes 1–3 sätestatud meetmeid ka selles ettevõttes peetava muu koduimetaja suhtes kui siga, ning kohaldada lõigetes 1–3 sätestatud meetmeid kontaktses ettevõttes peetava koduimetaja suhtes.

(5) Koduimetajal lindude gripi avastamise korral võib Ameti kohaliku asutuse juht korraldada viiruse edasise leviku väljaselgitamiseks lisauurimise diagnoosimise juhendi kohaselt.

(6) Amet teavitab koduimetaja laboratoorse uurimise tulemustest ja kohaldatud meetmete üksikasjadest viivitamata Euroopa Komisjoni.

§ 25. Erineva epidemioloogilise staatusega üksustega ettevõte

(1) Taudipunktis asuvas erineva epidemioloogilise staatusega üksustega ettevõttes võib Ameti kohaliku asutuse juht lubada pärast riskianalüüsi ettevõtte erineva epidemioloogilise staatusega üksuses jätta seal peetava kodulinnu hukkamata, kui ettevõtte veterinaararst kinnitab, et:
1) selles erineva epidemioloogilise staatusega üksuses ei ole nakatunud ega nakkuskahtlasi kodulinde;
2) ettevõtte struktuur, ruumide suurus ja töökorraldus võimaldavad erineva epidemioloogilise staatusega üksuses kodulinde eraldi pidada ja ettevõtte ruume tuulutada;
3) erineva epidemioloogilise staatusega üksustes tehtavaid toiminguid, eelkõige lindlate hooldus, lindude söötmine ning väljaheidete, sõnniku ja allapanu eemaldamine, teevad erinevad isikud;
4) erineva epidemioloogilise staatusega üksuses kasutatavad masinad, seadmed, tööriistad ja desinfitseerimisseadmed ning sellises üksuses peetavad koduimetajad on üksteisest eraldatud.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab erineva epidemioloogilise staatusega üksuses, kus tema kirjalikul loal kodulinde ei hukata, järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) loomapidaja täidab §-s 12 sätestatud nõudeid;
2) veterinaararst kontrollib erineva epidemioloogilise staatusega üksust korrapäraselt kogu kitsenduste kehtimise aja jooksul, sealhulgas kontrollib kodulindude pidamise korda. Veterinaararst teeb erineva staatusega epidemioloogilises üksuses läbivaatuse ja võtab proovid diagnoosimise juhendi kohaselt;
3) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata lindu välja viia ja sinna sisse tuua;
4) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud mune välja viia. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada mune ilma vahepeatuseta loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks või §-s 17 sätestatud nõuete kohaselt munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt;
5) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata välja viia korjuseid, linnuliha, põllumajandus- ja muud kodulindu ning neilt pärinevaid saadusi, sööta, söödanõusid, jäätmeid, väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu ja muud materjali, mis võib olla viirusega saastunud;
6) isikul ja veovahendil on keelatud siseneda erineva epidemioloogilise staatusega üksusesse ja lahkuda sealt ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata;
7) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata koduimetajat välja vedada ja sinna sisse tuua.

(3) Kui leitakse, et erineva epidemioloogilise staatusega üksuses peetav kodulind, keda ei hukatud, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, on Ameti kohaliku asutuse juhil õigus kohaldada tema suhtes hukkamist ning §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

§ 26. Kõrge patogeensusega lindude gripi puhul taudipunktis erijuhul kodulinnu hukkamata jätmise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Ameti kohaliku asutuse juht võib pärast riskianalüüsi lubada jätta taudipunktis § 21 lõikes 4 nimetatud kodulinnu hukkamata. Sellisel juhul kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja lõikes 2 sätestatud meetmeid ning §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada taudipunktist välja nakatunud kodulind, kui ekspertide komisjon on laboratoorse uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et nakatunud kodulinnu vedu teise ettevõttesse asustamiseks või nakatunud põllumajanduslinnu vedu tapamajja tapmiseks ei ohusta tauditõrjet. Ameti kohaliku asutuse juht määrab veol asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaldamise eest ning pärast vedu veovahendi ja seadmete puhastuse ja desinfitseerimise eest vastutava järelevalveametniku. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa järelevalveametniku kontrolli all järgmiste nakatunud kodulindude vedude kohta:
1) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta tapamajja viivitamata tapmiseks. Nakatunud põllumajanduslind tapetakse eraldi teistest tapamajas asuvatest põllumajanduslindudest. Tapmisel kohaldatakse asjakohased bio-ohutusmeetmed. Linnuliha edasise käitlemise ja kasutamise viisi määrab Ameti peadirektor;
2) kodulinnu vedu ilma vahepeatuseta järelevalveametniku juhiste kohaselt teise Eestis asuvasse ettevõttesse. Ettevõte võetakse kõrgendatud järelevalve alla ja nakatunud lindu uuritakse korrapäraselt lindude gripi suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt;
3) vedu teise riiki selle riigi pädeva asutuse loal.

(3) Kui leitakse, et nakatunud kodulind, keda ei hukatud, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, on Ameti kohaliku asutuse juhil õigus kohaldada nakatunud kodulinnu suhtes hukkamist ning §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

§ 27. Puhastamine ja desinfitseerimine

(1) Viirusega saastunud ja võimalikult viirusega saastunud ettevõte, tapamaja, piiripunkt, veovahend ja muu ala ning seal asuv sööt, allapanu, esemed ja muu materjal, millega viirus võib levida, puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse ning vajaduse korral tehakse näriliste ja putukate tõrjet järelevalveametniku kontrolli all tema antud juhiste kohaselt.

(2) Puhastamise ja desinfitseerimise juhised on toodud lisas 2.

(3) Kui Amet annab loa lisa 2 punkti 4 kohaselt teha puhastamist ja desinfitseerimist erinevalt lisa 2 punktides 1 ja 2 kirjeldatust, teavitab ta sellest ning kohaldatud puhastamise ja desinfitseerimise üksikasjadest Euroopa Komisjoni.

§ 28. Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral taudipunktis kehtestatud kitsenduste lõpetamine

Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral taudipunktis kehtestatud kitsendused lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht pärast taudipunktis kodulindude hukkamist või taudipunktist kirjaliku loa alusel väljaviimist ning lisas 2 toodud juhiste kohast taudipunkti esmase puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamist.

§ 29. Ettevõte taasasustamine

(1) Ettevõttesse võib tuua terve looma (edaspidi taasasustamine) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht annab kirjaliku loa taasasustada ettevõte põllumajanduslindude ja muude kodulindudega, kelle pidamise eesmärk on turustamine või muul viisil tulu saamine, kui § 27 kohasest taudipunkti puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 21 päeva.

(3) Nakatunud põllumajanduslinnu või muu kodulinnu pidamiseks kasutatud karjamaad ja muu ala, mida ei ole võimalik § 27 kohaselt puhastada ja desinfitseerida, võib kasutada linnu pidamiseks Ameti kohaliku asutuse juhi loal, kui viirus on seal kahjutustatud või inaktiveerunud.

(4) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab lõikes 2 nimetatud ettevõttes vähemalt 21 päeva jooksul arvates ettevõttesse uue põllumajandus- või muu kodulinnu toomisest järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) veterinaararst teeb ettevõttes regulaarselt kodulindude kliinilist läbivaatust. Vähemalt kahe kliinilise läbivaatuse tegemise korral tehakse viimane kodulindude kliiniline läbivaatus 21-päevase või pikema kitsenduste kehtimise ajavahemiku lõpu poole. Veterinaararst võtab proovid laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt;
2) loomapidaja peab arvestust ettevõtte tootmismahu, põllumajanduslindude haigestumise ja suremuse näitajate üle ning ajakohastab neid andmeid. Loomapidaja teavitab viivitamata veterinaararsti ettevõttes põllumajandus- või muu kodulinnu surmast, ettevõtte tootmisnäitajate olulistest muudatustest või linnu tervisliku seisundi muutusest;
3) ettevõttes surnud põllumajanduslindu uuritakse laboratoorselt diagnoosimise juhendi kohaselt;
4) ettevõttesse sisenev ja sealt lahkuv isik järgib asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;
5) ettevõttest võib põllumajanduslindu välja viia Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal.

(5) Ameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada lõikes 4 sätestatud kitsendusi ja abinõusid ka lõikes 2 nimetamata ettevõtte suhtes ning ettevõttes peetava muu kodulinnu, kui põllumajanduslind, ja koduimetaja suhtes, kui ta peab seda vajalikuks riskianalüüsi tulemustest lähtudes.

3. jagu
Tegutsemisjuhised ohustatud ja järelevalvetsoonis kõrge patogeensusega lindude gripi puhkemise korral

§ 30. Ohustatud ja järelevalvetsooni kehtestamine

(1) Kõrge patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem Ameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

(2) Ameti kohalik asutus paigutab koostöös kohaliku omavalitsusega ning Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega ohustatud tsooni sissesõiduteele viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «LINDUDE GRIPP – OHUSTATUD TSOON».

(3) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt 3 kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt 10 kilomeetri raadiuses taudipunktist.

(4) Ohustatud ja järelevalvetsooni piiritlemisel arvestatakse:
1) epidemioloogilise uurimise tulemusi;
2) maastiku geograafilisi iseärasusi ja looduslikke tõkkeid lindude gripi levikule;
3) loomakasvatushoonete ja -rajatiste geograafilist asukohta, nende paiknemise tihedust ning kodulindude hinnangulist arvu;
4) põllumajandus- ja muude kodulindude veoks ning veoks tapmisele, turustamisele ja mujale kasutatavate teede asukohta;
5) põllumajandus- ja muude kodulindude, eelkõige hukkamiseks ja loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks määratud põllumajandus- ja muude kodulindude, nende korjuste, sõnniku, allapanu ja muu materjali, ohustatud ja järelevalvetsooni sisese liikumise üle järelevalve teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse.

(5) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse tsoonide ulatust selles paragrahvis sätestatud korras ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

§ 31. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud ja järelevalvetsoonis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) koostab viivitamata ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvate ettevõtete nimekirja;
2) annab korralduse kohaldada asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;
3) kehtestab korjuste kahjutustamise või hävitamise korra;
4) kehtestab ohustatud tsoonis asuvas ettevõttes kodulindude läbivaatuse tegemise korra ja määrab kindlaks läbivaatuste tegemise sageduse olenevalt nende viirusega saastumise ohust;
5) määrab ettevõtte ülevaatust tegeva ja proove võtva veterinaararsti;
6) korraldab viivitamata pärast ettevõttes kodulindude haigestumise või suremuse tõusust või tootmisnäitajate langusest teate saamist asjakohased uurimised.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht:
1) korraldab elanikkonna teavitamise ohustatud ja järelevalvetsoonis kohaldatavatest kitsendustest. Elanikkonda teavitatakse hoiatussiltide ja massiteabevahendite kaudu või muul asjakohasel viisil;
2) korraldab ohustatud ja järelevalvetsoonis põllumajandus- ja muu kodulinnu, linnuliha, munade, korjuste, sööda, allapanu, nakatunud kodulinnuga kokkupuutunud isiku ja linnuga kokku puutunud veovahendi asukoha ja liikumise jälgitavuse võimaldamise;
3) analüüsib koostöös kohaliku loomatauditõrje komisjoniga epidemioloogilise uurimise ja riskianalüüsi tulemusi ning otsustab kirjaliku loa andmise ja lindude gripi leviku tõkestamiseks selle määruse 4. jaos sätestatud lisameetmete rakendamise.

§ 32. Loomapidaja kohustused ohustatud ja järelevalvetsoonis

Ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvas ettevõttes loomapidaja:
1) teavitab viivitamata järelevalveametnikku ettevõttes lindude haigestumise või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest;
2) täidab järelevalveametniku korraldusi kitsenduste ja bio-ohutusmeetmete rakendamisel;
3) võtab kasutusele meetmed, et tõkestada ettevõttes peetavate lindude kokkupuutumine metslindudega;
4) abistab järelevalveametnikku vajaliku kliinilise ja patoloogilise uurimise tegemisel, samuti epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel;
5) esitab järelevalveametniku nõudmisel põllumajanduslinnu ja muu kodulinnu ning munade ettevõttesse sisseveoga ja sealt väljaveoga seotud dokumendid ning annab nende puudumise korral sellekohast suulist teavet;
6) puhastab ja desinfitseerib ettevõttesse siseneva ja sealt väljuva veovahendi ning tõenäoliselt viirusega saastunud materjali järelevalveametniku juhiste kohaselt viivitamata;
7) kontrollib ettevõttesse siseneva ja sealt väljuva isiku bio-ohutusmeetmete järgimist;
8) säilitab ettevõtte loomakasvatushoonet või -rajatist külastanud isiku andmeid ning esitab need järelevalveametnikule tema nõudmisel. Loomaaia ja loomapargi külastajate kohta, kellel ei ole juurdepääsu lindude pidamise alale, arvestust ei peeta.

§ 33. Ohustatud tsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud tsoonis lisaks §-s 31 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) loomapidaja eraldab põllumajanduslinnud ja muud kodulinnud viivitamata nende pidamise ruumi või siseruumi;
2) Ameti kohaliku asutuse juhi määratud veterinaararst teeb viivitamata läbivaatuse ohustatud tsoonis asuvas ettevõttes, kus kodulindu peetakse turustamiseks või muul viisil tulu saamiseks, ning enne ohustatud tsoonis kehtestatud kitsenduste lõpetamist teeb läbivaatuse ka ohustatud tsoonis asuvas eramajapidamises. Veterinaararst teeb ettevõttes peetavatele lindudele diagnoosimise juhendi kohase kliinilise läbivaatuse ja võtab vajaduse korral proovid ning registreerib läbivaatused ja selle tulemused;
3) lindude korjused saadetakse viivitamata loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks järelevalveametniku juhiste kohaselt;
4) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata sisse tuua põllumajanduslindu, muud kodulindu ja koduimetajat, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus tal puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale;
5) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv isik järgib bio-ohutusmeetmeid;
6) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv töötaja ning veovahend, samuti lindude, nendelt pärinevate saaduste, sööda, allapanu ja muu võimaliku viirusega saastunud materjali veoks kasutatud veovahend ja viirusega saastunud materjal puhastatakse, desinfitseeritakse, töödeldakse või hävitatakse § 27 kohaselt järelevalveametniku kontrolli all;
7) ettevõttest allapanu, sõnniku ja läga väljavedu on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa ettevõttest sõnnikut ja läga välja vedada bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse viivitamata töötlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt võimaliku haigusetekitaja hävitamiseks;
8) turgu, laata, näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja muude kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud;
9) uluklindude varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on keelatud;
10) linnuliha väljavedu tapamajast, ettevõttest, kus käideldakse linnuliha, ja külmhoonest on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib ohustatud tsoonist välja vedada väljaspool ohustatud tsooni pärinevalt põllumajanduslinnult pärit linnuliha, mida on säilitatud ja veetud ohustatud tsoonist pärinevast linnulihast eraldi, ning linnuliha, mis on toodetud vähemalt 21 päeva enne lindude gripi esmast taudipuhangut ning mida on säilitatud ja veetud hiljem toodetud linnulihast eraldi;
11) põllumajanduslinnu ja muu kodulinnu, nende munade ja korjuste vedu, välja arvatud nende vedu ilma vahepeatuseta ettevõttesisesel teel ning väljastpoolt kitsendustega piirkonnast pärineva põllumajanduslinnu, kodulinnu, neilt pärinevate munade ja nende korjuste ilma vahepeatuseta ja mahalaadimiseta vedu ohustatud tsooni läbival maanteel või raudteel, on keelatud.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht korraldab viivitamata lisauurimise diagnoosimise juhendi kohaselt, et avastada võimalik nakkuse esinemine ohustatud tsooni ettevõttes.

(3) Juhul kui lõike 1 punktis 1 nimetatud linde eraldada ei ole võimalik või kui see ohustab nende heaolu, võib Ameti kohaliku asutuse juht anda kirjaliku loa eraldada linnud tema juhiste kohaselt sama ettevõtte alal, kus neil ei ole võimalik kokku puutuda muude loomade ning teises ettevõttes peetavate lindudega.

(4) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib lõike 1 punktis 11 nimetatud põllumajanduslindu, mune ja korjuseid vedada ohustatud tsoonis, sealt välja ja sinna sisse §-des 34–36 sätestatud nõuete kohaselt, kui see riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta tauditõrjet. Ohustatud tsoonist välja veetud põllumajanduslindu Eestist välja vedada on keelatud, välja arvatud asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul. Veoks kasutatud veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast vedu viivitamata § 27 kohaselt.

§ 34. Nõuded põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks veo, ohustatud tsooni sisse- või sealt väljaveo kohta ning selliselt linnult pärineva linnuliha käitlemise ja liikumise kohta

(1) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinevat põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta enda määratud tapamajja viivitamata tapmiseks, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) järelevalveametnik on 24 tunni jooksul enne päritoluettevõttest põllumajanduslinnu väljavedu teinud tema kliinilise läbivaatuse ja nakkuskahtlast lindu ei leitud. Kui kliinilise läbivaatuse ajal peeti vajalikuks võtta proove, on neid laboratooriumis diagnoosimise juhendi kohaselt uuritud ja uurimise tulemused on negatiivsed;
2) põllumajanduslindu veetakse järelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis;
3) enne põllumajanduslinnu vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast põllumajanduslinnu saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Ameti kohalikku asutust;
4) tapamajas peetakse ohustatud tsoonist pärit põllumajanduslindu ja ta tapetakse teistest põllumajanduslindudest eraldi või pärast teiste tapamajas olevate põllumajanduslindude tapmist, soovitatavalt tööpäeva lõpus. Pärast ohustatud tsoonist pärineva põllumajanduslinnu tapmist ja enne mujalt pärit põllumajanduslinnu tapmist puhastatakse ja desinfitseeritakse tapamaja;
5) tapamajas tehakse ohustatud tsoonist pärinevale põllumajanduslinnule tapaeelne ja tapajärgne läbivaatus.
6) pärast põllumajanduslinnu mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata § 27 kohaselt ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust;
7) põllumajanduslinnu tapmisel tekkinud kõrvalsaadused käideldakse loomsete kõrvalsaadustena.

(2) Lõikes 1 nimetatud ohustatud tsoonist pärinevalt põllumajanduslinnult pärit linnuliha turustada on keelatud. Selline linnuliha märgistatakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» kohase või asjakohases Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud nõuete kohase märgiga ning seda toodetakse, veetakse ja säilitatakse eraldi muust lihast, kaasa arvatud kauplemiseks ja ekspordiks ettenähtud lihast ning lihast, mida kasutatakse kauplemiseks ja ekspordiks ettenähtud lihatoote valmistamiseks. Ameti kirjalikul loal võib selliselt märgistatud linnuliha kasutada turustamiseks ettenähtud lihatoote valmistamiseks, kui linnuliha käideldakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» lisas 3 sätestatud viisil või asjakohase Euroopa Komisjoni õigusakti kohaselt.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada väljaspool ohustatud tsooni pärinevat põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta tema määratud ohustatud tsoonis asuvasse tapamajja viivitamata tapmiseks, kui:
1) vedu on kooskõlastatud tapamaja järelevalveametnikuga, kes teavitab päritoluettevõtte üle järelevalvet teostavat järelevalveametnikku põllumajanduslinnu tapmisest;
2) põllumajanduslindu peetakse ja ta tapetakse ohustatud tsoonist pärinevatest põllumajanduslindudest eraldi või enne ohustatud tsoonist pärinevate põllumajanduslinde tapmist;
3) põllumajanduslinnult pärit linnuliha käideldakse eraldi ohustatud tsooni põllumajanduslindudelt pärit linnulihast;
4) tapmisel tekkinud kõrvalsaadused saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks.

(4) Lõikes 3 sätestatud nõuete ja Ameti määratud asjakohaste bio-ohutusmeetmete täitmise korral turustatakse väljaspool ohustatud tsooni pärinevatelt põllumajanduslindudelt pärit linnuliha ja sellest valmistatud tooteid ilma kitsendusteta.

§ 35. Nõuded ohustatud tsoonist ööpäevase tibu ja noorlinnu väljaveo kohta

(1) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinev kuni 72 tunni vanune söötmata või muskuspardi (Cairina moschata) ja tema ristandi puhul ka söödetud põllumajanduslind (edaspidi ööpäevane tibu) ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse ettevõttesse või ettevõtte alale, mis asub väljaspool järelevalvetsooni ja ohustatud tsooni, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) ööpäevane tibu on hautatud munast, mis pärineb väljastpoolt ohustatud ja järelevalvetsooni;
2) ööpäevase tibu haudejaama järelevalveametnik kinnitab haudejaama veo korralduse ja tööhügieeni kontrolli tulemuste alusel, et haudemuna, millest ööpäevane tibu on hautatud, ei ole ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade ega ööpäevaste tibudega kokku puutunud.

(2) Kui ööpäevane tibu ei ole hautatud väljaspool ohustatud tsooni või kui ei ole täidetud lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuded, võib Ameti kohaliku asutuse juht anda kirjaliku loa lõikes 1 nimetatud veo kohta, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) ööpäevast tibu veetakse järelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis;
2) veo ajal ja sihtkoha ettevõttesse saabumise korral kohaldatakse asjakohaseid bio-ohutusmeetmed;
3) ööpäevase tibu saabumisest arvates võetakse sihtkoha ettevõte kõrgendatud järelevalve alla;
4) ohustatud ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse ettevõttesse veo korral peetakse seal ööpäevast tibu vähemalt 21 päeva.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 34 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinevat põllumajanduslindu, kes on sobivas vanuses sugulinnukarja või tootmiskarja üleviimiseks ja munema hakkamiseks (edaspidi noorlind), ilma vahepeatuseta veole Eestis asuvasse ettevõttesse või ettevõtte alale, mis asub väljaspool järelevalvetsooni ja ohustatud tsooni, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) järelevalveametnik on teinud noorlinnu päritoluettevõttes põllumajandus- ja muude kodulindude kliinilise läbivaatuse, pöörates erilist tähelepanu noorlinnule, keda tahetakse vedada, ning nakkuskahtlasi linde ei ole leidnud. Kui kliinilise läbivaatuse ajal peeti vajalikuks võtta proove, siis on neid laboratooriumis diagnoosimise juhendi kohaselt uuritud ja uurimise tulemused on negatiivsed;
2) noorlindu veetakse järelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis;
3) noorlinnu saabumisest arvates võetakse sihtkoha ettevõte kõrgendatud järelevalve alla;
4) ohustatud ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse ettevõttesse veo korral peetakse seal noorlindu vähemalt 21 päeva.

(4) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada lõikes 1 nimetatud ööpäevast tibu ja lõikes 3 nimetatud noorlindu ohustatud või järelevalvetsoonis asuvasse ettevõttesse.

§ 36. Nõuded ohustatud tsoonis munade ja korjuste veo ning sealt munade ja korjuste väljaveo ja sinna sisseveo kohta

(1) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada haudemune ilma vahepeatuseta ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest tema määratud haudejaama, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) ettevõtte linnukarja, mille lindudelt haudemunad pärinevad, on uuritud diagnoosimise juhendi kohaselt ja selles linnukarjas ei ole leitud nakkuskahtlasi linde;
2) haudemunad ja nende pakendid on enne väljavedu desinfitseeritud ning haudemunade päritolu on võimalik märgistuse järgi kindlaks teha;
3) haudemune veetakse järelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis;
4) haudejaamas kohaldatakse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa ohustatud tsooni sees ilma vahepeatuseta järgmiste munade vedude kohta:
1) toidumunade vedu asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaselt Ameti kohaliku asutuse juhi määratud ettevõttesse, kus toidumunad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse (edaspidi pakendamiskeskus);
2) haude- ja toidumunade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud viisil;
3) haude- ja toidumunade vedu loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada korjuseid ilma vahepeatuseta loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks.

§ 37. Järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab järelevalvetsoonis lisaks §-s 31 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata sisse tuua põllumajanduslindu, muud kodulindu ja koduimetajat, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale;
2) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv isik järgib bio-ohutusmeetmeid;
3) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv töötaja ning veovahend, samuti lindude, nendelt pärinevate saaduste, sööda, allapanu ja muu võimaliku viirusega saastunud materjali veoks kasutatud veovahend ja viirusega saastunud materjal puhastatakse, desinfitseeritakse, töödeldakse või hävitatakse § 27 kohaselt järelevalveametniku kontrolli all;
4) ettevõttest allapanu, sõnnikut ja läga välja vedada on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa ettevõttest sõnnikut ja läga välja vedada bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse viivitamata töötlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt võimaliku haigusetekitaja hävitamiseks;
5) turgu, laata, näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja muude kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud;
6) uluklindude varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on keelatud;
7) põllumajanduslinnu, sealhulgas ööpäevase tibu ja noorlinnu ning neilt pärinevate munade vedu, välja arvatud ilma vahepeatuseta vedu maanteel ja raudteel, mis läbib järelevalvetsooni, on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada põllumajanduslindu, sealhulgas ööpäevast tibu ja noorlindu, ning neilt pärinevaid mune, kui on tagatud tema määratud asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaldamine;
8) põllumajanduslinnu, sealhulgas ööpäevase tibu ja noorlinnu ning neilt pärinevate munade vedu väljaspool järelevalvetsooni asuvasse ettevõttesse, tapamajja, haudejaama, pakendamiskeskusesse või munakäitlemisettevõttesse on keelatud.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa tema määratud bio-ohutusmeetmete kohaldamise korral järelevalvetsoonis ja sealt välja järgmiste põllumajanduslindude ja munade vedude kohta:
1) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Ameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajja viivitamata tapmiseks, kui põllumajanduslinnu päritoluettevõttes ei ole 24 tundi enne tema väljavedu järelevalveametniku tehtud kodulindude kliinilisel läbivaatusel ja vajaduse korral diagnoosimise juhendi kohasel laboratoorsel uurimisel leitud nakkuskahtlast lindu ning põllumajanduslinnu vedu on kooskõlastatud tapamaja järelevalveametnikuga. Tapamaja järelevalveametnik teavitab päritoluettevõtte üle järelevalvet teostavat järelevalveametnikku põllumajanduslinnu tapmisest;
2) noorlinnu vedu ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse ettevõttesse, kus ei ole teisi põllumajanduslinde. Ettevõte võetakse sinna noorlinnu saabumisest arvates kõrgendatud järelevalve alla ning noorlindu peetakse seal vähemalt 21 päeva;
3) ööpäevase tibu vedu ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse ettevõttesse, kus teda peetakse vähemalt 21 päeva. Ettevõte võetakse sinna ööpäevase tibu saabumisest arvates kõrgendatud järelevalve alla;
4) ööpäevase tibu vedu mis tahes ettevõttesse, kui ta on hautatud väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni pärinevast munast haudejaamas, mille veo korralduse ja tööhügieeni kontrolli tulemusena järelevalveametnik kinnitab, et selle muna kokkupuutumine ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade ja ööpäevaste tibudega on olnud vähetõenäoline;
5) haudemunade vedu järelevalvetsoonis või järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud haudejaama. Haudemunad ja nende pakendid desinfitseeritakse enne ettevõttest haudemunade väljavedu. Märgistuse järgi peab olema võimalik kindlaks teha haudemunade päritolu;
6) toidumunade vedu Ameti kohaliku asutuse juhi määratud pakendamiskeskusse, kus need pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse;
7) haude- ja toidumunade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud viisil;
8) haude- ja toidumunade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni pärinevat põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta läbi järelevalvetsooni ohustatud tsoonis asuvasse tapamajja ja vedada selliselt linnult pärit linnuliha ilma vahepeatuseta läbi järelevalvetsooni sellest välja.

§ 38. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsenduste lõpetamine

(1) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused, kui ohustatud tsoonis asuvas viimases taudipunktis on kodulindude hukkamisest ning lisas 2 toodud juhiste kohasest esmasest puhastusest ja desinfitseerimisest möödunud vähemalt 21 päeva. Ohustatud tsoonis kitsenduste lõpetamise korral kehtivad seal edasi järelevalvetsoonis kehtivad kitsendused, kuni Ameti kohaliku asutuse juht need kitsendused lõpetab.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab järelevalvetsoonis kehtestatud kitsendused, kui järelevalvetsoonis asuvas viimases taudipunktis on kodulindude hukkamisest ning lisas 2 toodud juhiste kohasest esmasest puhastusest ja desinfitseerimisest möödunud vähemalt 30 päeva.

§ 39. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kitsenduste ja abinõude kohaldamata jätmine

(1) Kui ohustatud ja järelevalvetsoon määratakse taudipunkti ümber, milleks on eramajapidamine, tsirkus, loomaaed, lemmikloomakauplus või loomapark, kus ei ole põllumajanduslindu, või piiritletud ala, kus ei ole põllumajanduslindu ning nakatunud muud kodulindu peetakse teaduslikuks uuringuks või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks, võib Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal:
1) jätta ohustatud tsoonis § 33 lõike 1 punktides 2, 10 ja 11 ning lõikes 2 sätestatud kitsendused ja abinõud kohaldamata;
2) jätta järelevalvetsoonis § 37 lõike 1 punktides 1, 7 ja 8 sätestatud kitsendused ja abinõud kohaldamata.

(2) Kui ohustatud ja järelevalvetsoon kehtestatakse haudejaama ümber, võib Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal jätta §-des 33 ja 37 sätestatud asjakohased kitsendused ja abinõud kohaldamata.

(3) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib võistlustuvi vedada ohustatud ja järelevalvetsooni sisse ning sealt välja, samuti nende tsoonide sees ja vahel. Sellise veo kohta kirjaliku loa andmisel korraldab Amet võistlustuvi veo üle järelevalve teostamise ja määrab asjakohased bio-ohutusmeetmed.

(4) Selles paragrahvis nimetatud kirjalikke lube võib Ameti kohaliku asutuse juht anda, kui see riskianalüüsi tulemuste kohaselt ei ohusta tauditõrjet. Ettevõttest, ohustatud või järelevalvetsoonist välja veetud kodulindu, temalt pärinevaid saadusi, allapanu, sõnnikut ja läga Eestist välja vedada on keelatud, välja arvatud asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud juhtudel.

4. jagu
Lisameetmed kõrge patogeensusega lindude gripi leviku tõkestamiseks

§ 40. Piirkondadeks jaotamine

(1) Piirkondadeks jaotamine on selline lindude gripi leviala (edaspidi kitsendustega piirkond) piiritlemine, kus kohaldatakse piiranguid kodulindude ja vajaduse korral muude loomade ja loomsete saaduste veole ning nendega kauplemisele, et vältida lindude gripi levikut kitsendustega piirkonnast väljapoole.

(2) Kõrge patogeensusega lindude gripi puhul võib Amet riskianalüüsist tuleneval vajadusel kehtestada kitsendustega piirkonna.

(3) Kitsendustega piirkonna kehtestamisel võetakse arvesse § 30 lõikes 4 nimetatud andmeid ning haldusüksuste piire ja geograafilisi tõkkeid, mis on olulised viiruse leviku seisukohalt.

(4) Amet võib kohaldada kitsendustega piirkonnas selle määruse 3. jaos sätestatud asjakohaseid tõrjemeetmeid.

(5) Amet teavitab kitsendustega piirkonnas kohaldatavate meetmete üksikasjadest viivitamata Euroopa Komisjoni.

§ 41. Ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas kohaldatavad lisameetmed

(1) Amet võib «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel kohaldada ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas lindude gripi leviku tõkestamiseks lisameetmed ning bio-ohutusmeetmeid munade kogumisega, sööda veoga, põllumajanduslinnu tapamajja veoga ja korjuste loomsete kõrvalsaadustena käilemise veoga seotud isiku ja veovahendi liikumisele ning ettevõttega seotud isiku liikumisele.

(2) Lõikes 1 nimetatud bio-ohutusmeetmeid võib kohaldada ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis või kitsendustega piirkonnas asuvas ettevõttes või ettevõtetes, kus peetakse lindude gripi suhtes sama loomatervishoiualase staatusega põllumajandus- ja muud kodulindu ning kus kohaldatakse ühiseid seire-, järelevalve- ja bio-ohutusmeetmeid (edaspidi linnukasvatusala).

(3) Amet teatab kohaldatavate lisameetmete üksikasjadest viivitamata Euroopa Komisjoni.

§ 42. Ennetav tauditõrjeprogramm ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas

(1) Amet võib tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või riskianalüüsist tuleneval vajadusel rakendada ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas asuvas ettevõttes või linnukasvatusalal tauditõrjeprogrammi, mis hõlmab põllumajandus- ja muude kodulindude hukkamist või tapmist enne nende diagnoosimise juhendi kohase uurimise tulemuste saamist (edaspidi ennetav tauditõrjeprogramm).

(2) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamise korral otsustab Amet põllumajandus- ja muu kodulinnu hukkamise või tapmise, võttes arvesse lisas 3 toodud kriteeriume.

(3) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamise käigus hukatud või tapetud põllumajanduslinnult ja muult kodulinnult võetakse proovid lindude gripi uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt.

(4) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamisest ning kohaldatud kitsendustest ja abinõudest teavitab Ameti peadirektor viivitamata Euroopa Komisjoni.

5. jagu
Tegutsemisjuhised lindude gripi kahtluse ja kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral erijuhtudel

§ 43. Lindude gripi kahtluse korral ja kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral tapamajas kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Tapamajas lindude gripi kahtluse korral võtab Ameti kohaliku asutuse juht tapamaja viivitamata kõrgendatud järelevalve alla ning kohaldab seal järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) tapamajas tehakse põllumajanduslindude kliiniline uurimine ja võetakse proovid diagnoosimise juhendi kohaselt;
2) tapamajas olev põllumajanduslind tapetakse või hukatakse viivitamata järelevalveametniku kontrolli all. Põllumajanduslinnu tapmise või hukkamise otsustab Ameti kohaliku asutuse juht riskianalüüsi tulemuste põhjal;
3) põllumajanduslinnu tapmise korral eraldatakse temalt pärinev linnuliha ja tapasaadused ning põllumajanduslinnu tapmise ja temalt pärineva linnuliha käitlemise käigus viirusega saastuda võinud tapamajas olev muu liha, lihatooted ja tapasaadused viirusega saastumata linnulihast ja tapasaadustest ning säilitatakse eraldatult järelevalveametniku kontrolli all kuni diagnoosimise juhendi kohase uurimise lõpetamiseni;
4) põllumajanduslinnu hukkamise korral käideldakse hukatud põllumajanduslinnu korjust viivitamata loomse kõrvalsaadusena või hävitatakse see järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku;
5) ehitis, seade, veovahend ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata järelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt;
6) tapamajja on keelatud põllumajandus- ja muud kodulindu sisse tuua vähemalt 24 tunni jooksul arvates seal nõuetekohase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest.

(2) Tapamajas kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht seal järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) tapamajas kohaldatakse lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6 sätestatud kitsendusi ja abinõusid;
2) lõike 1 punktis 3 nimetatud linnuliha, linnulihatoodet ja tapasaadust ning hukatud põllumajanduslinnu korjust käideldakse viivitamata loomse kõrvalsaadusena või need hävitatakse järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse leviku;
3) paragrahvi 21 lõikes 2 nimetatud tapamajast välja veetud linnuliha ning tapamajast väljaveetud linnulihatoote ja tapasaaduse asukoht tehakse kindlaks ja neid käideldakse loomsete kõrvalsaadustena järelevalveametniku kontrolli all.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht:
1) korraldab epidemioloogilise uurimise tapamajas ja ettevõttes, millest pärineb tapamajja saadetud nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind;
2) määrab veterinaararsti, kes teeb viivitamata ettevõttes, millest pärineb tapamajja saadetud nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind, põllumajanduslindude kliinilise uurimise ja võtab proovid diagnoosimise juhendi kohaselt.

(4) Ameti kohaliku asutuse juht võtab ettevõtte, millest pärineb tapamajja saadetud nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind, kõrgendatud järelevalve alla ning kohaldab seal lindude gripi kahtluse korral §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Ettevõttes kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldatakse seal lisaks §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendustele ja abinõudele ka §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

§ 44. Lindude gripi kahtluse korral ja kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral veovahendis või piiripunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Veovahendis või piiripunktis oleval põllumajandus- või muul kodulinnul lindude gripi kahtluse korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht viivitamata järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) veovahendis või piiripunktis olevale põllumajandus- ja muule kodulinnule tehakse kliiniline uurimine ning temalt võetakse proovid diagnoosimise juhendi kohaselt;
2) Ameti kohaliku asutuse juhi määratud veterinaararst teeb punktis 1 nimetatud linnu päritoluettevõttes viivitamata lindude kliinilise läbivaatuse ja võtab neilt proovid lindude gripi laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt. Selline ettevõte võetakse kõrgendatud järelevalve alla ning seal kohaldatakse §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Ettevõttes kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldatakse seal ka §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid;
3) arvestades riskianalüüsi tulemusi, veovahendis või piiripunktis olev põllumajandus- ja muu kodulind viivitamata tapetakse, hukatakse või eraldatakse teistest lindudest kohas, kus tal ei ole võimalik teiste põllumajandus- ja muude kodulindudega kokku puutuda, järelevalveametniku kontrolli all kuni punktis 1 nimetatud kliinilise uurimise lõpetamiseni. Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib põllumajandus- ja muud kodulindu viia teise ettevõttesse või tapamajja nõuetekohaseks tapmiseks, hukkamiseks või teistest lindudest eraldamiseks;
4) põllumajanduslinnu tapmise korral eraldatakse temalt pärinev linnuliha, tapasaadused ning põllumajanduslinnu tapmise ja temalt pärineva linnuliha käitlemise käigus viirusega saastuda võinud tapamajas olev muu linnuliha, linnulihatooted ja tapasaadused viirusega saastumata linnulihast ja tapasaadustest ning säilitatakse eraldatult järelevalveametniku kontrolli all kuni punktis 1 nimetatud diagnoosimise juhendi kohase uurimise lõpetamiseni;
5) põllumajanduslinnu hukkamise korral käideldakse hukatud põllumajanduslinnu korjust viivitamata loomse kõrvalsaadusena või hävitatakse see järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku;
6) piiripunkti ehitis, seade, veovahend ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata järelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt;
7) piiripunkti on keelatud põllumajandus- ja muud kodulindu sisse tuua vähemalt 24 tunni jooksul arvates seal § 27 kohase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest;
8) veovahendit on keelatud kasutada põllumajandus- ja muu kodulinnu veoks 24 tunni jooksul arvates selle § 27 kohase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest;
9) tehakse epidemioloogiline uurimine.

(2) Veovahendis või piiripunktis kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) kohaldatakse lõike 1 punktides 1–3 ja 5–9 sätestatud kitsendusi ja abinõusid;
2) lõike 1 punktis 4 nimetatud linnuliha, linnulihatoodet ja tapasaadust ning hukatud põllumajanduslinnu korjust käideldakse viivitamata loomse kõrvalsaadusena või hävitatakse need järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab viiruse leviku.

(3) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib piiripunktis asuva tabandumata põllumajandus- või muu kodulinnu, kes ei ole nakkuskahtlase või nakatunud kodulinnuga kokku puutunud, jätta tapmata või hukkamata.

6. jagu
Tegutsemisjuhised madala patogeensusega lindude gripi puhkemise korral

§ 45. Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral taudipunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht, arvestades riskianalüüsi tulemusi ja lisas 4 sätestatud kriteeriume, taudipunktis järgmisi asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid:
1) taudipunktis peetav nakatunud lind hukatakse viivitamata kohapeal järelevalveametniku kontrolli all;
2) korjused ja taudipunktis olevad haudemunad saadetakse viivitamata loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks järelevalveametniku kontrolli all;
3) isikul ja veovahendil on ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata keelatud siseneda ettevõttesse ja lahkuda sealt;
4) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata tuua sisse ja sealt välja viia koduimetajat, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale;
5) ettevõttest on keelatud välja viia lindude korjuseid, linnuliha ja teisi kodulinnult pärinevaid saadusi, sööta, söödanõusid, jäätmeid, väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu ja muud materjali, millega viirus võib edasi levida;
6) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata sisse tuua ja sealt välja põllumajandus- ja muud kodulindu;
7) ettevõttes olevad haudemunad ja korjused saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks;
8) materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt või saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks;
9) viirusega saastunud sõnnik, läga ja allapanu töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all § 27 kohaselt;
10) lindude pidamiseks kasutatud hoone ja ehitis, tõenäoliselt viirusega saastunud seade ning korjuste, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja muu tõenäoliselt viirusega saastunud materjali veoks kasutatud veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata või töödeldakse § 27 kohaselt.

(2) Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral tehakse taudipunktis epidemioloogiline uurimine § 16 kohaselt ning vajaduse korral tehakse diagnostiline uurimine diagnoosimise juhendi kohaselt.

(3) Ameti kohaliku asutuse juhi loal võib jätta lõikes 1 nimetatud kitsenduse või abinõu kohaldamata.

(4) Lõike 3 kohaselt hukkamata jäetud lind eraldatakse tema pidamise ruumi või muusse siseruumi. Juhul kui teda eraldada ei ole võimalik või kui see ohustab tema heaolu, võib Ameti kohaliku asutuse juht lubada eraldada hukkamata jäetud lind tema juhiste kohaselt sama ettevõtte alal, kus tal ei ole võimalik muude lindude ning loomadega kokku puutuda. Hukkamata jäetud linnu pidamisel järgitakse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid. Hukkamata jäetud põllumajanduslind saadetakse tapamajja tapmiseks.

(5) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal on lubatud taudipunktis olevate ja enne kodulindude hukkamist taudipunktis toodetud munade väljavedu ettevõttest asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid järgides järgmistel juhtudel:
1) ühekordselt kasutatavasse pakendisse pakendatud munade vedu Ameti kohaliku asutuse juhi määratud pakendamiskeskusse;
2) munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus mune töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt;
3) munade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena.

(6) Taudipunktist välja veetud haudemunade, mis on pärit tõenäolisest nakkuse sissetoomise ajast arvates kuni lindude gripi kahtluse kinnitamiseni, asukoht selgitatakse välja ning sellised munad hautakse välja järelevalveametniku kontrolli all. Haudemunast juba välja koorunud tibu võetakse kõrgendatud järelevalve alla ja teda uuritakse lindude gripi suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt.

(7) Taudipunktis nakatunud põllumajandus- ja muu kodulinnu hukkamisest, põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks veost ning taudipunktis olevate korjuste ja haudemunade kahjutustamisest teavitab Amet viivitamata Euroopa Komisjoni.

§ 46. Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kodulinnu hukkamine ja tapamajja tapmiseks saatmine

(1) Kui Ameti kohaliku asutuse juht otsustab kitsendusena kohaldada ettevõttes peetava madala patogeensusega lindude grippi nakatunud linnu hukkamist või nakatunud põllumajanduslinnu tapmist, tehakse see järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab viiruse leviku.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib kitsendusena määrata taudipunktis selle põllumajanduslinnu, kellel ei ole diagnoositud madala patogeensusega lindude grippi, saatmise tapamajja tapmiseks ning muu kodulinnu, kellel ei ole diagnoositud madala patogeensusega lindude grippi, saatmise hukkamiseks sõltuvalt viiruse edasise leviku ohust.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib kitsendusena kohaldada võimalikus kontaktses ettevõttes peetava linnu hukkamist või tapamajja tapmiseks saatmist.

§ 47. Nõuded madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks saatmise kohta

(1) Kui Ameti kohaliku asutuse juht on § 45 lõike 3 kohaselt otsustanud jätta nakatunud põllumajanduslinnu hukkamata ja tahab kitsendusena kohaldada taudipunktis peetava põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks saatmist, kohaldab ta taudipunktis lisaks § 45 lõikes 1 sätestatud asjakohastele kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) korraldab ettevõttes peetavatele lindudele veterinaararsti poolt kliinilise läbivaatuse tegemise;
2) korraldab põllumajanduslinnu laboratoorse uurimise diagnoosimise juhendi kohaselt linnult viiruse eritumise määra kindlakstegemiseks.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta tema määratud tapamajja viivitamata tapmiseks, kui ekspertide komisjon on viiruse eritumise määra laboratoorse uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et viiruse edasise leviku oht on minimaalne.

(3) Ettevõttest, kus on diagnoositud madala patogeensusega lindude gripp, põllumajanduslinnu veol tapamajja ja seal tapmisel täidetakse järgmisi nõudeid:
1) enne põllumajanduslinnu vedu tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast põllumajanduslinnu saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Ameti kohaliku asutust. Tapamajja saabunud põllumajanduslind tapetakse viivitamata ja eraldi ülejäänud põllumajanduslindudest. Põllumajanduslinnu veol ja tapmisel kohaldatakse asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;
2) enne põllumajanduslinnu laadimist kontrollitakse veovahendi korrasolekut ning veovahend pitseeritakse järelevalveametniku poolt või tema kontrolli all pärast laadimist ja veovahend jääb pitseerituks kuni selle jõudmiseni tapamajja;
3) pärast põllumajanduslinnu mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata § 27 kohaselt ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust;
4) põllumajanduslinnu tapmisel tekkinud kõrvalsaadusi käideldakse loomsete kõrvalsaadustena.

§ 48. Taudipunktis kehtestatud kitsenduste lõpetamine

Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimisel taudipunktis kohaldatud kitsendused lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht.

§ 49. Kontaktses ettevõttes madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Kontaktses ettevõttes kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kuni kinnitatakse või laboratoorse uurimise tulemusena välistatakse kontaktses ettevõttes lindude gripi esinemine.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada kontaktses ettevõttes §-s 45 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kui ta peab seda vajalikuks tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast, eelkõige kui kontaktne ettevõte asub piirkonnas, kus on põllumajanduslindude suur asustustihedus. Kontaktses ettevõttes linnu hukkamise üle otsustamisel arvestatakse lisas 3 toodud kriteeriume ja riskitegureid.

(3) Kui Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab kitsendusena kodulinnu hukkamist, korraldab ta hukatud kodulinnult proovide võtmise laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt, et kinnitada või välistada kontaktses ettevõttes lindude gripi esinemine.

(4) Madala patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamise korral puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast põllumajandus- ja muu kodulinnu hukkamiseks ning korjuste ja haudemunade loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks eemaldamist lindude pidamiseks kasutatud ehitis, karjamaa, seadmed, sööt, inventar, väljaheited, sõnnik, läga, kasutatud allapanu ja muu materjal ning lindude veoks kasutatud veovahend § 27 kohaselt.

§ 50. Ettevõte taasasustamine

Ettevõte taasasustatakse pärast madala patogeensusega lindude gripi puhangut §-s 29 sätestatud nõuete kohaselt.

§ 51. Ohustatud tsooni määratlemine madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral

(1) Madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kehtestatakse ohustatud tsoon vähemalt ühe kilomeetri raadiuses taudipunktist. Ameti kohaliku asutuse juht võib maavanemale jätta tegemata ettepaneku kehtestada taudipunkti ümber ohustatud tsoon.

(2) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse ohustatud tsooni ulatust §-s 30 sätestatud korras.

§ 52. Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) Ameti kohaliku asutuse juht koostab viivitamata ohustatud tsoonis asuvate põllumajandusettevõtete nimekirja;
2) Ameti kohaliku asutuse juht korraldab taudipunktist vähemalt ühe kilomeetri raadiuses asuvas põllumajandusettevõttes diagnostilise uurimise diagnoosimise juhendi kohaselt;
3) Ameti kohaliku asutuse juht määrab korjuste hävitamise või kahjutustamise korra ja annab korralduse kohaldada asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;
4) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv isik järgib bio-ohutusmeetmeid;
5) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv veovahend, samuti lindude, neilt pärinevate saaduste, sööda, allapanu ja muu võimalikult saastunud materjali veoks kasutatud veovahend ja materjal, mis võivad olla viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse § 27 kohaselt järelevalveametniku kontrolli all;
6) korjused kahjutustatakse viivitamata või saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks järelevalveametniku juhiste kohaselt;
7) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata põllumajanduslindu, muud kodulindu ja koduimetajat sisse tuua ja sealt välja viia, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale;
8) ettevõttest allapanu, sõnnikut ja läga välja vedada on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada ettevõttest sõnnikut ja läga välja asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse viivitamata loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks;
9) turgu, laata, näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja muude kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud;
10) uluklindude varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on keelatud;
11) põllumajanduslinnu ja muu kodulinnu ning nende munade sissevedu ja vedu tsooni sees, välja arvatud nende vedu ilma vahepeatuseta ettevõttesisesel teel ja väljastpoolt ohustatud tsooni pärineva põllumajanduslinnu, kodulinnu, nende munade ja korjuste vedu ilma vahepeatuseta ja mahalaadimiseta ohustatud tsooni läbival maanteel või raudteel ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata on keelatud;
12) põllumajanduslinnu, sealhulgas ööpäevase tibu, noorlinnu, ja muu kodulinnu ning neilt pärinevate munade vedu ohustatud tsoonist välja on keelatud.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaldamise korral ohustatud tsoonist lõike 1 punktis 12 nimetatud kodulinnu ja temalt pärinevate munade järgmiste vedude kohta:
1) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse tapamajja tapmiseks;
2) põllumajanduslinnu vedu Eestis asuvasse ettevõttesse, kus ei ole põllumajandus- ega muid kodulinde ning kus teda peetakse kõrgendatud järelevalve all vähemalt 21 päeva;
3) ööpäevase tibu vedu Eestis asuvasse ettevõttesse, kus teda peetakse vähemalt 21 päeva. Ööpäevaste tibude saabumisest arvates võetakse ettevõte kõrgendatud järelevalve alla;
4) ööpäevase tibu vedu teise ettevõttesse, kui ta on hautatud väljaspool ohustatud tsooni pärinevast munast ning ööpäevase tibu haudejaama järelevalveametnik kinnitab haudejaama veo korralduse ja tööhügieeni kontrolli tulemuste põhjal, et haudemuna, milledest ööpäevane tibu on hautatud, ei ole ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade ega ööpäevaste tibudega kokku puutunud;
5) haudemunade vedu ohustatud tsoonis või sellest väljaspool asuvasse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud haudejaama, kui haudemunad ja nende pakendid desinfitseeritakse enne väljavedu ning haudemunade päritolu on märgistuse järgi võimalik kindlaks teha;
6) toidumunade vedu pakendamiskeskusse, kus nad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse;
7) haude- ja toidumunade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud viisil;
8) haude- ja toidumunade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib lisaks selles paragrahvis sätestatud nõuetele kohaldada ohustatud tsoonis «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel lisameetmeid, millest Amet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni.

§ 53. Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine

(1) Madala patogeensusega lindude gripi puhul ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht.

(2) Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kehtestatud kitsendused võib lõpetada, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) ohustatud tsoonis asuva viimase taudipunkti kodulinnud on hukatud või saadetud tapamajja tapmiseks ning lisas 2 toodud juhiste kohaselt esmase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest on möödunud 21 päeva;
2) ohustatud tsoonis on tehtud kodulindude uurimine diagnoosimise juhendi kohaselt ning Ameti kohaliku asutuse juht on diagnoosimise juhendi kohase uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et madala patogeensusega lindude gripi leviku oht on väga väike.

(3) Kui lõikes 2 sätestatud nõuded ei ole täidetud, võib ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused lõpetada, kui on täidetud vähemalt järgmised nõuded:
1) ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendusi on kohaldatud vähemalt 42 päeva;
2) ohustatud tsoonis on tehtud kodulindude uurimine diagnoosimise juhendi kohaselt ning Ameti kohaliku asutuse juht on diagnoosimise juhendi kohase uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et madala patogeensusega lindude gripi leviku oht on väga väike.

(4) Ameti kohaliku asutuse juht võib ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused lõpetada ka Euroopa Komisjoni asjakohases otsuses sätestatud muude nõuete täitmise korral.

§ 54. Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kitsenduste ja abinõude kohaldamata jätmise nõuded

(1) Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral võib Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal:
1) jätta taudipunktis kohaldatavad tõrjemeetmed kohaldamata;
2) jätta ohustatud tsoonis §-s 52 toodud kitsendused ja abinõud kohaldamata.

(2) Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral võib Ameti kohaliku asutuse juht maavanemale jätta tegemata ettepaneku kehtestada haudejaama ümber ohustatud tsoon.

§ 55. Kitsenduste ja abinõude kohaldamata jätmine teadusuuringus kasutamiseks või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral

(1) Eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või loomapargis peetaval linnul või piiritletud alal teaduslikuks uuringuks peetaval linnul või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral võib Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal:
1) jätta kohaldamata § 45 lõike 1 punktis 1 sätestatud linnu tapmine ja hukkamine;
2) jätta kohaldamata § 45 lõike 1 punktis 7 sätestatud haudemunade loomsete kõrvalsaadustena käitlemine ja lubada selliste munade haudumist;
3) jätta kehtestamata ohustatud tsoon taudipunkti ümber;
4) jätta ohustatud tsoonis kohaldamata §-s 52 toodud kitsendused ja abinõud.

(2) Eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või loomapargis peetaval linnul või piiritletud alal teaduslikuks uuringuks peetaval linnul või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral võib Ameti kohaliku asutuse juht maavanemale jätta tegemata ettepaneku kehtestada nende ümber ohustatud tsoon.

(3) Kui leitakse, et kodulind, keda Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal ei hukatud ega tapetud, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, on Ameti kohaliku asutuse juhil õigus kohaldada selle kodulinnu suhtes tapmist või hukkamist, kohaldada asjakohaseid §-s 45 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kehtestada taudipunkti ümber ohustatud tsoon ning kohaldada seal §-s 52 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

(4) Kui leitakse, et lõike 1 punktis 2 nimetatud haudemunad on taudi leviku seisukohalt ohtlikud, on Ameti kohaliku asutuse juhil õigus kohaldada nende suhtes loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks saatmist.

§ 56. Erinevate epidemioloogilise staatusega üksustega ettevõte

(1) Ettevõttes, kus on vähemalt kaks erineva epidemioloogilise staatusega üksust, võib Ameti kohaliku asutuse juht pärast riskide hindamist ettevõtte madala patogeensusega lindude gripiga nakatumata üksuses lubada jätta seal peetavad kodulinnud hukkamata ning §-s 45 sätestatud kitsendused ja abinõud kohaldamata, kui ettevõte veterinaararst kinnitab, et:
1) selles erineva epidemioloogilise staatusega üksuses ei ole nakkuskahtlast ega nakatunud kodulindu;
2) ettevõtte struktuur, ruumide suurus ja töökorraldus võimaldavad üksuses kodulinde eraldi pidada ja ettevõtte ruume tuulutada;
3) erineva epidemioloogilise staatusega üksustes tehtavaid toiminguid, eelkõige lindlate hooldus, lindude söötmine ning väljaheidete, sõnniku ja allapanu eemaldamine, teevad erinevad isikud;
4) erineva epidemioloogilise staatusega üksuses kasutatavad masinad, seadmed, tööriistad ja desinfitseerimisseadmed ning seal peetavad koduimetajad on üksteisest eraldatud.

(2) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab erineva epidemioloogilise staatusega üksuses, kus tema kirjalikul loal kodulindu ei hukata, §-des 13 ja 14 nimetatud kitsendusi ja abinõusid.

(3) Kui leitakse, et erineva epidemioloogilise staatusega üksuses peetav kodulind, kes jäeti Ameti kirjalikul loal hukkamata, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, võib Ameti kohaliku asutuse juht kohaldada selle kodulinnu suhtes hukkamist ning kohaldada §-s 45 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

4. peatükk
VAKTSINEERIMINE

1. jagu
Vaktsineerimise üldnõuded

§ 57. Lindude gripi vastase vaktsineerimise otsustamine

Lindude gripi vastase erakorralise või profülaktilise vaktsineerimise ja selle ulatuse otsustab põllumajandusminister riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul, mis põhineb riskianalüüsil.

§ 58. Kasutatav vaktsiin

(1) Amet teostab järelevalvet lindude gripi vastase vaktsiini käitlemise, sealhulgas tootmise, sisseveo, ladustamise, jaotamise, kasutamise, hävitamise ja müügi üle. Lindude gripi vastase vaktsiini käitlemine, kaasa arvatud tootmine, sissevedu, ladustamine, jaotamine, kasutamine, hävitamine ja müük toimub «Ravimiseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt.

(2) Lindude gripi vastasel vaktsineerimisel kasutatakse «Ravimiseaduse» kohaselt eriloa saanud vaktsiini või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30/04/2004, lk 1–33), kohaselt Euroopa Liidus kasutamiseks loa saanud vaktsiini.

(3) Amet võib korraldada lindude gripi vastaseks vaktsineerimiseks kasutatava vaktsiini varude moodustamise ja ladustamise, teavitades lindude gripi vastase vaktsiini varude liikidest ja kogustest Euroopa Komisjoni.

2. jagu
Erakorraline vaktsineerimine

§ 59. Erakorraline vaktsineerimine

Kui Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on Eesti naaberriik, esineb kõrge patogeensusega lindude gripi puhang või Eesti naaberriigis, mis ei ole Euroopa liidu liikmesriik, on põllumajandus- või muul kodulinnul diagnoositud lindude gripp ning riskianalüüsi tulemusena selgub tõsine oht taudi Eestisse levikuks, võib taudi leviku tõkestamise lühiajalise erakorralise meetmena kohaldada põllumajandus- ja muude kodulindude vaktsineerimist lindude gripi vastu (edaspidi erakorraline vaktsineerimine).

§ 60. Erakorralise vaktsineerimise korraldamine

(1) Erakorralise vaktsineerimise vajadusest teavitab Amet Euroopa Komisjoni, esitades Euroopa Komisjonile erakorralise vaktsineerimise programmi, mille Euroopa Komisjon kinnitab oma otsusega.

(2) Erakorralise vaktsineerimise tegemise korraldab Amet pärast Euroopa Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist.

(3) Amet võib korraldada erakorralise vaktsineerimise tegemise enne Euroopa Komisjoni asjakohase otsuse kehtestamist, kui riskianalüüsi tulemuste kohaselt ei ohusta erakorraline vaktsineerimine tauditõrjet. Enne erakorralise vaktsineerimise alustamist teavitab Amet Euroopa Komisjoni erakorralise vaktsineerimise tegemise otsusest ja määrab geograafilise piirkonna, kus peetavaid põllumajandus- ja muid kodulinde kavatsetakse vaktsineerida (edaspidi vaktsineerimispiirkond).

(4) Kui Amet korraldab erakorralise vaktsineerimise enne Euroopa Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist, keelab Ameti peadirektor põllumajandus- ja muude kodulindude ning neilt pärinevate saaduste veo vaktsineerimispiirkonnas ning sinna sisse ja sealt välja. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada põllumajandus- ja muud kodulindu ning neilt pärinevaid saadusi.

§ 61. Erakorralise vaktsineerimise programm

(1) Amet kehtestab erakorralise vaktsineerimise programmi, mille kohaselt vaktsineeritud nakatumata looma on võimalik eristada vaktsineeritud nakatunud loomast epideemilise e väliviiruse vastaste antikehade avastamise teel diagnoosimise teste ja vaktsineerimata katselinde kasutades («Differentiating Infected from Vaccinated Animal» – edaspidi DIVA põhimõte). Erakorralise vaktsineerimise programmis esitatakse järgmine teave:
1) erakorralise vaktsineerimise vajaduse tinginud olukorra kirjeldus;
2) vaktsineerimispiirkonna ulatus, seal asuvate ettevõtete arv ja nende ettevõtete arv, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha;
3) vaktsineeritavad linnud liikide ja lindude pidamise eesmärkide (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa või linnukasvatusalad, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha;
4) vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude ligikaudne arv;
5) kasutatava vaktsiini koostise ja omaduste kirjeldus;
6) erakorralise vaktsineerimise kavandatav kestus;
7) nõuded vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude veo kohta;
8) kriteeriumid, mida arvestatakse kontaktses ettevõttes erakorralise vaktsineerimise tegemise otsustamisel;
9) nõuded vaktsineeritud põllumajandus- ja muude kodulindude üle arvestuse pidamise ning andmete ajakohastamise ja säilitamise kohta;
10) kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mis tehakse ettevõttes, kus kodulinde kavatsetakse vaktsineerida, ning vaktsineerimispiirkonnas asuvas muus ettevõttes, epidemioloogilise olukorra selgitamiseks ning erakorralise vaktsineerimise tõhususe ning põllumajandus- ja muude kodulindude liikumise piirangute tõhususe kontrollimiseks.

§ 62. Nõuded vaktsineerimispiirkonnas kodulindude ja neilt pärinevate saaduste veo kohta enne Euroopa Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist kohaldatava vaktsineerimise korral

(1) Erakorralisel vaktsineerimisel enne Euroopa Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist Ameti peadirektori § 60 lõike 4 kohaselt kehtestatud veokeelu korral võib Ameti kohaliku asutuse juhi loal põllumajandus- ja muud kodulindu vedada vaktsineerimispiirkonnas ning sinna sisse ja sealt välja selles paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt. Veoks kasutatud veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata pärast vedu § 27 kohaselt.

(2) Vaktsineerimispiirkonnast pärinevat kodulindu ja temalt pärinevaid saadusi Eestist välja vedada on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib vaktsineerimispiirkonnast pärinevat kodulindu ja temalt pärinevaid loomseid saadusi Eestist välja vedada, kui sihtkohariigi pädev asutus lubab sellise linnu ja temalt pärinevate saaduste sissevedu.

(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vaktsineerimispiirkonna sees põllumajandus- ja muu kodulinnu ning neilt pärinevate loomsete saaduste järgmistele vedudele:
1) haudemunade vedu ilma vahepeatuseta haudejaama, kui nad pärinevad aretuskarjast, mille lindudel diagnoosimise juhendi kohasel uurimisel ei ole diagnoositud lindude grippi, ning kui munad on enne äravedu desinfitseeritud Ameti kohaliku asutuse juhi määratud viisil. Selliste munade hautamine korraldatakse haudejaamas selliselt, et seal oleks võimalik kindlaks teha nende haudemunade asukoht;
2) vaktsineeritud või vaktsineerimata lindude karjast, mida peetakse munatootmise eesmärgil (edaspidi munatootmiskari) ning mille lindudel ei ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena diagnoositud lindude grippi, pärinevate munade vedu Ameti kohaliku asutuse juhi määratud pakendamiskeskusse, kus munad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse. Selliste munade veol järgitakse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid;
3) vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille lindudel ei ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena diagnoositud lindude grippi, pärinevate munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus mune käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud nõuete kohaselt;
4) punktis 1 nimetatud nõuete kohasest haudemunast hautatud ööpäevase tibu vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde;
5) vaktsineeritud või vaktsineerimise programmi kohaselt vaktsineerimata linnu vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde, kui talle on tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed;
6) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Ameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajja tapmiseks, kui enne tema laadimist veovahendile on talle tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed.

(4) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vaktsineerimispiirkonnast väljaspool asuvast ettevõttest vaktsineerimispiirkonnas asuvasse ettevõttesse kodulinnu, temalt pärinevate munade ja linnuliha järgmiste vedude kohta:
1) haudemunade vedu ilma vahepeatuseta vaktsineerimispiirkonnas asuvasse haudejaama, kus nende munade hautamine korraldatakse selliselt, et seal oleks võimalik kindlaks teha nende haudemunade asukoht;
2) munade vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse Ameti kohaliku asutuse juhi märatud pakendamiskeskusse, kus need pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse. Selliste munade veol järgitakse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid;
3) munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud nõuete kohaselt;
4) ööpäevase tibu vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde;
5) kodulinnu vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse lindlasse või ehitisse, kus ei ole põllumajanduslinde ning kus teda vajaduse korral vaktsineeritakse;
6) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta vaktsineerimispiirkonnas asuvasse tapamajja viivitamata tapmiseks.

(5) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vaktsineerimispiirkonnast linnu või temalt pärinevate loomsete saaduste järgmiste vedude kohta:
1) haudemunade vedu ilma vahepeatuseta haudejaama, kui need munad pärinevad aretuskarja lindudelt, kellel diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena ei ole diagnoositud lindude grippi, ning kui munad on enne äravedu desinfitseeritud Ameti kohaliku asutuse juhi määratud viisil. Selliste munade hautamine korraldatakse haudejaamas selliselt, et seal oleks võimalik kindlaks teha nende haudemunade asukoht;
2) vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille lindudel diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena ei ole diagnoositud lindude grippi, pärinevate lindude munade vedu Ameti kohaliku asutuse juhi määratud pakendamiskeskusse, kus munad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse. Selliste munade veol järgitakse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid;
3) vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille diagnoosimise juhendi kohasel uuringute tulemusena ei ole leitud lindude grippi, pärinevate lindude munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus mune käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud nõuete kohaselt;
4) lõike 3 punktis 1 või lõike 4 punktis 1 nimetatud nõuete kohasest haudemunast hautatud vaktsineerimata ööpäevase tibu vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde;
5) vaktsineerimata põllumajandus- ja muu kodulinnu, kellele on tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed, vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde;
6) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Ameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajja tapmiseks, kui enne tema laadimist veovahendile on talle tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed.

(6) Vaktsineerimispiirkonnas peetavalt põllumajanduslinnult pärinevat linnuliha võib turustada ilma kitsendusteta, kui linnuliha pärineb lõike 3 punkti 6 või lõike 5 punkti 6 kohaselt tapamajja saadetud põllumajanduslinnult, kes vastab ühele järgmistest nõuetest:
1) põllumajanduslind on vaktsineeritud DIVA põhimõtte kohase vaktsiiniga, teda on korrapäraselt uuritud diagnoosimise juhendi kohaselt, tal ei ole diagnoositud lindude grippi ja järelevalveametnik on ta 48 tunni jooksul enne veovahendile laadimist kliiniliselt läbi vaadanud. Vajaduse korral teeb järelevalveametnik sama ettevõte vaktsineerimata testlinnule kliinilise läbivaatuse 48 tunni jooksul enne põllumajanduslinnu laadimist veovahendile;
2) põllumajanduslind on vaktsineerimata ning tal ei ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena leitud lindude grippi.

(7) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib korjused ja munad ettevõttest saata nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena.

3. jagu
Profülaktiline vaktsineerimine

§ 63. Profülaktiline vaktsineerimine ja selle korraldamine

(1) Kui riskianalüüsi tulemusena selgub, et teatud piirkonna, linnukasvatusala, linnukasvatusviisi või põllumajandus- ja muu kodulinnu liigi puhul esineb suur lindude grippi nakatumise oht, võib lindude gripi leviku tõkestamise pikaajalise ennetava meetmena kasutada põllumajandus- ja muude kodulindude vaktsineerimist lindude gripi vastu (edaspidi profülaktiline vaktsineerimine).

(2) Profülaktilise vaktsineerimise vajadusest teavitab Amet Euroopa Komisjoni, esitades Euroopa Komisjonile kinnitamiseks profülaktilise vaktsineerimise programmi, mille Euroopa Komisjon kinnitab asjakohase Euroopa Liidu õigusaktiga.

(3) Amet korraldab profülaktilise vaktsineerimise pärast profülaktilise vaktsineerimise programmi kinnitamist.

§ 64. Profülaktilise vaktsineerimise programm

Amet kehtestab DIVA põhimõtte kohase profülaktilise vaktsineerimise programmi, milles esitatakse järgmine teave:
1) profülaktilise vaktsineerimise tinginud olukorra üksikasjalik kirjeldus koos taudialase ajalooga;
2) piirkond või linnukasvatusala ja selle ulatus või linnukasvatuse tüüp lindude pidamise eesmärgi järgi, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha;
3) vaktsineerimispiirkonnas asuvate ettevõtete arv ja nende ettevõtete arv, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha;
4) vaktsineeritavad linnud liikide ja lindude pidamise eesmärkide (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa;
5) vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude ligikaudne arv;
6) kasutatava vaktsiini koostise ja omaduste kirjeldus;
7) profülaktilise vaktsineerimise kavandatav kestus;
8) nõuded vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude veo kohta;
9) kriteeriumid, mida arvestatakse kontaktses ettevõttes erakorralise vaktsineerimise tegemise otsustamisel;
10) nõuded vaktsineeritud põllumajandus- ja muude kodulindude üle arvestuse pidamise ning andmete ajakohastamise ja säilitamise kohta;
11) diagnoosimise juhendi kohaselt tehtavad kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mida tehakse ettevõttes, kus vaktsineeritakse kodulinde;
12) kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mis tehakse ettevõttes, kus kodulinde kavatsetakse vaktsineerida, ning muus vaktsineerimispiirkonnas asuvas ettevõttes ja linnukasvatusalal, mille arv on asjakohane epidemioloogilise olukorra selgitamiseks ning erakorralise vaktsineerimise tõhususe ja põllumajandus- ja muude kodulindude liikumise piirangute tõhususe kontrollimiseks.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 65. Määruse kehtetuks tunnistamine

Põllumajandusministri 11. aprilli 2003. a määrus nr 41 «Lindude gripi tõrje eeskiri» (RTL 2003, 51, 754) tunnistatakse kehtetuks.

§ 66. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. juulil 2007. a.

¹ Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.01.2006, lk 16–65).

Minister Helir-Valdor SEEDER

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Toivo NÕVANDI

Põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määruse nr 111 «Lindude gripi tõrje eeskiri» lisa 1

Lindude gripi esinemisest ja kohaldatud tauditõrjemeetmetest Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste teavitamisel edastatavad andmed

1. Amet esitab 24 tunni jooksul pärast riigis uue esmase taudipuhangu kinnitamist või tapamajas, veovahendis, piiripunktis või karantiinikeskuses lindude gripi viiruse kindlakstegemist Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asustustele selleks ettenähtud Euroopa Liidu sisese loomataudidest teavitamise süsteemi (Animal Disease Notification System – ADNS) kaudu järgmised andmed:
1.1. teavitamise kuupäev;
1.2. teavitamise kellaeg;
1.3. päritoluriik;
1.4. loomataudi nimetus;
1.5. taudipuhangu või tapamajas või veovahendis lindude gripi kindlakstegemise järjekorranumber;
1.6. esimese taudikahtluse otsustamise kuupäev;
1.7. lindude gripi kinnitamise kuupäev ja kinnitamiseks kasutatud meetod;
1.8. lindude gripi avastamise koht (ettevõte, tapamaja, veovahend või muu);
1.9. selle ettevõte, tapamaja või veovahendi, kus lindude gripi esinemine on kindlaks tehtud, piirkond ja geograafiline asukoht;
1.10. kasutusele võetud tauditõrjemeetmed.

2. Lisaks punktis 1 nimetatud andmetele tapamajas või veovahendis esitatakse lindude gripi diagnoosimise korral ka järgmised andmed:
2.1. kodulindude hinnanguline arv tapamajas või veovahendis linnuliigiti ja lindude pidamise eesmärkide (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa;
2.2. surnud kodulindude hinnanguline arv tapamajas või veovahendis linnuliigiti ja lindude pidamise eesmärkide (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa;
2.3. kodulindude haigestumuse protsent kodulindude pidamise eemärkide kaupa (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) ja nende kodulindude hinnanguline arv, kellel on diagnoositud lindude gripp;
2.4. tapamajas või veovahendis hukatud või tapetud kodulindude hinnanguline arv;
2.5. loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks saadetud kodulindude hinnanguline arv;
2.6. tapamaja kaugus lähimast ettevõttest, kus põllumajanduslindu või muud kodulindu peetakse turustamiseks või muul viisil tulu saamiseks;
2.7. selle ettevõtte, millest pärineb tapamajas või veovahendis olev nakatunud kodulind või tema korjus.

3. Teisese taudipuhangu esinemise korral esitatakse punktides 1 ja 2 nimetatud andmed Euroopa Komisjonile eelmise nädala kohta vähemalt iga nädala esimesel tööpäeval.

4. Taudipuhangu esinemise kinnitamise korral ning ettevõttes, tapamajas või veovahendis lindude gripi diagnoosimise korral esitab Amet viivitamata pärast punktide 1–3 kohast teavitamist Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kirjaliku ettekande, milles märgitakse vähemalt järgmised andmed:
4.1. kuupäev, millal ettevõttes, tapamajas või veovahendis olev kodulind tapeti või hukati ja tema korjus loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks eemaldati;
4.2. andmed lindude gripi viiruse oletatava või kindlaksmääratud päritolu kohta;
4.3. tapamajas või veovahendis avastatud lindude gripi viiruse geneetiline alatüüp;
4.4. andmed loomade liikumise üle järelevalve teostamise korra kohta;
4.5. kui kontaktses ettevõttes või ettevõttes, kus kahtlustatakse nakatumist lindude grippi, peetavad kodulinnud hukati või tapeti, esitatakse järgmised andmed:
4.5.1. ettevõttes hukatud või tapetud kodulindude hinnanguline arv linnuliigiti ja lindude pidamise eesmärkide kaupa (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne);
4.5.2. kontaktse ettevõtte epidemioloogilise seose kirjeldus nakkusallikaga või muu põhjus, mille alusel on ettevõttes kahtlustatud lindude gripi esinemist;
4.5.3. kui kontaktses ettevõttes on kodulind jäetud hukkamata või tapmata, siis sellise otsuse tegemise põhjused.

5. Piiripunktis või importi reguleerivate ühenduse õigusaktide kohaselt tegutsevas keskuses või karantiinikeskuses ühendusse sissetoodud või sisseveetaval elusal kodulinnul või temalt pärineval saadusel lindude gripi viiruse avastamisest ja kohaldatud tauditõrjemeetmetest teavitab Amet viivitamata Euroopa Komisjoni.

6. Järelevalve või seire tulemusena avastatud suurest ohust inimese tervisele teavitab Amet Euroopa Komisjoni ja liikmesriike 24 tunni jooksul.

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Toivo NÕVANDI

Põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määruse nr 111 «Lindude gripi tõrje eeskiri» lisa 2

Puhastamise ja desinfitseerimise juhised

1. Puhastamine ja desinfitseerimine	1.1. Puhastamine ja desinfitseerimine või töötlemine ning vajaduse korral putukate ja näriliste tõrje toimub järelevalveametniku kontrolli all ning tema antud juhiseid järgides.
	1.2. Kasutatav desinfektsioonivahend ja selle kontsentratsioon peavad olema Veterinaar- ja Toiduameti poolt heakskiidetud. Desinfektsioonivahend ja selle kasutamise kontsentratsioon peavad tagama viiruse hävimise.
	1.3. Desinfektsioonivahendi ja töötlemisviisi valikul võetakse arvesse hoone, veovahendi ja muu töödeldava eseme iseärasusi.
	1.4. Desinfektsioonivahendit ja rasvatustamiseks kasutatavat vahendit kasutatakse tootja etteantud juhiste kohaselt või nende puudumise korral järelevalveametniku või Ameti kohaliku asutuse juhi juhiste kohaselt.
	1.5. Desinfektsioonivahendi ja rasvatustamiseks kasutatava vahendi kasutamisel jälgitakse, et nende mõju koos teiste vahenditega ja omavahel kasutamisel ei vähene. Eriti tuleb jälgida tootja kehtestatud tehnilisi parameetreid, nagu rõhk, miinimumtemperatuur ja kokkupuuteaeg.
	1.6. Puhastamisel ja desinfitseerimisel järgitakse järgmisi nõudeid: 1.6.1. allapanu ja väljaheited immutatakse põhjalikult desinfektsioonivahendiga; 1.6.2. kui puhastamist ja desinfitseerimist segav seade ja rajatis on võimaluse korral eemaldatud või demonteeritud, puhastatakse ja desinfitseeritakse harjates ja küürides tõenäoliselt saastunud pind, eelkõige põrand, lagi, ramp ja sein; 1.6.3. lõpp-puhastusel ja desinfektsioonil kantakse pinnale desinfektsioonivahend tootja soovitatud vähimaks kokkupuuteajaks.
	1.7. Kui puhastatakse rõhu all oleva vedelikuga ja sellele järgneb desinfitseerimine, välditakse eelnevalt puhastatud osade ristsaastumist. Välditakse desinfitseeritud osade ristsaastumist.
	1.8. Seade, rajatis, ese või latter, mis võib olla saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse või hävitatakse.
	1.9. Ettevõttes veoks kasutatud ja töötaja isiklik veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse.
	1.10. Loomapidaja peab arvestust tehtud puhastus- ja desinfitseerimistööde kohta, sealhulgas sõidukite kohta, sõidupäevikus, mille vajaduse korral kinnitab järelevalveametnik.
2. Puhastamine ja desinfitseerimine taudipunktis	2.1. Esmane puhastamine ja desinfitseerimine taudipunktis toimub järgmiselt: 2.1.1. kodulinnu hukkamise ajal võetakse kasutusele asjakohased meetmed viiruse leviku vältimiseks või vähendamiseks. See hõlmab muu hulgas ka ajutise desinfitseerimisseadme paigaldamise, kaitseriietuse kasutamise ja duši paigaldamise, kasutatud seadme, vahendi ja rajatise saastatusest puhastamise ning ventilatsiooniseadme väljalülitamise; 2.1.2. hukatud kodulinnu korjus pihustatakse üle desinfitseerimisvahendiga ning veetakse töötlemiseks ja hävitamiseks ettevõttest välja kinnises ja lekkekindlas mahutis järelevalveametniku kontrolli all viisi, mis tõkestab viiruse leviku; 2.1.3. kui linnu korjus on loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks ära veetud, pihustatakse ettevõtte osas, kus kodulindu peeti, ning hukkamise, tapmise või tapajärgse kontrolli ajal saastunud muu hoone, hoovi vms osas desinfitseerimisvahendit; 2.1.4. kude või veri, mis võis tapmise või tapajärgse kontrolli ajal maha sattuda, ja hoonest, hoovist, tööriistadelt või mujalt pärit suurem mustus kogutakse kokku ning eemaldatakse koos korjustega loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks; 2.1.5. kasutatud desinfitseerimisvahend jäetakse pinnale vähemalt 24 tunniks. 2.2. Lõpp-puhastus ja desinfitseerimine toimub järgmiselt: 2.2.1. sõnnik, läga ja kasutatud allapanu eemaldatakse ja neid töödeldakse punktis 3 kirjeldatud viisil; 2.2.2. pinnalt eemaldatakse rasvatustamisvahendiga rasv ja mustus ning pind pestakse külma veega; 2.2.3. pärast külma veega pesemist pihustatakse pinnale taas desinfitseerimisvahendit; 2.2.4 seitsme päeva pärast töödeldakse ruumi rasvatustamisainega, pestakse külma veega, pihustatakse pinnale desinfitseerimisvahendit ning pestakse veelkord külma veega.
3. Saastunud allapanu, sõnniku ja läga desinfitseerimine	3.1. Tahke sõnnik ja kasutatud allapanu tuhastatakse või töödeldakse neid auruga +70 °C juures või maetakse pinnasekihi alla nii sügavale, et oleks välistatud loomade, sealhulgas näriliste ja metslindude ligipääs, või virnastatakse. Virnale pihustatakse desinfektsioonivahendit ja seejärel jäetakse virn vähemalt 42 päevaks seisma, kattes virna või virnastades selle ümber selliselt, et oleks tagatud kogu virnastatud sõnniku termiline töötlemine temperatuuril +70 °C.
	3.2. Vedel sõnnik ja läga ladustatakse vähemalt 60 päevaks pärast viimase koguse lindude gripi ohtliku sõnniku ja läga lisandumist. Järelevalveametnik võib seda ajavahemikku lühendada, kui vedelat sõnnikut ja läga on tõhusalt töödeldud järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.
4. Erijuhud	4.1. Kui tehnilistel põhjustel või ohutuse tagamise eesmärgil ei ole võimalik teha puhastamist ja desinfitseerimist punkti 1 ja 2 nõuete kohaselt, siis puhastatakse ja desinfitseeritakse hoonet ja ruumi nii palju kui võimalik, et vältida viiruse levikut, ning neisse ei tohi vähemalt ühe aasta jooksul arvates puhastamisest ja desinfitseerimisest paigutada kodulinde, muid loomi, esemeid ega muud materjali ning sinna ei tohi siseneda inimene ega veovahend.
	4.2. Seadmed, esemed ja materjal, mida ei ole võimalik tõhusalt puhastada ja desinfitseerida või töödelda, hävitatakse järelevalveametniku kontrolli all tema antud juhiseid järgides viisil, mis välistab viiruse leviku.
	4.3. Amet võib ettevõtte puhul, kus peetakse loomi väljas, või muul juhul lubada teha puhastamist ja desinfitseerimist erinevalt punktides 1 ja 2 kirjeldatust, võttes arvesse ettevõtte liiki ja ilmastikutingimusi.
	4.4. Amet võib erinevalt punktis 3 kirjeldatust lubada vedada saastunud sõnnik, läga ja allapanu kinnises ja lekkekindlas mahutis ettevõttesse või vaheladustuskohta viivitamata töötlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt võimaliku haigusetekitaja hävitamiseks või komitoloogia menetluse kaudu vastu võetud eeskirjade kohaselt. Vedu toimub järelevalveametniku kontrolli all. Kasutatud veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast vedu selle lisa kohaselt.

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Toivo NÕVANDI

Põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määruse nr 111 «Lindude gripi tõrje eeskiri» lisa 3

Ennetava tauditõrjeprogrammi raames ja kontaktses ettevõttes tauditõrjemeetmete kohaldamise otsustamise kriteeriumid

Ettevõttes kodulinnu hukkamise või tapmise poolt	Ettevõttes kodulinnu hukkamise või tapmise vastu
Kodulinnul esinevad kliinilised tunnused, mis viitavad lindude gripi esinemisele, või ettevõttel on epidemioloogiline seos taudipunktiga.	Kodulinnul esinevad kliinilised tunnused ei viita lindude gripi esinemisele ja ettevõttel puudub epidemioloogiline seos taudipunktiga.
Enamik ettevõttes peetavatest lindudest kuuluvad lindude gripi suhtes suurema vastuvõtlikkusega linnuliiki.	Enamik ettevõttes peetavatest lindudest ei kuulu lindude gripi suhtes suurema vastuvõtlikkusega linnuliiki.
Kontaktne ettevõte asub piirkonnas, kus on suur põllumajanduslindude asustustihedus.	Kontaktne ettevõte ei asu piirkonnas, kus on suur põllumajanduslindude asustustihedus.
Lindude gripp on esinenud taudipunktis mõnda aega ja haigusetekitaja on tõenäoliselt enne tauditõrjemeetmete kohaldamist taudipunktist ulatuslikult levinud.	Lindude gripp on taudipunktis diagnoositud, kuid haigusetekitaja ei ole tõenäoliselt jõudnud enne tauditõrjemeetmete kohaldamist taudipunktist ulatuslikult levida.
Kontaktne ettevõte asub taudipunktist kuni 500 meetri kaugusel. Suure põllumajanduslindude asustustihedusega piirkonnas võib see vahe suurem olla.	Kontaktne ettevõte asub taudipunktist kaugemal kui 500 meetrit. Suure põllumajanduslindude asustustihedusega piirkonnas võib see vahe suurem olla.
Ettevõtte või eramajapidamise ja rohkem kui ühe taudipunkti vahel on epidemioloogiline seos.	Ettevõte või eramajapidamise ja taudipunkti vahel puudub epidemioloogiline seos.
Taudi levik ei ole kontrolli all. Taudipunktide arv suureneb pidevalt.	Taudi levik on kontrolli all. Uusi taudipunkte ei avastata.

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Toivo NÕVANDI

Põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määruse nr 111 «Lindude gripi tõrje eeskiri» lisa 4

Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosiga kodulinnu hukkamise ning kodulinnu ja temalt pärinevate munade veo lubamise üle otsustamise kriteeriumid

Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosiga kodulinnu hukkamise ning kodulinnu ja temalt pärinevate munade veo lubamise üle otsustamisel arvestab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi kriteeriume:
1) põllumajandus- ja muu kodulinnu liik ning tema pidamise eesmärk;
2) ettevõtete arv maakonnas, kus asub sihtkohaettevõtte;
3) veo sihtkohaks määratud tapamaja, haudejaama või pakendamiskeskuse asukoht;
4) sihtkohaettevõttes või linnukasvatusalal, kuhu lindu või temalt pärinevaid saadusi tahetakse vedada, ning veo ja tapmise käigus kohaldatavad bio-ohutusmeetmed;
5) veomarsruut;
6) lindude gripi leviku teed ja muu teave lindude gripi leviku kohta;
7) lindude gripist tulenev oht inimese tervisele või ohu puudumine;
8) veetavalt linnult pärinevate loomsete saaduste edasine käitlemine;
9) kodulinnu hukkamise ning kodulinnu ja temalt pärinevate munade veo lubamisega kaasnev sotsiaalmajanduslik ja muu mõju elanikkonnale.

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Toivo NÕVANDI