Teksti suurus:

Piirivalveametnike ning piirivalvekadettide vormiriietuse ja piirivalve auastmetunnuste kirjeldus

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.07.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.02.2009
Avaldamismärge:RTL 2007, 56, 1006

Piirivalveametnike ning piirivalvekadettide vormiriietuse ja piirivalve auastmetunnuste kirjeldus

Vastu võetud 27.06.2007 nr 48

Määrus kehtestatakse «Piirivalveteenistuse seaduse» § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määruses sätestatakse piirivalveametniku ning piirivalvekadeti vormiriietuse ning piirivalve auastmetunnuste kirjeldus.

§ 2. Vormiriietuse värv

(1) Vormiriietus on rohelist värvi (Pantone Textile kataloogi värvus 19-0515 TP või lähedane toon), vormipluusid on helerohelist värvi (värvus 12-0106 TP või lähedane värvitoon).

(2) Piirivalve orkestri vormiriietus on mustjassinist värvi (Pantone Textile kataloogi värvus 19-4023 TP või lähedane toon).

(3) Õhtuvorm on musta värvi.

2. peatükk
VORMIRIIETUSE ELEMENDID JA KIRJELDUS

§ 3. Vormiriietuse elemendid

Vormiriietuse elemendid on:
1) pikk jope;
2) lühike jope;
3) mantel;
4) vormikuub;
5) vormijakk;
6) viigipüksid;
7) seelik;
8) pikkade varrukatega vormipluus;
9) suvine vormipluus;
10) suvine pikeesärk;
11) lips ja lipsunõel;
12) kootud kaelus, sukkmüts;
13) fliisjakk;
14) välipüksid;
15) tunkepüksid;
16) kombinesoon;
17) vihmaülikond;
18) vihmamantel;
19) ohutusvest;
20) spordikomplekt;
21) aluspesu;
22) peakatted;
23) jalatsid;
24) sokid;
25) kindad;
26) rihmad;
27) õhtuvormi mantel;
28) õhtuvormi müts;
29) õhtuvormi sall;
30) õhtuvormi kuub;
31) õhtuvormi viigipüksid;
32) õhtuvormi seelik;
33) õhtuvormi vest;
34) õhtuvormi särk;
35) kaelaside;
36) õhtuvormi kingad.

§ 4. Pikk jope

Pikk jope on täisvoodril, fikseeritud vöökohaga, liistuga kaetud lukk-kinnisega ja õlakutega. Jope hõlmadel on taskuklapid, käesoojendustaskud ja pealeõmmeldud kahekordsed klapiga taskud. Mõlema hõlma all on põuetasku. Soe vooder ja talvekrae on äravõetavad. Voodriga kapuuts kinnitub lukuga krae alla. Jopel paremal hõlmal ja tagaküljel on helkurid. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema taskuklapi kohal on takjapael nimesildi kinnitamiseks.

§ 5. Lühike jope

Lühike jope ulatub puusani, jopel on lukk-kinnis, püstkrae ja õlakud. Jopel on lukuga suletavad sissetöödeldud rinna- ja küljetaskud. Vasakul varrukal on klapiga tasku esmaabipakendi ja kirjutusvahendi jaoks. Varrukasuu on töödeldud kummipaelaga. Jope allääres on värvel. Voodriga kapuuts ja soe vooder on äravõetavad. Jope paremal hõlmal ja tagaküljel on helkurid. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema rinnatasku kohal takjapael nimesildi kinnitamiseks.

§ 6. Mantel

Villane mantel on kaherealine, taljesse töödeldud, sisseõmmeldud rinnatükiga, reväärkraega ja õlakutega. Rinnaesisel on viis paari suuri vorminööpe. Mantlil on horisontaalsed, sissetöödeldud, klapiga küljetaskud. Seljaosas on avarusvolt, mis on vöökohal kinnitatud põõnaga. Põõna otsad on neljakandilised ning kinnituvad põõnapidemetele kahe suure vorminööbiga. Piirivalve orkestri mantli põõn on kaheosaline, kinnitatud keskelt kahe väikese vorminööbiga. Avarusvolt ulatub kuni mantli alumise ääreni ning selles on lõhik nelja väikese vorminööbiga. Varrukate allääres on külgeõmmeldud mansetid. Piirivalve orkestri mantli varrukate allääres on pingutuspõõnad kahe väikese vorminööbiga.

§ 7. Vormikuub

(1) Vormikuub on üherealine, reväärkraega, kergelt taljesse töödeldud, taga lõhikuga, esikinnises on neli suurt vorminööpi. Vormikuuel on ümardatud nurkadega, pealeõmmeldud, keskelt vastandvoldiga rinna- ja küljetaskud, mille klapid on suletavad väikese vorminööbiga. Varrukal on mansett, millel on kaks väikest vorminööpi. Mansetist kõrgemal on piirivalvetunnus ja gradatsioonitunnusena kuldne kardpael. Vormikuue õlgadel on kaela poole kitsenevad õlakud, mille üks ots on õmmeldud õlaõmbluse vahele, teine kinnitub väikese vorminööbiga. Õlakule on tikitud auastmetunnused. Mõlemal kraenurgal kantakse eraldusmärki koos auastmele vastavate tikitud kuldsetest tammelehtedest gradatsioonitunnustega.

(2) Piirivalve orkestri vormikuub on kaherealine, reväärkraega, kergelt taljesse töödeldud, taga lõhikuga. Kaherealises esikinnises on kaheksa vorminööpi. Vasakul hõlmal on sissetöödeldud klapita rinnatasku ning mõlemal hõlmal sissetöödeldud klapiga küljetaskud. Varrukal on mansett, millel on kaks väikest vorminööpi. Auastmetunnustena kantakse varrukaotstel kardpaelu vastavalt käesoleva määruse § 43 lõikes 2 kirjeldatule.

§ 8. Vormijakk

Vormijakk on ülikonnariidest, värvliga, reväärkraega, kahe rinnatasku ja lukuga suletavate küljetaskutega.

§ 9. Viigipüksid

Viigipüksid on sirge lõikega pikad püksid, millel on kaks küljetaskut ja üks nööbitav tagatasku paremal pool ning rihma-aasadega värvel. Värvli vahel ees on kaks avarusvolti. Vanemohvitseri pükste küljeõmblustel on 25 mm laiune roheline lampasspael. Kõrgema ohvitseri pükste küljeõmblustel on 40 mm laiune roheline lampasspael.

§ 10. Seelik

Seelik on sirge lõikega ja värvliga. Seljaõmbluse ülaosas on lukk ja nööp seeliku kinnitamiseks, alumises servas lõhik. Seelik ulatub põlveõndlani.

§ 11. Pikkade varrukatega vormipluus

Pikkade varrukatega vormipluus on kergelt taljes, eest nööbitav ja õlakutega. Pluusil on kaks pealeõmmeldud, keskelt vastandvoldiga rinnataskut, millel on nööbiga suletavad klapid. Vasakpoolse tasku servas on pliiatsitasku. Krae on kannaga, krae nurgad on veidi pikendatud ja kinnituvad nööpidega. Pluusi seljal passe all on kaks avarusvolti. Varruka mansetil on kaks nööpi. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema rinnatasku kohal takjapael nimesildi kinnitamiseks.

§ 12. Suvine vormipluus

Suvise vormipluusi kirjeldus vastab määruse §-s 11 toodud pikkade varrukatega vormipluusi kirjeldusele, kuid pluusi varrukad on lühikesed ja kraenurgad ei kinnitu nööpidega.

§ 13. Suvine pikeesärk

Suvine pikeesärk on soonikkraega, kolme nööbiga esikinnisega ning klapiga rinnataskutega. Esikeskjoonel on ühest otsast kinniõmmeldud ja teisest otsast nööbiga kinnituv õlak. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema rinnatasku kohal takjapael nimesildi kinnitamiseks.

§ 14. Lipsud ja lipsunõel

(1) Lips on pikk, seotav või valmissõlmega ja metallklambriga, rohelist värvi. Piirivalve orkestri lips on musta värvi.

(2) Lipsunõel on kollakast metallist, samas toonis piirivalvetunnuse reljeefse märgiga.

§ 15. Kootud kaelus ja sukkmüts

(1) Kootud kaelus on kõrgema tagasikeeratava soonikuga, väikese passeosaga ees ja taga.

(2) Sukkmüts on pehmest naturaalsest materjalist tellitava näoavaga pikema kaelusega alusmüts.

§ 16. Fliisjakk

Fliisjakk on kõrge kraega, pikkade varrukatega, täispika lukuga ja lukuga suletavate küljetaskutega. Fliisjaki paremal hõlmal on takjapael nimesildi kinnitamiseks.

§ 17. Välipüksid

Välipüksid on sirge lõikega ja sissetöödeldud küljetaskutega. Pükstel on kaks sissetöödeldud tagataskut ning kaks pealeõmmeldud avarusvoltidega reietaskut. Taga- ja reietaskutel on salanööpidega suletavad klapid. Pükste põlvedel on tugevduslapid. Püksisäärte allääres on lai sisseõmmeldud kummipael, teine kummipael käib talla alt läbi.

§ 18. Tunkepüksid

Tunkepüksid on sirgete säärtega, tõstetud rinna- ja seljaosaga, reguleeritavate traksidega ning lukk-kinnisega. Pükstel on soe vooder ning vöökohal sisseõmmeldud lai kummipael. Pükstel on diagonaalsed sissetöödeldud küljetaskud ning pealeõmmeldud avarusvoltidega reietaskud. Püksisäärte välisküljel on põlveni ulatuv lukk. Püksisäärte allääres on trukknööpidega kinnitatavad pingutusvärvlid.

§ 19. Kombinesoon

Kombinesoon on ühes tükis üla- ja püksteosaga, lukk-kinnisega ja õlakutega. Vöökohal on sisseõmmeldud lai kummipael. Kombinesoonil on kaks horisontaalset, sissetöödeldud, lukuga suletavat rinnataskut ning kaks sissetöödeldud küljetaskut. Külgedel on kaks pealeõmmeldud, avarusvoltide ja klapiga reietaskut. Vasakul varrukal on klapiga tasku esmaabipakendi ja kirjutusvahendi jaoks. Kapuuts on kõrge püstkrae sees lukuga suletavas taskus. Püksisäärte välisküljel on põlveni ulatuv lukk. Püksisäärte allääres on sisseõmmeldud lai kummipael.

Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema rinnatasku kohal on takjapael nimesildi kinnitamiseks.

§ 20. Vihmaülikond

(1) Vihmaülikond koosneb jakist ja pikkadest pükstest.

(2) Jakk on sirge lõikega, kapuutsiga ning kinnitub eest kuue trukknööbiga. Jaki hõlmadel on kaks pealeõmmeldud, nelinurkset, klapiga küljetaskut. Jaki seljal on horisontaalne tuulutuslõhe (passe). Varrukate allääres on trukknööpidega pingutustripid. Jaki vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem.

(3) Püksid on laia lõikega ja pannaldega reguleeritavate traksidega.

§ 21. Vihmamantel

Vihmamantel on sirge siluetiga, raglaanlõikeline, nööritava kapuutsiga, küljeõmblustesse töödeldud trukiga suletavate taskute ja üherealise esikinnisega. Mantli vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem.

§ 22. Ohutusvest

Ohutusvest on erkkollane, helkurpaeltega, sügava kolmnurkse kaelusega, eest lukuga ning vastab isikukaitsevahenditele kehtestatud nõuetele. Vasakul hõlmal ja seljaosal on rohelisel põhjal sõna PIIRIVALVE.

§ 23. Spordikomplekt

Spordikomplekt koosneb üldfüüsiliseks ettevalmistuseks sobivatest dressidest ja üldtreeningu spordijalatsitest. Piirivalvekadettide spordikomplekti kuulub täiendavalt lühike dress sisetreeninguteks.

§ 24. Aluspesu

(1) Aluspesuks on spordisärk, lukuga alussärk ning soe pesu.

(2) Spordisärk (T-särk) on valget värvi, ümmarguse kaeluse ja lühikeste käistega.

(3) Lukuga alussärk on sirgelõikeline ja pikkade raglaanvarrukatega. Kaelus on töödeldud kahekordsest soonikust kraega, varrukaotstes on kahekordsest soonikust mansett, esikinnises on kanga värvi lukk.

(4) Soe pesu koosneb pikkade varrukatega alussärgist ja pikkadest aluspükstest.

§ 25. Peakatted

(1) Piirivalveohvitseri nokkmüts on roheline. Piirivalve orkestri nokkmüts on mustjassinine, millel on lisaks kaks valget katet. Mütsipõhi on veidi ovaalne, mütsipõhja esiosa on kõvenduse abil tõstetud. Mütsi sisepõhjale kinnitub läbipaistvast materjalist visiitkaardi tasku. Mütsirumm ja -põhi on ühte värvi riidest. Piirivalve kõrgema ohvitseri mütsi rumm on rohelist värvi. Mütsinokk on kaetud musta lakknahaga. Mütsirummul on kahekordne kollast värvi põimitud tellitava pikkusega kardpael, mis kinnitub rummule kahe väikese vorminööbiga. Vanemohvitseri mütsinokal on ühekordne, kõrgema ohvitseri mütsinokal kahekordne tammelehtedest pärg. Mütsimärk kinnitub mütsirummu keskkohale.

(2) Naiste kübar on rohelisest viltmaterjalist. Piirivalve orkestri naiste kübar on mustjassinisest viltmaterjalist. Kübar on laiema servaga pealt kergelt kantis, serv tagant pisut tõstetud. Kübara ümber on 12 mm laiune kardpael. Mütsimärk kinnitub kübara esiosale lindi kohale.

(3) Pilotka on ülikonnariidest, vooder on siidist või polüesterkangast, allääre siseküljele on õmmeldud higipael. Pilotka vasakul küljel on kuldniidiga tikitud piirivalvetunnus.

(4) Skautmüts koosneb mütsipõhjast ja -äärest. Mütsipõhi koosneb ovaalsest pealaest ja ühtlase kõrgusega kahekordsest mütsiküljest, küljedetaili allääre peale on täisringis kinnitatud 20 mm laiune valmispael, mis kinnitub 4 cm vahedega. Mütsi äär on tugevdatud, 50 mm laiune, ringselt üleni läbi tepitud, mütsiserv on kanditud põhimaterjalist diagonaalse kandiga. Mütsil on äravõetav kaitsevõrk. Mütsi eesosas keskel on kollase niidiga tikitud sõna PIIRIVALVE.

(5) Suvine nokkmüts koosneb mütsipõhjast ja -nokast. Mütsipõhi on õmmeldud kuuest siilust. Pealael on siilude ühinemiskohas põhimaterjaliga kaetud nööp. Kõikidel mütsisiiludel on oksüdeeritud metallist öösiga õhuava. Mütsi tagaosas on põhimaterjalist rihm ning metallpannal mütsi suuruse reguleerimiseks. Mütsipõhja alläärde siseküljele on õmmeldud higipeal. Mütsinokk on kaetud riidega. Mütsi esiosal on kollase niidiga tikitud sõna PIIRIVALVE.

(6) Nokaga talvemütsi põhimaterjalideks on mantlikangas ja karakulli imitatsiooniga kunstnahk. Mütsil on polüestervooder ja must lakknahaga nokk. Talvemüts on roheline ja tumehalli kunstkarusnahaga, piirivalve orkestri talvemüts on mustast kangast ja musta kunstkarusnahaga. Müts koosneb mütsipõhjast ja figuurse kujuga mütsiäärest. Mütsipõhi on õmmeldud ovaalsest mütsilaest ja küljedetailist. Mütsi sisepõhjal on läbipaistvast materjalist visiitkaardi tasku. Mütsilae ja küljedetaili ühendava õmbluse vahel on põhimaterjalist kant. Mütsiäär koosneb eesmisest ja tagumisest mütsiäärest. Mütsiääred on kahekordsed – ühelt poolt põhimaterjalist ja teiselt poolt kunstkarusnahast. Mütsivooder on õmmeldud ovaalsest mütsilaest ja küljedetailist. Vanemohvitseri mütsinokal on ühekordne, kõrgemal ohvitseril kahekordne kuldsete tammelehtedega pärg. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki.

(7) Kunstkarusnahast talvemüts on mikrokiudriidest ja pöetud lambanahka imiteerivast madala karvaga kunstkarusnahast. Mütsi põhi on kumer ja koosneb neljast siilust. Mütsi ees on poolkumera ülaservaga tuisuklapp, külgedel allakeeratav ääris kahe lühikese kõrvaga, mis kinnituvad omavahel samast materjalist paelaga. Mütsil on vateeritud vooder. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki.

§ 26. Jalatsid

(1) Nöörsaapad on kõrge säärega, paksu talla ja kinnise lõõtskeelega, ninaosa on tugevdusega.

(2) Suvised kummisaapad on mustast polümeer butüülkummist, avaral liistul, kõrge säärega, sügava roomiktallaga. Kummikute sääreotstes on helkur- ja pingutuspaelad.

(3) Talvised kummisaapad on mustast polümeer butüülkummist, avaral liistul, kõrge sääre ja roomiktallaga. Kontsa välisserval on soon suusasideme kannarihma jaoks. Sääreotstes on helkur- ja pingutuspaelad. Saabastel on äravõetavad viltmaterjalist saapasisud.

(4) Meeste vormikingad on mustast nahast, paksu talla ja madala kontsaga kinnised tänavakingad.

(5) Meeste suvised vormikingad on nahast, pealt põimitud või perforeeritud poolkinnised tänavakingad.

(6) Naiste vormikingad on mustast nahast, paksu tallaga, kinnised, ilustusteta, madala või poolkõrge kontsaga (40–50 mm) tänavakingad.

(7) Naiste talvesaapad on avaral liistul, elastsest vett tõrjuvast mustast nahast. Saapad on madala säärega ja üleni vooderdatud sooja voodriga. Saabaste sääreosa siseküljel on lukk-kinnis. Tald on sügava, libisemist takistava mustriga. Talla kõrgus on kuni 15 mm, konts on madal või poolkõrge (40–50 mm).

(8) Meeste talvesaapad on avaral liistul, elastsest vett tõrjuvast mustast nahast, poolkõrge sääreosaga. Saabastel on soe vooder, sääreosa siseküljel lukk-kinnis.

§ 27. Sokid

(1) Puuvillaste sokkide materjali koostises on vähemalt 80% puuvilla. Sokid on musta värvi, kootud tugevdatud nina- ja kannaosaga. Soki ääris on kootud elastse niidiga soonikkoes.

(2) Soojade sokkide materjali koostises on vähemalt 80% villa. Sokid on tumedat värvi, kõrge sääreosaga, soki kand ja ninaosa on kootud tugevdusniidiga, ääris soonikkoes. Soojad sokid võivad olla ka paksemad kõrge säärega termosokid.

§ 28. Kindad

(1) Välivormi kindad on tumedat värvi niiskuskindlast pealismaterjalist, sooja voodriga, labaosaga kaetud poolsõrmkindad või sõrmkindad.

(2) Voodriga nahkkindad on mustast pargitud nahast. Õmmeldud poolstepper õmblusega. Kinda siseküljel on randme kohal 1,7 cm laiune nahkrihm, mis kinnitatakse metallaasa ja trukiga. Kinda seljal on kaunistuselemendina kolm triipu. Sees on soe vooder.

(3) Paraadkindad on valgest pargitud nahast ja sooja voodriga.

(4) Voodrita nahkkinnaste kirjeldus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud voodriga nahkkinnaste kirjeldusele.

(5) Kootud sõrmikud on pika randmeosaga poolvillasest või villasest lõngast, rohelist värvi, piirivalve orkestril musta värvi.

§ 29. Rihmad

(1) Nahkrihm on mustast paksust nahast, nahkvoodriga, läbiõmmeldud, 45 mm laiune, ilma õlarihmata, oksüdeeritud metallpandlaga, millel on kaks keelt.

(2) Nahast püksirihm on musta värvi, 30–35 mm laiune.

§ 30. Õhtuvormi mantel

Õhtuvormi mantel on liibuva lõikega poolmantel, kaherealine, reväärkraega ja kaheosaliste otsaõmmeldud varrukatega. Mantlil on sissetöödeldud klapiga küljetaskud. Selja keskjoone ühendusõmbluses on kaetud lõhik. Varrukatel on allääre murdejoonest 8 cm kaugusel lõikekohane läbilõikejoon, mis moodustab manseti. Kummalgi varrukal on kaks väikest vorminööpi. Hõlmadel on neli paari suuri vorminööpe, esimene paar ainult kaunistuseks. Esikinnis on suletav kolme nööbiga. Mansetist kõrgemal on auastmetunnustena kardpaelad vastavalt määruse § 43 lõikes 2 kirjeldatule ja tikitud piirivalvetunnus.

§ 31. Õhtuvormi müts

Meeste nokkmüts on õhtuvormiga samast kangast. Mütsipõhi on veidi ovaalne, mütsipõhja esiosa on kõvenduse abil tõstetud. Mütsipõhi, -serv ja -rumm on kõik samast materjalist. Mütsi sisepõhjale kinnitub läbipaistvast materjalist visiitkaardi tasku. Mütsirumm on kaetud musta värvi 40 mm laiuse tammelehtede motiiviga paelaga. Piirivalve kõrgema ohvitseri mütsi rumm on rohelist värvi. Mütsinokk on kaetud musta lakknahaga. Mütsirummul on kahekordne kollast värvi põimitud tellitava pikkusega kardpael, mis kinnitub rummule kahe väikese vorminööbiga. Vanemohvitseri mütsinokal on ühekordne, kõrgema ohvitseri mütsinokal kahekordne tammelehtedest pärg. Mütsimärk kinnitub mütsirummu keskkohale.

§ 32. Õhtuvormi sall

Õhtuvormi sall on valge, segakiust, sisaldab vähemalt 60% villa.

§ 33. Õhtuvormi kuub

Õhtuvormi kuub on frakilõikeline lühike kuub (spenser). Krae on kuueriidest. Kuue mõlemal hõlmal on diagonaalselt reas kolm suurt vorminööpi. Hõlmad kinnitatakse omavahel ketiga ühendatud kahe suure vorminööbiga. Käiseotstel on mansett kahe väikese vorminööbiga. Mansetist kõrgemal on auastmetunnustena kardpaelad vastavalt määruse § 43 lõikes 2 kirjeldatule ja tikitud piirivalvetunnus.

§ 34. Õhtuvormi püksid

Meeste õhtuvormi püksid on õhtuvormi kuuega samast materjalist, taskuteta, sirged frakipüksid. Mõlemal pool küljeõmbluste peal on 17 mm laiused kuldsed lampasspaelad, mille keskel on roheline peenike triip. Kõrgema ohvitseri pükstel on 40 mm laiune kuldne lampasspael.

§ 35. Õhtuvormi seelik

Naiste õhtuvormi seelik on õhtuvormi kuuega samast materjalist, sirge lõikega ja töödeldud voodrile. Seljakeskõmblusesse on peidetud lukuga kinnis ja kaetud lõhik. Seeliku allääre kõrgus maast on 15–20 cm.

§ 36. Õhtuvormi vest

Meeste õhtuvormi vest on musta või valget värvi, õhtuvormi kuuega samast materjalist, sallkraega, kahe taskuga ja eest nelja väikese vorminööbiga nööbitav frakivest.

§ 37. Õhtuvormi särk

(1) Meeste õhtuvormi särk on valge, hariliku püstkrae ja murtud kraenurkadega frakisärk. Särgi rinnaesine on ilma voltideta.

(2) Naiste õhtuvormi pluus on valge, väikese ümarate nurkadega kraega, nelja nöörvoldiga kummalgi hõlmal.

§ 38. Kaelaside

Meeste õhtuvormi kaelaside on valge või must kikilips, naistel must ristlips.

§ 39. Õhtuvormi kingad

Meeste õhtuvormi kingad on mustast lakknahast.

§ 40. Õhtuvormi nöörõlakud

(1) Õhtuvormi kuue õlaõmbluste kohal on nöörõlakud (lisa 1).

(2) Õhtuvormi nöörõlak on ümarate otstega ja alt laienev. Õlaku alus on musta värvi kangast, õlaku nöörpunutis on kullavärvilisest metalliseeritud nöörist. Õlakud on tärnideta, õlaku kraepoolsel otsal on punutise poolringi sees väike vorminööp.

(3) Õhtuvormi nöörõlakud on järgmiste mõõtudega ja nöörpunutistega:
1) piirivalve kõrgema ohvitseri õlak on 130 mm pikk, allääre laius on 65 mm, õlakul on kogu ulatuses kolmenööriline punutis;
2) piirivalve vanemohvitseri õlak on 115 mm pikk, allääre laius on 50 mm, õlakul on kogu ulatuses kahenööriline punutis;
3) piirivalve nooremohvitseri õlak on 115 mm pikk, allääre laius on 50 mm, õlaku külgi ja ülaosa ääristavad kaks paralleelset kardnööri, millest õlaku laienevas alaosas tekib kahenööriline punutis;
4) piirivalve allohvitseri õlak on 115 mm pikk, allääre laius on 50 mm, õlak on kogu ulatuses ümbritsetud kahest paralleelsest kardnöörist, kuid punutis puudub.

(õ) 23.01.2009 16:10

3. peatükk
PIIRIVALVE VORMIRIIETUSEL KASUTATAVAD TUNNUSED

§ 41. Piirivalve vormiriietusel kasutatavad tunnused

Piirivalve vormiriietusel kasutatavad tunnused on:
1) auastmetunnused;
2) gradatsioonitunnused;
3) piirivalvetunnus;
4) mütsimärk;
5) eraldusmärgid;
6) käiseembleem;
7) sõna PIIRIVALVE;
8) riigitunnus;
9) vorminööbid;
10) akselbant;
11) nimesilt.

§ 42. Auastmetunnused

(1) Auastmetunnused on tikitud vormiriietuse õlakule või õlakukattele.

(2) Õlakukatet kantakse vormiriietuse õlakul. Õlakukate on vormiriietusega sama värvi kangast ning järgmiste mõõtudega:
1) piirivalve kõrgema ohvitseri õlakukate – 115×50 mm;
2) piirivalve vanemohvitseri, nooremohvitseri, allohvitseri ja kaprali õlakukate – 95×50 mm;
3) piirivalvekadeti õlakukate – 103×49 mm.

(3) Auastmetunnustega õlakukatteid kantakse vormipluuside, vormijaki, jopede ja kombinesooni õlakutel. Suvisel pikeesärgil kantakse üht auastmetunnustega õlakukatet särgi esikeskjoonele õmmeldud nööbitaval õlakul.

(4) Vormikuuel ja mantlil on samast materjalist õmmeldud õlakutele tikitud auastmetunnused.

(5) Piirivalveohvitseride õlakukattel või õlakul kasutatavate auastmetunnuste elementide mõõdud on järgmised:
1) suur tammepärg koosneb neljast tammelehest, pärja laius on 44 mm;
2) väike tammepärg koosneb kahest tammelehest, pärja mõõdud on 44×11 mm;
3) väike riigivapp on mõõtudega 25×23 mm;
4) suur tärn on kuusnurkne mõõtudega 19×22 mm;
5) väike tärn on kuusnurkne mõõtudega 14×16 mm.

(6) Piirivalve kõrgema ohvitseri auastmetunnusteks õlakukattel või õlakul (lisa 2) on piki õlakukatte või õlaku telgjoont kuldse niidiga tikitud suure tammepärja ja väikese riigivapi kujutis ning üks või kaks suurt kuusnurkset tärni vastavalt auastmele:
1) piirivalvekindralmajor – kaks tärni;
2) piirivalvebrigaadikindral – üks tärn.

(7) Piirivalve vanemohvitseri auastmetunnusteks õlakukattel või õlakul (lisa 3) on piki õlakukatte või õlaku telgjoont kuldse niidiga tikitud väikese tammepärja kujutis ja suured kuusnurksed tärnid vastavalt auastmele:
1) piirivalvekolonel – kolm suurt tärni;
2) piirivalvekolonelleitnant – kaks suurt tärni;
3) piirivalvemajor – üks suur tärn.

(8) Piirivalve nooremohvitseri auastmetunnusteks õlakukattel või õlakul (lisa 4) on kuldse niidiga tikitud üks kuni neli väikest kuusnurkset tärni vastavalt auastmele:
1) piirivalvekapten – neli tärni;
2) piirivalveleitnant – kolm tärni;
3) piirivalvenooremleitnant – kaks tärni;
4) piirivalvelipnik – üks tärn.

(9) Piirivalveallohvitseride auastmetunnusteks õlakukattel või õlakul (lisad 5 ja 6) on kollase niidiga tikitud suur ja väike V-nurk või triibud. Suure ja väikese V-nurga haarade laius on vastavalt 15 mm ja 6 mm, haarade vaheline nurk on 120 kraadi. V-nurga tipud asetsevad piki õlakukatte või õlaku telgjoont ja on suunatud õlakukatte alumise ääre poole. V-nurga laius on 38 mm. Triibud on mõõtudega 6×30 mm ning asetsevad risti õlakukatte või õlaku telgjoonega. Õlakutel on vastavalt auastmele üks kuni kolm V-nurka või üks kuni neli triipu:
1) piirivalvestaabiveebel – üks suur ja üks väike V-nurk;
2) piirivalvevanemveebel – kolm väikest V-nurka;
3) piirivalveveebel – kaks väikest V-nurka;
4) piirivalvenooremveebel – üks väike V-nurk;
5) piirivalvevanemseersant – neli triipu;
6) piirivalveseersant – kolm triipu;
7) piirivalvenooremseersant – kaks triipu.

(10) Piirivalvekaprali auastmetunnuseks on õlakukattel või õlakul (lisa 7) üks kollase niidiga tikitud triip mõõtudega 6×30 mm.

(11) Piirivalvekadettide õlakukattel või õlakul on kollase niidiga tikitud suurkirjas K-täht mõõtudega 25×23 mm, numbrid 1 kuni 4 mõõtudega 18×15 mm ja triip mõõtudega 33×6 mm:
1) piirivalve kutsekeskhariduse kadett – K-täht;
2) piirivalve rakenduskõrghariduse kadett – K-täht ja numbrid 1 kuni 4 (number märgib kursust);
3) õppekompanii rühmaülem – triip, K-täht ja numbrid 1 kuni 4 (number märgib kursust).

(12) Õlakukatted on rohelist värvi, laevadel teenivatel piirivalveametnikel musta värvi.

§ 43. Auastmetunnused õhtuvormil

(1) Auastmetunnusteks õhtuvormil on üks või mitu kuldset kardpaela õhtuvormi kuue ja õhtuvormi mantli varrukaotstel. Esimese kardpaela kaugus kuue ja mantli varrukaotsast kardpaela alumise ääreni on 70 mm. Paeltevaheline kaugus on 5 mm.

(2) Kardpaelad õhtuvormi kuue ja õhtuvormi mantli varrukatel on vastavalt auastmele järgmiste laiustega:
1) piirivalvekindralmajori õhtuvormil on üks 45 mm laiune ja kaks 10 mm laiust kardpaela;
2) piirivalvebrigaadikindrali õhtuvormil on üks 45 mm laiune ja üks 10 mm laiune kardpael;
3) piirivalvekoloneli õhtuvormil on üks 25 mm laiune ja kolm 10 mm laiust kardpaela;
4) piirivalvekolonelleitnandi õhtuvormil on üks 25 mm laiune ja kaks 10 mm laiust kardpaela;
5) piirivalvemajori õhtuvormil on üks 25 mm ja üks 10 mm laiune kardpael;
6) piirivalvekapteni õhtuvormil on neli 10 mm laiust kardpaela;
7) piirivalveleitnandi õhtuvormil on kolm 10 mm laiust kardpaela;
8) piirivalvenooremleitnandi õhtuvormil on kaks 10 mm kardpaela;
9) piirivalvelipniku õhtuvormil on üks 10 mm kardpael;
10) piirivalveveebli õhtuvormil on auastmele vastav 6 mm laiusest paelast V-nurk.

§ 44. Gradatsioonitunnus

(1) Piirivalve kõrgemate ohvitseride vormikuue ja mantli krae otstel asetsevad rohelisest tekstiilist lõkmed mõõtudega 90×25 mm. Lõkme ülemine ots on kolmnurkne, tipunurk 110 kraadi. Lõkmed on ääristatud 2 mm laiuse musta kandiga. Lõkmel olev gradatsioonitunnus on kuldse niidiga tikitud stiliseeritud tammeoksa kujutis.

(2) Piirivalveohvitseridel ja -allohvitseridel on gradatsioonitunnusena vormikuue ja mantli varrukaotstel kuldne kardpael. Kardpaela kaugus varruka alumisest äärest kardpaela alumise ääreni on 70 mm.

(3) Kardpaelade laiused on järgmised:
1) kõrgema ohvitseri kardpael – 45 mm;
2) vanemohvitseri kardpael – 24 mm;
3) nooremohvitseri kardpael – 12 mm;
4) allohvitseri kardpael – 6 mm.

§ 45. Piirivalvetunnus

Piirivalvetunnuseks on piirivalve eraldusmärk Piirikotkas, mis on ovaalne, keskosas on Eesti lipu värvides piiripost, mille tipus on kollane vapikilbi kujutis kolme sinise lõviga ning mõõka hoidev põhjakotkas. Kujutist ümbritseb tammelehtedest pärg, kujutise allosas lindil on kuupäev 1 XI 1922 (lisa 8).

§ 46. Mütsimärgid

(1) Mütsimärk on kuldsest metallist stantsitud piirivalvetunnus kahes mõõdus:
1) suur mütsimärk – 55×45 mm;
2) väike mütsimärk – 35×25 mm.

§ 47. Eraldusmärgid

(1) Vormikuue ja mantli kraenurkadel kantakse kuldsest metallist stantsitud eraldusmärke, mis kujutavad piiriposti peal ristatud kaheteralist talupojamõõka ja vintpüssi (lisa 9).

(2) Lennusalgas teenivate piirivalveametnike eraldusmärgiks vormil on hõbedaste tiibade kujutis, tiibade keskkohal on kollane vapikilbi kujutis kolme sinise lõviga.

(3) Mereharidusega piirivalveametnike vormikuue ja mantli kraenurkadel kantakse kuldsest metallist stantsitud eraldusmärke, mis kujutavad piiriposti peal olevat ankrut.

(4) Piirivalve vanemohvitseri eraldusmärki ümbritseb gradatsioonitunnusena kuldse niidiga tikitud tammepärg.

(5) Piirivalve nooremohvitseride eraldusmärki ümbritsevad gradatsioonitunnusena kaks piiriposti keskkoha alt väljaulatuvat kuldse niidiga tikitud tammelehte.

(6) Piirivalveallohvitseride ja piirivalvurite vormikuue ja mantli kraenurkadel on eraldusmärgid ilma gradatsioonitunnusteta.

§ 48. Käiseembleem

Käiseembleem kujutab alt teravnevat vapikilpi, mille kohal on poolkaares kollaste tähtedega sõna PIIRIVALVE. Embleemi taust on vormiriidega sama värvi, ääristus kollane. Kilbi keskel on piirivalvetunnus järgmistes värvides: Eesti lipu värvides piiripost ning mõõka hoidev hõbedane põhjakotkas, mida ümbritseb kollast värvi tammelehtedest pärg. Käiseembleem on mõõtudega 75×100 mm (lisa 10).

§ 49. Sõna PIIRIVALVE

Sõna PIIRIVALVE on suurtähelisena käiseembleemil, ohutusvestil ja suvemütsidel.

§ 50. Riigitunnus

(1) Riigitunnus on Eesti riigilipu kujutis, mille all on sõna ESTONIA tähekõrgusega 6 mm (lisa 11).

(2) Riigitunnus on mõõtudega 53×65 mm, rohelisel põhjal ja rohelise ääristusega.

§ 51. Vorminööbid

Vorminööbid on kuldsest metallist, kolme lõvi kujutisega. Suurte vorminööpide läbimõõt on 23 mm, väikeste vorminööpide läbimõõt on 14 mm (lisa 12).

§ 52. Akselbant

(1) Akselbant koosneb 5 mm laiusest kullavärvilisest metallnöörist punutud palmikutest ja silmustest ning samavärvilistest metallist otsikutest.

(2) Klassikalisi kullavärvilisi akselbante kannavad piirivalveametnikud, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni V kategooria. Akselbanti kantakse õhtuvormi kuue paremal õlal.

(3) Väikseid kullavärvilisi akselbante kannavad vasakul õlal piirivalve orkestris teenivad piirivalveametnikud.

§ 53. Nimesilt

(1) Piirivalve vormiriietusel kantav nimesilt on takjapaelaga kinnituv, mõõtudega 20×110 mm, rohelisel põhjal ja rohelise ääristusega. Nimesildil on kollaste suurtähtedega ametniku eesnime esitäht ja perekonnanimi.

(2) Ülikonnal kantav nimesilt on mõõtudega 20×110 mm ning kinnitub kahe väikese liblikmutriga. Nime vorming on samasugune nagu tikitud nimesildil.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 54. Üleminekuperioodi kehtestamine

Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1996. a määruses nr 157 «Piirivalveametnike vormiriietuse kirjelduse kinnitamine» kirjeldatud vormiesemeid, mis erinevad käesolevas määruses kirjeldatuist, kantakse kuni laovarude lõppemiseni või nende kasutuskõlbmatuks muutumiseni, aga mitte kauem kui 01.01.2010. Kõigil piirivalveametnikel, olenemata teenistuskohast, peavad olema kõik kinnitatud uutest tunnustest erinevad tunnused vastavusse viidud piirivalve uute kehtestatud tunnustega hiljemalt 01.01.2008. a.

Minister Jüri PIHL

Sisejulgeoleku asekantsler
kantsleri ülesannetes Marek HELM

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 02.07.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-04429.

ÕIEND
Lugeda § 40 teise lõike 2 õigeks numbriks 3:„(3) Õhtuvormi nöörõlakud on järgmiste mõõtudega ja nöörpunutistega:“.
Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 31 punkt 2 ja Siseministeeriumi 22. jaanuari 2009. aasta taotluskiri nr 2-4-4/567.

Lisa 1

Lisa 11-12

Lisa 2-7

Lisa 8-10

/otsingu_soovitused.json