Teksti suurus:

Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.07.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:02.11.2008
Avaldamismärge:

Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid1

Vastu võetud 29.07.2004 nr 169
RTL 2004, 107, 1709
jõustumine 15.08.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine):

11.03.2005 nr 31 (RTL 2005, 32, 449 ) 25.03.2005

7.03.2007 nr 14 (RTL 2007, 23, 407 ) 24.03.2007

25.06.2007 nr 55 (RTL 2007, 53, 977) 2.07.2007

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse»  § 24 lõike 8 ja § 28 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib mootorsõidukijuhi (edaspidi juht), välja arvatud ratastraktori- ja liikurmasinajuhi, eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist ning juhilubade vorme.

(2) Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri kehtestatakse eraldi määrusega.

2. peatükk
EKSAMINEERIMINE

§ 2. Eesmärk

Juhi eksamineerimise eesmärk on selgitada isiku teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele.

§ 3. Eksamite läbiviimise üldnõuded

(1) Eksamite liigid, olenevalt taotlemise eesmärgist, on toodud käesoleva paragrahvi tabelis 1.

(2) Juhi eksamineerimist korraldab ja eksamitulemusi hindab Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK).

(3) Liiklusteooriaeksami (edaspidi teooriaeksam) võtab vastu ARK büroo juhataja või tema poolt määratud isik, kes on saanud sellekohase ettevalmistuse. Sõidueksami võtab vastu ARK-i eksamineerija. Eksamineerija peab vastama käesoleva määruse lisas 1 toodud kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuetele, olema läbinud vastava koolituse ja omama ARK poolt väljastatud eksamineerija tunnistust. Eksamineerija kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuetele vastavuse hindamise ja eksamineerija tunnistuse väljastamise korra kehtestab ARK-i direktor käskkirjaga.

(4) Teooria- ja sõidueksam võetakse üldjuhul vastu eesti keeles. Teooria- ja sõidueksam võib vastu võtta ARK büroo juhataja ja eksamineeritava vahelisel kokkuleppel ka võõrkeeles, kasutades vajadusel juhtimisõiguse taotleja kulul ARK-i poolt aktsepteeritud tõlki.

Tabel 1. Eksamite liigid, olenevalt juhtimisõiguse taotlemise eesmärgist

Juhtimisõiguse taotlemise eesmärk

Teooriaeksam

Sõidueksami järk

Juhtimisõiguse taotlemine

 

 

esmaõppe korras

+

1 ja 2

täiendusõppe korras

+

1 ja 2

A1-alamkategooria mootorratta juhtimiselt A-kategooria mootorratta juhtimiseks

2

A-kategooria mootorrattalt mootori võimsusega ≤25 kW või erivõimsusega ≤0,16 kW/kg A-kategooria mootorrattale mootori võimsusega >25 kW või erivõimsusega >0,16 kW/kg, juhtimiseks

2

B1-alamkategooria auto juhtimiselt B-kategooria auto juhtimiseks

1 ja 2

automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiselt käsikäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks

2

esmase juhtimisõiguse saamiseks, kui esmase juhiloa väljaandmise aluse tekkimisest on möödunud 12 kuud või rohkem

+

2

esmase juhtimisõiguse saamiseks, kui eelmise esmase juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu

+

2

piiratud juhtimisõiguse saamiseks

+

1 ja 2

piiratud õigusega juhiloa vahetamisel esmase juhiloa vastu

+

2

Juhtimisõiguse taastamine

 

 

Kui juhtimisõigus on ära võetud kuni 6 kuuks

kui esmase juhiloa või juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud kuni 12 kuud

kui juhtimisõigus on ära võetud või peatatud rohkem kui 6 kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks

+

kui juhtimisõigus on ära võetud või peatatud kauemaks kui 12 kuud

+

2

kui juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu

+

2

välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu

 +*

2*

 

Märkus:

+

eksam tuleb sooritada;

 

eksam ei ole nõutav;

 

1

esimese järgu sõidueksam;

 

2

teise järgu sõidueksam;

 

*

«Liiklusseaduses» ettenähtud juhtudel.

(5) Eksami aja ja koha määrab ARK isiku eksamile registreerimisel.

(6) Kui isik ei saa määratud ajaks eksamile tulla, peab ta sellest vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva kirjalikult ARK büroole teatama ning talle määratud eksami aeg muudetakse. Hilisema teavitamise korral eksamite aega ei muudeta, välja arvatud, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab selle kohta ARK büroole asjakohase tõendi.

(7) Kui eksamile registreerinud isik ei ilmu eksamile või ta ei ole mitteilmumisest ettenähtud ajal teatanud, loetakse eksam mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjuseks märgitakse « eksamile ilmumata jätmine».

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 4. Eksamile lubamise tingimused

(1) Juhtimisõiguse taotlemise eksamile lubatakse isik, kes on «Liiklusseaduse» § 34 lõikes 1 toodud nõuetele vastava koolitaja juures lõpetanud taotletava kategooria mootorsõiduki juhi õppekavakohase koolituskursuse ja omab selle kohta juhi koolituskursuse tunnistust.

(2) Juhtimisõiguse taotlemise eksamile registreeritakse ARK direktori poolt kehtestatud korras.

(3) Juhtimisõiguse taotleja peab esitama ARK büroole juhiloataotluse vormistamiseks:

1) juhi kehtiva tervisetõendi. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud ARK-le elektrooniliselt.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

2) isikutunnistuse või muu isikut ja elamisluba tõendava dokumendi;
3) juhi koolituskursuse tunnistuse;
4) juhtimisõigust tõendava dokumendi juhul, kui see on eelnevalt väljastatud (kaasa arvatud välisriigis väljastatud);
5) värvifoto suuruses 35 × 45 mm või ARK büroos tehtud elektroonilise foto, millel isik on kujutatud otsevaates, peakatteta ning tavapärase näoilmega;

6) [Kehtetu – RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

7) tõend riigilõivu tasumise kohta juhi teooria- ja sõidueksamile registreerimise ja eksamite vastuvõtmise eest.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

 

(4) Juhtimisõiguse taotleja kinnitab juhiloataotlusel oma allkirjaga esitatud andmete õigsust juhiloataotluse vastuvõtja juuresolekul või juhiloataotluse esitamisel veebikeskkonnas autentimisega.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

(5) Esmase juhtimisõiguse taotleja ei tohi sooritada teooriaeksamit varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne «Liiklusseaduse» §  29 lõikes 1 nimetatud vanuse alammäära.

(6) Täiendusõppe korras juhtimisõiguse taotleja võib sooritada teooriaeksami ja sõidueksami mitte varem kui «Liiklusseaduse» § -s 31 nimetatud tähtaegadel, välja arvatud kaitseväeteenistuses olles.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(7) Piiratud juhtimisõiguse taotleja võib sooritada sõidueksami «Liiklusseaduse» § -s 23 toodud vanuse alammäära täitumisel.

(8) Eksamineerija tuvastab juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 5. Eksamite sooritamine

(1) Eksamid tuleb sooritada ARK direktori käskkirjaga määratud ARK büroodes.

(2) Enne eksami algust tutvustab eksamineerija eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid ja korda.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

(3) Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist.

(4) ARK võib teooria- ja sõidueksami reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Eksamineeritavat teavitatakse sellest eksamile registreerimisel. Salvestusi kasutatakse eksamitulemuste hindamiseks ja vaiete lahendamiseks. Juurdepääsu salvestusega andmekandjale otsustab ARK-i direktor. Salvestusi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte rohkem kui kolm kuud või vaide korral kuni vaide lahendamiseni.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 6. Eksamitulemuste hindamine ja teatamine

(1) Teooriaeksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 2 toodud nõuetest.

(2) Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksami sooritamist.

(3) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 3 ja 4 toodud nõuetest.

(4) Kui eksamineeritav rikub eksamikorda, katkestatakse eksam ja see loetakse mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse juhiloa elektroonilisele taotlusele.

(5) Eksamineerija peab sõidueksami lõppedes eksamineeritavale teatama eksami käigus tehtud vead ja eksami tulemuse.

(6) Eksami tulemused kantakse liiklusregistrisse hiljemalt eksami sooritamise päeva lõpuks.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 7. Vaide esitamine

(1) Eksami tulemusega mittenõustumisel võib esitada Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele vaide «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates eksamitulemuse teatamisest.

(2) Vaideotsusega mittenõustumisel võib esitada halduskohtule kaebuse.

§ 8. Teooriaeksami üldnõuded

(1) Teooriaeksam toimub ARK büroos selleks kohandatud ruumis.

(2) Teooriaeksami läbiviimiseks kasutatakse arvuteid. Erandina võib teooriaeksami läbiviimisel kasutada kirjalikku või suulist vormi eksamineeritava kirjaliku taotluse alusel. Kirjaliku või suulise teooriaeksami vastuvõtmiseks moodustab ARK büroo juhataja vähemalt kolmeliikmelise eksamikomisjoni, mille vähemalt üks liige peab olema ARK-i eksamineerija.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(3) Teooriaeksami küsimuste arv teemade lõikes on toodud tabelis 2, küsimustele vastamise piiraeg ning vastuste hindamise alus on toodud lisas 2.

Tabel 2. Eksamiküsimuste temaatika olenevalt eksami sooritamise eesmärgist

Eksami eesmärk

Küsimuste üldarv

sealhulgas

liiklusreeglid

liiklusohutus

liikluspsühholoogia

tehnoseisund

muud valdkonnad

Piiratud juhtimisõiguse taotlemine

20

10

8

2

Piiratud juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse taotlemine

30

10

8

4

3

5

Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine

30

10

8

4

3

5

Juhtimisõiguse taastamine

30

10

8

4

3

5

Muudel «Liiklusseadusega» sätestatud juhtudel

30

10

8

4

3

5

Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite kategooriatele:

A, A1

30

10

8

4

3

5

B, BE, B1

30

10

8

4

3

5

BC1

35

10

10

4

5

6

C, C1

35

10

10

4

5

6

D, D1, D-troll

40

10

12

4

5

9

CE, C1E, DE, D1E, D-trollE

35

10

10

4

5

6

(4) Mitme kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse üheaegsel taotlemisel tuleb vastata kõigile vastavate mootorsõidukite kategooriate puhul ette nähtud eksamiküsimustele lisas 2 toodud piiraegade piires.

(5) Vastata tuleb iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele, mida on kaks kuni kolm. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks vastusevariant on vale või jäetud vastamata.

(6) Tehniliste vahendite kasutamisel kehtestab eksamitulemuste hindamise korra ARK direktor kooskõlas lisas 2 toodud nõuetega.

(7) Eksami sooritamiseks ettenähtud aja lõppemisel vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.

(8) Edukalt sooritatud teooriaeksam on kehtiv kuus kuud arvates eksami sooritamise päevast.

(9) Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt teooriaeksamit, võib ta eksamit korrata ARK büroo määratud ajal, kuid mitte varem kui üks nädal arvates teooriaeksami mittesooritamise päevast.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

§ 9. Teooriaeksami piletid ja nende koostamine

(1) Eksamipiletid koostab ARK lähtuvalt tabelis 2 toodud eksami sooritamise eesmärgist, küsimuste temaatikast ja küsimuste arvust.

(2) Kirjaliku teooriaeksami piletid kinnitab ARK direktor oma käskkirjaga.

(3) Eksamipiletid avalikustamisele ei kuulu.

(4) Kirjaliku teooriaeksami pileteid muudetakse ARK direktori käskkirja alusel.

§ 10. Sõidueksami üldnõuded

(1) Sõidueksamile lubatakse juhtimisõiguse taotleja pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Teooriaeksam ei ole nõutav tabelis 1 toodud juhtudel.

(2) Sõidueksamil võivad kaasa sõita lisaks eksamineeritavale ja eksamineerijale eksamineeritava õpetaja või koolitaja esindaja, eksamineerija kvalifikatsioonikontrolli läbiviija ning eksamineeritava ja eksamineerija nõusolekul veel üks eksamineeritav.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(3) Sõidueksam algab sõiduki ohutuse kontrolliga, mille viib läbi eksamineeritav iseseisvalt kooskõlas lisa 3 punktis 6 toodud nõuetega.

(4) Eksamineerija hindab B-kategooria sõidueksami teist järku, olles ise samas autos. Kui sõidueksam toimub auto valdaja (autokooli) autoga, siis võib auto valdaja soovil eksamineeritava õpetaja või kooli esindaja sõita kaasa istudes eksamineeritava kõrval esiistmel. Sel juhul peab eksamineerija jaoks olema lisatahavaatepeegel, nähtav spidomeetri näit ja lisapedaalid peavad olema varustatud signaalseadmega.

(5) Eksamineerija hindab mootorrattajuhi sõidueksami teist järku, olles ise järelsõitvas sõidukis, kasutades seejuures juhiste andmiseks sidevahendit.

(6) Mootorrattajuht peab sõidueksamil kandma eredavärvilist valgustpeegeldavat vesti, mille seljaosal on kirje «ARK eksam» (tähe kõrgusega vähemalt 50 mm), turvariietust ja kasutama nõuetekohast turvavarustust.

(7) Juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu kahes järgus:
1) eksami esimese järgus – eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil;
2) eksami teises järgus – erineva liiklustihedusega teedel.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

 (71) B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja BE-kategooria autorongi juhtimisõiguse taotlemisel sõidueksami esimene järk võetakse vastu vähese liiklussagedusega teedel või eksamiks kohandatud platsil.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

 

(8) Korduseksam võib toimuda teise järgu nõuete kohaselt, kui eelnevalt on edukalt sooritatud sõidueksami esimene järk. Eksamineerijal on õigus kontrollida esimese järgu harjutusi vähese liiklussagedusega teedel.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]


(9) [Kehtetu – RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(10) Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 3 toodud nõuetele.

(11) Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 4 toodud nõuetele.

(12) Sõidueksami kestus juhtimisõiguse taotlemisel peab vastama tabelis 3 toodule. Nimetatud aja hulka ei kuulu sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohalt ja sõidueksami tulemuste teatavaks tegemine.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(13) Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui:
1) selgub, et eksamineeritav ei vasta lisades 3 või 4 toodule;
2) eksamineeritavale osutatakse lubamatut abi, mis muudab eksamineeritava hindamise sõidueksamil võimatuks.

 

(14) Eksamineerija võib sõidueksami katkestada, kui ta leiab, et tee- või ilmastikuolud ei võimalda eksamit ohutult läbi viia. Eksami uue toimumisaja määrab ARK büroo.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

 

Tabel 3. Sõidueksami kestus minutites

Mootorsõiduki kategooria

Teine järk
vähemalt

B-piiratud juhtimisõigusega

25

A, A1

35

B, BE, B1

45

C, C1

45

D, D1, D-troll

45

CE, DE, C1E, D1E, D-trollE

45

Märkus: sõidueksami esimese järgu kestus on kuni 10 minutit, välja arvatud B-kategooria või vastava alamkategooria auto või BE-kategooria autorongi juhtimisõiguse taotlemisel.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(15) Juhtimisõiguse taastamisel on sõidueksami kestus eksami teises järgus vähemalt 25 minutit.

(16) Eksamineerija koostab sõidueksami teise järgu marsruudi sellise arvestusega, et eksamisõidu käigus oleks võimalik kontrollida eksamineeritava vastavust lisas 4 toodud nõuetele, ja teeb selle eksamineeritavale teatavaks.

(17) Eksamineerija poolt antavad korraldused peavad olema lühidad ja üheselt mõistetavad ning õigeaegselt edasi antud, et eksamineeritaval oleks võimalik korraldusi sujuvalt ja õigesti täita.

(18) Eksamineerija ei tohi anda eksamineeritavale liiklusnõuetele mittevastavaid korraldusi.

 

(19) Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt sõidueksamit, võib ta eksamit korrata ARK büroo määratud ajal, kuid mitte varem kui ühe nädala pärast arvates sõidueksami mittesooritamise päevast.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

§ 11. Sõidueksam juhtimisõiguse taotlemisel

(1) Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav sõidukiga ohutult manööverdama ja sooritama lisas 3 toodud harjutused.

(2) Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav sõidukit ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel.

(3) Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning käituda tavaliikluses ohutult, olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes ja oskama liiklusvooluga ühinemisel ja liiklusvoolust väljumisel oma sõiduki kiirust sellega sobitada ning vältida põhjendamatut teiste liiklejate takistamist.

(4) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 3 ja 4 toodud nõuetest.

(5) B-kategooria juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu ARK-i büroojuhataja poolt määratud eksamiautoga, välja arvatud §  13 lõikes 7 toodud juhul.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 12. Sõidueksam juhtimisõiguse taastamisel, piiratud juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse taotlemisel ja muudel liiklusseadusega määratud juhtudel

(1) Sõidueksam võetakse vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt.

(2) Sõidueksam viiakse läbi erineva liiklustihedusega teedel, kus kontrollitakse eksamineeritava oskusi ja käitumist erinevates liiklusolukordades.

(3) B-kategooria sõidueksam võetakse vastu ARK-i eksamiautoga, välja arvatud §  13 lõikes 7 toodud juhul.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(31) Välisriigi (välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi) juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu, sooritatakse sõidueksam ARK-i büroojuhataja poolt määratud eksamiautoga.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(4) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 4 toodud nõuetest.

§ 13. Üldnõuded sõidueksamil kasutatavale sõidukile

(1) Eksamisõiduki mõõtmed, mass ja varustus peavad vastama lisas 5 toodud nõuetele.

(2) Sõidueksamil kasutatav sõiduk peab olema puhas ja ta ei tohi olla koormatud ohtlike või halvasti lõhnavate ainetega jms.

(3) Sõidueksami esimeses järgus võib kasutada autot, millel puuduvad piduri ja siduri lisapedaalid.

(4) Sõidueksami teise järgu vastuvõtmiseks kasutataval autol peavad olema juhi kõrvalistuja või eksamineerija jaoks piduri ja siduri lisapedaalid ning lisatahavaatepeegel.

(5) [Kehtetu – RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(6) Eksamil kasutatavatel B-, C- ja D-kategooria ning vastavate alamkategooriate autodel peab olema käsikäiguvahetus.

(7) Liikumispuudega isikult, kellel tervisetõendi alusel on lubatud juhtida ainult käsijuhtimisega autot, võetakse sõidueksam vastu temale kohandatud autoga. Erandina võib temalt sõidueksami vastu võtta autoga, millel puuduvad siduri ja piduri lisapedaalid, kuid eksamineerijal peab olema võimalus vajadusel lihtsalt kasutada seisupidurit.

(8) Juhul kui juhtimisõiguse taotleja taotleb juhiluba piiranguga ainult automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks, võetakse eksam vastu automaatkäiguvahetusega autoga. Auto peab olema varustatud piduri lisapedaaliga.

3. peatükk  
JUHTIMISÕIGUSE ANDMINE

§ 14. Üldnõuded juhtimisõiguse andmisel

(1) Juhtimisõiguse taotlemisel ja enne juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist peab ARK büroo kontrollima liiklusregistrist, kas isikule on varem juhiluba väljastatud, juhtimisõigus ära võetud või peatatud.

(2) Juhtimisõigust tõendava dokumendi taotlejal peab olema ARK büroole taotluse esitamisel tasutud riigilõiv mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi eest.

(3) Juhile uue juhiloa väljastamisel kaotab kehtivuse varem väljaantud juhiluba, mis kuulub tagastamisele ARK büroole. Kehtetuks muutunud juhtimisõigust tõendava dokumendi kasutamise tuvastamisel tagastatakse see juhiloa väljaandnud asutusele.

(4) Kui isik on juhtimiselt kõrvaldatud või tema juhtimisõigus on ära võetud või peatatud, siis juhtimisõigust tõendavat dokumenti isikule ei väljastata. Juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse pärast juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemist, juhtimisõiguse äravõtmise või peatamise tähtaja lõppemist.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 15. Juhiloa vormid

Juhiloa, rahvusvahelise juhiloa, esmase juhiloa, piiratud juhtimisõigusega ja ajutise juhiloa vormid peavad vastama lisades 7–12 toodud juhilubade näidistele.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 16. Juhtimisõiguse andmine

(1) Juhtimisõigus antakse ARK-i eksamineerija otsuse alusel isikule, kes vastab «Liiklusseaduses» toodud tingimustele ning kes on edukalt sooritanud nõutavad eksamid ja kelle eksami tulemused on kantud liiklusregistrisse.

(2) A-kategooria mootorratta, mille mootori võimsus ületab 25 kW või erivõimsus ületab 0,16 kW/kg, juhtimisõigus antakse lisaks §  3 tabelis 1 toodud juhtudele ka isikule, kellel on juhtimisõigus ja täidetud juhiloa saamise eeltingimused mis tahes kategooria auto juhtimiseks, pärast vastavat ettevalmistust ning teooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

(3) Esmakordsel B-kategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel väljastatakse isikule esmane juhiluba, välja arvatud juhul, kui isikul oli eelnevalt C- või D-kategooria auto juhtimise õigus.

(4) Esmane juhtimisõigus kehtib esmase juhiloa kehtivuse lõppemiseni. Kui esmase juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu ja esmase juhiloa omanik ei ole saanud vastava kategooria juhiluba, tuleb esmase juhtimisõiguse saamiseks edukalt sooritada taotletava kategooria mootorsõiduki liiklusteooria- ja sõidueksam, pärast mida väljastatakse esmane juhiluba kehtivusega kaks aastat. Juhtimisõiguse andmise kuupäeva arvestatakse esmase juhtimisõiguse esmakordsest andmise kuupäevast.

(5) «Liiklusseaduse» § 27 lõikes 3 nimetatud Eestis viibivale välisesinduse töötajale, kes ei ole Eesti kodanik, vahetatakse välisriigis väljaantud juhiluba või antakse juhtimisõigus Välisministeeriumi kirjaliku taotluse alusel käesoleva määruse järgi.

(6) Kui isikul, kellele on antud C-, D-kategooria auto ja CE-kategooria autorongi juhtimise õigus ainult teenistusülesannete täitmiseks kaitseväeteenistuses viibimise ajal, on täitunud «Liiklusseaduse» §  29 lõike 1 punktis 3 ja §  31 lõigetes 1 ja 2 toodud tingimused, võib ta taotleda lisa 13 kohase eritingimuste koodi 102 kehtetuks tunnistamist.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 17. Juhiloa vormistamine

(1) Juhile omistatud juhtimisõigus märgitakse juhtimisõigust tõendava dokumendi esiküljele mootorsõiduki kategooriat tähistava tähega ja alamkategooriat tähistava tähe ja numbriga. Isiku soovil tehakse esmase juhtimisõiguse saanud isiku juhi koolituskursuse tunnistusele järgmine kirje: «Lubatud juhtida ...-kategooria mootorsõidukit kuni «...» ............ 200... a.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(2) Juhiloa esiküljele kantakse kõik juhiloa vormis ettenähtud kirjed.

(3) Kategooriad märgitakse vastavate suurtähtedega. Autorongi juhtimise õigus märgitakse E-tähe lisamisega vastava auto kategooria või alamkategooria tähise järele.

(4) Juhiloa tagaküljele kantakse kirjed mootorsõiduki iga kategooria ja alamkategooria kohta eraldi, märkides juhtimisõiguse andmise esmase kuupäeva ja vajadusel juhtimisõiguse kehtivuse lõppemise kuupäeva.

(5) Kui juhile või tema poolt juhitavale mootorsõidukile on kehtestatud teatud piirangud, kantakse lisades 7–10 toodud juhilubade eritingimuste osasse ja lisades 11–12 toodud juhilubade 12. tulpa lisas 13 esitatud koodi number. Kui kood kehtib kõigi kategooriate või alamkategooriate mootorsõidukite suhtes, mille jaoks on juhtimisõigus antud, kantakse see lisades 11–12 toodud juhilubade tulpade 9, 10 ja 11 all asuvasse lahtrisse.

(6) Olenevalt juhiloa mudelist tehakse juhiloale järgmised kanded:

Jrk nr

Kande tegemise eesmärk

Kande sisu

lisa 8 kohasel juhiloal

lisa 9 kohasel juhiloal

lisa 11 kohase juhiloa tagaküljel

lisa 12 kohase juhiloa tagaküljel

1.

Esmase juhtimisõiguse andmine isikule, kes omab juba mingi mootorsõiduki kategooria juhtimise õigust

Kategooria osasse kantakse mootorsõidukite vastavate kategooriate tähed. Esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki kategooria kohta tehakse märkuste lahtrisse märge « ...-esmane juhtimisõigus».

 

Esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki kategooria järele olevasse lahtrisse 12 kantakse kood 101

 

2.

A-kategooria mootorratta, mille mootori võimsus ei ületa 25 kW või erivõimsus ei ületa 0,16 kW/kg, juhtimise õiguse andmine

Eritingimuste osasse kantakse arv «4»

Lahtrisse 12 kantakse kood 105

3.

Automaatkäiguvahetusega auto juhtimise õiguse andmine

Eritingimuste osasse kantakse arv «5»

Lahtrisse 12 kantakse kood 78

4.

Trolli juhtimise õiguse andmine

 

Kategooria osasse kantakse kirje «D-troll» ja eritingimuste osasse kirje «D-troll onlytrolleybus»

 

D-kategooria järel olevasse lahtrisse 12 kantakse kood 103

5.

Kaitseväeteenistuse ajateenijale C-, D-kategooria auto ja CE-kategooria autorongi juhtimise õiguse andmine üksnes teenistusülesannete täitmiseks kaitseväeteenistuses viibimise ajal

Eritingimuste osasse kantakse kirje «C (CE või D) kaitseväeteenistuses Valid in Estonia »

Lahtrisse 12 kantakse nimetatud kategooriate järele kood 102

6.

Välisriigi juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu

Juhiloa väljaandnud välisriigi tähis ja juhiloa number kantakse

märkuste lahtrisse

tagakülje alumisse lahtrisse

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 18. Juhiloa väljastamine

(1) ARK büroo annab isikule esmase juhiloa, juhiloa, piiratud juhtimisõigusega juhiloa kümne tööpäeva jooksul arvates eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast.

(11) Juhiloa vormistamise ja väljastamise ajaks võib ARK büroo väljastada lisa 10 kohase ajutise juhiloa.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(2) [Kehtetu –  RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(3) [Kehtetu –  RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(4) Juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse omanikule isiklikult isikut tõendava dokumendi esitamisel ARK büroos ning dokumendi kättesaamise kohta annab dokumendi omanik allkirja.

(5) Kui isik ei võta oma juhiluba ARK büroost välja ühe aasta jooksul alates juhiloale märgitud kehtivuse alguse kuupäevast, tunnistab ARK büroo tema juhiloa kehtetuks ning isik peab taotlema uut juhiluba.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 181. Rahvusvahelise juhiloa väljastamine

(1) ARK büroo annab isikule lisa 121 kohase rahvusvahelise juhiloa kümne tööpäeva jooksul arvates rahvusvahelise juhiloa taotluse esitamisele järgnevast päevast.

(2) Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse Eesti juhiloa omanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele.

(3) Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse kehtivusega kolm aastat. Kui juhiluba aegub kolme aasta jooksul, väljastatakse rahvusvaheline juhiluba sama kehtivusajani, mis on märgitud juhiloal.

(4) Rahvusvahelise juhiloa taotlemiseks tuleb isikul esitada ARK büroole:
1) Eesti juhiluba ning vajadusel isikutunnistus või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
2) värvifoto suuruses 35×45 mm, millel isik on kujutatud otsevaates, peakatteta ning tavapärase näoilmega.

(5) Rahvusvahelise juhiloa taotleja kinnitab juhiloataotlusel oma allkirjaga esitatud andmete õigsust juhiloataotluse vastuvõtja juuresolekul või juhiloataotluse esitamisel veebikeskkonnas autentimisega.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

(6) Rahvusvaheline juhiluba vahetatakse kehtivuse lõppemisel, kõlbmatuks muutumisel, omaniku andmete või sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või kui fotolt ei ole võimalik ära tunda rahvusvahelise juhiloa omanikku.

(7) Rahvusvahelise juhiloa kaotamise, varguse või hävimise korral duplikaadi saamiseks tuleb rahvusvahelise juhiloa omanikul esitada seletuskiri või politsei või päästeasutuse tõend ning lõikes 4 nimetatud dokumendid ja foto. Eelnevalt välja antud kehtiva tähtajaga rahvusvaheline juhiluba tunnistatakse kehtetuks kirjaliku teate saamisest arvates.

(8) Duplikaat väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud rahvusvahelisel juhiloal. Kui kehtivuse lõppemiseni on jäänud vähem kui 12 kuud, väljastatakse rahvusvaheline juhiluba kehtivusega kolm aastat või juhiloa kehtivuse ajani, kui juhiluba aegub kolme aasta jooksul.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 19. Juhtimisõiguse taastamine

(1) Juhtimisõiguse taastamiseks pärast ettenähtud aja lõppemist, kui juhtimisõigus on peatatud või ära võetud rohkem kui kuueks kuuks või kui «Liiklusseaduse» § 44 lõikes 3 nimetatud juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemisest on möödunud üle 12 kuu, tuleb isikul sooritada tabelis 1 toodud eksamid.

(2) Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb ARK büroole esitada juhiloataotluse vormistamiseks:

1) juhi kehtiv tervisetõend. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud elektrooniliselt ARK-le;

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

2) isikutunnistus või muu isikut ja tema elamisluba tõendav dokument.

(3) Juhtimisõiguse taastamiseks ettenähtud eksamite sooritamiseks võib isik registreeruda mitte varem kui üks kuu enne juhtimisõiguse äravõtmise või peatamise tähtaja lõppemist. Juhtimisõiguse taastamiseks ettenähtud eksami võib ta sooritada juhtimisõiguse äravõtmise või peatamise tähtaja möödumisel. Kui juhtimisõiguse taastamiseks on ette nähtud nii teooria- kui ka sõidueksami sooritamine, võib isik sooritada teooriaeksami enne juhtimisõiguse peatamise või äravõtmise tähtaja lõppemist.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 20. Juhiloa duplikaadi väljastamine

(1) Eestis väljaantud juhiloa, esmase juhiloa, piiratud juhtimisõigusega või ajutise juhiloa kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse omanikule tema taotluse põhjal selle duplikaat. Eelnevalt välja antud kehtiva tähtajaga juhtimisõigust tõendavad dokumendid tunnistatakse kehtetuks kirjaliku teate saamisest arvates. Leitud juhiluba tuleb tagastada ARK büroole.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(2) Duplikaat väljastatakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele.

(3) Duplikaat väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud juhiloal. Juhul kui juhiluba on aegunud või aegub 12 kuu jooksul, väljastatakse juhiluba kehtivusega kümme aastat.

(4) Duplikaadi väljastab ARK büroo.

(5) Duplikaadi taotlejal tuleb ARK büroole esitada juhiloataotluse vormistamiseks:

 

1) juhi kehtiv tervisetõend. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud elektrooniliselt ARK-le;

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

2) isikutunnistus või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
3) seletuskiri ja politseiasutuse, päästeasutuse või muu pädeva asutuse tõend juhiloa varguse, röövimise või hävimise kohta;
4) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 5 kohane foto, kui liiklusregistri andmebaasis isiku elektrooniline foto puudub või on vanem kui 3 aastat.

(51) Duplikaadi taotleja kinnitab juhiloataotlusel oma allkirjaga või veebikeskkonnas autentimisel tema poolt esitatud andmete õigsust.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

(6) Duplikaadi vormistamise ja täiendavate asjaolude väljaselgitamise ajaks võib ARK büroo väljastada taotlejale lisa 10 kohase ajutise juhiloa. Ajutise juhiloa väljastamiseks peab isik esitama värvifoto suurusega 35 × 45 mm, millel isik on kujutatud otsevaates, peakatteta ning tavapärase näoilmega. Ajutist juhiluba ei vormistata piiratud juhtimisõigusega juhiloa duplikaadi vormistamise ajaks. Ajutine juhiluba tuleb tagastada ARK büroole juhiloa duplikaadi väljastamisel. ARK bürool on õigus väljastada fotota ajutine juhiluba tingimusel, et ajutise juhiloa esiküljele kantakse kirje «Kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(7) Kehtetuks tunnistatud juhiluba ei ennistata, välja arvatud, kui juhiloa omanik ei olnud teadlik juhiloa kehtetuks tunnistamisest ja ta on juhiloa valduse taastanud. Juhiloa kehtivuse ennistamiseks peab isik esitama ARK-le vastavasisulise avalduse kirjalikult või sellega võrdsustatud elektroonilises vormis.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

§ 21. Esmase juhiloa vahetamine juhiloa vastu

(1) Esmase juhiloa omanik võib esitada taotluse esmase juhiloa vahetamiseks ARK büroole üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse lõppemist. Lisaks §  22 lõikes 5 nimetatud dokumentidele tuleb esitada juhi koolituskursuse tunnistus, millele peavad olema kantud nõutavad kirjed erikursuste ja lõppastme läbimise kohta.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(2) Isikule, kellel esmase juhiloa kehtivuse ajal on liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumise eest mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud või ära võetud kokku vähemalt kuueks kuuks, väljastatakse esmase juhiloa tähtaja lõppemisel uus esmane juhiluba, mille tähtaeg on võrdne mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise või äravõtmise tähtajaga.

§ 22. Juhiloa vahetamise muud juhtumid

(1) Eestis väljaantud juhiluba vahetatakse omaniku taotluse põhjal kehtivuse lõppemisel, kõlbmatuks muutumisel, omaniku andmete või sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või kui fotolt ei ole võimalik ära tunda juhiloa omanikku.

(2) Juhiluba vahetatakse Eesti kodanikul, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel.

(3) Esmane juhiluba, piiratud juhtimisõigusega või ajutine juhiluba vahetatakse omaniku taotluse põhjal selle kõlbmatuks muutumisel või omaniku isikuandmete muutumisel.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

(4) Juhul kui esmase juhiloa omanikul on esmase juhiloa lõppemisel lõppastme koolitus läbimata, siis väljastatakse talle uus esmane juhiluba, mis vahetatakse juhiloa vastu pärast lõppastme koolituse läbimist.

(5) Juhiloa vahetamiseks tuleb selle omanikul ARK büroole esitada juhiloataotluse vormistamiseks:

1) juhi kehtiv tervisetõend. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud elektrooniliselt ARK-le;

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

2) vajadusel isikutunnistus või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument ning vahetamisele kuuluv juhiluba;
3) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 5 kohane foto, kui liiklusregistri andmebaasis isiku elektrooniline foto puudub või on vanem kui 3 aastat.

(6) Juhiloa vahetamist taotlev isik kinnitab juhiloataotlusel oma allkirjaga või veebikeskkonnas autentimisel tema poolt esitatud andmete õigsust.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

(7) Omaniku isikuandmete muutumisel tuleb juhtimisõigust tõendav dokument vahetada ühe kuu jooksul isikuandmete muutumisest arvates.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 23. Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine

Välisriigis väljaantud juhiluba, mis on väljastatud isikule, kelle alaline elukoht juhiloa väljastamise ajal oli selles riigis, vahetatakse Eesti juhiloa vastu vastavalt «Liiklusseaduse» § -le 27. Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba tagastatakse juhiloa väljaandnud asutusele. Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiloa kaotuse puhul väljastatakse Eestis elamisloa alusel elavale isikule Eesti juhiluba pärast vastava päringu tegemist juhiloa väljaandnud riigi ametkonnast.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

§ 24. Piiratud juhtimisõigusega seotud erisätted

(1) Piiratud juhtimisõiguse taotlejal tuleb esitada ARK büroole lisaks § 4 lõikes 3 toodud dokumentidele lapsevanema (hooldaja) kirjalik nõusolek.

(2) Piiratud juhtimisõigus ja juhiluba kehtib kuni selle omaniku 18-aastaseks saamiseni.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 25. Üleminekusätted

(1) Lisa 1 punktis 1.1 esitatud nõue jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Nõue ei kehti määruse jõustumise ajal töötavate eksamineerijate kohta. Kuni 2009. aasta 1. jaanuarini peab eksamineerijal olema vähemalt keskharidus.

(2) Lisades 8–9 toodud juhilubasid väljastatakse kuni 2004. aasta 30. septembrini (kaasa arvatult).

(3) Lisades 11–12 toodud juhilubasid väljastatakse alates 2004. aasta 1. oktoobrist.

(4) Lisas 5 nimetatud BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-ja D1E-kategooria eksamisõidukeid, mis ei vasta lisa 5 punktis 1 esitatud miinimumnõuetele, kuid mida on kasutatud käesoleva määruse jõustumise ajal või enne seda, võib edasi kasutada kuni 2013. aasta 30. septembrini.

§ 26. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määrus nr 41 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid1» (RTL 2001, 55, 760; 2002, 83, 1273) tunnistatakse kehtetuks.
1 Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001–0024) ja Komisjoni direktiiv 2000/56/EÜ (EÜT L 237, 21.09.2000, lk 0045–0057)

 

 

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 1

EKSAMINEERIJA KVALIFIKATSIOONI- JA PÄDEVUSNÕUDED

1. Eksamineerija kvalifikatsiooninõuded

1.1. Eksamineerijal peab olema kõrgharidus.

1.2. Eksamineerija peab:
1.2.1. olema läbinud vastava koolituse ja omama kehtivat Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt väljastatud eksamineerija tunnistust;
1.2.2. omama kehtivat ja tabelis 1 nõutavat mootorsõiduki kategooria juhiluba;
1.2.3. olema läbinud liiklusmeditsiini komisjoni ja omama nimetatud komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille väljastamisest ei ole möödunud enam kui 5 aastat;
1.2.4. olema usaldatav;
1.2.5. hoidma saladuses talle teadaolevaid andmeid eksamineeritava tervisliku seisukorra kohta.

1.3. Eksamineerija vanuse alammäär ja sõiduki juhtimiskogemus peavad vastama tabelis 1 toodud tingimustele:

Tabel 1

Mootorsõiduki kategooria

Eksamineerija vanuse alammäär

Nõutav juhiloa kategooria

Mootorsõiduki juhtimiskogemus,
eksamineerija tööalane kogemus

A, A1

25

A, B

5 aastat A- ja B-kategooria auto juhtimisõigust või 1 aasta töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana

B, B1

25

B

5 aastat B-kategooria auto juhtimisõigust

BE

25

BE

5 aastat B-kategooria auto ja 1 aasta BE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 1 aasta töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana

C, C1

28

B, C

5 aastat B- ja C-kategooria auto juhtimisõigust või 3 aastat töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana

CE, C1E

28

BE, CE

5 aastat B- ja C-kategooria auto ja 1 aasta BE- ja CE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 1 aasta töötamist C-kategooria autojuhi eksamineerijana

D, D1

28

B, C, D

5 aastat B-, C- ja D-kategooria auto juhtimisõigust või 3 aastat töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana

DE, D1E

28

BE, CE, DE

5 aastat B-, C- ja D-kategooria auto ja 1 aasta BE-, CE- ja DE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 1 aasta töötamist D-kategooria autojuhi eksamineerijana

R, T

28

BE, CE, R, T

5 aastat B- ja C-kategooria auto juhtimisõigust ja 1 aasta BE- ja CE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 5 aastat vastava kategooria traktori/liikurmasina juhtimisõigust

1.4. Eksamineerija ei tohi olla:
1.4.1. karistatud viimase viie aasta jooksul mootorsõiduki joobes juhtimise eest;
1.4.2. karistatud viimase kolme aasta jooksul liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine või juhtimisõiguse peatamine;
1.4.3. majanduslikult või muul viisil sõltuv mootorsõidukijuhi õpetajast, mootorsõidukijuhi koolitusasutusest või sellealast tegevust praktiseerivast ettevõtjast.

2. Eksamineerija pädevusnõuded

2.1. Eksamineerija teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi eksamineerimisel peavad vastama talle esitatavatele pädevusnõuetele.

2.2. Nõuded eksamineerija pädevusele on aluseks tema koolitamisel ning tema teadmiste ja oskuste hindamisel.

2.3. Eksamineerija peab:
2.3.1. teadma liiklusreegleid, oskama selgitada liiklusreeglite olemust ja nende mittejärgimise tagajärgi;
2.3.2. teadma liiklusalaseid õigusakte ning oskama selgitada neid ja nende järgimise vajadust;
2.3.3. teadma kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise ja mootorsõidukijuhi teadmiste ja oskuste hindamise meetodeid ja oskama neid oma töös rakendada;
2.3.4. teadma eksamineerimise korda;
2.3.5. oskama analüüsida erinevaid liiklusolukordi ja selgitada liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida võivaid ohte ja neid ohte ette nägema ning praktikas ennetama;
2.3.6. teadma ja oskama hinnata säästlikku ja kaitslikku sõiduviisi ning teadma keskkonnasäästliku käitumise vajalikkust;
2.3.7. teadma mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõudeid, mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise tingimusi, juhiloa taotlemise ja väljastamise protseduurireegleid;
2.3.8. oskama praktikas hinnata eksamineeritava vastavust mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele;
2.3.9. oskama tegutseda ohuolukorras ja liiklusõnnetuse olukorras;
2.3.10. tagama eksamineerimise käigus oma tegevusega ohutuse teiste liiklejate ning eriti vähekaitstud liiklejate (jalakäija, jalgratturi, lapse, vanuri ning puudega isiku) suhtes;
2.3.11. teadma vastava kategooria sõiduki sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste või sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2.3.12. teadma vastava kategooria sõiduki tehnoseisundile ja varustusele kehtestatud nõudeid ning nõuetele vastavuse kontrolli;
2.3.13. oskama sõiduki juhtimisvõtteid libedal teel ja pehmel pinnasel.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 2

TEOORIAEKSAMI TEMAATIKA, KÜSIMUSTE ARV JA VASTAMISE PIIRAEG

Tabel 1. Teooriaeksami temaatika

A. Teooriaeksami üldsätete sisu kõigi sõidukitekategooriate puhul

1. Liiklusreeglite osas

1.1. liiklusmärgid ja teemärgised

1.2. liikluse reguleerimise märguanded

1.3. juhi märguanded

1.4. juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel

1.5. lapse ohutust tagavad lisanõuded

1.6. teeandmise kohustus

1.7. eritalituse sõiduki märguanded ja teeandmise kohustus

1.8. keskkonnakaitsekohustused

1.9. sõiduki asukoht sõites

1.10. sõidukiirus

1.11. manöövrid

1.12. sõit ristmikel

1.13. raudtee ületamine

1.14. möödasõit

1.15. peatumine ja parkimine

1.16. tulede kasutamine

1.17. liiklus õuealal

1.18. liiklus kiirteel

1.19. mootorsõiduki pukseerimine

2. Juhi osas

2.1. tähelepanelikkuse ja teiste liiklejatega arvestamise tähtsus

2.2. taju, hindamine ja otsustamine, reageerimisaeg ja seda mõjutavad tegurid

2.3. ravimite, vaimse seisundi ja väsimuse mõjust tulenevad muutused juhi käitumises

3. Tee ja ilmastikutingimuste osas

3.1. ohutu pikivahe hoidmise, pidurdusteekonna ja teelpüsimise kõige tähtsamad põhimõtted erinevate ilmastiku- ja teeolude puhul

3.2. liikluse ohutegurid, mis on seotud erinevate teeoludega, eelkõige nende muutumisega ilmastiku muutudes ning päeva ja öö vaheldudes

3.3. tuule mõjust sõidukile

      meetmetest vältimaks pori, vee, lörtsi vms pritsimist

3.4. erinevate teeliikide omadused ning sellega seonduvad nõuded

4. Teiste liiklejate osas

4.1. spetsiifilised ohutegurid, mis on seotud teiste liiklejate kogenematusega, ning kõige ohualtimad liiklejate kategooriad, nagu lapsed, jalakäijad, jalgratturid ning liikumispuudega inimesed

4.2. eri sõidukiliikide liikumisel ja juhtimisel esinevad ohud ning nende juhtide erinev nägemisväli

5. Üldeeskirjade ja muude küsimuste osas

5.1.eeskirjad sõiduki kasutamiseks nõutavate dokumentide kohta

5.2. liikluskindlustus

5.3. üldeeskirjad, mis määravad kindlaks, kuidas juht peab käituma liiklusõnnetuse korral (hoiatusseadiste paigaldamine ja õnnetusest teatamine), ning meetmed, mida ta võib võtta, et vajaduse korral liiklusõnnetuses kannatanuid abistada

5.4. sõiduki, veose ja sõitjatega seotud ohutustegurid

6. Sõidukist mahatulekul/väljumisel vajalikud ettevaatusabinõud

6.1. mööduvaid sõidukeid ohustamata ja takistamata

6.2. sõiduki iseenesliku liikumise tõkestamine

6.3. sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamine

7. Liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid

eksamineeritav peab suutma kindlaks teha kõige tavalisemad puudused, eelkõige rooliseadme, vedrustus- ja pidurdussüsteemi, rehvide, tulede ja suunatulede, helkurite, tahavaatepeeglite, tuuleklaasi ja klaasipuhastite, heitgaasisüsteemi, turvavööde ja helisignaalseadme juures

8. Sõiduki turvavarustus

eelkõige turvavööde, peatugede ja laste turvavarustuse kasutamine (välja arvatud A ja A1 kategooria mootorratas)

9. Keskkonnaga seonduvad sõiduki kasutamiseeskirjad

9.1. helisignaali kohane kasutus, mõõdukas kütusetarbimine, saasteainete väljalaske piiramine jms

9.2. säästlik sõidustiil

 

B. Erisätted A ja A1; C, CE, C1 ja C1E ning D*, DE*, D1 ja D1E kategooria sõidukitele

 

Teooriaeksami erisätete sisu

A ja A1

C, CE, C1 ja C1E

D*, DE*, D1 ja D1E

Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll

kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja kaitsekiivri kasutamine

+

 

 

mootorratturite nähtavus teistele liiklejatele

+

 

 

eespool esitatud erinevate teeoludega seotud ohutegurid eritähelepanuga libedatel teeosadel nagu kanalisatsioonikaevude kaaned, teemärgised, nagu näiteks jooned ja nooled, ja trammirööpad

+

 

 

liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid, pöörates täiendavat tähelepanu hädaseiskamislülitile, õlitasemele ja ketile

+

 

 

nõukogu määrusega nr 3820/851 kindlaks määratud eeskirjad sõidu- ja puhkeaja kohta; nõukogu määrusega nr 3821/852 kindlaks määratud sõidumeeriku kasutamine

 

+

+

eeskirjad asjaomase transpordiliigi kohta: veose- või sõitjatevedu

 

+

+

siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks veose- ja sõitjateveoks nõutavad sõiduki- ja veodokumendid

 

+

+

kuidas käituda avarii korral; teadmised pärast avariid või samalaadset juhtumit võetavate meetmete, sealhulgas erakorraliste meetmete kohta, nagu sõitjate evakueerimine, ning põhiteadmised esmaabi kohta

 

+

+

rattavahetuse käigus rakendatavad ettevaatusabinõud

 

+

+

eeskirjad veoki massi ja mõõtmete ja eeskirjad kiiruspiirikute kohta

 

+

+

sõidukite omadustest põhjustatud takistused nägemisväljas

 

+

+

teedekaardi lugemine, marsruudi kavandamine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik)

 

+

+

sõidukile veose pealelaadimise ohutus: veose kontrollimine (paigutamine ja kinnitamine), eri liiki veostega (nt vedelikud, väljaulatuvad veosed jms) seotud probleemid, kauba peale- ja mahalaadimine ning laadimisseadmete kasutamine

 

+

 

juhi vastutus sõitjateveol; sõitjate mugavus ja turvalisus; laste vedu; enne teeleasumist vajalik kontroll; teooriaeksamisse peaksid kuuluma kõik bussitüübid (avalikus teenistuses olevad linnaliini- ja kaugsõidubussid, erimõõtmetega bussid jms)

 

 

+

järgmiste seadmete ja süsteemide ehitus- ja tööpõhimõtted: sisepõlemismootorid, vedelikud (nt mootoriõli, jahutusvedelik, pesuvedelik), toitesüsteem, elektrisüsteem, süüteseade, käiguvahetussüsteem (sidur, käigukast jne)

 

C, CE

D*, DE*

määrdeained ja antifriisid

 

C, CE

D*, DE*

rehvide ehituspõhimõtted, paigaldamine, õige kasutus ja hooldus

 

C, CE

D*, DE*

piduriseadmete ja kiirusregulaatorite tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus ning mitteblokeerivate pidurite kasutus

 

C, CE

D*, DE*

haakeseadmete tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus

 

CE

DE*

rikete põhjuste kindlakstegemise meetodid

 

C, CE

D*, DE*

sõidukite ennetav hooldus ja vajalik jooksev remont

 

C, CE

D*, DE*

juhi vastutus kaupade vastuvõtmise, veo ja üleandmise eest vastavalt kokkulepitud tingimustele

 

C, CE

 

Märkus: D* ja DE* siia kuuluvad ka D-troll ja D-trollE
1 Euroopa Nõukogu määrus nr 3820/85 sõidu- ja puhkeaja kohta EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1
2 Euroopa Nõukogu määrus nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8

Tabel 2. Teooriaeksami küsimuste arv ja eksami sooritamiseks vajalik vähim õigete vastuste arv ning vastamise piiraeg

Teooriaeksami sooritamise eesmärk

Küsimuste arv kokku

Eksami sooritamiseks vajalik vähim õigete vastuste arv

Vastamise piiraeg min

Piiratud õigusega juhiloa taotlemine

20

17

20

Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine

30

25

30

Juhtimisõiguse taastamine

30

25

30

Muudel seadusega määratud juhtudel

30

25

30

Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite kategooriatele:

A, A1

30

25

30

B, BE, B1

30

25

30

BC1

35

29

35

C, C1

35

29

35

D, D1

40

34

40

D-troll

40

34

40

CE-, DE-, C1E- ja D1E-kategooria autorongi ja D-trollE juhtimisõiguse taotlemine

35

29

35


Märkus: Olenemata küsimuste arvust peab eksamineeritav eksamipileti esimesest 20 küsimusest õigesti vastama vähemalt 17.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 3

SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE

1. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama valitseda mootorratast väikesel kiirusel (edaspidi sammukiirusel) või harjutuse sisus näidatud kiirusega, parkida mootorratast tugihargile ja sellelt maha võtta ning sooritada ülesandes nõutud harjutused.

1.2. Sõidueksami ülesanne koosneb eksamineerija poolt valitud viiest tabelis 1 toodud harjutusest, millest harjutused 2 ja 5 on kohustuslikud.

Tabel 1. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

Jrk nr

Harjutuse nimetus

Mootorratta kategooria

A1

A (võimsusega mitte üle 25 kW)

A* (võimsusega üle 25 kW)

1.

Sõidu alustamine tõusul

+

+

+

2.

Otse sõitmine sammukiirusel

+

+

+

3.

Pöörde sooritamine sammukiirusel

+

+

+

4.

Slaalomi sõitmine

+

+

+

5.

Kaheksa sõitmine

+

+

+

6.

Ringis sõitmine

+

+

 

7.

Sõidul käega suunamärguandmine

+

+

+

8.

Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine

+

+

+

9.

Üle risti oleva takistuse sõitmine

+

+

+

10.

Sõitmine läbi kitsa värava

+

+

+

11.

Takistusest ümberpõikamine

+

+

+

12.

Käigu vahetamine otsesõidul

+

+

+

1.3. Sõiduülesande harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 toodud nõuetele.

1.4. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

1.5. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, sõidab kujundit tähistavasse piirdesse, ohustab inimest või sõidukit või kukub.

2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

2.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama sammukiirusel valitseda autot ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused.

2.2. Sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 2 toodud harjutustest. Harjutused valitakse käesolevas punktis toodud nõuete kohaselt.

Tabel 2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesande harjutused

Jrk nr

Harjutuse nimetus

Auto kategooria

B, B1, BE

C, C1

D, D1

C1E
D1E

CE; DE

1.

Sõidu alustamine tõusul

B, B1

+

+

2.

Piiratud alal tagasipööramine

+

+

+

+

+

3.

Tagurdamine otsesuunas

B, B1

+

+

4.

Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele

B, B1

+

+

5.

Edaspidi slaalomi sõitmine

+

+

+

+

6.

Tagurpidi slaalomi sõitmine

7.

Tagurdamine boksi pöördega

+

+

+

+

9.

Tagurdamine pöördega vasakule (ümber nurga)

+

10.

Tagurdamine pöördega paremale (ümber nurga)

+

11.

Parkimine

+

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

2.3. B-kategooria ja vastava alamkategooria sõidueksami ülesanne koosneb vähemalt kolmest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutused 1 ja 4 on kohustuslikud. Harjutuse 1 sooritamisel võib eksamineerija kontrollida seisupiduri kasutamise oskust. BE-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures kohustuslik harjutus on tagurdamine pöördega vasakule või paremale. B-kategooria ja vastava alamkategooria auto ja BE-kategooria autorongi sõidueksami ülesanded toimuvad vähese liiklustihedusega teedel või eksamiks kohandatud platsil.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

2.4. C-, D-kategooria ja D1-, C1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutus 7 on kohustuslik.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

2.5. CE-, DE-, C1E- ja D1E-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 toodud harjutusest, millest üks peab olema harjutus 7 ja teise valib eksamineerija.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

2.6. E-kategooria autorongi sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi autorongi koostamisel ja lahutamisel.

2.7. Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 4 toodud nõuetele.

2.8. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

2.9. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse piirdesse.

2.10. Juhul kui sõidueksami esimese järgu ülesanded (erimanöövrid) toimuvad sõidueksami teises järgus, siis harjutuse hindamisel lähtub eksamineerija määruse lisa 4 punktis 1.1 toodust (sõidueksami hindamine). Harjutuste sooritamise sisu ja põhimõtted peavad vastama määruse lisas 3 toodud harjutuste sisule. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

3. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine

Esimese järgu harjutused sooritatakse püsi- ehk kõvakattega platsil. Kõik harjutused tuleb sooritada rattal istudes.

3.1. Sõidu alustamine tõusul

Joonis 1

Kaldpinna võib asendada teelõiguga, mille tõus on samaväärne.

3.1.1. Harjutuse sisu

Sõitu alustatakse 1. käiguga kallakul ettemääratud kohast, mootorratast võib paigal hoida jalg- või käsipiduriga. Sõidu alustamisel ei tohi mootorratas tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m.

3.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
2) ebaõige käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3) mootori seiskumine;
4) esiratta ülestõstmine;
5) jalad pole asetatud jalatugedele, kui sõit on stabiliseerunud.

3.2. Otse sõitmine sammukiirusel

Joonis 2

3.2.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb kiirusega ca 5 km/h vähemalt 25 m, säilitades sõidu ajal tasakaalu.

3.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) sõidu alustamine vale käiguga;
2) sammukiiruse ületamine;
3) otsesuunast kõrvalekaldumine üle 0,3 m paremale või vasakule (esimesel 5 meetril ei arvestata);
4) jala maha toetamine.

3.3. Pöörde sooritamine sammukiirusel

3.3.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb kiirusega ca 5–10 km/h ja sooritada vasakpööre, parempööre ja tagasipööre.

3.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) jala maha toetamine;
2) harjutuse sooritamiseks etteantud alast välja sõitmine;
3) vale käigu kasutamine.

3.4. Slaalomi sõitmine

Joonis 3

3.4.1. Harjutuse sisu

Läbida tuleb slaalomirada (viis tabelis 7 toodud vahedega paigutatud koonust või piiret).

3.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) koonuse või piirde vahelejätmine;
2) jala maha toetamine;
3) raja piiridest väljasõitmine;
4) vale käigu kasutamine.

3.5. Kaheksa sõitmine

Joonis 4

3.5.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal. Harjutus tuleb läbida kaks korda.

3.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) märgatav kõrvalekaldumine harjutuse trajektoorist (üle 0,3 m paremale või vasakule);
2) jala maha toetamine;
3) vale käigu kasutamine.

3.6. Ringis sõitmine

Joonis 5

3.6.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb 2–3 ringi ringjoones raadiusega 4,5 m. Kiirus tuleb valida selline, et mootorratast harjutuse sooritamisel kallutatakse.

3.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) märgatav kõrvalekaldumine ringjoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
2) vale käigu kasutamine;
3) mootorratas ei ole kaldu (liiga väike kiirus);
4) jala maha toetamine.

3.7. Sõidul käega suunamärguandmine

3.7.1. Harjutuse sisu

Suunamärguandmine käega.

3.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) mitteõigeaegne suunamärguanne;
2) vale käeasend märguandmisel.

3.8. Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine

Joonis 6

3.8.1. Harjutuse sisu

Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 30 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit peatada mootorratas etteantud kohas sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata.

3.8.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) mootorratta kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust väiksem;
2) märgatav kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
3) mootorratta peatumine stoppjoone (stoppjoonemärgi) taga;
4) ainult ühe piduri kasutamine;
5) pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta.

3.9. Üle risti oleva takistuse sõitmine

Joonis 7

3.9.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast kiirendada, enne takistust õigeaegselt pidurdada ja sõita üle takistuse.

3.9.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
1) ebaõige sõidukiirus;
2) jala maha toetamine;
3) takistuse ületamine diagonaalis.

3.10. Sõitmine läbi kitsa värava

3.10.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamisel tuleb sõita läbi 1,2 m laiuse värava, säilitades mootorratta juhitavuse ja tasakaalu.

3.10.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:

•jala maha toetamine.

3.11. Takistusest ümberpõikamine

Joonis 8

3.11.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamiseks tuleb kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 30 km/h, 2–5 m enne takistust sellest ümber põigata ja pidurdamata kohe taastada endine sõidujoon. Takistusest võib ümber põigata eksamineeritava valikul vasakult või paremalt.

3.11.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
1) liiga väike kiirus ümberpõikel;
2) pidurdamine enne ümberpõiget;
3) pärast ümberpõiget ei pöörduta kohe tagasi esialgsele sõidujoonele;
4) jala maha toetamine.

4. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid,
selgitus ja hindamine

4.1. Sõidu alustamine tõusul

Joonis 9

4.1.1. Harjutuse sisu

Auto peab olema peatatud kallakul etteantud kohas, seejärel tuleb alustada sõitu tõusul. Sõidu alustamisel ei tohi auto tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m.

4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
2) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3) [kehtetu]
4) mittesujuv (hüppeline) sõidu alustamine.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

4.2. Piiratud alal tagasipööramine

Joonis 10

4.2.1. Harjutuse sisu

Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ühe lisamanöövriga (tagurdamisega) ja jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas.
4.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) harjutuse sooritamiseks ettenähtud piiridest väljumine;
2) täiendava lisamanöövri sooritamine;
3) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
4) [kehtetu]
5) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

4.3. Tagurdamine otsesuunas

Joonis 11

4.3.1. Harjutuse sisu

Tagurdada autoga (autorongiga) sirgjooneliselt 10–20 m ja peatuda nii, et sõiduki pikitelg on paralleelne tee äärega.

4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) sõidujoonest kõrvalekaldumine ja alast väljumine;
2) peatumine mitteparalleelselt tee äärega;
3) [kehtetu]
4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

4.4. Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele

Joonis 12

4.4.1. Harjutuse sisu

Tagurdada kahe auto vahele, seejärel edasi- ja tagasikäiku kasutades parkida auto nõuetekohaselt (auto ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul tagurdada ja seejärel sõita parkimiskohalt välja.

4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) auto vale paigutus, näiteks teise auto blokeerimine;
2) auto pikitelg ei ole paralleelne sõiduteed tähistava äärega;
3) [kehtetu]
4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
5) auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele;
6) auto parkimine kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

* Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi.

4.5. Edaspidi slaalomi sõitmine

Joonis 13

4.5.1. Harjutuse sisu

Läbida rada slaalomsõiduga, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.

4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) kujundi vahelejätmine;
2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) [kehtetu]

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

4.6. Tagurpidi slaalomi sõitmine

Joonis 14

4.6.1. Harjutuse sisu

Läbida rada slaalomsõiduga tagurpidi liikumisega, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.
4.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) kujundi vahelejätmine;
2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) [kehtetu]

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

4.7. Tagurdamine boksi pöördega

Joonis 15

4.7.1. Harjutuse sisu

Auto tagurdamine boksi 90º pöördega. Peatumine boksis ja väljasõit boksist. Boksi sõidu ja sealt väljasõidu suuna määrab eksamineerija.

4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) auto mis tahes osa läheb üle boksi tähistava ääre;
2) [kehtetu]
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) lisamanöövri kasutamine (v.a autorong, mille puhul on lubatud ühe lisamanöövri kasutamine sõidutrajektoori korrigeerimiseks).

5) harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

4.8. Tagurdamine pöördega vasakule või paremale (ümber nurga)

Joonis 16        

4.8.1. Harjutuse sisu

Auto (autorongi) tagurdamine pöördega vasakule või paremale ümber nurga, jäädes samale sõidurajale. Sõidu suuna, sõiduraja piirid ning manöövri sooritamiseks ettenähtud ala määrab eksamineerija.

4.8.2. Hindamisel arvestatavad vead
1) auto väljub sõiduraja või sõiduteed tähistava ala piiridest;
2) auto ei paikne manöövri lõppedes õigel sõidurajal või ettenähtud alal;
3) lisamanöövri kasutamine (välja arvatud autorong, mille puhul on lubatud ühe lisamanöövri kasutamine sõidutrajektoori korrigeerimiseks).

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

4.9. Parkimine

4.9.1. Harjutuse sisu

Auto (autorongi) parkimine ja parkimiskohalt lahkumine. Parkida võib rööpselt sõidutee äärega (näiteks kõnnitee ääres), kaldu või esiotsaga või tagaotsaga risti kaldeta teel, tõusul või langusel. Parkimise koha määrab eksamineerija.

4.9.2. Hindamisel arvestatavad vead
1) auto parkimine parkimiskohta tähistava teekatte märgistusel;
2) auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele;
3) auto vale parkimine (näiteks teise auto blokeerimine, auto ust ei ole võimalik avada jne);
4) auto pikitelg ei ole paralleelne sõidutee äärega (sõidutee ääres parkimisel);
5) auto parkimine kaugemale kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

5. Mootorratta- ja autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud

Tabel 3

Mõõtme tähis

Mootorratas

Sõiduauto

Veoauto ja buss

Autorong

A1

A

A*

A

4 m

4 m

4 m

7 m

7 m1

autorongi pikkus

B

 

 

 

2 auto pikkust

2 auto pikkust

2 autorongi pikkust

C

  3 m

3,5 m

  4 m

2 auto pikkust

1,5 auto pikkust

2 × äärmiste telgede vaheline kaugus

D

 

 

 

auto pikkus + 1 m

auto pikkus + 1 m

1 autorongi pikkus + 1 m

E

 

 

 

auto laius + 0,7 m

auto laius + 1 m

auto laius + 1 m

G

 

 

 

1,5 auto laiust

1,5 auto laiust

1,5 auto laiust

H

 

 

 

1,5 auto pikkust

1,5 auto pikkust

1,5 autorongi pikkust

I

 

 

 

auto laius + 1 m

auto laius + 1 m

auto laius + 1,5 m

J

  6 m

  7 m

  8 m

 

 

 

K

12 m

14 m

16 m

 

 

 


A* tabelis 1 toodud tähenduses
1 Kui auto on üle 7 m pikk, siis A = auto pikkusega

6. Auto ja mootorratta ohutuse kontroll

Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, rataste ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 4
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

SÕIDUEKSAMI TEISES JÄRGUS KONTROLLITAVAD OSKUSED JA KÄITUMINE

Sõidueksamil kontrollitavad oskused ja käitumine

A ja A1

B, B1 ja BE

C, CE, C1 ja C1E

D*, DE*, D1 ja D1E

1. Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast: eksamineeritav peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:

Kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja kaitsekiivri kohandamine

+

 

 

 

Rehvide, piduri, rooliseadme, hädaseiskamislüliti (kui see on kohane), keti, tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll

+

 

 

 

Juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks

 

+

+

+

Tahavaatepeeglite, turvavööde ning vajaduse korral peatugede kohandamine

 

+

+

+

Kontrollimine, et uksed oleksid suletud

 

+

+

+

Rehvide, rooliseadme, piduri, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku), tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll

 

+

+

+

Sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: sõidukikere, katted, laadimisluugid, kabiinilukustus, pealelaadimisviis, veose kinnitamine

 

ainult BE

+

 

Haakeseadme ning piduri ja elektriühenduste kontrollimine

 

ainult BE

+

+

Võimendiga piduri- ja roolisüsteemi kontroll; velgede, rattamutrite, poritiibade, tuuleklaasi, akende ja klaasipuhastite, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku) kontroll; lülituspuldi, sealhulgas EMÜ määruses nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeeriku kontroll ja kasutamine

 

 

+

+

Õhusurve, õhupaakide ja vedrustuse kontroll

 

 

+

+

Oskus rakendada spetsiaalseid sõidukiohutuse abinõusid; sõidukikere, teenindususte, avariiväljapääsude, esmaabivahendite, tulekustutite ja muu turvavarustuse kontroll

 

 

 

+

Teedekaardi lugemine, marsruudi planeerimine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik)

 

 

+

+

2. Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll

Mootorratta tugihargile asetamine ja tugihargilt võtmine ning selle liigutamine mootori abita sõiduki kõrval kõndides

+

 

 

 

Mootorratta parkimine tugihargil

+

 

 

 

Vähemalt kaks manöövrit sammukiirusel, sh slaalomisõit; see võimaldab hinnata siduri käsitsemise oskust koos piduriga, tasakaalu, vaatesuunda ja asendit mootorrattal ning jalgade asendit jalatugedel

+

 

 

 

Vähemalt kaks manöövrit suuremal kiirusel, millest üks manööver toimub teise või kolmanda käiguga kiirusel vähemalt 30 km/h ja üks manööver takistusest möödasõidul kiirusel vähemalt 50 km/h; see võimaldab hinnata asendit mootorrattal, vaatesuunda, tasakaalu, juhtimis- ja käiguvahetustehnikat

+

 

 

 

Pidurdamine: sooritatakse vähemalt kaks pidurdusharjutust, sh hädapidurdus kiirusel vähemalt 50 km/h; see võimaldab hinnata esi- ja tagapiduri käsitsemise oskust, vaatesuunda ja asendit mootorrattal

+

 

 

 

Järgmisest neljast manöövrist valitakse vähemalt kaks manöövrit, sealhulgas üks tagasikäigul:

 

 

 

 

Tagurdamine otse või pöördega paremale või vasakule ümber nurga, jäädes õigele sõidurajale

 

+

 

 

Tagasipööramine edasi- ja tagasikäiku kasutades

 

+

 

 

Sõiduki parkimine ja parkimiskohalt lahkumine (parkimine rööpselt, kaldu või esiotsaga või tagaotsaga risti kaldeta teel, tõusul või langusel)

 

+

 

 

Täpne pidurdamine kuni seiskumiseni; hädaseiskamise sooritamine on vabatahtlik

 

+

 

 

Haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti mootorsõiduki külge haakimine; manöövri puhul peab veduk olema pargitud haagise kõrvale (s.o mitte ühele joonele)

 

BE

ainult CE, C1E

ainult DE, D1E

Tagurdamine kurvi mööda

 

BE

+

+

Ohutu peatamine veose peale/maha laadimiseks

 

BE

 

 

Ohutu peatamine laadimisrambi/platvormi või samalaadse rajatise ääres veose maha/pealelaadimiseks

 

 

ainult C, CE, C1E

 

Bussi peatamine sõitjate ohutuks peale- või mahaminekuks

 

 

 

ainult D*, DE*, D1E

3. Käitumine liikluses: Eksamineeritav peab sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:

Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit

+

+

+

+

Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas kitsal alal

+

+

+

+

Kurvis sõitmine

+

+

+

+

Ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine

+

+

+

+

Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine

+

+

+

+

Kiirteele või samalaadsele teele (kui neid on) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine

+

+

+

+

Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on kohane)

+

+

+

+

Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud; raudteeületuskohad; trammi/bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles/allamäge sõitmine

+

+

+

+

Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukilt mahatulekul või sõidukist väljumisel

+

+

+

+


Märkus: D* ja DE* — siia kuuluvad ka D-troll ja D-trollE

1. Sõidueksami hindamine

1.1. Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama eksamineeritava oskust käsitseda sõidukit ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma või mitte auto juhtimisse. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal õigus otsustada, kas sõidueksam lõpule viia või mitte.

1.2. Hindamise käigus peab eksamineerija pöörama erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav juhib sõidukit kaalutletult ja teisi arvestades. Siia kuulub kohanduv ja kaitslik juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejate käitumise arvestamine ning ettenägelikkus.

1.3. Eksamineerija peab hindama veel eksamineeritava järgmisi oskusi:

1.3.1. sõiduki valitsemine võttes arvesse järgmist:
1) turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget kohandamist ja kasutust;
2) tulede ja muude seadmete õiget kasutust; siduri, käigukasti, gaasi- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õiget kasutust;
3) sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel;
4) kindlat teelpüsimist; sõiduki massi, mõõtmeid ja omadusi;
5) veose massi ja liiki (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, DE- ja D1E-kategooria puhul);
6) sõitjate mugavust (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul) (järsust kiirendamisest hoidumine, sujuv sõit, järsust pidurdamisest hoidumine);

1.3.2. kokkuhoidlik ja keskkonnasäästlik sõidustiil , võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul);

1.3.3. tähelepanelikkus:
1) kõigi suundade jälgimine;
2) peeglite õige kasutamine;
3) kaugel, keskmisel ja lähedal kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine;

1.3.4. sõidueesõigus/teeandmine:
1) sõidueesõigus ristmikel;
2) teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel);

1.3.5. sõiduki õige asukoht teel:
1) sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asukoht teel, sõidurajal, ringristmikel, kurvis;
2) asukohta ennetav sõitmine;

1.3.6. piki- ja külgvahe hoidmine:
1) piisava piki- ja külgvahe hoidmine ees ja külgedel liikuvatest sõidukitest;
2) piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest;

1.3.7. kiirus:
1) lubatud sõidukiiruse järgimine;
2) kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni üldise suurima lubatud kiiruseni;
3) sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul;
4) kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele;

1.3.8. foorid, liiklusmärgid ja muud märguanded :
1) õige käitumine foori ees;
2) liikluse reguleerijate korralduste täitmine;
3) liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine;
4) teemärgiste kohane järgimine;

1.3.9. märguanded:
1) õige ja õigeaegne märguandmine vajaduse korral;
2) õige suunanäitamine;
3) kohane tegutsemine kõigi teiste liiklejate märguannete puhul;

1.3.10. pidurdamine ja peatumine:
1) õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele;
2) ettenägelikkus;
3) mitmesuguste pidurdussüsteemide kasutamine (üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul);
4) teiste kiiruse vähendamise süsteemide kasutamine peale pidurite (üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul).

2. Sõidueksami mittesooritamine

2.1. Kui eksamineerija märkab olulist viga, loetakse sõidueksam mittesooritatuks. Sellisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:
1) foori või reguleerija keelava märguande eiramine;
2) jalakäija või teise liikleja ohustamine;
3) vasakpöördel reastumine vastassuunavööndisse;
4) sõidurea vahetus liiklusolukorda jälgimata;
5) liiklusohtliku olukorra tekitamine ja eksamineerija sekkumise vajadus eksamineeritava juhtimisse.

6) möödasõidu sooritamine kohas, kus see pole lubatud.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

2.2. Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:
1) puudulik liikluse jälgimine;
2) liiklusoludele mittevastav sõidukiirus;
3) ebapiisav pikivahe;
4) liiklusmärkide nõuete eiramine;

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

5) ristmike ületamine pika kõhklemise ja viivitusega;
6) vale või poolik reastumine ühesuunalisel tänaval vasakpöördeks;
7) suunatulede ebaõige kasutamine;
8) vigade esinemine sõiduki juhtimisel (ebaühtlane kiirus, järsud pidurdamised, vajadusele mittevastav ümberreastus jms).

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

3. Eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija lisas 6 toodud sõidueksami kaardile.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

 

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 5

NÕUDED EKSAMISÕIDUKILE JA JUHI VARUSTUSELE

1. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele:

Mootor-
sõiduki kategooria

Mootori töömaht
cm3

Mootori võimsus kW

Suurim kiirus km/h

Auto täismass kg

Haagise täismass kg

Haagise tegelik mass kg

Pikkus
m

Laius
m

A1)

>125

>11–≤25

≥100

 

 

 

 

 

A2)

 

≥35

 

 

 

 

 

 

A13)

≥75–≤125

≤11

 

 

 

 

 

 

B4)

 

 

≥100

 

 

 

 

 

BE5)

 

 

≥100

 

≥1000

≥800

 

 

B16)

 

 

≥60

 

 

 

 

 

C7)

 

 

≥80

≥12 000

 

 

≥8

≥2,4

CE8)

 

 

≥80

kokku ≥20 000

koos autoga
≥15 000

kokku ≥14

≥2,4

C19)

 

 

≥80

≥4000

 

 

≥5

 

C1E10)

 

 

≥80

 

≥1250

≥800

kokku ≥8

 

D11)

 

 

≥80

 

 

 

≥10

≥2,4

DE12)

 

 

≥80

 

≥1250

≥800

 

≥2,4

D111)

 

 

≥80

≥4000

 

 

≥5

 

D1E12)

 

 

≥80

 

≥1250

≥800

 

 

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

1) ilma külghaagiseta, järkjärguline luba
2) ilma külghaagiseta, otsene luba
3) ilma külghaagiseta
4) neljarattaline
5) haagise valmistajakiirus on vähemalt 100 km/h ja autorongi täismass ületab 3500 kg; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on mootorsõidukiga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui mootorsõiduk, tingimusel, et tahavaade on võimalik üksnes mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu;
6) kolme- või neljarattaline
7) sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; sõiduki tegelik kogumass peab olema vähemalt 10 000 kilogrammi;
8) kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 meetri pikkuse haagisega; sõidukil on mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune;
9) sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune;
10) haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui juhikabiin, tingimusel, et tahavaade on võimalik üksnes mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu;
11) sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik;
12) haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt kaks meetrit lai ja kaks meetrit kõrge.
Märkus: BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-ja D1E-kategooria eksamisõidukeid, mis ei vasta punktis 1 esitatud miinimumnõuetele, kuid mida on kasutatud käesoleva määruse jõustumise ajal või enne seda, võib edasi kasutada kuni 2013. aasta 30. septembrini (§  25 lg 3).

2. Täiendavad tingimused:

2.1. Eksamiauto:
1) eksamineerijal peab eksamiautos olema küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks;
2) juhiistme kõrval peab olema kaassõitja iste;
3) B-kategooria eksamiautol peavad olema peatoed;
4) C-kategooria eksamiautoga peab olema võimalik vedada veost;
5) CE-kategooria eksamisõidukiks peab olema kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos 2-teljelise täis- või kesktelghaagisega.
6) lisatahavaatepeegel peab võimaldama eksamineerijal vabalt jälgida liikluses toimuvat;
7) eksamiautol peab olema mõlemal küljel välispeegel;
8) piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja nõuetekohaselt paigaldatud ning need peavad töötama tõhusalt;
9) B-kategooria ja B1-alamkategooria eksamiautol peab külg- ja tagaakende läbipaistvus olema vähemalt 70%;
10) puudega isiku eksamisõiduk peab olema kehtivas korras temale kohandatud.

11) B-kategooria eksamiautol peab olema salvestusseade sõidueksami salvestamiseks.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

2.2. Eksamimootorratas:
1) A-kategooria ja A1-alamkategooria eksamimootorratas peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab pidada sidet eksamineeritavaga;
2) mootorrattaga sõidueksami andmisel peab eksamineeritaval seljas olema eredavärviline valgustpeegeldav vest, turvariietus ja ta peab kasutama nõuetekohast turvavarustust.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 6
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

Sõidueksami kaart võib olla elektrooniline või paberkandjal ning see peab sisaldama järgmisi andmeid:
1. Andmeid eksamineeritava kohta:
eksamineeritava ees- ja perekonnanimi, eksamineeritava isikukood, eksamineeritava sünniriik.
2. Andmeid juhtimisõiguse taotlemise kohta:
teooriaeksami sooritamise kuupäev (juhul kui teooriaeksam on nõutav), juhtimisõiguse taotlemise eesmärk, mootorsõiduki kategooria.
3. Andmeid sõidueksami kohta:
sõidueksami sooritamise kuupäev, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaeg, sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu, sõidueksami tulemus.

[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 7

PIIRATUD JUHTIMISÕIGUSEGA JUHILUBA

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: kollane

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 8

ESMANE JUHILUBA

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 9

JUHILUBA

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 10

AJUTINE JUHILUBA

Esikülg

Märkus: väljastamisel ilma fotota lisatakse ajutise juhiloa esiküljele fotoraamistikku märkus: «Kehtib koos isikuttõendava dokumendiga».

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: kollane

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele

[ RTL 2005, 32, 449 – jõust. 25.03.2005]

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 11

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 85,6×53,98×0,76 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 7810 ja ISO 7816-1 nõuetele

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 12

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 85,6×53,98×0,76 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 7810 ja ISO 7816-1 nõuetele

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 121

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

Rahvusvahelise juhiloa näidis

Esikaane väliskülg

Tagakaane sisekülg

Juhiloa mõõtmed 148 ×105 mm
Juhiloa värvus: kaaned – hall
                      siseleheküljed – valge

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 13

JUHILOA TAGAKÜLJELE KANTAVAD KOODID OLENEVALT JUHI TERVISLIKUST SEISUNDIST JA MOOTORSÕIDUKI NÕUTAVAST ÜMBERSEADISTUSEST

Juhi meditsiinilised näidustused

01. Nägemist korrigeerivad ja/või kaitsvad vahendid

01.01 Prillid.

01.02 Kontaktläätsed.

01.03 Ohutu klaas.

01.04 Toonitud klaas.

01.05 Päikesevari.

01.06 Prillid või kontaktläätsed.

02. Kuuldeaparaat/suhtlemise abivahend

02.01 Kuuldeaparaat ühe kõrva jaoks.

02.02 Kuuldeaparaat mõlema kõrva jaoks.

03. Protees/ortoos

03.01 Käeprotees/-ortoos.

03.02 Jalaprotees/-ortoos.

05. Piiratud kasutus

(alamkoodi kasutamine kohustuslik, juhtimispiirangud meditsiinilistel põhjustel)

05.01 Sõit üksnes päevaajal (näiteks: üks tund pärast päikesetõusu ja üks tund enne päikeseloojangut).

05.02 Sõit üksnes … km raadiuses loaomaniku elukohast või üksnes … linna/piirkonna piires.

05.03 Sõit ilma kaassõitjata.

05.04 Sõit üksnes kiirusel kuni … km/h.

05.05 Juhtimine lubatud üksnes juhiluba omava isiku saatel.

05.06 Ilma haagiseta.

05.07 Kiirteel sõitmine keelatud.

05.08 Alkoholi tarbimine keelatud.

Sõiduki ümberseadistused

10. Ümberseadistatud käigukast

10.01 Käsikäigukast.

10.02 Automaatkäigukast.

10.03 Elektrooniline jõuülekanne.

10.04 Ümberseadistatud käigukang.

10.05 Lisakäigukastita.

15. Ümberseadistatud sidur

15.01 Ümberseadistatud siduripedaal.

15.02 Käsisidur.

15.03 Automaatsidur.

15.04 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav siduripedaal.

20. Ümberseadistatud pidurisüsteem

20.01 Ümberseadistatud piduripedaal.

20.02 Pikendatud piduripedaal.

20.03 Vasakule jalale ümberseadistatud piduripedaal.

20.04 Piduripedaal.

20.05 Kallutatav piduripedaal.

20.06 Käsisõidupidur (kohandatud).

20.07 Suurendatud tõhususega sõidupidur.

20.08 Suurendatud tõhususega ja sõidupiduriga ühitatud rikkepidur.

20.09 Ümberseadistatud seisupidur.

20.10 Elektriline seisupidur.

20.11 (Ümberseadistatud) jalaga juhitav seisupidur.

20.12 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav piduripedaal.

20.13 Põlvega juhitav pidur.

20.14 Elektriline sõidupidur.

25. Ümberseadistatud aktseleraatorsüsteem

25.01 Ümberseadistatud gaasipedaal.

25.02 Gaasipedaal.

25.03 Kallutatav gaasipedaal.

25.04 Käsigaas.

25.05 Põlvega juhitav gaasihoob.

25.06 Abiseadmega gaasihoob (elektrooniline, pneumaatiline vms).

25.07 Piduripedaalist vasakul asuv gaasipedaal.

25.08 Vasakul asuv gaasipedaal.

25.09 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav gaasipedaal.

30. Ümberseadistatud ühitatud piduri- ja aktseleraatorseadmed

30.01 Paralleelsed pedaalid.

30.02 Pedaalid samal (või peaaegu samal) tasapinnal.

30.03 Liuguriga aktseleraator ja piduriseade.

30.04 Liuguri ja ortoosiga gaasi- ja piduriseade.

30.05 Ärapööratav/eemaldatav gaasi- ja piduripedaal.

30.06 Tõstetud põrand.

30.07 Osaliselt küljele pööratav piduripedaal.

30.08 Osaliselt küljele pööratav piduripedaal proteesi/ortoosi jaoks.

30.09 Ette eraldatav gaasi- ja piduripedaal.

30.10 Kanna-/jalatugi.

30.11 Elektriline gaasi- ja piduripedaal.

35. Ümberseadistatud juhtimisseadmed

(Tulelülitid, klaasipuhasti, helisignaal, suunatuled jms).

35.01 Juhtimisseadme käsitsemine ei takista sõiduki juhtimist ja käsitsemist.

35.02 Juhtimisseadme käsitsemine käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.

35.03 Juhtimisseadme käsitsemine vasaku käega käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.

35.04 Juhtimisseadme käsitsemine parema käega käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.

35.05 Juhtimisseadme ning ühitatud gaasi- ja piduriseadme käsitsemine parema käega käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.

40. Ümberseadistatud juhtimisseadmed

40.01 Võimendiga tavajuhtimisseade.

40.02 Võimendiga juhtimisseade.

40.03 Abiseadmega juhtimisseade.

40.04 Pikendatud roolisammas.

40.05 Ümberseadistatud rooliratas (suurendatud ja/või jämedama segmendiga rooliratas, vähendatud diameetriga rooliratas vms).

40.06 Kaldasendis rooliratas.

40.07 Vertikaalne rooliratas.

40.08 Horisontaalne rooliratas.

40.09 Jalgadega juhtimine.

40.10 Alternatiivne ümberseadistatud juhtimisseade (keskjuhis vms).

40.11 Rooliratta külge kinnitatav nupp.

40.12 Rooliratta külge kinnitatav käeortoos.

40.13 Tenodeesigaortoos.

42. Ümberseadistatud tahavaatepeegel (-peeglid)

42.01 Välimine (vasak- või) parempoolne tahavaatepeegel.

42.02 Poritiivale asetatud välimine tahavaatepeegel.

42.03 Sisemine lisatahavaatepeegel liikluse jälgimiseks.

42.04 Sisemine panoraamtahavaatepeegel.

42.05 Tahavaatepeegel pimeala nägemiseks.

42.06 Elektriline välimine tahavaatepeegel (-peeglid).

43. Ümberseadistatud juhiiste

43.01 Juhiiste heaks nähtavuseks sobival kõrgusel normaalkaugusel roolirattast ja pedaalidest.

43.02 Kehakujule kohandatud juhiiste.

43.03 Küljetoega juhiiste stabiilse asendi tagamiseks.

43.04 Käetoega juhiiste.

43.05 Pikendatud liuguriga juhiiste.

43.06 Ümberseadistatud turvavöö.

43.07 Traksturvavöö.

44. Mootorratta ümberseadistused (alamkoodi kasutamine kohustuslik)

44.01 Eraldi käsitsetav pidur.

44.02 (Ümberseadistatud) käsipidur (esirattal).

44.03 (Ümberseadistatud) jalgpidur (tagarattal).

44.04 (Ümberseadistatud) gaasirull.

44.05 (Ümberseadistatud) käsikäigukast ja käsisidur.

44.06 (Ümberseadistatud) tahavaatepeegel (-peeglid).

44.07 (Ümberseadistatud) märguandevahendid (suunatuled, pidurituli jms).

44.08 Istmekõrgus, mis võimaldab juhil istuvas asendis kaks jalga korraga maha asetada.

45. Üksnes külgkorviga mootorratas

50. Üksnes konkreetne sõiduk/VIN-kood (valmistajatehase tähis)

51. Üksnes konkreetne sõiduk/registreerimisnumber (sõiduki registrinumber)

Haldusküsimused

70. Vahetatud juhiluba nr … väljaandja …… (kolmanda riigi puhul UN/ECE tähis) Näiteks: 70.0123456789.NL).

71. Juhiloa nr …. duplikaat (kolmanda riigi puhul UN/ECE tähis) Näiteks: 1.987654321.HR).

72. Üksnes A-kategooria sõidukitele, mille mootori suurim töömaht on 125 cm3 ja suurim lubatud võimsus 11 kW (A1).

73. Üksnes kolme- või neljarattalistele B-kategooria mootorsõidukitele (B1).

74. Üksnes C-kategooria sõidukitele, mille lubatud täismass on kuni 7500 kg (C1).

75. Üksnes D-kategooria sõidukitele, millel on peale juhiistme kuni 16 istekohta (D1).

76. Üksnes C-kategooria sõidukitele, mille lubatud täismass on kuni 7500 kg (C1), koos haagisega, mille lubatud täismass on üle 750 kg, tingimusel, et niiviisi moodustuva autorongi täismass ei ületa 12 000 kg ning et haagise lubatud täismass ei ületa vedukauto tühimassi (C1+E).

77. Üksnes D-kategooria sõidukitele, millel on peale juhiistme kuni 16 istekohta (D1), koos haagisega, mille lubatud täismass on üle 750 kg, tingimusel, et (a) niiviisi moodustuva autorongi täismass ei ületa 12 000 kg ning haagise lubatud täismass ei ületa vedukauto tühimassi, ning (b) haagist ei kasutata reisijate veoks (D1+E).

78. Üksnes automaatkäiguvahetusega sõidukitele (direktiivi 91/439/EMÜ II lisa punkti 8.1.1 teine lõik).

79. (…) Üksnes sõidukitele, mis direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaldamisel vastavad sulgudes toodud näitajatele.

90.01: vasakule

90.02: paremale

90.03: vasak

90.04: parem

90.05: käsi

90.06: jalg

90.07: kasutatav

95: ametikoolitus.

Eestis kehtivad koodid

101. Esmasel juhiloal: Algaja juhi tunnusmärgi kasutamine kohustuslik. Suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h.

102. Üksnes teenistusülesannete täitmiseks kaitseväeteenistuses viibimise ajal.

[RTL 2007, 23, 407 – jõust. 24.03.2007]

103. Üksnes trolli juhtimisõigus.

104. Ratastraktori juhtimise õigus.

105. Mootorratas mootori võimsusega kuni 25 kW või erivõimsusega kuni 0,16 kW/kg.