Aadressandmete süsteemi kehtestamine
Vastu võetud 28.06.2007 nr 184
Määrus kehtestatakse «Andmekogude seaduse» § 53 lõike 7 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab aadressandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühtsed põhimõtted.
§ 2. Aadressandmete süsteem
(1) Aadressandmete süsteemi (edaspidi ADS) eesmärk on tagada aadressobjektide ühene identifitseerimine nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning muuta võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud koha-aadressid. Ühtlasi on ADS-i ülesandeks tagada ka koha-aadresside määramise ja aadressandmete töötlemise funktsioonide ühetaoline korraldus.
(2) Aadressandmete süsteem on andmekogude pidamist kindlustav süsteem, mis koosneb kesksest tehnoloogilisest lahendusest (edaspidi ADS-i haldussüsteem) koos selle juurde kuuluvate liidestega aadressandmete töötlemiseks ja aadressiteenuste osutamiseks, aadressandmeid töötlevatest andmekogudest ning aadresskujule, koha-aadressi määramisele, aadressandmete vastutavatele töötlejatele, ADS-i haldussüsteemi vastutavale töötlejale, aadressiteenustele ja aadresside töötlemisele esitatavatest nõuetest.
2. peatükk
AADRESSANDMED JA KOHA-AADRESSI
MÄÄRAMINE NING
ESITAMINE
§ 3. Aadressandmed
(1) Aadressandmed käesoleva määruse tähenduses on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressobjekti asukoht.
(2) Aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis.
(3) Aadressobjekt on maaga seotud objekt (näiteks haldusüksus, tänav, hoone, rajatis, maaüksus, kaitsealune objekt, maardla jne), millele on määratud aadress. Aadressobjekt ei saa oma asukohta muuta ning tema aadress võib muutuda vaid siis, kui toimuvad aadress-süsteemi ümberkorraldused (näiteks haldus- ja asustusjaotuse muudatused, tänavate ümbernimetamine, aadressobjekti piiride või kuju muutumine jms).
(4) Unikaalaadress on koha-aadress, mille tekstilis-numbriline kuju on unikaalne samaliigiliste unikaalaadressi nõudvate aadressobjektide lõikes. Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressobjektil ei või olla sama koha-aadress.
(5) Unikaalaadressi nõudvad aadressobjektid on haldus- ja asustusüksused, aadresskohad, elamud, eluruume sisaldavad hooned, juriidiliste isikute asukohahooned, postisüsteemi kuuluvad hooned ja eelnimetatud hoonete adresseeritavad osad, tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal asuvad maaüksused, maaüksused, mille koha-aadress sisaldab liikluspinna nime või väikekoha nime.
(6) Mitteametlikud aadressandmed on aadressandmed, mida ei kasutata koha-aadressides ning mis ei osale aadresside normaliseerimises, kuid mida kasutatakse inimeste omavahelises suhtluses objekti asukoha leidmisel. Mitteametlikud aadressandmed võivad olla seostatud üksikobjektiga (näiteks hoonega) või ka piirkonnaga (näiteks asum, mida ei ole Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaatorisse kantud).
(7) Normaliseeritud aadress on ADS-i haldussüsteemi poolt standardiseeritud aadress, mis vastab §-des 5–11 toodud nõuetele.
(8) Ruumiaadress on aadressobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse aadressobjekti ruumikujude ja haldus- ning asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel. Ruumiaadress koosneb haldus- ning asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega.
(9) Aadressandmete muudatussündmus on lõikes 10 loetletud aadressobjekti andmete sisestamine, muutmine või kustutamine aadressandmete vastutava töötleja poolt peetavas aadressobjektide andmeid töötlevas andmekogus (edaspidi aadressobjekti andmeid töötlev andmekogu).
(10) Aadressandmete muudatussündmusest peab aadressandmete vastutav
töötleja teavitama ADS-i haldussüsteemi vastutavat töötlejat ning
edastama talle aadressobjekti kohta järgmised andmed:
1)
kohanimi või koha-aadress normaliseeritud kujul või kui koha-aadress ei
ole normaliseeritud, siis koha-aadress normaliseerimata kujul;
2)
aadressobjekti liik (vastavalt ADS-i haldussüsteemis hallatavale
aadressobjekti liikide klassifikaatorile);
3) aadresspunkti x- ja
y-koordinaadid;
4) ruumikuju andmed (kui ruumikuju on olemas);
5)
aadressobjekti unikaalne tehniline identifikaator objekti andmeid
töötlevas andmekogus;
6) aadressandmete kehtivuse algus- ja
lõpuaeg;
7) kohanime või koha-aadressi määramise õiguslik alus
ja õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev;
8)
aadressobjekti olek;
9) koha-aadressi olek.
(11) Aadressandmed on avalikud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
§ 4. Aadresskoht
(1) Aadresskoht on:
1) tee «Teeseaduse» § 2 tähenduses (näiteks
tänav, allee, põik, väljak, plats jne) (edaspidi liikluspind),
mille nime kasutatakse teiste aadressobjektide aadressis. Aadresskoha
nime võib määrata ka tee lõigule;
2)
asustusüksusest väiksem aadressobjekt (näiteks paik, kant, piirkond,
aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu jne) (edaspidi väikekoht),
mille nime kasutatakse teiste aadressobjektide aadressis. Väikekohas
asuv tee võib olla kasutuses aadresskohana (ehk liikluspinnana).
(2) Liikluspinna kohanimi peab sisaldama liigisõna (näiteks tänav, tee, allee, põik, väljak, plats jne). Väikekoha kohanimes võib liigisõna (näiteks paik, kant, piirkond, aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu) puududa.
(3) Aadresskohale määratakse kohanimi «Kohanimeseaduses» sätestatu kohaselt. Aadresskohale kohanime määraja on kohalik omavalitsus, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 5. Koha-aadress
(1) Koha-aadress on territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressobjekti tekstilis-numbriline kirje või tunnus. Ühele objektile võib määrata mitu koha-aadressi. Ühele objektile määratud koha-aadressid on paralleelaadressid. Paralleelaadressid on võrdsed.
(2) Koha-aadressi komponendid on:
1) maakonna nimi;
2)
omavalitsusüksuse (vald, omavalitsuslik linn) nimi;
3)
asustusüksuse (alev, alevik, küla, vallasisene linn, vallasisene alev)
või linnaosa nimi;
4) lähiaadress.
(3) Koha-aadressi komponentides ei esitata osavalda ega asumit.
(4) Lähiaadress on koha-aadressi osa. Lähiaadress koosneb väikekoha olemasolul selle nimest koos liigisõnaga, aadressobjekti nimest või liikluspinna nimest, liikluspinna liigisõnast ja aadressinumbrist koos vajalike lisanditega.
§ 6. Maaüksuse koha-aadress
(1) Maaüksuse koha-aadress koosneb § 5 lõikes 2 loetletud komponentidest.
(2) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, siis määratakse neist koha-aadressis ainult üks. Koha-aadressi määratavaks asustusüksuseks valitakse kas maaüksusel asuva ehitise (või muu aadressobjekti) asukohajärgne asustusüksus või asustusüksus, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist. Käesolevas lõikes sätestatu kehtib ka siis, kui maaüksus asub mitmes linnaosas või riiklikus kohanimeregistris aadresskohana registreeritud väikekohas.
(3) Maaüksuse lähiaadressi komponendid on:
1) maaüksuse
nimi;
2) liikluspinna nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele
lisatakse krundinumber;
3) väikekoha olemasolul väikekoha nimi koos
väikekoha liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber;
4)
kui väikekoht sisaldab liikluspinda, siis väikekoha nimi koos
liigisõnaga ja liikluspinna nimi koos liigisõnaga, millele lisatakse
krundinumber.
(4) Maaüksuse nimi peab olema omastavas käändes (näiteks Niidu, Ülase, Kuke talu), välja arvatud maatüki või sellel paikneva objekti liiki märkiv liigisõna (näiteks alajaam, sadam, mets, tänav vms).
(5) Maaüksuse nimi ei või sisaldada liikluspinna liigisõna lühendit. Maaüksuse nime kuju peab olema selgelt eristuv lõike 3 punktide 2 ja 4 kohaselt määratavast lähiaadressist.
(6) Liikluspinna liigisõna kasutamisel maaüksuse nimes ei või vahetult liigisõna järel kasutada numbreid.
(7) Liikluspinna teenindamiseks moodustatavale maaüksusele määratakse nimi, mis peab sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul. Väikekohas asuva liikluspinna teenindamiseks moodustatavale maaüksusele määratakse nimi, mis peab sisaldama väikekoha kohanime täiskujul ja liikluspinna kohanime täiskujul. Vajadusel võib liikluspinna teenindamiseks moodustatava maaüksuse nimi sisaldada erilisandeid.
(8) Aadresskoha nime ja liigisõna ning krundinumbri vahele jäetakse üks tühik (näiteks Tamme tee 2, Pikk tn 10, Porgandi AÜ 28).
(9) Tähtlisandite kasutamisel maaüksuse lähiaadressis lähtutakse § 11 lõigetes 8 ja 9 toodud nõuetest.
(10) Kui maaüksusel asub ainult üks paarismaja, ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, ridagaraaži või muu sellise boks, võib krundinumbrile lisada ka vastava hooneosa boksinumbri analoogselt § 7 lõikes 4 toodud nõuetele (näiteks Krookuse tn 2/4, Krookuse tn 2/5, Krookuse tn 2/6), samuti võib maaüksused ja neil asuvad hooneosad adresseerida lõike 3 punktide 2 kuni 4 kohaselt.
(11) Maaüksuse koha-aadressis ei esitata korterinumbreid ega teisi hooneosade koha-aadressi erilisandeid.
§ 7. Hoone koha-aadress
(1) Hoone koha-aadress koosneb maaüksuse koha-aadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 nimetatud andmed) ja hoone eristamiseks vajalikest erilisanditest. Tähtlisandid määratakse § 11 lõigetes 8 ja 9 toodud nõuete kohaselt.
(2) Kui maaüksusel asuvad ainult unikaalaadressi mittenõudvad hooned või kui maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hoone, siis moodustub kõikide sellel maaüksusel asuvate hoonete koha-aadress ainult vastava maaüksuse koha-aadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 nimetatud andmed) ja sellele ei lisata erilisandeid.
(3) Kui maaüksusel on lähiaadress mitme liikluspinna järgi, siis üldjuhul määratakse sellel maaüksusel asuva hoone lähiaadress ainult ühe (peasissekäigu poolse) liikluspinna järgi. Kui hoonele määratakse lähiaadressid mitme liikluspinna järgi, siis peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse koha-aadressis.
(4) Kui maaüksusel paikneb mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet, siis moodustub hoone koha-aadress vastava maaüksuse koha-aadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 nimetatud andmed) ja erilisandist, milleks on hoone järjekorranumber ning vajaduse korral sellele järgnev täht, kusjuures majanumbri ja erilisandiks oleva numbri vahel on tühikuteta kaldkriips (näide 1: maaüksusel lähiaadressiga Pargi tn 3 asub kolm hoonet Pargi tn 3/1, Pargi tn 3/2, Pargi tn 3/3; näide 2: maaüksusel koha-aadressiga Tööstuse tn 10 asub 5 hoonet: Tööstuse tn 10/a, Tööstuse tn 10/b, Tööstuse tn 10/c, Tööstuse tn 10/d, Tööstuse tn 10/e). Edaspidi määratavate hoone koha-aadresside puhul on soovitatav ühel maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks tähtlisandeid vältida.
(5) Kui maaüksuse koha-aadress koosneb mitmest paralleelaadressist, on lubatud ka mitme hoone korral kasutada erinevaid lähiaadresse (näiteks kui maaüksuse lähiaadress on Suvila tn 10 // Lehtpuu tn 16 ning sellel maaüksusel asub kaks unikaalaadressi nõudvat hoonet, siis võib ühe hoone lähiaadressina kasutada Suvila tn 10, teise hoone lähiaadressina Lehtpuu tn 16).
(6) Hoone koha-aadressis ei esitata korterinumbreid ega teisi hooneosade lähiaadressi erilisandeid.
§ 8. Korteri ja muu hooneosa koha-aadress
(1) Korteri ja muu hooneosa koha-aadress koosneb maaüksuse ja hoone koha-aadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 ning § 7 lõikes 1 nimetatud andmed) ning hooneosa eristamiseks vajalikest erilisanditest. Käesoleva määruse jõustumisest alates ei või korterite ja teiste hooneosade määratavate komponentide eristajana kasutada tähtlisandeid ega nimesid.
(2) Kui hoone koosneb ainult unikaalaadressi mittenõudvatest hoone osadest või kui hoones on ainult üks unikaalaadressi nõudev hooneosa, siis moodustub kõikide adresseerimist vajavate hooneosade koha-aadress ainult vastava hoone koha-aadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 ning § 7 lõikes 1 nimetatud andmed) ja sellele ei lisata erilisandeid.
(3) Unikaalaadressi mittenõudvatele hooneosadele ei pea koha-aadressi määrama.
(4) Kui maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hooneosa ja samal maaüksusel ei asu teisi unikaalaadressi nõudvaid hooneid, siis määratakse selle hooneosa koha-aadress vastavalt § 6 lõikes 10 sätestatule.
(5) Kui hoones asuvad korterid või muud koha-aadressi vajavad ruumid (välja arvatud lõikes 4 käsitletud hooneosad), siis lisatakse nende number hoone numbrile ilma tühikuteta sidekriipsu järel (näiteks Kaasiku tn 3-65, Pae tee 87-9/2).
(6) Kui hoone koosneb ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, paarismaja, ridagaraaži või muu sellise ehitise boksidest, siis boksi number lisatakse hoone numbrile ilma tühikuteta kaldkriipsu järel (näiteks Tamme tn 3/10, Tamme tn 3/12). Kui hoone paikneb erinevatel maaüksustel, antakse maaüksusele koha-aadress vastavalt § 6 lõikes 10 sätestatule.
§ 9. Koha-aadressi määramine ja esitamine
(1) Koha-aadressi määraja määrab haldus- ja asustusjaotuse ning aadresskohtade järgi maaüksuse koha-aadressi ja maaüksuse koha-aadressi järgi sellel maaüksusel asuva ehitise koha-aadressi. Kui maaüksus moodustatakse pärast ehitisele koha-aadressi määramist, määratakse maaüksuse koha-aadress ehitise koha-aadressi järgi.
(2) Koha-aadressi määraja tagab:
1) koha-aadresside
määramise ja esitamise vastavalt §-des 5–11 toodud nõuetele;
2)
koha-aadresside järjepidevuse;
3) maaüksuse koha-aadressi ja
sellel asuva ehitise koha-aadressi kooskõla;
4) unikaalaadressi
nõudvate aadressobjektide koha-aadresside unikaalsuse;
5) ADS-i
haldussüsteemi tuvastatud ebakorrektselt määratud koha-aadressi
parandamise.
(3) Koha-aadressi komponendid esitatakse kas üldisemalt täpsema suunas või vastupidi. Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1–3 toodud komponendid tuleb esitada koos liigisõnaga.
(4) Unikaalaadressi nõudvate aadressobjektide korral on lähiaadressi määramine kohustuslik.
(5) Hajaasustuses võib lähiaadressi jätta määramata, kui ei ole tegu unikaalaadressi nõudva objektiga.
(6) Koha-aadressi ja koha-aadressis sisalduvaid kohanimesid võib esitada nii täis- kui ka lühikujul. Nimede lühikujud peavad olema esitatud vastavalt §-is 11 toodud nõuetele.
(7) Lõikes 6 nimetatud kohanime täiskuju on koha-aadressis kasutatava kohanime ametlik kuju, mis ei sisalda lühendeid.
(8) Lõikes 6 nimetatud kohanime lühikuju on koha-aadressis kasutatava kohanime ametlik kuju, mis sisaldab lühendeid.
(9) Eesti haldus- ja asustusüksuste nimede esitamisel koha-aadressis on lubatud esitada vaid Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaatoris (edaspidi EHAK) esinevat nimekuju, mille lühendamine ei ole lubatud. Kõik Eesti haldus- ja asustusüksuste objektid kirjutatakse koos liigisõnaga (näiteks Mõisaküla linn, Kukulinna küla, Tsirguliina alevik, Kesklinna linnaosa). Rööpnimede kasutamisel tuleb lähtuda «Kohanimeseaduse» § 14 lõikes 3 sätestatust (näiteks Dirhami/Derhamni küla).
(10) Muude kohanimede esitamisel koha-aadressis on lubatud esitada üksnes ametlikku nimekuju vastavalt «Kohanimeseaduse» §-le 14.
§ 10. Paralleelaadresside esitamine
(1) Paralleelaadresside olemasolul tuleb esitada kõik määratud koha-aadressid.
(2) Paralleelaadresside eraldajaks on topeltkaldkriips, mille ette ja taha jäetakse tühikud (näiteks: Pärnu maakond, Pärnu linn, Kapteni tn 4 // Pärnu maakond, Pärnu linn, Sadama tn 5).
(3) Sama haldus- ja asustuskuuluvusega paralleelaadresside esitamisel võib jätta haldus- ja asustusüksused igal järgneval esitamisel välja kirjutamata, moodustades lähiaadressidest loetelu, kusjuures lähiaadresside eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühikud (näiteks Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Mooni tn 2 // Lille tn 10).
(4) Sama tänavanimega paralleelaadresside esinemisel võib igal järgneval esinemisel jätta tänavanime välja kirjutamata, moodustades tänavanime järele numbriosadest loetelu, kusjuures numbriosade eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühikud (näiteks Aia tn 1 // 3 // 5).
§ 11. Isikunime, tähtlisandi, numbri, eraldaja ja lühendi kasutamine koha-aadressis
(1) Isiku järgi määratud aadresskoha nimes, milles esineb eesnimi, võib selle asendada initsiaalidega, kusjuures initsiaalide ja perekonnanime vahele pannakse punkt ning punkti ja järgneva nime vahele jäetakse tühik (näiteks A. Weizenbergi tänav, F. R. Faehlmanni pst, F. R. Kreutzwaldi põik, E. Särgava allee, E. Vilde tee), samuti kirjutatakse välja tiitel selle täiskujul (näiteks N. von Glehni tänav).
(2) Aadresskoha nimes kirjutatakse kõik sõnad suure algustähega, välja arvatud liigisõna (näiteks tänav, tee, põik, väljak jms), mis on väikese algustähega (näiteks Suur-Karja tänav, Väikese Illimari tänav, Pikk jalg, Vana turg, Vilu tee).
(3) Aadresskoha nimes, kus esineb sidekriipsuga hargtäiend ja nimetuum (näiteks Suur-Karja tänav, Hiiu-Maleva tänav), enne ja pärast sidekriipsu tühikut ei jäeta ja kõik sõnad kirjutatakse suure algustähega, välja arvatud liigisõna, mis on väikese algustähega.
(4) Aadresskoha nimi ei või lõppeda numbriga (näiteks Sigula 7 AÜ, Paemurru 3. tn, Pargi 2. põik). Aadresskoha nimes kasutatakse araabia numbreid.
(5) Numbrilise liikluspinna nime puhul (näiteks 1. liin) jäetakse pärast punkti tühik ja liigisõna («liin») kirjutatakse väikese algustähega.
(6) Nummerdatud liikluspinna nime korral jäetakse pärast numbrit ja punkti tühik, seejärel kirjutatakse liikluspinna nimi suure algustähega ja liigisõna väikese algustähega (näiteks 3. Roheline tn, 2. Tartu põik).
(7) Aadresskoha nimes ei kasutata tähtlisandit.
(8) Koha-aadressis kasutatava numbri tähtlisandiks on eesti-ladina tähestiku väiketäht (näiteks Tamme tn 28a, Tööstuse tn 10/b), mis järgneb numbrile või kaldkriipsule tühikuta.
(9) Koha-aadressis ei kasutata tähtlisanditena tähti i, l, o, š, ž, w, õ, ä, ö, ü.
(10) Koha-aadressi komponentide eraldajana kasutatakse koma, kui nad esitatakse ühes reas. Eraldi real esitades (näiteks ümbrikul, kirja päises vm) eraldusmärke ei kasutata.
(11) Koha-aadressis ei kasutata eraldajatena sümboleid, mida ei ole käesolevas määruses kirjeldatud (näiteks ei kasutata koolonit, ülakoma, võrdlusmärke või jutumärke).
(12) Üldjuhul kirjutatakse aadresskoha nimetuum ja liigisõna lahku (nt Pikk tänav). Erandlikult kirjutatakse tänavanimedes nimetuum ja liigisõna kokku siis, kui tuum on muutumatu sõna ja üksi iseseisva sõnakujuna ei esine (näiteks Kesktänav, Ringtee, Ringpuiestee, Umbtänav). Erandlikult kirjutatakse kokku ka haruldased liigisõnad (näiteks Tõnismägi, Olevimägi, Saiakang, Trepimägi, Suur Rannavärav, Väike Rannavärav). Nimetuumaga kokku kirjutatud liigisõna ei lühendata (näiteks Toompuiestee, Moora umbtänav).
(13) Kõik liikluspindade liigisõnad (näiteks tee, allee, põik, väljak, plats jne) kirjutatakse täielikult välja, erandiks on «maantee», «puiestee» ja «tänav», mille puhul on lubatud kasutada vastavaid punktita lühendeid väikeste tähtedega «mnt», «pst» ja «tn» (näiteks Kaskede pst, Pargi tn).
(14) Kõik väikekohtade liigisõnad kirjutatakse täielikult välja, erandiks on «aiandusühistu», «suvilaühistu», «garaažiühistu» mille puhul on lubatud kasutada vastavaid punktita lühendeid suurte tähtedega «AÜ», «SÜ», «GÜ».
3. peatükk
AADRESSANDMETE SÜSTEEMI PIDAMINE JA
AADRESSITEENUSED
§ 12. ADS-i keskne tehnoloogiline lahendus
(1) ADS-i keskne tehnoloogiline lahendus on ADS-i haldussüsteem, mis
sisaldab:
1) kõikide aadressobjektide kohta järgmisi andmeid –
kohanimesid, koha-aadresse, liike, aadresspunktide koordinaate,
aadressandmete kehtivuse algus- ja lõpuaegu, aadressandmete õigusliku
aluse infot, aadressobjektide oleku infot, koha-aadressi oleku infot,
ruumiaadresse, ruumikujusid ja ruumikujudega seotud metaandmeid, algset
ehk peamist koopiat normaliseeritud koha-aadressidest ning
mitteametlikke aadressandmeid;
2) kõikide EHAK-i objektide ja
aadresskohtade kohta järgmisi andmeid – kohanimesid, liike,
ruumikujusid, aadresspunktide koordinaate ja ruumikujudega seotud
metaandmeid.
(2) ADS-i haldussüsteemi abil on võimalik teostada aadressandmete teisendamist. Aadressandmete teisendamine on aadressobjekti erinevatel ajavahemikel kehtinud kohanime või koha-aadressi väljastamine aadressiteenuste kaudu vastavalt § 15 lõike 2 punkti 1 alusel tekkivatele ning ADS-i haldussüsteemi poolt säilitatavatele seostele.
(3) Aadressandmeid töötleva andmekogu ja infosüsteemi pidaja ning koha-aadressi määraja on kohustatud aadressandmete määramiseks ja töötlemiseks kasutama ADS-i haldussüsteemi.
(4) ADS-i haldussüsteem määrab koha-aadressile unikaalse tehnilise identifikaatori (edaspidi ADR_ID). ADR_ID unikaalsuse tagamiseks võetakse järgarv ADS-i haldussüsteemi sekventsist.
(5) Aadressobjektide ühene identifitseerimine tagatakse konkreetseid aadressobjektide andmeid töötlevas andmekogus.
(6) Aadressandmete muudatussündmust aadressobjektide andmeid töötlevas andmekogus ei loeta ametlikuks enne, kui § 3 lõikes 10 loetletud andmed on ADS-i haldussüsteemi edastatud ning saadud ADS-i haldussüsteemist kinnitus muudatussündmuse kohta koos ADR_ID-ga.
(7) Aadressandmeid töötlev avalikes huvides peetav andmekogu ja infosüsteem kasutavad ADS-i haldussüsteemis olevaid aadressandmeid alusandmetena.
§ 13. ADS-i haldussüsteemi vastutav töötleja
(1) ADS-i haldussüsteemi vastutav töötleja käesoleva määruse tähenduses on maakatastri volitatud töötleja.
(2) ADS-i haldussüsteemi vastutav töötleja:
1) tagab
infosüsteemi toimimise ning pärast ADS-i käivitamise hetke üksnes
korrektsete koha-aadresside esitamise võimaluse ADS-i haldussüsteemi;
2)
registreerib ADS-i haldussüsteemi poolt osutatavad aadressiteenused
andmekogude riiklikus registris;
3) avab kodanikele osutatavad
aadressiteenused Kodanikuportaalis;
4) tagab EHAK-i objektide ja
aadresskohtade kohanimede, liikide, aadresspunktide ruumikujude ja
ruumikujudega seotud metaandmete hoidmise ja väljastamise;
5)
tagab aadressobjektide koha-aadresside, liikide, ruumiaadresside,
ruumikujude, aadresspunktide ja ruumikujudega seotud metaandmete
hoidmise ja koha-aadresside väljastamise normaliseeritud kujul;
6)
peab aadressobjektide liikide klassifikaatorit;
7) teostab
aadressandmete ja aadressobjektide ruumiandmete analüüsitöid ning loob
koha-aadresside ja aadressobjektide vahel seosed;
8) toodab
aadressobjektide ruumiaadresse;
9) tuvastab ebakorrektselt määratud
aadressid ning teavitab nendest vastavat aadressandmete vastutavat
töötlejat ja koha-aadressi määrajat;
10) tuvastab
EHAK-i objektide ja aadresskohtade andmete muudatustest tulenevate
koha-aadresside muudatuste vajadused ning teavitab nendest vastavat
aadressandmete vastutavat töötlejat ja koha-aadressi määrajat;
11)
pakub koha-aadressi määrajale ja aadressandmete vastutavale töötlejale
suunatud aadressiteenuseid koha-aadresside määramiseks ja töötlemiseks
ning koha-aadressi määrajale ja aadressandmete töötlejale suunatud
teenuseid aadressandmete kasutamiseks;
12) tagab ADS-i haldussüsteemi
käivitamise hetkest ajalooliste aadresside seoste kättesaadavuse.
(3) Kui koha-aadressi määraja või aadressandmete töötleja eirab andmete esitamise või kasutamise reegleid, on ADS-i haldussüsteemi vastutaval töötlejal õigus sulgeda vastava kasutaja ligipääs ADS-i haldussüsteemile.
(4) Koha-aadresside lühendamise ADS-i haldussüsteemi poolt ja lühendatud kujul väljastamise teostab ADS-i haldussüsteemi vastutav töötleja.
§ 14. Aadressandmete töötleja
Aadressandmete töötleja käesoleva määruse tähenduses on andmekogu vastutav või volitatud töötleja, kelle andmekogus toimub aadressandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, nende kohta päringute teostamine, nendest väljavõtete tegemine, aadressandmete kasutamine, üleandmine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest.
§ 15. Aadressandmete vastutav töötleja
(1) Aadressandmete vastutav töötleja käesoleva määruse tähenduses on aadressobjektide andmeid töötleva andmekogu vastutav või volitatud töötleja.
(2) Aadressandmete vastutav töötleja:
1) tagab aadresside
järjepidevuse (tagab seoste tekkimise kehtivate ja ajalooliste
aadresside vahel);
2) tagab aadressandmete muudatussündmuste
kättesaadavuse (s.t avab vajalikud aadressiteenused) ja järjepidevuse
info kättesaadavuse läbi ADS-i haldussüsteemi teistele aadressandmeid
töötlevatele andmekogudele ja infosüsteemidele;
3)
teostab ja korraldab aadressandmete korrastustoiminguid vastavalt
õigusaktides sätestatule ja §-des 5–11 toodud nõuetele kooskõlastatult
koha-aadressi määrajaga;
4) teostab aadressandmete
kaasajastamise toiminguid, kui uuenevad EHAK-i objektide või
aadresskohtade andmed ning vajadusel teavitab koha-aadressi määrajat
vastavatest toimingutest.
(3) Aadressandmete vastutavateks töötlejateks on:
1)
Maa-amet «Maakatastriseaduse» § 2 punkti 3 ja § 141
tähenduses defineeritud kaartidele kantavate objektide, millele
õigusaktidest tulenevalt määratakse koha-aadresse, ning ADS-i
haldussüsteemi osas;
2) Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ehitiste osas;
3) Siseministeerium
kohanimede osas;
4) Maanteeamet teede osas;
5) Muinsuskaitseamet
kultuurimälestiste osas, mis ei ole ehitised;
6) Statistikaamet
EHAK-i objektide koodide osas;
7) ADS-i haldussüsteemi haldaja
mitteametlike aadressandmete osas;
8) Veeteede Amet sadamate osas.
§ 16. Aadressiteenused
(1) Aadressiteenus käesoleva määruse tähenduses on mis tahes aadressandmetega seotud toiming, sealhulgas aadressobjekti asukoha määramine, kindlas haldus- ja asustusüksuses aadressobjekti leidmine, koha-aadressi sisestamine andmekogusse ja muutmine andmekogus vastavalt aadressandmete vastutava töötleja poolt kehtestatud reeglitele.
(2) Andmekihi aadressiteenused realiseeritakse infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) teenusena.
(3) Koha-aadresside normaliseerimiseks töötab ADS-i haldussüsteemi vastutav töötleja välja X-tee normaliseerimisteenuse.
(4) Koha-aadresside normaliseerija käesoleva määruse tähenduses on koha-aadressi kontrolli tarkvaraline abivahend, mis lihtsustab koha-aadresside omavahelist seostamist, võimaldades korrigeerida õigekirjavigu, normeerida lühendeid, kontrollida, kas sisestatud koha-aadress on olemas ja kas ta vastab käesolevas määruses sätestatud koha-aadressi määramise ja esitamise reeglitele.
(5) Kasutaja põhjendatud nõudmise korral on X-tee haldaja kohustatud avama mitme andmekoguga seotud X-tee komplekspäringu.
(6) ADS-i haldussüsteemi osutatavad teenused on tasuta.
§ 17. Aadressiteenuste kasutamine
(1) Aadressiteenuste kasutamise eelduseks on teenust kasutava asutuse andmekogu või infosüsteemi liidestamine X-teega, kodanike puhul kodaniku identifitseerimine Kodanikuportaalis.
(2) Teenust kasutava asutuse andmekogu või infosüsteem kasutab aadressiteenuseid vastavalt oma volitustele X-tee kaudu või laeb XML-formaadis esitatud aadressandmed oma andmekogusse või infosüsteemi.
(3) Vastavalt «Andmekogude seaduse» §-le 531 on riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidajatele ADS-i haldussüsteemi pakutavate X-tee aadressiteenuste kasutamine kohustuslik.
4. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDAMINE
§ 18. Rakendussätted
(1) Alates käesoleva määruse jõustumisest määratavad koha-aadressid peavad olema määratud kooskõlas §-dega 5–11.
(2) Riiklike ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidajad peavad oma infosüsteemid käesoleva määruse § 12 lõikega 3 vastavusse viima hiljemalt 1. juuniks 2008. a.
(3) Paragrahvi 15 lõikes 3 nimetatud aadressandmete vastutavad töötlejad annavad ADS-i haldussüsteemi vastutavale töötlejale üle oma andmekogus olevad § 3 lõikes 10 loetletud aadressandmed hiljemalt 1. juuniks 2008. a.
(4) Maakatastris registreeritud maaüksuste (katastriüksuste) koha-aadressid viiakse koha-aadressi määraja poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega hiljemalt 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.
(5) «Riiklikus ehitisregistris» registreeritud hoonete ja hooneosade koha-aadressid viiakse koha-aadressi määrajate poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega 24 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 36 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.
(6) ADS-i haldussüsteemi käivitamise hetkeks loetakse 1. juuni 2008. a kell 00:00.
(7) Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2003. a määrus nr 309 «Aadressandmete süsteemi kehtestamine» (RT I 2003, 77, 520) tunnistatakse kehtetuks.
| Peaminister Andrus ANSIP |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan PARTS |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
X.com