HALDUSÕIGUSRahandusEL rahandusalased välislepingud

Euroopa Liit

Teksti suurus:

Sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2008
Avaldamismärge:RT II 2007, 10, 37

Sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa

Vastu võetud 17.07.2006

Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja -territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Nõukogus kokku tulnud Euroopa Ühenduse liikmesriikide valitsuste esindajad,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

pärast konsulteerimist komisjoniga,

pärast konsulteerimist Euroopa Investeerimispangaga

ning arvestades järgmist:

(1) Koostöölepingu ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 20001 (edaspidi «AKV-EÜ koostööleping») Ia lisa punktis 3 sätestatakse, et «kõik mitmeaastase rahandusraamistiku või lepingu vastavate osade vajalikud muudatused otsustab ministrite nõukogu erandina käesoleva lepingu artiklist 95».

(2) 1.–2. juunil 2006. aastal Port Moresbys (Paapua Uus-Guinea) kogunenud AKV-EÜ ministrite nõukogu võttis vastu AKV-EÜ koostöölepingu Ib lisa, milles lepiti kokku määrata kindlaks AKV riikidele AKV-EÜ koostöölepingu raames mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel antav ühenduse abi kogusummas 21 966 miljonit eurot, mis saadakse liikmesriikide rahastatavast 10. Euroopa Arengufondist (edaspidi «10. EAF»).

(3) Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822 (EÜ) ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega2 (edaspidi «assotsieerimise otsus») kohaldatakse 31. detsembrini 2011. Enne nimetatud kuupäeva tuleks asutamislepingu artikli 187 kohaselt võtta vastu uus otsus. Enne 31. detsembrit 2007 peaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt määrama 10. EAFist ÜMTdele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa, aastatel 2008–2013 antava finantsabi suuruseks 286 miljonit eurot.

(4) Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 30. mai 2005. aasta otsusega 2005/446/EÜ, millega kehtestatakse tähtaeg üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite sidumiseks,3 määratakse 31. detsember 2007 kuupäevaks, mille möödumisel ei või enam siduda komisjoni hallatava 9. EAFi vahendeid, Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavaid intressitoetusi ja kõnealuste eraldiste intressist laekunud tulu. Seda kuupäeva võib vajadusel muuta.

(5) AKV-EÜ koostöölepingu ja assotsieerimise otsuse rakendamiseks tuleks moodustada 10. EAF ning ette näha selle vahendite jaotamise ja liikmesriikide osamaksete tegemise kord.

(6) Komisjoni aruande alusel vaadatakse 2008–2009. aastal läbi Euroopa Liidu kulutuste ja vahendite kõik aspektid.

(7) Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad on kokku leppinud, et 10. EAFist eraldatakse 430 miljonit eurot komisjoni kulude katteks EAFi kavandamisel ja rakendamisel.

(8) Tuleks kehtestada finantskoostöö haldamise eeskirjad.

(9) 12. septembril 2000 võttis nõukogu vastu nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkuleppe ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (edaspidi «9. EAFi sisekokkulepe»)4.

(10) Komisjonis tuleks luua liikmesriikide valitsuste esindajate komitee (edaspidi «EAFi komitee») ning samalaadne komitee tuleks luua ka EIPiga. Komisjoni ja EIPi töö AKV-EÜ koostöölepingu kohaldamisel ning assotsieerimise otsuse vastavad sätted tuleks ühtlustada.

(11) Võib eeldada, et Bulgaaria ja Rumeenia on 1. jaanuariks 2008 ELiga ühinenud ning liituvad AKV-EÜ koostöölepingu ja käesoleva sisekokkuleppega vastavalt Bulgaaria ja Rumeenia liitumislepingu ja selle protokolli kohaselt võetud kohustustele.

(12) 24. mail 2005. aasta järeldustes aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamise kohta kohustusid nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad õigeaegselt rakendama ja jälgima 2. märtsil 2005. aastal toimunud Pariisi kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) abi tõhusust käsitlevat Pariisi deklaratsiooni.

(13) Tuleks meelde tuletada eelnimetatud järeldustes osutatud ametliku arenguabi toetuse (ODA) alaseid eesmärke. EAFi raames tehtud kulutustest liikmesriikidele ja OECD arenguabikomiteele aru andes peaks komisjon eristama ODAga seotud ja ODAga mitteseotud tegevusi.

(14) 22. detsembril 2005 võtsid nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajad, Euroopa Parlament ja komisjon vastu ühisavalduse Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: Euroopa konsensus.5

(15) EAFi raames on endiselt prioriteediks vähimarenenud ja madala sissetulekuga riikide toetamine.

(16) Nõukogu kiitis 11. aprillil 2006 heaks põhimõtte rahastada Aafrika rahutagamisrahastut aastatel 2008–2010 AKV riikide vahelistest vahenditest kuni 300 miljoni euro ulatuses. Laiaulatuslik hindamine leiab aset kolmanda aasta jooksul, mille käigus vaadatakse läbi rahastamise tingimused ning samuti tulevaste alternatiivsete rahastamisallikate võimalused, sealhulgas ÜVJP rahastamine.

on kokku leppinud järgmises:

1. peatükk
RAHALISED VAHENDID

Artikkel 1. 10. EAFi vahendid

1. Käesolevaga asutavad liikmesriigid kümnenda Euroopa Arengufondi (edaspidi «10. EAF»).

2. 10. EAF moodustatakse järgmistest osadest:
a) kuni 22 682 miljonit eurot liikmesriikide osamaksed, mis jaotuvad järgmiselt:

Liikmesriik Jagamispõhimõte Osamaks (EUR)
Belgia  3,53 800 674 600
Bulgaaria  0,14 31 754 800
Tšehhi Vabariik  0,51 115 678 200
Taani  2,00 453 640 000
Saksamaa 20,50 4 649 810 000
Eesti  0,05 11 341 000
Kreeka  1,47 333 425 400
Hispaania  7,85 1 780 537 000
Prantsusmaa 19,55 4 434 331 000
Iirimaa  0,91 206 406 200
Itaalia 12,86 2 916 905 200
Küpros  0,09 20 413 800
Läti  0,07 15 877 400
Leedu  0,12 27 218 400
Luksemburg  0,27 61 241 400
Ungari  0,55 124 751 000
Malta  0,03 6 804 600
Madalmaad  4,85 1 100 07 7000
Austria  2,41 546 636 200
Poola  1,30 294 866 000
Portugal  1,15 260 843 000
Rumeenia*  0,37 83 923 400
Sloveenia  0,18 40 827 600
Slovakkia  0,21 47 632 200
Soome  1,47 333 425 400
Rootsi  2,74 621 486 800
Ühendkuningriik 14,82 3 361 472 400
    22 682 000 000

* Osamaksu hinnanguline suurus.

22 682 miljonit eurot on kättesaadavad hetkest, mil jõustub mitmeaastane finantsraamistik, millest
i) 21 966 miljonit eurot eraldatakse AKV riikide rühmale;
ii) 286 miljonit eurot eraldatakse ÜMTdele;
iii) 430 miljonit eurot eraldatakse komisjonile artiklis 6 osutatud kulude katteks, mis on seotud EAFi kavandamise ja rakendamisega.
b) Otsus 2005/446/EÜ, millega määratakse kuupäev, mille möödumisel ei või enam siduda 9. EAFi vahendeid, ei mõjuta AKV-EÜ koostöölepingu I lisas ja assotsieerimise otsuse IIa lisas nimetatud rahalisi vahendeid, mis on eraldatud 9. EAFi alusel, et rahastada assotsieerimise otsuse IIc lisas ette nähtud investeerimisrahastu (edaspidi «investeerimisrahastu») vahendeid. Nimetatud rahalised vahendid kantakse üle 10. EAFi ja neid hallatakse vastavalt 10. EAFi rakenduskorrale AKV-EÜ koostöölepingu kohase mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) jõustumise kuupäevast ja ÜMTdele ajavahemikul 2008–2013 antavat finantsabi käsitlevate nõukogu otsuste jõustumise kuupäevast.

3. Pärast 31. detsembrit 2007 või pärast mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) jõustumise kuupäeva, kui see peaks olema nimetatud kuupäevast hilisem, ei või siduda 9. EAFi ja kõigi varasemate EAFide järelejäänud vahendeid, välja arvatud pärast nimetatud jõustumise kuupäeva vabanevad vahendid ja summad, mis on järele jäänud 9. EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandustoodetest saadavate eksporditulude stabiliseerimise tagamise süsteemist (STABEX), ja lõike 2 punktis b nimetatud vahendid. Kõnealuseid summasid, mida eelmainitu kohaselt võidakse siduda pärast 31. detsembrit 2007 ja kuni käesoleva lepingu jõustumiseni, kasutatakse üksnes ELi haldussüsteemi töövõime tagamiseks ning käimasolevate projektidega seotud jooksvate kulude katmiseks 10. EAFi jõustumiseni.

4. Kui nõukogu ei ole komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustanud teisiti, ei seota enam 9. EAFi kohastest projektidest või eelmistest EAFidest pärast 31. detsembrit 2007 vabanevaid vahendeid, välja arvatud pärast nimetatud jõustumise kuupäeva vabanevad vahendid ja summad, mis on järele jäänud 9. EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandustoodetest saadavate eksporditulude stabiliseerimise tagamise süsteemist (STABEX) ja mis kantakse automaatselt üle artikli 2 lõike a punktis i ja artikli 3 lõikes 1 osutatud vastavatesse riiklikesse näidisprogrammidesse, ning lõike 2 punktis b nimetatud vahendid.

5. 10. EAFi vahendite kogusumma katab ajavahemiku 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013. EAFi vahendeid ei või pärast 31. detsembrit 2013 enam siduda, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teisiti.

6. Varasemate EAFide raames võetud kulukohustuste alusel rahastatud meetmetest ning komisjoni hallatud ja AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 37 lõikes 1 nimetatud Euroopa makseasutustes hoiustatud 10. EAFi vahenditest saadav intressitulu kantakse ühele või mitmele komisjoni nimel avatud pangakontole ning seda kasutatakse artikli 6 tingimuste kohaselt. EIP hallatava 10. EAFi vahenditest saadava intressitulu kasutamine määratakse kindlaks artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmääruse raames.

7. Kui ELiga ühineb uus riik, võib lõike 2 punktis a loetletud osamaksude jaotust muuta komisjoni ettepanekul nõukogu ühehäälse otsusega.

8. Rahalisi vahendeid võib kohandada nõukogu ühehäälse otsusega AKV-EÜ koostöölepingu artikli 62 lõike 2 kohaselt.

9. Ilma, et see piiraks artiklis 8 sätestatud otsustamisprotsessi ja -eeskirju, võivad kõik liikmesriigid vabatahtlikult anda komisjoni või EIPi käsutusse vahendeid AKV-EÜ koostöölepingu eesmärkide toetamiseks. Liikmesriigid võivad samuti kaasrahastada näiteks komisjoni või EIPi hallatavate konkreetsete algatuste raames projekte või programme. AKV osalus selliste algatuste riiklikul tasandil peab olema tagatud.

Artiklis 10 osutatud rakendus- ja finantsmäärus sisaldab sätteid, mis on vajalikud EAFi poolseks kaasrahastamiseks ning samuti liikmesriikide poolt läbiviidavaks kaasrahastamiseks. Liikmesriigid teatavad oma vabatahtlikest osamaksudest eelnevalt nõukogule.

10. Nõukogu viib vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu finantsprotokolli lõikele 7 ning koos AKV riikidega läbi tulemuste analüüsi, hinnates kulukohustuste ja väljamaksete seisu ning antud abi tulemuslikkust ja mõju. Analüüs viiakse läbi komisjoni poolt 2010. aastal ettevalmistatava ettepaneku alusel. Kõnealune analüüs aitab kaasa otsuse vastuvõtmisele, milles käsitletakse finantskoostööle pärast aastat 2013 eraldatava summa suurust.

Artikkel 2. AKV riikidele eraldatud vahendid

Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis i nimetatud 21 966 miljonit eurot jagatakse koostöövahendite vahel järgmiselt:
a) 17 766 miljonit eurot riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide rahastamiseks. Neid vahendeid kasutatakse:
i) AKV riikide näidisprogrammide rahastamiseks vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artiklitele 1–5;
ii) AKV riikide piirkondlikku ja piirkondadevahelist koostööd ning integratsiooni toetavate piirkondlike näidisprogrammide rahastamiseks vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artiklitele 6–11, artikli 13 lõikele 1 ja artiklile 14.
b) 2700 miljonit eurot mõningaid või kõiki AKV riike hõlmava AKV riikide vahelise ja piirkondadevahelise koostöö rahastamiseks, sealhulgas vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu rakendus- ja juhtimiskorda käsitleva IV lisa artiklile 12, artikli 13 lõikele 2 ja artiklile 14. See vahend hõlmab struktuurilist abi ühisinstitutsioonidele, milleks on AKV-EÜ koostöölepingu III lisas osutatud ettevõtluse arenduskeskus (EAK) ja põllumajanduse arenduskeskus (PAK), mille üle teostatakse järelevalvet vastavalt nimetatud lisas sätestatud eeskirjadele ja menetlustele, ning artiklis 17 osutatud parlamentaarne ühisassamblee. Kõnealuse vahendiga kaetakse samuti AKV-EÜ koostöölepingule lisatud 1. protokolli punktides 1 ja 2 märgitud AKV sekretariaadi kulud.
c) Eksporditulu lühiajalistest kõikumistest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks võib osa punktides a ja b nimetatud vahenditest kasutada välistele mõjuritele ja ettenägematutele vajadustele reageerimiseks, sealhulgas vajadusel täiendava lühiajalise humanitaar- või hädaabi andmiseks, kui sellist toetust ei saa rahastada ühenduse eelarvest.
d) 1500 miljonit eurot eraldatakse EIPile investeerimisrahastu rahastamiseks vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu II lisas sätestatud tingimustele; nimetatud summa sisaldab 1100 miljoni euro suurust täiendavat sissemakset investeerimisrahastusse, mida hallatakse kui käibefondi, ja 400 miljonit eurot tagastamatu abirahana AKV-EÜ koostöölepingu II lisa artiklites 2 ja 4 sätestatud intressitoetuste rahastamiseks 10. EAFi kehtivuse ajal.

Artikkel 3. ÜMTdele eraldatud vahendid

1. Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud 286 miljonit eurot jaotatakse enne 31. detsembrit 2007 vastu võetud nõukogu otsuse alusel, millega muudetakse assotsieerimise otsust asutamiselepingu artikli 187 kohaselt; 256 miljonit eurot nimetatud summast eraldatakse riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide rahastamiseks ning 30 miljonit eurot eraldisena EIPile investeerimisrahastu rahastamiseks vastavalt assotsieerimise otsusele.

2. Kui mõni ÜMT iseseisvub ja ühineb AKV-EÜ koostöölepinguga, vähendatakse lõikes 1 osutatud summasid ja suurendatakse vastavalt artikli 2 punkti a alapunktis i osutatud summasid nõukogu ühehäälse otsusega komisjoni ettepaneku alusel.

Artikkel 4. Laenud EIPi omavahenditest

1. Investeerimisrahastule 9. EAFi raames eraldatud artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud summale ja artikli 2 punktis d nimetatud summale lisatakse soovituslik summa kuni 2030 miljonit eurot laenudena EIPi omavahenditest. Nendest vahenditest eraldatakse kuni 2000 miljonit eurot AKV-EÜ koostöölepingu II lisas ettenähtud ostarveteks ja kuni 30 miljonit eurot assotsieerimise otsuses sätestatud otstarveteks kooskõlas panga põhikirjas sätestatud tingimuste ning AKV-EÜ koostöölepingu II lisas ja assotsieerimise otsuses sätestatud investeeringute rahastamistingimuste asjakohaste sätetega.

2. Liikmesriigid kohustuvad keeldumisõiguseta tegutsema EIPi garandina loobudes igasugusest keeldumisõigusest ning võrdeliselt oma osamaksuga selle kapitalis kõikide finantskohustuste puhul, mis laenusaajate jaoks tulenevad AKV-EÜ koostöölepingu II lisa artikli 1 ja assotsieerimise otsuse vastavate sätete kohastest EIPi poolt omavahendite arvel sõlmitud laenulepingutest.

3. Lõikes 2 osutatud tagatist piiratakse 75%ga EIPi poolt kõikide laenulepingute alusel avatavatest krediitidest, kuid see peab katma kõik riskid.

4. Lõikest 2 tulenevad kohustused määratakse kindlaks iga liikmesriigi ja EIPi vahelises garantiilepingus.

Artikkel 5. EIPi hallatavad meetmed

1. EAFile eelnenud EAFide raames AKV riikidele, ÜMTdele ning Prantsusmaa ülemeredepartemangudele antud erilaenudega seotud maksed EIPile ning võetud riskikapitalimeetmetest saadavad tulud ja sissetulekud tagastatakse liikmesriikidele võrdeliselt nende osamaksudega EAFi, millega summad on seotud, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepanekul ühehäälselt paigutada need reservi või eraldada muuks otstarbeks.

2. Eelnevalt lahutatakse liikmesriikidele tagastavatest summadest EIPile ettenähtud vahendustasu lõikes 1 osutatud laenude ja meetmete haldamise eest.

3. Investeerimisrahastu raames 9. ja 10. EAFi alusel võetavatest meetmetest saadavaid EIPi tulusid ja sissetulekuid kasutatakse rahastu raames edaspidi võetavateks meetmeteks vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu II lisa artiklile 3 pärast investeerimisrahastuga seotud erikulude ja -kohustuste mahaarvamist.

4. EIPile makstakse täielikku hüvitist lõikes 3 nimetatud investeerimisrahastu meetmete haldamise eest kooskõlas AKV-EÜ koostöölepingu II lisa artikli 3 lõike 1 punktiga a.

Artikkel 6. Vahendid EAFiga seotud toetuskulude katmiseks

1. Toetusmeetmete kulud kaetakse EAFi vahenditega. Artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis iii ja artikli 1 lõikes 5 osutatud vahendid katavad need EAFi kavandamise ja rakendamisega seotud kulutused, mida artikli 10 lõikes 1 osutatud määruses osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid ei hõlma.

2. Toetusmeetmeteks ettenähtud vahenditest võib katta kulusid, mis on seotud:
a) komisjoni hallatavate EAFi vahendite kavandamiseks ja rakendamiseks otseselt vajalike ettevalmistuste, järelmeetmete, kontrolli, raamatupidamise, auditeerimise ja hindamisega;
b) nimetatud eesmärkide saavutamisega (nt arengupoliitikaalane uurimustöö, kohtumised, teabevahetus, teadlikkuse tõstmine, koolitus ja reklaam, teabevahetuse arvutivõrkudega seotud kulutused); ning
c) arvutivõrkudega teabevahetuseks või muu haldus- või tehnilise toega seotud kulusid, mis võivad komisjonil seoses EAFi haldamisega tekkida.

Lisaks kasutatakse neid vahendeid komisjoni peakontoris ja delegatsioonides selliste haldustoetuskulude katmiseks, mis on vajalikud AKV-EÜ koostöölepingu ja assotsieerimise otsuse raames rahastatavate meetmete haldamiseks.

Vahendeid ei eraldata Euroopa avaliku teenistuse põhiülesannetega tegelemiseks, st komisjoni koosseisulistele töötajatele.

II peatükk
RAKENDUS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 7. 10. EAFi osamaksud

1. Komisjon, võttes arvesse EIPi prognoosi investeerimisrahastu haldamise ja tegevuse kohta, kinnitab igal aastal ja edastab 15. oktoobriks nõukogule kulukohustuste ja maksete kalkulatsiooni ning käesoleva ja kahe järgmise eelarveaasta osamaksunõuete aastased määrad. Nimetatud summa aluseks on suutlikkus tagada tõhusalt ettepanekule vastav vahendite tase.

2. Komisjoni ettepaneku alusel, milles täpsustatakse komisjonile ja EIPile kuuluv osa, määrab nõukogu artikli 8 kohaselt kvalifitseeritud häälteenamusega aastaste osamaksude ülemmäära teiseks komisjoni ettepanekule järgnevaks aastaks (n+2), ning eelneval aastal määratud ülemmäära piires aastaste osamaksunõuete ülemmäära esimeseks komisjoni ettepanekule järgnevaks aastaks (n+1).

3. Kui lõike 2 kohaselt määratud osamaksud erinevad EAFi kõnealuse eelarveaasta tegelikest vajadustest, esitab komisjon ettepanekud osamaksude muutmise kohta lõikes 2 määratletud ülemmäära piires nõukogule, kes teeb otsuse artiklis 8 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Osamaksud ei tohi ületada lõikes 2 osutatud ülemmäära ning ülemmäära ei ole võimalik suurendada, välja arvatud, kui nõukogu on seda vastavalt artiklile 8 kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud erivajadustel, mis tulenevad erandlikest või ettenägematutest asjaoludest nagu näiteks kriisijärgsed olukorrad. Sellisel juhul tagavad komisjon ja nõukogu, et osamaksud vastavad eeldatavatele maksetele.

5. Komisjon, võttes arvesse EIPi prognoosi, edastab 15. oktoobriks nõukogule oma kulukalkulatsioonid kohustuste, väljamaksete ja osamaksude osas iga lõikes 1 osutatud aastale järgneva kolme aasta kohta.

6. Mis puudutab kooskõlas artikli 1 lõike 2 punktiga b ja artikli 1 lõikega 3 eelmistest EAFidest 10. EAFi ülekantud summasid, arvutatakse iga liikmesriigi osamaks proportsionaalselt selle liikmesriigi osamaksuga vastavasse EAFi.

9. EAFi ja eelmise EAFi vahendite puhul, mida ei ole kantud 10. EAFi, arvutatakse nende mõju iga liikmesriigi osamaksule proportsionaalselt selle liikmesriigi osamaksuga 9. EAFi.

7. Liikmesriikide osamaksude tasumise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmäärusega.

Artikkel 8. Euroopa Arengufondi komitee

1. Komisjoni juurde moodustatakse liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev komitee (edaspidi «EAFi komitee») komisjoni hallatavate 10. EAFi vahendite jaoks. EAFi komitee eesistuja on komisjoni esindaja ja selle sekretariaaditeenuste eest hoolitseb komisjon. Komitee tööst võtab osa EIPi esindaja.

2. Euroopa Arengufondi komitees arvestatakse liikmesriikide hääli järgmiselt:

Liikmesriik Häälte osakaal EL-27
Belgia  35
Bulgaaria  [1]
Tšehhi Vabariik   5
Taani  20
Saksamaa 205
Eesti   1
Kreeka  15
Hispaania  79
Prantsusmaa 196
Iirimaa   9
Itaalia 129
Küpros   1
Läti   1
Leedu   1
Luksemburg   3
Ungari   6
Malta   1
Madalmaad  49
Austria  24
Poola  13
Portugal  12
Rumeenia*  [4]
Sloveenia   2
Slovakkia   2
Soome  15
Rootsi  27
Ühendkuningriik 148
EL-25 kokku 999
EL-27 kokku* [1004] 

* eeldatav häälte osakaal.

3. EAFi komitee võtab otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, milleks on 720 häält 999st ning mis esindab vähemalt 13 liikmesriigi poolthääli. Blokeeriv vähemus on 280 häält.

4. Kui ELiga ühineb uus liikmesriik, muudetakse lõikes 2 ettenähtud arvestust ja lõikes 3 osutatud kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu ühehäälse otsusega.

5. Nõukogu võtab ühehäälselt vastu EAFi komitee töökorra.

Artikkel 9. Investeerimisrahastu komitee

1. EIPi egiidi all asutatakse komitee (edaspidi «investeerimisrahastu komitee»), mis koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest ja komisjoni esindajast. EIP täidab komitee sekretariaadi ülesandeid ja osutab komiteele abiteenuseid. Investeerimisrahastu komitee esimees valitakse investeerimisrahastu komitee liikmete poolt endi seast.

2. Nõukogu võtab ühehäälselt vastu investeerimisrahastu komitee töökorra.

3. Investeerimisrahastu komitee võtab otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega artikli 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud arvestusele.

Artikkel 10. Rakendussätted

1. Kuni nõukogu otsuseni 10. EAFi rakendusmäärust käsitleva otsuse kohta, jäävad jõusse 9. EAFi sisekokkuleppe artiklite 14–30 kõik asjaomased sätted, ilma et see piiraks käesoleva kokkuleppe artikli 8 kohaldamist ning selles sätestatud liikmesriikide hääleõigust. Rakendusmäärus võetakse vastu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast EIPga nõupidamist.

Rakendusmäärus sisaldab kavandamis- ja otsustamismenetluste asjakohaseid muudatusi ja parandusi ning sellega ühtlustatakse selles ulatuses, mis võimalik ühenduse ja EAFi menetlusi, sealhulgas kaasrahastamise aspektide osas. Lisaks kehtestatakse sellega spetsiaalne halduskord rahutagamisrahastu rakendamiseks. Tuletades meelde, et AKV-EÜ koostöölepingu artikli 11 lõike 6 ning artiklite 11a ja 11b rakendamiseks ette nähtud finants- ja tehnilist abi rahastatakse muudest konkreetsetest vahenditest ja mitte AKV-EÜ koostöö rahastamiseks ette nähtud vahenditest, peab nende sätete alusel arendatavad tegevused heaks kiitma eelnevalt määratletud eelarvehaldusmenetluse kaudu.

2. Nõukogu võtab finantsmääruse vastavalt artiklis 8 sätestatule vastu kvalifitseeritud häälteenamusega enne AKV-EÜ koostöölepingu jõustumist komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast seda, kui oma arvamused on esitanud EIP teda puudutavate sätete osas ja kontrollikoda.

3. Komisjon teeb ettepaneku lõigetes 1 ja 2 osutatud määruste kohta, milles nähakse muu hulgas ette võimalus delegeerida ülesannete elluviimine kolmandatele isikutele.

Artikkel 11. Finantsrakendamine, raamatupidamine, auditeerimine ja täitmine

1. Komisjon teostab artikli 1 lõike 8, artikli 2 punktide a , b ja c, artikli 3 lõike 1 ja artikli 6 kohaselt enda hallatavate meetmete finantsrakendamist ning rahastab projekte ja programme kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmäärusega. Alusetult makstud summade tagasimaksmiseks pööratakse komisjoni otsused täitmisele vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 256 sätestatud korrale.

2. EIP haldab investeerimisrahastut ja kasutab seda ühenduse nimel meetmete võtmiseks kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmääruses sätestatud eeskirjadega. Seda tehes tegutseb EIP ühenduse nimel ning vastutusel. Kõik nimetatud meetmetest tulenevad õigused, eelkõige krediidiandja või omaniku õigused kuuluvad liikmesriikidele.

3. EIP teostab vastavalt oma põhikirjale ja parimatele pangandustavadele selliste meetmete finantsrakendamist, mida vastavalt artiklile 4 teostatakse laenudena panga omavahenditest, millele on vajaduse korral liidetud intressitoetus EIPi vahenditest.

4. Komisjon koostab ja kiidab heaks EAFi iga eelarveaasta raamatupidamisaruande ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5. Komisjon teeb kontrollikojale kättesaadavaks artiklis 10 osutatud teabe, et viimane saaks dokumentaalsete tõendite alusel kontrollida EAFi vahenditest antud abi.

6. EIP saadab igal aastal komisjonile ja nõukogule aastaaruande enda hallatavatest EAFi vahenditest rahastatavate meetmete täideviimise kohta.

7. Kontrollikoda kasutab käesoleva artikli lõike 9 kohaste EAFi teostatavate meetmete osas endale EÜ asutamislepingu artikliga 248 antud volitusi. Kontrollikoja volituste täitmise tingimused sätestatakse artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmäärusega.

8. EAFi finantshaldamise täitmine (välja arvatud EIPi hallatavad meetmed) antakse komisjonile Euroopa Parlamendi poolt nõukogu soovituse alusel, kes võtab otsuse vastu artiklis 8 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

9. EIPi hallatavatest EAFi vahenditest rahastatavate meetmete kontrollimisel ja heakskiitmisel kohaldatakse EIPi põhikirjaga selleks ettenähtud korda.

Artikkel 12. Ülevaatamisklausel

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel ühehäälselt otsustada muuta artikli 1 lõiget 3 ja II peatükis sisalduvaid artikleid, välja arvatud artiklit 8. EIP on seotud komisjoni ettepanekutega, mis seonduvad EIPi ja investeerimisrahastu tegevusega.

Artikkel 13. Ratifitseerimine, jõustumine ja kestus

1. Iga liikmesriik kiidab käesoleva kokkuleppe heaks oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt. Iga liikmesriigi valitsus teeb käesoleva kokkuleppe jõustamiseks vajaliku menetluse täitmise lõpetamise teatavaks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile.

2. Käesolev kokkulepe jõustub viimase liikmesriigi poolt käesoleva kokkuleppe heakskiitmisest teatamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

3. Kokkuleppe kestus on sama, mis AKV-EÜ lepingu Ib lisa mitmeaastasel finantsraamistikul. Siiski jääb käesolev kokkulepe olenemata artikli 1 lõikest 4 jõusse nii kauaks kui seda on vaja AKV-EÜ koostöölepingu ja assotsieerimise otsuse ning nimetatud mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastatud meetmete täielikuks rakendamiseks.

Artikkel 14. Autentsed keeled

Käesolev kokkulepe, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi, kes edastab tõestatud koopia iga allakirjutanud riigi valitsusele.

Brüssel, 17. juuli 2006.

[Allkirjad]

1 EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal allkirjastatud lepinguga (ELT L 287, 28.10.2005, lk 4).
2 EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.
3 ELT L 156, 18.6.2005, lk 19.
4 EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.
5 ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json