Teksti suurus:

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2008
Avaldamismärge:RT I 2007, 45, 319

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 14.06.2007

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 29. juuni 2007. a otsusega nr 166

§ 1. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses (RT I 2003, 2, 17; 2006, 29, 222) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«ALKOHOLI-, TUBAKA-, KÜTUSE- JA ELEKTRIAKTSIISI SEADUS»;

2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup).

(2) Käesolevas seaduses nimetatud alkoholi kaubakoodid põhinevad Euroopa Ühenduste Nõukogu (edaspidi EÜN) määrusega nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) seisuga 1992. aasta 31. detsember ning kütuse ja elektrienergia kaubakoodid KNil seisuga 2002. aasta 1. jaanuar.»;

3) seaduse 1. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kütuse ja elektrienergiaga seotud mõisted»;

4) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Kütus ja elektrienergia»;

5) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba ja pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja vedelgaas (edaspidi koos nimetatuna mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi ja koks (edaspidi koos nimetatuna tahkekütus), maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena.»;

6) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Elektrienergia KNi kaheksa numbrit on 2716 00 00.»;

7) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

« (111) Maagaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav gaasilises olekus kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 21 00.»;

8) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Elektrienergia tootmine käesoleva seaduse mõistes on elektrienergia tootmine elektrituruseaduse tähenduses.»;

9) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Alkoholi on lubatud denatureerida aktsiisilaos või tollilaos. Kütust on lubatud töödelda tollikontrolli all töötlemise või seestöötlemise tolliprotseduuril või tolliladustamise tolliprotseduuril. Tahkekütuseid, maagaasi, elektrienergiat, vedelat põlevainet ja käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktides 2 ja 4 nimetatud biokütust, välja arvatud biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, võib toota väljaspool aktsiisiladu. Käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 1 nimetatud biokütust ning biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, peab tootma aktsiisilaos juhul, kui nimetatud biokütust toodetakse mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks. Ajutiselt ladustatud kütust on lubatud erimärgistada ka tolliterminalis.»;

10) paragrahvi 22 lõike 1 punktis 7, § 24 lõike 3 punktis 11, lõike 5 punktides 1, 3 ja 5 ning lõikes 6 asendatakse viide «§ 66 lõikes 141» viitega «§ 66 lõikes 15»;

11) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktidega 74 ja 75 järgmises sõnastuses:

« 74) võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi kütteainena või edastab maagaasi tarbijale (edaspidi maagaasi võrguettevõtja), maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija (edaspidi kõik kolm koos nimetatuna maagaasiaktsiisi maksja);
75) võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale (edaspidi elektrienergia võrguettevõtja), omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija (edaspidi kõik kolm koos nimetatuna elektriaktsiisi maksja);»;

12) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 62 ja 63 järgmises sõnastuses:

« (62) Maagaasi võrguettevõtjal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning maagaasi edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja ega maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.

(63) Elektrienergia võrguettevõtjal tekib maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. Omatoodetud elektrienergia tarbijal ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbijal tekib maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks.»;

13) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, maksuesindaja, tahkekütusest soojuse tootja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isiku, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja puhul on aktsiisikauba maksustamisperiood kalendrikuu.»;

14) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tahkekütusest soojuse tootja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja on kohustatud esitama tema üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.»;

15) paragrahvi 27 lõike 1 punkti 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide, välja arvatud Eesti relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup.»;

16) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 24 lisatakse pärast sõna «kütus» sõnad «ja elektrienergia»;

17) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 25 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktidega 282–285 järgmises sõnastuses:

« 282) elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks;
283) elektrienergia, mis on toodetud ärilisel eesmärgil käitatavas laevas;
284) elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides;
285) elektrienergia, mis moodustab toote omahinnast keskmiselt rohkem kui 50%;»;

19) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« (41) Maksumärkide uue kujunduse kehtestamise korral üheaegselt uue aktsiisimääraga on lubatud varem kehtinud maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaupa, mis on tarbimisse lubatud enne uue aktsiisimäära jõustumist, müüa kolme kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumise päevast arvates.

(42) Maksumärkidelt, mille kujundus kehtestatakse üheaegselt uue aktsiisimääraga, või nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaubalt makstakse aktsiisi uue määra alusel.»;

20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel.»;

21) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi, tubaka ja kütuse tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol.»;

22) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« (11) Maagaasi võrguettevõtja peab mõõtma oma tarbitavat ja tarbijale edastatud maagaasi kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija peavad mõõtma soojuse tootmiseks kasutatava maagaasi kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust.

(12) Elektrienergia võrguettevõtja peab mõõtma oma tarbitavat ja tarbijale edastatud elektrienergia kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust. Omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija peavad mõõtma tarbimiseks kasutatavat elektrienergia kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust. Elektriaktsiisi maksja mõõteseadmed peavad vastama elektrituruseaduse alusel kehtestatud nõuetele.»;

23) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Aktsiis makstakse tagasi välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud alkoholilt, kütuselt ja elektrienergialt.»;

24) seadust täiendatakse §-ga 456 järgmises sõnastuses:

« § 456. Maksumärkide tagastamine

(1) Tagastada saab maksumärke:
1) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis ei ole aktsiisikauba müügipakendile kinnitatud;
2) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis on kinnitatud sellisele aktsiisikaubale või aktsiisikauba müügipakendile, millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust;
3) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis on rikutud maksumärgistamisel, kuid on säilinud vähemalt 80 protsendi ulatuses, või
4) millelt või millega maksumärgistatud aktsiisikaubalt on tekkinud aktsiisimaksukohustus ja mis tagastatakse aktsiisikauba müügi keelu tõttu pärast uue maksumärgi kujunduse kehtestamist.

(2) Maksumärgid loetakse tagastatuks, kui maksumärkide saaja on maksumärgid maksuhaldurile tagastanud koos dokumentidega, mille loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

(3) Tagastamise eesmärgil on lubatud maksumärk eemaldada aktsiisikaubalt või selle müügipakendilt ainult maksuhalduri järelevalve all.

(4) Maksumärk loetakse tagastatuks ka juhul, kui see on hävitatud maksuhalduri esindajate juuresolekul.»;

25) paragrahvi 46 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õlle aktsiisimäär on 64 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 77 krooni õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Väikeõlletootja, kes toodab õlut alla 3000 hektoliitri kalendriaastas, toodetud õlle aktsiisimäär on 50 protsenti käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aktsiisimäärast.

(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 376 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 451 krooni kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.»;

26) paragrahvi 46 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vahetoote aktsiisimäär on 1852 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 2222 krooni vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 168 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 202 krooni muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.»;

27) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 360 krooni ja proportsionaalne määr 28 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Alates 2008. aasta 1. juulist on fikseeritud määr 500 krooni ja proportsionaalne määr 31 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.»;

28) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär on 360 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta. Alates 2008. aasta 1. juulist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 400 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta, alates 2009. aasta 1. juulist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 455 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta ning alates 2010. aasta 1. jaanuarist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 501 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta.»;

29) paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 66. Kütuse ja elektrienergia aktsiisimäär

(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 5620 krooni 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 6600 krooni 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 1120 krooni 1000 liitri lennukibensiini kohta.

(4) Petrooleumi aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri petrooleumi kohta.

(5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 1960 krooni 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.

(6) Diislikütuse aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta.

(7) Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on 960 krooni 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse või kerge kütteõli kohta.

(8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta.

(9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.

(10) Maagaasi aktsiisimäär on 157 krooni 1000 m3 maagaasi kohta.

(11) Kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäär on 4,7 krooni kivisöe, pruunsöe või koksi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.

(12) Elektrienergia aktsiisimäär on 50 krooni ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta.

(13) Kütuse, mille KNi esimesed neli numbrit, KNi esimesed kuus numbrit või KNi kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11 – 2710 11 25, 2710 11 90, ex 2901 (ained, mis atmosfäärirõhul ja 15 °C juures ei ole gaasilises olekus), 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 5620 krooni 1000 liitri kütuse kohta.

(14) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 11 või 2710 19 15, aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri kütuse kohta.

(15) Kütuse, mille KNi esimesed kuus numbrit on 2711 12–2711 14 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris, aktsiisimäär on 1960 krooni 1000 kilogrammi kütuse kohta.

(16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri kütuse kohta.

(17) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55, aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi kohta.

(18) Vedela põlevaine aktsiisimäär ja biokütuse aktsiisimäär alates käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõppemisest on sama, mis pliibensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või raske kütteõli aktsiisimäär, kui neid kütuseid kasutatakse samal otstarbel kui bensiini, diislikütust, kerget kütteõli või rasket kütteõli.

(19) Kui biokütus on lisatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kütusele, siis selles kütuses sisalduv biokütuse osa vabastatakse aktsiisist kuni käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõpuni.

(20) Tarbimisse lubatud eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli, millest on erimärgistusaine eemaldatud, aktsiisimäär on võrdsustatud diislikütuse aktsiisimääraga.

(21) Aktsiisisumma arvutatakse temperatuuril 15 °C oleva kütuse kohta.»;

30) seadust täiendatakse §-dega 747–7411 järgmises sõnastuses:

« § 747. Aktsiisivaba elektrienergia kasutamise õigus

Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 24, 282, 284 ja 285 nimetatud elektrienergia soetamise õiguse võrguettevõtjalt annab äriregistrisse kantud ettevõtjale elektrienergia aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliamet.

§ 748. Elektrienergia aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

(1) Elektrienergia aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku poolt elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
1) kirjalik taotlus, milles on märgitud elektrienergia aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed;
2) aktsiisivaba elektrienergia kasutamise eesmärk;
3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud elektrienergia koguse ja kasutamise otstarbe kohta;
4) aktsiisivaba elektrienergia kasutamise kohta arvepidamise eeskiri.

(2) Maksu- ja Tolliameti piirkondlikul struktuuriüksusel on õigus nõuda täiendavaid andmeid aktsiisivaba elektrienergia eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

(3) Elektrienergia aktsiisivabastuse loa omanik ei pea uue loa taotlemisel esitama arvepidamise eeskirja, kui seda ei ole muudetud.

§ 749. Elektrienergia aktsiisivabastuse loa andmine

(1) Elektrienergia aktsiisivabastuse luba antakse, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
2) käesoleva seaduse §-s 748 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning neid on aktsepteerinud luba andev Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus;
3) isikul ei ole maksuvõlga.

(2) Elektrienergia aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud.

(3) Elektrienergia aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 748 nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

(4) Elektrienergia aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 7410. Elektrienergia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

Elektrienergia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 78 lõigete 1–3 sätteid kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta.

§ 7411. Elektrienergia aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused

Elektrienergia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud:
1) pidama arvestust aktsiisivabalt kasutatud elektrienergia koguse kohta;
2) teatama elektrienergia aktsiisivabastuse loa numbri elektrienergia soetamisel võrguettevõtjalt;
3) esitama võrguettevõtjale, kellelt elektrienergiat soetatakse, andmed kalendrikuu jooksul aktsiisivabalt soetatud elektrienergia koguse kohta hiljemalt soetamisele järgneva kalendrikuu viiendal päeval;
4) esitama elektrienergia aktsiisivabastuse loa andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva seaduse §-s 748 nimetatud andmete muutumist tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.»;

31) paragrahvi 75 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 22, 24 ja 282 nimetatud kütuse impordi või aktsiisilaopidajalt või registreeritud kauplejalt soetamise õiguse annab kütusekäitleja aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib taotleda äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab aktsiisivaba kütust oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena, sealhulgas mineraloogilistes protsessides või elektrienergia tootmiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aktsiisivaba kütuse kasutajal on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada teisele kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa omanikule või aktsiisilaopidajale Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult.»

§ 2. Keskkonnatasude seaduses (RT I 2005, 67, 512; 2007, 22, 117) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku heitmise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele.»;

2) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse aastaarv «2009» aastaarvuga «2008».

§ 3. Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 2007, 15, 76) § 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi, välja arvatud erimärgistatud kütuste ja maagaasi aktsiisi, ning 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest.»

§ 4. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA