Süstemaatiline liigitus: RIIGIÕIGUS → Riigikogu

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Pensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus
[RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]

Vastu võetud 18.06.1992
RT 1992, 28, 381
jõustumine 01.07.1992

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

I. osa Ametipalgad ja kompensatsioonid 
[Kehtetu – RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]

§ 1. - § 11.
[Kehtetud – RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]

II. osa Parlamendipensionid 

§ 12.    Parlamendipension on käesoleva seaduse alusel Ülemnõukogu XII koosseisu ja VII, VIII ning IX Riigikogu liikmele või toitjakaotuspensionina tema perekonnaliikmele määratav ja makstav riiklik pension.
[RT I 2003, 18, 97 - jõust. 22.03.2003 - X Riigikogu volituste alguspäeval]

§ 13.  Parlamendipensionid on:
1) parlamendiliikme vanaduspension;
2) parlamendiliikme töövõimetuspension;
3) toitjakaotuspension parlamendiliikme perekonnaliikmele.
[RT I 2001, 21, 117 - jõust. 10.03.2001]

§ 14.    Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on Riigikogu liikmel, kes on jõudnud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud parlamendiliikme vanaduspensioni ikka, tingimusel, et tal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž ja ta on olnud Riigikogu liige ühes või enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat.

  Riigikogu liikme volituste peatumisel tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks võrdsustatakse tema töötamise aeg peaministri või ministrina Riigikogu liikmena töötamise ajaga.

  Pensionistaaži arvestatakse teistes riiklikke pensione käsitlevates seadustes sätestatud korras.
[RT I 2003, 18, 97 - jõust. 22.03.2003 - X Riigikogu volituste alguspäeval]

§ 14¹.  Parlamendiliikme vanaduspensioni suuruseks on Riigikogu liikmel, kes on töötanud Riigikogu liikmena:
1) vähemalt 3 aastat – 40% Riigikogu liikme ametipalgast;
2) vähemalt 6 aastat – 60% Riigikogu liikme ametipalgast;
3) vähemalt 9 aastat – 75% Riigikogu liikme ametipalgast.

[RT I 1999, 10, 153 - jõust. 14.03.1999]

§ 15.  Parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta:
1) töötamise ajal Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehena või liikmena, kohtunikuna, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina või Eesti Panga presidendina;
2) ajal, millal Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk.

[RT I 2003, 18, 97 - jõust. 22.03.2003 - X Riigikogu volituste alguspäeval]

§ 16.    Isikul, kes Riigikogu liikmena töötamise ajal kaotas püsiva töövõime täielikult või osaliselt, on õigus parlamendiliikme töövõimetuspensionile, sõltumata tema vanusest, pensionistaažist.

  Püsiva töövõime kaotamise aeg, põhjus, kestus ja töövõime kaotuse protsent määratakse kindlaks riikliku pensionikindlustuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) sätestatud korras.

  Kui püsiva töövõime kaotanud Riigikogu liikmel on samal ajal õigus parlamendiliikme vanaduspensionile, määratakse talle tema soovil kas parlamendiliikme töövõimetuspension või vanaduspension.
[RT I 2003, 18, 97 - jõust. 22.03.2003 - X Riigikogu volituste alguspäeval]

§ 17.  Parlamendiliikme töövõimetuspensioni suurus on:
1) täieliku töövõimetuse korral – 70% Riigikogu liikme ametipalgast;
2) osalise töövõimetuse korral – töövõime kaotuse protsendile vastav protsent käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud pensionist.

  Riigikogu liikmele, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40, töövõimetuse pensioni ei määrata.

  Parlamendiliikme töövõimetuspensioni ei maksta Riigikogu liikmena töötamise ajal ja ajal, millal Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk.
[RT I 2003, 18, 97 - jõust. 22.03.2003 - X Riigikogu volituste alguspäeval]

§ 18.    Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele. Ülalpeetavateks perekonnaliikmeteks loetakse isikuid, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni teiste riiklikke pensione sätestavate seaduste alusel.

§ 19.    Toitjakaotuspension on 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast iga töövõimetu perekonnaliikme kohta, kuid kogusummas mitte rohkem kui parlamendiliikme ametipalk.

§ 20.    Pensioni arvutamisel aluseks olnud Riigikogu liikme ametipalga muutmise korral arvutatakse pension ümber.

§ 21.    Riigikogu liikmele, kellel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse üks pension tema valikul.

§ 22.    Avaldus pensioni taotlemiseks esitatakse Riigikogu Kantseleile, kes vormistab dokumendid 10 päeva jooksul pärast taotluse laekumist ning väljastab pensionitunnistuse.

§ 23.    Pensioni arvutamine, ümberarvutamine ja väljamaksmine toimub Riigikogu Kantselei kaudu.

§ 24.    Parlamendipensione makstakse riigieelarvest.

§ 25.    Käesolevas seaduses käsitlemata juhtudel rakendatakse teisi riiklikke pensione sätestavaid seadusi.

III. osa Muud sotsiaalsed garantiid 

§ 26.   [Kehtetu - RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]

§ 26¹.   [Kehtetu - RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]

§ 27.    Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile tekib isikul, kes vastab käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimustele, kui ta on jõudnud riigis üldiselt kehtestatud vanaduspensioni ikka või kui tal Riigikogu liikme volituste lõppemise ajaks puudub sellest kuni kaks aastat.

IV. osa Lõppsätted 

§ 28.    Käesolev seadus ei laiene Riigikogu liikmele, kelle volitused lõpetatakse ennetähtaegselt teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
[RT I 2003, 18, 97 - jõust. 22.03.2003 - X Riigikogu volituste alguspäeval]

§ 29.    Käesolev seadus laieneb neile Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu liikmetele, kelle volitused kestavad kuni Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni ja kes on osa võtnud vähemalt pooltest nimetatud koosseisu täiskogu istungitest. Istungitest osavõtu nõuet ei kohaldata Ülemnõukogu esimehe, peaministri ega ministri suhtes nende volituste ajal.

§ 29¹.    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest IX või järgnevate Riigikogude liikmeks, säilib õigus parlamendiliikme vanaduspensionile enne IX Riigikogu volituste algust kehtinud tingimustel ja suuruses (§-d 14, 26 ja 27).

  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmele laienevad ka käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ja IX Riigikogu volituste alguspäeval jõustunud tingimused.

  Isikule, kes IX Riigikogu volituste alguspäeval töötas käesoleva seaduse §-s 15 tähendatud ametikohal ja kellele maksti samal ajal parlamendiliikme vanaduspensioni, jätkatakse samal ametikohal edasitöötamisel parlamendiliikme vanaduspensioni maksmist.
[RT I 2001, 21, 117 - jõust. 10.03.2001]

§ 29².    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ja VII, VIII ning IX Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest järgnevate Riigikogude liikmeks, ei liideta tema töötamise aega järgnevate Riigikogude liikmena parlamendiliikme vanaduspensioniõigust andva töötamise aja hulka.
[RT I 2003, 18, 97 - jõust. 22.03.2003 - X Riigikogu volituste alguspäeval]

§ 30.    Käesoleva seaduse kohaldamisega seonduvad küsimused lahendab Riigikogu Kantselei.

§ 31.    Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist.