Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Tervishoid ja ravi

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus

Vastu võetud 11.06.1997
RT I 1997, 52, 834
jõustumine 01.11.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesoleva seadusega reguleeritakse:
  1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete (edaspidi lähteained) nimekirjade koostamise ja kinnitamise korda;
  2) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemise korda;
  3) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kontrolli ning identifitseerimise korda, samuti narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemiseks vajalike lubade väljastamise korda ning kontrolli selle täitmise üle;
  4) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainetega seotud informatsiooni ning aruandluse korda;
  5) narkomaania leviku tõkestamise, narkomaanide ravi ja rehabilitatsiooni korda.

Paragrahv 2. Seaduses kasutatavad mõistedKäesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) narkootilised ja psühhotroopsed ained - käesoleva seaduse paragrahv 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained, samuti nende ainete stereoisomeerid, estrid, eetrid või soolad;
  2) lähteained ehk prekursorid - käesoleva seaduse paragrahv 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained;
  3) käitlemine - narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine;
  4) käitleja - füüsiline või juriidiline isik, kes on seotud narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemisega;
  5) käitlemiseks vajalikud load - Sotsiaalministeeriumi või Ravimiameti poolt antavad ühekordsed kindlaksmääratud kehtivusajaga tegevusload tootjatele, apteekidele, hulgimüüjatele, meditsiini- ja teadusasutustele, impordi- ja ekspordisertifikaadid, samuti jälitusametkondade ja Tolliameti poolt antavad load käesoleva seaduse paragrahvis 5 viidatud juhtudel;
  6) narkomaania - psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel;
  7) narkomaan - isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.

2. peatükk KÄITLEMISE KORD 

§ 3.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise piiramine

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks.
(2) Unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil unimaguna ja kanepi käitlemise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Lubasid unimaguna või kanepi käitlemiseks põllumajandusliku tootmise eesmärgil annab sotsiaalminister.
(3) Narkootilise ja psühhotroopse aine reklaam on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel.
(4) Käesolevast seadusest tulenevatest impordi- ja ekspordipiirangutest on vabastatud rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavad rahvusvaheliselt tunnustatud ravimpreparaadid. Vastava korra kehtestab sotsiaalminister.

Paragrahv 4. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil ning lähteainete käitlemine

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ning teaduslikul eesmärgil käitlemise korra kehtestab sotsiaalminister. Ravimiamet väljastab loa meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil narkootiliste ning psühhotroopsete ainete käitlemiseks ja kontrollib kehtestatud korra täitmist.
(2) Ravimiametil on õigus keelduda loa väljaandmisest narkootilise või psühhotroopse aine käitlemiseks, kui selle meditsiiniline või teaduslik kasutamine ei ole põhjendatud.
(3) Kui aine ei kuulu käesoleva seaduse paragrahv 8 alusel kinnitatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse, otsustab ja määrab selle kuuluvuse Ravimiamet.
(4) Lähteainete käitlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Paragrahv 5. Load narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemiseks kuritegude ennetamise, avastamise ning tõkestamise eesmärgil

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30.06.2002]

  (1) Kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks võivad narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemislubasid anda jälitusametkondade ja Tolliameti juhid kooskõlas jälitustegevuse seaduse (RTI 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955) ja tolliseadusega (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297; 1996, 83, 1487).

  [Lõike 1 sõnastus alates 1.07.2002]

  (1) Kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks võivad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete käitlemislubasid anda jälitusametkondade ja Tolliameti juhid kooskõlas jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353) ja tolliseadustikuga.
(2) Ravimiamet peab arvestust jälitusametkondadele ja Tolliametile väljastatud narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete ning nende koguste üle.Paragrahv 6. Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete arvestus
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

  (1) Käitleja määrab vastutava füüsilise isiku, kes peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete arvestust ning annab neisse puutuvat informatsiooni Ravimiametile sotsiaalministri kehtestatud korras.
(2) Lähteainete eksportijad ja importijad on kohustatud pidama lähteainete arvestust ning andma nendega seonduvat informatsiooni Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(3) Ravimiametil on õigus kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud arvestust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud korras kogutud informatsioon narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kohta edastatakse uimastipoliitikaga tegelevale ministrite komisjonile.
(5) Statistilised andmed narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kogukäibe kohta riigis on avalikud.

§ 7.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete üleandmine, erikonfiskeerimine ja hävitamine

  (1) Isik, kellel puudub luba narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemiseks, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud viivitamatult selle üle andma kohalikule politseiprefektuurile. Aine üleandmise vormistamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister.
(2) Kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas asitõendiks
olev või erikonfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine antakse üle Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroole. Aine säilitamise ja hävitamise korra
kehtestab siseminister.

§ 8.  Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete nimekirjad

  (1) Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete nimekirjad ning neisse Ravimiameti ettepanekul tehtavad muudatused ja täiendused kinnitab sotsiaalminister.
(2) Narkootilised ja psühhotroopsed ained jaotatakse nimekirjadesse järgmiselt:
  1) I nimekirja kuuluvad narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille käitlemine Eestis on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel;
  2) II nimekirja kuuluvad narkootilised ravimid ja ained, mida väljastatakse ainult narkootilise ravimi retsepti alusel;
  3) III nimekirja kuuluvad narkootilised ja psühhotroopsed ravimid ning ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel;
  4) IV nimekirja kuuluvad psühhotroopsed ravimid ja ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel;
  5) II ja III nimekirja ainete käitlemiseks on vajalik narkootiliste ainete tegevusluba.
(3) Lähteained jaotatakse nimekirjadesse järgmiselt:
  1) I nimekirja kuuluvad ained, millest lähtutakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sünteesil;
  2) II nimekirja kuuluvad reaktiivid, mis võivad leida kasutust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete valmistamisel.
(4) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Paragrahv 9. Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete lõplik identifitseerimine

  (1) Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete lõpliku identifitseerimise tagab Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo.
(2) Narkootilisi, psühhotroopseid ja lähteaineid sisaldavate ravimite ja nende kõlblikkuse määramise tagab Ravimiamet.
(3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lõpliku identifitseerimise inimpäritoluga bioloogilistest materjalidest tagab Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo.
(4) Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo, Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo ja Ravimiamet võivad tellida analüüse kodu- ja välismaistest laboratooriumidest.

Paragrahv 10. Narkomaania leviku tõkestamine

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tarvitamise tõkestamist ning narkomaania leviku vähendamist korraldatakse käesoleva seaduse ja riikliku programmi alusel. Narkomaania ennetamise riikliku programmi kinnitab Vabariigi Valitsus ning seda finantseeritakse riigieelarvest.
(2) Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsused soodustavad igati narkomaania leviku tõkestamist taotlevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevust.

Paragrahv 11. Narkomaania ravi

  (1) Narkomaaniat ravitakse isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses (RT I 1997, 16, 260) ettenähtud korras.
(2) Vaimsete häirete tõttu endale või teistele ohtliku narkomaani haiglasse paigutamine tema tahtest olenemata toimub psühhiaatrilist abi reguleerivate õigusaktide kohaselt.

Paragrahv 12. Narkomaani rehabilitatsioon

  Narkomaaniat põdevate isikute rehabiliteerimist ja
sotsiaalabi korraldavad Vabariigi Valitsus ja kohalikud
omavalitsused.

3. peatükk VASTUTUS KÄESOLEVA SEADUSE JA NARKOOTILISTE NING PSÜHHOTROOPSETE AINETE KÄITLEMIST REGULEERIVATE ÕIGUSAKTIDE RIKKUMISE EEST 

§ 13.  Füüsilise isiku vastutus

  Käesoleva seaduse või muude narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemist reguleerivate õigusaktide rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, haldus- ja kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras.

Paragrahv 14. Juriidilise isiku haldusvastutus

  (1) Juriidilise isiku poolt narkootilise, psühhotroopse või lähteaine käitlemise korra rikkumise eest, kui käitlemiseks oli välja antud vastav luba - määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aine käitlemise eest ilma selleks ettenähtud loata - määratakse rahatrahv kuni 300 000 krooni.

Paragrahv 15. Käesoleva seaduse paragrahvis 14 nimetatud õiguserikkumise asja menetlus

  (1) Käesoleva seaduse paragrahvis 14 nimetatud õiguserikkumise asja arutamise ja halduskaristuse määramise õigus on halduskohtunikul.
(2) Käesoleva seaduse paragrahv 14 lõikes 2 nimetatud õiguserikkumise puhul kuuluvad õiguserikkumise vahetuks objektiks olev narkootiline, psühhotroopne või lähteaine kohustuslikule erikonfiskeerimisele.
(3) Menetlus käesoleva seaduse paragrahvis 14 nimetatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine, selle vaidlustamine ja jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub käesolevas seaduses, haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT I 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423; 30, 472) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487; 1997, 1, 4; 5/6, 30 ja 32; 24, 364; 29, 447) ettenähtud korras.
(4) Käesoleva seaduse paragrahvis 14 nimetatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise kohta on protokolli koostamise õigus politseiametnikel, tolliametnikel ja Ravimiameti ametnikel. Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, õiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus või ärinimi, registreerimise number ja asukoht, tema pädeva esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, õiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse paragrahv 14 lõikele, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest, õiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta ja vajadusel muud andmed. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja õiguserikkuja esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja sellesse vastava kande. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.
(5) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku töötajana või tema volitusel, pani toime käesoleva seaduse paragrahvis 14 nimetatud õiguserikkumise, võib selle õiguserikkumise eest kohaldada vastutust samaaegselt nii füüsilisele isikule haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel kui ka juriidilisele isikule käesoleva seaduse paragrahv 14 alusel.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

Paragrahvid 16, 18. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Paragrahv 19. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1997. aasta 1. novembril.