Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Tervishoid ja ravi

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

Vastu võetud 11.06.1997
RT I 1997, 52, 834
jõustumine 01.11.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
  1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamise ja kinnitamise korda;
  2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete (edaspidi lähteained) käitlemise korda;
  3) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kontrolli ning identifitseerimise korda, samuti narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemiseks vajalike lubade väljastamise korda ning kontrolli selle täitmise üle;
  4) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainetega seotud informatsiooni ning aruandluse korda;
  5) narkomaania leviku tõkestamise, narkomaanide ravi ja rehabilitatsiooni korda.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 2.  Seaduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) narkootilised ja psühhotroopsed ained – käesoleva seaduse § 3¹ lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid;
  2) lähteained – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 047, 18.02.2004, lk 1–10) artikli 2 alapunktis a ja nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 022, 26.01.2005, lk 1–10), artikli 2 alapunktis a nimetatud ained;
  2¹) sisse- ja väljavedu – narkootilistele või psühhotroopsetele ainetele või lähteainetele tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubamine (edaspidi import) või tolliprotseduuri eksport (edaspidi eksport) rakendamine või nimetatud ainete toimetamine Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse või vastupidi;
  3) käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule ;
  4) käitleja - füüsiline või juriidiline isik, kes on seotud narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemisega;
  5) käitlemiseks vajalikud load – Sotsiaalministeeriumi või Ravimiameti poolt antavad ühekordsed kindlaks määratud kehtivusajaga tegevusload tootjatele, apteekidele, hulgimüüjatele, teadusasutustele ja muudele asutustele, lähteainete käitlejatele, sisse- ja väljaveoload ning impordi- ja ekspordiload, samuti jälitusasutuse poolt antavad load käesoleva seaduse §-s 5 viidatud juhtudel ;
  6) narkomaania - psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel;
  7) narkomaan - isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.
[RT I 2006, 32, 247 - jõust. 17.07.2006]

2. peatükk KÄITLEMISE KORD 

§ 3.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise piiramine

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil .

  (2) Unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt .

  (2¹) Psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamine on keelatud.

  (3) Narkootilise ja psühhotroopse aine reklaam on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel.

  (4) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavad ravimpreparaadid. Ravimitagavarade käitlemine peab toimuma käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras .
[RT I 2005, 37, 284 - jõust. 01.07.2005]

§ 3¹.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab sotsiaalminister määrusega . Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist (RT II 1996, 19–22, 84), arvestades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust.

  (õ) 27.11.2008 11:40
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

  (2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras võib ette näha tingimused, millal teatud ravimpreparaate ei loeta tulenevalt nende kasutamise eesmärgist ja narkootilise või psühhotroopse aine sisaldusest narkootiliseks või psühhotroopseks ravimiks.

  (õ) 27.11.2008 11:40
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

  (3) Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega.

  (õ) 27.11.2008 11:40
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 01.07.2005]

§ 4.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

  (1) I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel.

  (2) I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemine peab vastama II nimekirja ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemise nõuetele.

  (3) I nimekirjas nimetatud ainete ja ravimite meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks sisseveoloa saamise täiendavad tingimused sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel kehtestatud õigusaktis.

  (4) II ja III nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult narkootiliste ainete käitlemise õigust omav isik. II ja III nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite tootmiseks väljastab Ravimiamet tähtajalise loa, milles määratakse kindlaks toodetava ravimi kogus ning tootmiseks ettenähtud ajavahemik.

  (5) IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav isik. Psühhotroopsete ainete käitlemise õigust ei pea taotlema narkootiliste ainete käitlemise õiguse olemasolul ja juhul, kui on tagatud psühhotroopsete ainete käitlemiseks nõutavad tingimused.

  (6) Apteek võib käidelda III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid. II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid on lubatud käidelda ainult narkootiliste ainete käitlemise õiguse olemasolul.

  (7) Üld- ja veterinaarapteegi haruapteegil ei ole II nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate narkootiliste ravimite käitlemise õigust, välja arvatud onkoloogiateenuste osutamise tegevusluba omava haigla ruumides asuval haruapteegil, kui haruapteek vastab nimetatud ravimite käitlemiseks esitatud tingimustele.

  (8) III ja IV nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite käitlemise õigus on haruapteegil, mis asub kas maapiirkonnas, kus puudub apteek, või tervishoiuteenuse osutaja juures või hoolekandeasutuses. Ravimiamet võib erandkorras anda õiguse III ja IV nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemiseks haruapteegile.

  (9) Apteegist võib elanikele II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ainult retsepti või veterinaarretsepti alusel. Teistele isikutele võib väljastada II, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid tellimislehe alusel.

  (10) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teadusuuringul või muul teaduslikul eesmärgil kasutamiseks peab ettevõte taotlema loa Ravimiametilt.

  (11) Loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel eesmärgil tootmiseks või hulgimüügiks annab Ravimiamet ravimiseaduses (RT I 2005, 2, 4; 13, 63) ettenähtud tingimustel ja korras koos ravimite käitlemise tegevusloa andmisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigus kantakse eritingimusena ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloale.

  (12) Loa narkootiliste ainete jaemüügiks annab Ravimiamet ravimite jaemüügi tegevusloa taotlejale või omajale tema kirjaliku taotluse alusel ning nimetatud ainete käitlemiseks nõutavate tingimuste olemasolul vastavalt ravimiseaduses kehtestatule.

  (13) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa annab Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

  (14) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.

  (15) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister .
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 4¹.  Lähteainete käitlemine

  (1) Lähteainete käitlemisel lähtutakse lisaks käesolevas seaduses reguleeritule järgmistest Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivatest vahetult kohalduvatest õigusaktidest:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta;
  2) nõukogu määrusest (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad;
  3) komisjoni määrusest (EÜ) nr 1277/2005, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 (narkootikumide lähteainete kohta) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005 (millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad) rakenduseeskirjad (ELT L 202, 03.08.2005, lk 7–33).

  (2) Esimesse kategooriasse kuuluvate lähteainete omamiseks, turuleviimiseks, impordiks, ekspordiks või vahendustegevuseks nõutava tegevusloa väljaandjaks on Ravimiamet.

  (3) Tegevusloa saamiseks ja uuendamiseks peab tegevusloa taotleja esitama Ravimiametile komisjoni määruse (EÜ) nr 1277/2005 artiklis 5 nimetatud dokumendid ja tasuma riigilõivu.

  (4) Teise kategooria lähteaine turuleviimiseks, impordiks, ekspordiks ja vahendustegevuseks ning kolmanda kategooria lähteaine ekspordiks peab ettevõte registreerima oma tootmis- ja kauplemiskohtade (tegevuskohaks olevate ruumide) aadressid Ravimiametis.

  (5) Apteegiteenuse tegevusloa omaja ei pea taotlema eraldi eriluba või eriregistreeringut lähteainete omamiseks ja turuleviimiseks, kui lähteaineid kasutatakse ainult ravimite valmistamiseks.

  (6) Lähteainete impordi- ja ekspordiloa väljaandjaks on Ravimiamet.

  (7) Lähteainete impordi- ja ekspordiloa taotlemisel tasub taotluse esitaja riigilõivu.

  (8) Lähteainete käitlemise aruanne vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1277/2005 artiklitele 17–19 tuleb esitada Ravimiametile.
[RT I 2006, 32, 247 - jõust. 17.07.2006]

§ 5.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine süütegude ennetamise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil ning õppeotstarbel käitlemiseks

  (1) Jälitusasutusesiseselt annab loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks süütegude ennetamise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil ning õppeotstarbel käitlemiseks jälitusasutuse juht.

  (2) Jälitusasutus peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguselist arvestust ja annab Ravimiametile aru käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras.
[RT I 2006, 32, 247 - jõust. 17.07.2006]

§ 6.  Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete arvestus
[RT I 2006, 32, 247 - jõust. 17.07.2006]

  (1) Juriidilisest isikust käitleja peab kirjalikult määrama vastutava füüsilise isiku ja tema äraolekul teda asendava isiku, kes peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete arvestust ning edastab sellega seonduvat informatsiooni Ravimiametile käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras.

  (2) [Kehtetu – RT I 2006, 32, 247 - jõust. 17.07.2006]

  (3) Ravimiametil on õigus kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestust ning teha ettekirjutusi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1277/2005 artiklite 17–19 alusel kogutud informatsioon narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete kohta edastatakse Rahvusvahelisele Narkootikumide Kontrollinõukogule.

  (5) Statistilised andmed narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kogukäibe kohta riigis on avalikud.

  (6) –(7)
[Kehtetud – RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 7.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete üleandmine, konfiskeerimine ja hävitamine

  (1) Käitleja, kellel puudub luba narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitlemiseks, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud viivitamatult selle üle andma kohalikule politseiprefektuurile, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja ravimiseaduse § 37 lõikes 2 nimetatud juhtudel. Aine üleandmise vormistamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

  (2) Ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusloa omaja võib narkootilised ja psühhotroopsed ained tasu eest või tasuta üle anda teisele nimetatud ainete käitlemise õigust omavale ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusloa omajale. Lähteainete üleandmine peab toimuma käesoleva seaduse § 4¹ lõike 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

  (3) Kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või lähteaine antakse üle Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusele. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 8.  [Kehtetu – RT I 2005, 24, 180 - jõust. 01.07.2005]

§ 9.  Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete lõplik identifitseerimine

  (1) Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete lõpliku identifitseerimise tagab Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus.

  (2) Narkootilisi, psühhotroopseid ja lähteaineid sisaldavate ravimite ja nende kõlblikkuse määramise tagab Ravimiamet.

  (3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lõpliku identifitseerimise inimpäritoluga bioloogilistest materjalidest tagab Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo.

  (4) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus, Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo ja Ravimiamet võivad tellida analüüse kodu- ja välismaistest laboratooriumidest.
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 10.  Narkomaania leviku tõkestamine

  (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tarvitamise tõkestamist ning narkomaania leviku vähendamist korraldatakse käesoleva seaduse ja riikliku programmi alusel. Narkomaania ennetamise riikliku programmi kinnitab Vabariigi Valitsus ning seda finantseeritakse riigieelarvest.

  (2) Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsused soodustavad igati narkomaania leviku tõkestamist taotlevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevust.

  (3) Uimastiolukorra kohta olemasolevate epidemioloogiliste ja statistiliste andmete kogumise, analüüsi ning narkomaania leviku hindamisega tegeleb Tervise Arengu Instituudi koosseisu kuuluv Eesti Uimastiseire Keskus.
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 11.  Narkomaania ravi

  (1) Narkomaaniat ravitakse isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses (RT I 1997, 16, 260) ettenähtud korras.

  (2) Vaimsete häirete tõttu endale või teistele ohtliku narkomaani haiglasse paigutamine tema tahtest olenemata toimub psühhiaatrilist abi reguleerivate õigusaktide kohaselt.

§ 11¹.  Narkomaaniaravi andmekogu

  (1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) on Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) ning käesoleva seaduse alusel asutatud riiklik register, mida peetakse narkomaaniaravile pöördunud isikute kohta arvestuse pidamiseks.

  (2) Andmekogu eesmärk on narkomaaniaravile pöördunud isikute andmete töötlemine narkomaania esinemise analüüsi ja sellealaste tervishoiuteenuste korraldamise, narkomaania preventsioonimeetmete kavandamise ja nende tõhususe hindamise ning narkomaaniaravi statistika korraldamise eesmärgil.

  (3) Andmekogu vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut.

  (4) Andmekogu asutab ja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus .

  (5) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud isikut tuvastada.

  (6) Psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise korral esitama saadud andmed andmekogule vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale.
[RT I 2006, 32, 247 - jõust. 17.07.2006]

§ 12.  Narkomaani rehabilitatsioon

  Narkomaaniat põdevate isikute rehabiliteerimist ja sotsiaalabi korraldavad Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsused.

2¹. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 12¹.  Järelevalve

  (1) Järelevalvet Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivate vahetult kohalduvate õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Ravimiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

  (2) Järelevalvet teostaval ametiisikul (edaspidi järelevalveametnik) on oma ülesannete täitmiseks õigus:
  1) kontrollida Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivate vahetult kohalduvate õigusaktide ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist;
  2) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil kontrollitavasse kohta;
  3) saada füüsiliselt isikult või juriidilise isiku esindajalt järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega;
  4) teha dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
  5) võtta kaasa dokumente, kui see on vajalik dokumentidest ärakirjade või väljavõtete tegemiseks või kui on põhjendatult alus kahtlustada, et hiljem ei ole dokumendid talle kättesaadavad;
  6) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivate vahetult kohalduvate õigusaktide ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.

  (3) Kui Maksu- ja Tolliameti järelevalveametnik tuvastab narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitleja tegevuses Euroopa Liidu lähteainete kaubandust reguleerivate vahetult kohalduvate õigusaktide või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise, on tal õigus teha Ravimiametile ettepanek Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivate vahetult kohalduvate õigusaktide või käesoleva seaduse alusel antud loa või muu õiguse peatamiseks või äravõtmiseks.

  (4) Ettekirjutuses peavad olema järgmised andmed:
  1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht ning järelevalveasutuse nimetus ja aadress;
  2) ettekirjutuse tegemise koht ja kuupäev;
  3) ettekirjutuse saaja nimi või nimetus ja elu- või asukoht;
  4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud või viide dokumendile, kus need on kajastatud, ning viide õiguslikule alusele;
  5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtaeg;
  6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
  7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
  8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

  (5) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui on vajadus informeerida ettekirjutusest kolmandat isikut, toimetatakse talle posti teel või elektrooniliselt kätte ettekirjutuse koostaja poolt kinnitatud ettekirjutuse ärakiri.

  (6) Ettekirjutuse täitmata jätmisel on järelevalveametnikul õigus rakendada asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 25 000 krooni.
[RT I 2006, 32, 247 - jõust. 17.07.2006]

3. peatükk VASTUTUS 

§ 13.  [Kehtetu – RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 13¹.  [Kehtetu – RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 14–15.  [Kehtetud – RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 15¹.  Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses

  Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 15².  Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemise, arvestuse või aruandluse nõuete rikkumine

  (1) Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine valmistamise, tootmise, töötlemise, pakkimise, säilitamise, veo, impordi, ekspordi, transiidi, üleandmise või arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 15³.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 15¹ ja 15² sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib §-s 15¹ sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine.

  (3) Politseiprefektuur, Maksu- ja Tolliamet või kohus võib kohaldada §-s 15² sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 15¹ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

  (5) Käesoleva seaduse §-s 15² sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
  1) politseiprefektuur;
  2) Maksu- ja Tolliamet;
  3) Ravimiamet.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 16–18.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 18¹.  Seaduse rakendamine

  Enne 2004. aasta 1. maid väljaantud lähteainete käitlemise registreerimistunnistused ning impordi- ja ekspordiload kehtivad kuni 2005. aasta 1. maini, kuid mitte kauem nendele märgitud kehtivusajast.
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

§ 19.  Seaduse jõustumine

  (1) Seadus jõustub 1997. aasta 1. novembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 3¹ lõige 3 jõustub 2005. aasta 1. juulil.

  (3) Käesoleva seaduse § 8 tunnistatakse kehtetuks alates 2005. aasta 1. juulist.

  (4) Käesoleva seaduse § 11¹ jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2005, 24, 180 - jõust. 20.05.2005]

  Õiend

§ 3¹.    on lisatud juurde muutmismärked.