Teksti suurus:

Piirivalve autasud ja piirivalve autasude statuut

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.07.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:RTL 2007, 59, 1078

Piirivalve autasud ja piirivalve autasude statuut

Vastu võetud 12.07.2007 nr 59

Määrus kehtestatakse «Piirivalveteenistuse seaduse» § 66 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määruses sätestatakse piirivalve autasud ning piirivalve autasuga autasustamine, autasu kirjeldus, autasu väljaandmine ja kandmine.

§ 2. Piirivalve autasud

Piirivalve autasud on:
1) rinnamärk Mõõk ja Ilves;
2) Piirikotka teeneteplaat;
3) piirivalveohvitseri teenetemärk Piirikotkas;
4) piirivalve nimeline auterarelv;
5) piirivalve teeneterist;
6) piirivalve teenistusrist;
7) piirivalve nimeline tulirelv.

2. peatükk
RINNAMÄRK MÕÕK JA ILVES

§ 3. Rinnamärk Mõõk ja Ilves

Rinnamärk Mõõk ja Ilves (edaspidi rinnamärk) on asutatud 1993. aastal ühendava ja austava sümbolina piirivalves teenivatele ja teeninud ametnikele ning isikutele.

§ 4. Rinnamärgiga autasustamine

Rinnamärgiga autasustatakse:
1) piirivalve- ja avaliku teenistuse ametnikke ning töölepingu alusel töötavaid isikuid, kelle staaž piirivalves on vähemalt 2 aastat või silmapaistvate teenete eest erandolukorras;
2) erandkorras teisi isikuid piirivalvele osutatud teenete eest.

§ 5. Rinnamärgi kirjeldus

(1) Rinnamärk (lisa 1) kujutab võitluseks valmistunud ilvese pead löögiks tõstetud mõõga kõrval, sümboliseerimaks Eesti piirivalve valvsust ja otsustavust.

(2) Rinnamärk on kujult ülemise lõigatud parema nurgaga võrdkülgne kolmnurk. Külje pikkus on 35 mm. Ülemise külje paremal serval on aastaarv «1922» ja vasakul «1990», tähistamaks Eesti piirivalve asutamise ja taasasutamise aastaarve.

(3) Rinnamärk on valmistatud oksüdeeritud melhiorist, ilvese pea taust on kaetud sinise emailiga.

(4) Rinnamärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja autasustamise aastaarv. Märgi kinnituseks on kinnituskruvi.

§ 6. Rinnamärgi taotlemine ja andmine

(1) Motiveeritud ettekande rinnamärgi andmiseks teeb üldjuhul ametniku vahetu ülem ja edastab selle otsustamiseks Piirivalveameti peadirektorile vastavalt asutuse asjaajamise korrale.

(2) Taotluses märgitakse rinnamärgiga autasustamiseks esitatud piirivalveametniku:
1) auaste või ametikoht;
2) ees- ja perekonnanimi;
3) teenistuskoht;
4) piirivalvele osutatud teene.

(3) Kui isik, kellele rinnamärgi andmist taotletakse, ei ole piirivalveametnik, märgitakse taotluses isiku:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) töökoht ja ametinimetus;
3) piirivalvele osutatud teene.

(4) Rinnamärk antakse Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.

(5) Rinnamärgiga autasustatakse isikut üks kord.

§ 7. Rinnamärgi kätteandmine

(1) Rinnamärke antakse kätte üks kord aastas Eesti piirivalve aastapäeval, s.o 1. novembril. Erandkorras võidakse muul tähtpäeval anda rinnamärk käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud isikutele.

(2) Rinnamärk antakse üle asutuse juhi poolt koos tunnistusega, millele kirjutab alla Piirivalveameti peadirektor ning tunnistus kinnitatakse Piirivalveameti pitsatiga.

(3) Rinnamärk ja rinnamärgi tunnistus valmistatakse Piirivalveameti kulul.

(4) Rinnamärgi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti personali- ja dokumendihalduse osakond.

(5) Rinnamärgi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt Piirivalveamet. Isik, kellele rinnamärk on antud, tasub valmistajale rinnamärgi dublikaadi eest.

§ 8. Rinnamärgi kandmine

(1) Rinnamärgi kandmise õigus on isikutel, keda on rinnamärgiga autasustatud Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.

(2) Piirivalveametnikud kannavad rinnamärki vormiriietuse vasaku rinnatasku peal:
1) üksikult rinnatasku keskkohal;
2) mitme rinnamärgi kandmisel esikohal;
3) koos piirivalveohvitseri teenetemärgiga Piirikotkas viimase all keskel.

(3) Erariietel kantakse rinnamärki vasakul pool rinna kõrgusel.

(4) Rinnamärki kantakse kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga.

(5) Rinnamärgi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.

3. peatükk
PIIRIKOTKA TEENETEPLAAT

§ 9. Piirikotka teeneteplaat

Piirikotka teeneteplaat (edaspidi teeneteplaat) on asutatud 1995. aastal piirivalve arendamise tunnustamiseks.

§ 10. Teeneteplaadiga autasustamine

Teeneteplaadiga autasustatakse:
1) piirivalve- ja avaliku teenistuse ametnikke ning töölepingu alusel töötavaid isikuid silmapaistvate teenete eest piirivalve põhi- või toetava tegevuse arendamise või pikaajalise laitmatu teenistuse eest;
2) erandkorras teisi isikuid ja organisatsioone koostöö ja teenete eest piirivalve arendamisel.

§ 11. Teeneteplaadi kirjeldus

(1) Teeneteplaat (lisa 2) on halli värvi aluskilbil väiksemale musta värvi kilbile paigutatud piirivalve eraldusmärk Piirikotkas, millel on laialisirutatud tiibadega, kaheteralist mõõka hoidev kotkas, kes on ümbritsetud ovaalse tammepärjaga. Kotka selja taga on piiritulp, mille ülaosal paikneb väike riigivapp. Tammepärja alumisel osal on Eesti piirivalve asutamise kuupäev «01.XI 1922». Piirivalve eraldusmärgi kujutise kõrgus on 89 mm ja laius 74 mm.

(2) Piirivalve eraldusmärgi kujutis on valmistatud oksüdeeritud hõbedast. Riigivapp on valmistatud kullavärvi metallist. Lõvid riigivapil on sinisest ja triibud piiritulbal sini-must-valgest emailist.

(3) Aluskilp ja pealiskilp on valmistatud puidust. Aluskilbi ülemise ääre laius on 149 mm ja aluskilbi kõrgus on 189 mm. Aluskilbi esikülje äär on kaldu maha lõigatud 5 mm laiuselt.

(4) Pealiskilbi ülemise ääre laius on 107 mm ja pealiskilbi kõrgus on 117 mm. Pealiskilbi äär on kaldu maha lõigatud 8 mm laiuselt.

(5) Pealiskilbi kohale on paigutatud kaks hõbedast plaati. Ülemisel plaadil on tekst «EESTI PIIRIVALVE ESTONIAN BORDER GUARD».

(6) Ülemise plaadi kõrgus on 27 mm ja laius 110 mm. Ülemise plaadi äär on kaldu maha lõigatud 2 mm laiuselt.

(7) Alumise plaadi kõrgus on 20 mm ja laius 110 mm. Alumisele plaadile graveeritakse isiku nimi, teene ja autasu andmise kuupäev.

(8) Aluskilbi tagaküljel on süvendi peale paigutatud ümmargune metallist kinnitusplaat.

§ 12. Teeneteplaadi taotlemine ja andmine

(1) Ettepanekuid teeneteplaadi andmiseks on õigus esitada Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal, osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži direktoril.

(2) Teeneteplaadi taotlused vaatab läbi Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga moodustatud Piirivalve Autasude Komisjon.

(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3) kodakondsus;
4) kirjeldus, millise teene või teenete eest teeneteplaadi andmist taotletakse;
5) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
6) taotluse esitaja.

(4) Teeneteplaat antakse Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.

(5) Teeneteplaadiga autasustatakse isikut üks kord.

§ 13. Teeneteplaadi kätteandmine

(1) Teeneteplaat antakse kätte Piirivalveameti peadirektori või tema poolt volitatud isiku poolt koos Piirivalveameti peadirektori vastava käskkirja koopiaga.

(2) Teeneteplaat valmistatakse Piirivalveameti kulul.

(3) Teeneteplaadi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti personali- ja dokumendihalduse osakond.

(4) Teeneteplaadi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt Piirivalveamet. Isik, kellele teeneteplaat on antud, tasub valmistajale teeneteplaadi dublikaadi eest.

(5) Teeneteplaadi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.

4. peatükk
PIIRIVALVEOHVITSERI TEENETEMÄRK PIIRIKOTKAS

§ 14. Piirivalveohvitseri teenetemärk Piirikotkas

(1) Piirivalveohvitseri teenetemärk Piirikotkas (edaspidi teenetemärk) on asutatud 1994. aastal Eesti iseseisvuse 76. aastapäeval eesmärgiga võtta kasutusele 1932. aastal kinnitatud piirivalve väeosamärk ja seda kõrgemalt väärtustada.

(2) Teenetemärk antakse piirivalve taastamisel, kindlustamisel ja arendamisel osutatud teenete tunnustamiseks.

§ 15. Teenetemärgiga autasustamine

Teenetemärgiga autasustatakse:
1) piirivalveohvitsere, kes on eeskujuks ohvitseride käitumisnormide järgimisel ja kelle staaž piirivalves on vähemalt 5 aastat, kohusetundliku teenistusülesannete täitmise eest;
2) erandkorras Eesti ja välisriikide ohvitsere lugupidamise ja austuse märgiks Eesti piirivalvele osutatud silmapaistvate teenete eest.

§ 16. Teenetemärgi kirjeldus

(1) Teenetemärk (lisa 3) on 1932. aastal kinnitatud piirivalve väeosamärgi koopia ja kujutab endast laialisirutatud tiibadega, kaheteralist mõõka hoidvat kotkast, kes on ümbritsetud ovaalse tammepärjaga. Kotka selja taga on piiritulp, mille ülaosal paikneb väike riigivapp. Tammepärja alumisel osal on Eesti piirivalve asutamise kuupäev «01.XI 1922».

(2) Teenetemärgi kõrgus on 45 mm ja laius on 38 mm.

(3) Teenetemärk on valmistatud oksüdeeritud hõbedast. Riigivapp on kuldne. Lõvid riigivapil on sinisest ja triibud piiritulbal sini-must-valgest emailist.

(4) Teenetemärgi tagaküljel on märgi number. Teenetemärgil on keermega kinnitus.

§ 17. Teenetemärgi taotlemine ja andmine

(1) Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal, osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži direktoril.

(2) Teenetemärgi andmise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude Komisjon.

(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3) kodakondsus;
4) kirjeldus, millise teene või teenete eest teeneteplaadi andmist taotletakse;
5) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
6) taotluse esitaja.

(4) Teenetemärk antakse Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.

(5) Teenetemärgiga autasustatakse isikut üks kord.

§ 18. Teenetemärgi kätteandmine

(1) Teenetemärki antakse välja üks kord aastas, Vabariigi aastapäeval – 24. veebruaril.

(2) Erandkorras toimub välisriikide ohvitseride autasustamine nende Eestis viibimise ajal või Piirivalveameti juhtkonna külaskäigul välisriigis.

(3) Teenetemärk antakse kätte Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku poolt koos tunnistusega, millele kirjutavad alla Piirivalve Autasude Komisjoni esimees ja sekretär ning tunnistus kinnitatakse Piirivalveameti pitsatiga.

(4) Teenetemärk valmistatakse Piirivalveameti kulul.

(5) Teenetemärgi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti personali- ja dokumendihalduse osakond.

(6) Teenetemärgi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt Piirivalveamet. Isik, keda teenetemärgiga on autasustatud, tasub valmistajale teenetemärgi dublikaadi eest.

§ 19. Teenetemärgi kandmine

(1) Teenetemärgi kandmise õigus on isikutel, keda on teenetemärgiga autasustatud Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.

(2) Teenetemärke kantakse vasaku rinnatasku peal:
1) üksikult rinnatasku keskkohal;
2) koos rinnamärgiga Mõõk ja Ilves viimase kohal;
3) mitme rinnamärgi kandmisel muudest rinnamärkidest esikohal, teistest paremal või kõrgemal.

(3) Teenetemärki kantakse piduliku õhtuvormi kuue vasakul pool mõttelise rinnatasku keskkohal.

(4) Teenetemärki kantakse erariietel vasakul pool rinnal. Erariietusel võib kanda teenetemärgi miniatuuri.

(5) Teenetemärki kantakse kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga.

(6) Teenetemärgi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.

5. peatükk
PIIRIVALVE NIMELINE AUTERARELV

§ 20. Piirivalve nimeline auterarelv

Piirivalve nimeline auterarelv (edaspidi terarelv) on asutatud 1994. aastal kaitsevalmiduse ja -tahte sümboliks piirivalveametnikele.

§ 21. Terarelvaga autasustamine

Terarelvaga autasustatakse:
1) piirivalveametnikke vapruse eest Eesti piiri valvamisel;
2) erandkorras Eesti ja välisriikide kaitseväelasi, politseiametnikke ja päästeametnikke piirivalvele osutatud eriliste teenete eest.

§ 22. Terarelva kirjeldus

(1) Terarelv (lisa 4) on lühikese kergelt kõverdatud teraga nuga, mille tera seljal on saehambad. Terale on kantud piirivalve eraldusmärgi Piirikotkas kujutis.

(2) Tera on valmistatud roostevabast terasest, kõvadus Rockwelli skaala järgi 56/57.

(3) Noa juurde kuulub nahast tupp, mille külge kinnitub taskuke luisukiviga.

(4) Noa terale graveeritakse terarelva saaja auaste, ees- ja perekonnanimi ning autasustamise kuupäev.

§ 23. Terarelva taotlemine ja andmine

(1) Taotlusi terarelvaga autasustamiseks on õigus esitada Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal, osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži direktoril.

(2) Terarelvaga autasustamise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude Komisjon. Komisjoni määratakse siseministri ettepanekul Siseministeeriumi esindaja(d).

(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3) kodakondsus;
4) kirjeldus, millise teene või teenete eest terarelva andmist taotletakse;
5) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
6) taotluse esitaja.

(4) Piirivalve Autasude Komisjon koostab siseministrile esildise terarelvaga autasustamise kohta.

(5) Terarelvaga autasustamine toimub siseministri käskkirja alusel.

(6) Terarelvaga autasustatakse isikut üks kord.

§ 24. Terarelva kätteandmine

(1) Terarelv hangitakse Piirivalveameti kulul ja antakse üle koos tunnistusega ja siseministri vastava käskkirja koopiaga.

(2) Terarelva tunnistusele kirjutavad alla siseminister ja Piirivalve Autasude Komisjoni sekretär ning tunnistus kinnitatakse Siseministeeriumi pitsatiga.

(3) Terarelv antakse kätte Piirivalveameti peadirektori poolt.

(4) Terarelv jääb Piirivalveameti relvaregistrisse, kuhu tehakse vastav märge autasustamise kohta.

(5) Terarelva ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.

6. peatükk
PIIRIVALVE TEENETERIST

§ 25. Piirivalve teeneterist

Piirivalve teeneterist (edaspidi teeneterist) on asutatud 1997. aastal, Eesti piirivalve 75. aastapäeval, tunnustamaks piirivalve- ja avaliku teenistuse ametnike, erandjuhtudel teiste isikute väärilisi teeneid Eesti piirivalve ees.

§ 26. Teeneteristiga autasustamine

(1) Teeneterist on kolmeklassiline. Kõrgeimaks klassiks on esimene klass.

(2) I klassi teeneteristiga autasustatakse:
1) silmapaistvate teenete eest piiri valvamise, piirikontrolli või sisejulgeolekualase tegevuse korraldamisel ja arendamisel, samuti otsingu- ja päästetööde ning merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisel ja arendamisel;
2) eriti silmapaistvate teenete eest piirivalve arendamisel;
3) pikaaegse eriti tulemusliku koostöö eest.

(3) II klassi teeneteristiga autasustatakse:
1) kohusetundlikkuse eest piiri valvamisel, piirikontrolli teostamisel, ulatuslikel ja keerukatel otsingu- ja päästetöödel merel, merereostuse avastamisel, lokaliseerimisel ja likvideerimisel või sisejulgeolekualases tegevuses, samuti eelnimetatud tegevuste eduka korraldamise eest;
2) silmapaistvate teenete eest piirivalve arendamisel;
3) kauaaegse eeskujuliku teenistuse eest piirivalves;
4) eriti tulemusliku koostöö eest.

(4) III klassi teeneteristiga autasustatakse:
1) kohusetundlikkuse eest piiri valvamisel, piirikontrolli teostamisel, otsingu- ja päästetöödel merel, merereostuse avastamisel, lokaliseerimisel ja likvideerimisel või sisejulgeolekualases tegevuses;
2) teenete eest piirivalve arendamisel;
3) tulemusliku koostöö eest.

§ 27. Teeneteristi kirjeldus

(1) Teeneteristi (lisad 5–7) välismärgiks on 40 mm pikkuste harudega kullavärvi metallist malta rist. Esiküljelt on risti harud emailitud roheliseks ja raamistatud kollase emailäärega. Risti südamikuks on valgeks emailitud ümmargune kilp läbimõõduga 12 mm. Südamikul paiknevad roheliseks emailitud tähed «PV». Risti tagaküljel on roheliseks emailitud südamikul Eesti piirivalve asutamisdaatum «1.XI.1922». Risti harud on tagaküljel emailimata, ülemisele risti harule on graveeritud risti järjekorranumber, risti harude vahel paiknevad vaheldumisi stiliseeritud ankrud ja männiladvad.

(2) Teeneteristi kantakse 34 mm laiuse rohelise lindiga, millel on vertikaalsed valge kandiga kollased ääretriibud. Värvid lindil jaotuvad millimeetrites alljärgnevalt:
1) roheline 2 mm;
2) valge 1 mm;
3) kollane 3 mm;
4) valge 1 mm;
5) roheline 20 mm;
6) valge 1 mm;
7) kollane 3 mm;
8) valge 1 mm;
9) roheline 2 mm.

(3) Risti klasse näitavad lindile paigutatud sõled. I klassi lindil on kuldne sõlg, mis kujutab ovaali paigutatud rooma numbrit «I». Ovaali külgedelt võrsuvad loorberioksad. Sõle kõrguseks on 6 mm ja laiuseks 32 mm. II klassi sõlg on siluetilt ja mõõtmetelt samasugune, ent hõbedane. Ovaali on paigutatud rooma number «II». III klassi lint on ilma sõleta.

(4) Teeneteristi lindilõikel on teeneteristi klass määratud lindilõikele kinnitatud sõlega. Lindilõike sõlg kujutab endast lindil kantava sõle keskosa.

(5) Piirivalve Autasude Komisjonil on õigus teha vajadusel siseministrile ettepanekuid täiendavate sõlgede kehtestamiseks.

§ 28. Teeneteristi taotlemine ja andmine

(1) Taotlusi teeneteristiga autasustamiseks ja teeneteristi klassi tõstmiseks on õigus esitada Siseministeeriumi kantsleril, Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal, osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži direktoril.

(2) Teeneteristi andmise ja klassi tõstmise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude Komisjon. Komisjoni määratakse siseministri ettepanekul Siseministeeriumi esindaja(d).

(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3) kodakondsus;
4) kas kandidaat omab teeneteristi, millist klassi ja milliste teenete eest;
5) mis klassile ja milliste teenete eest esitatakse;
6) kirjeldus, millise teene või teenete eest teeneteristi andmist taotletakse;
7) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
8) taotluse esitaja (osakond või piirivalveasutus).

(4) Piirivalve Autasude Komisjon koostab siseministrile esildise teeneteristiga autasustamise ja teeneteristi klassi tõstmise kohta.

(5) Teeneteristi andmine ja klassi tõstmine toimub siseministri käskkirja alusel.

§ 29. Teeneteristi kätteandmine

(1) Teeneterist antakse välja Eesti piirivalve aastapäeval – 1. novembril ja Võidupühal – 23. juunil või erijuhtudel vastavalt Piirivalve Autasude Komisjoni ettepanekule.

(2) Teeneterist antakse koos tunnistusega kätte siseministri poolt pidulikul tseremoonial.

(3) Teeneteristi tunnistusele kirjutavad alla siseminister ja Piirivalve Autasude Komisjoni sekretär ning tunnistus kinnitatakse Siseministeeriumi pitsatiga.

(4) Teeneterist valmistatakse Piirivalveameti kulul.

(5) Teeneteristi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti personali- ja dokumendihalduse osakond.

(6) Teeneteristi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt Piirivalveamet. Isik, keda teeneteristiga on autasustatud, tasub valmistajale teeneteristi dublikaadi eest.

§ 30. Teeneteristi kandmine

(1) Teeneteristi kandmise õigus on üksnes isikutel, keda on teeneteristiga autasustatud siseministri käskkirja alusel.

(2) Teeneteristi võib kanda originaalis, lindilõikena või miniatuuris.

(3) Korraga kantakse ainult kõrgeimat kavalerile antud teeneteristi.

(4) Teeneteristi kantakse Eesti riiklike teenetemärkide järel ja enne välismaiseid aumärke vasakul pool rinnas, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisti.

(5) Kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga kantakse teeneteristi asemel teeneteristi lindilõiget.

(6) Teeneteristi kantakse kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga.

(7) Teeneteristi kavaleridel on õigus kasutada teeneteristi kujutist oma isiklikel esemetel või siduda isiklike rekvisiitidega, riivamata teeneteristi väärikust.

(8) Teeneteristi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.

7. peatükk
PIIRIVALVE TEENISTUSRIST

§ 31. Piirivalve teenistusrist

(1) Piirivalve teenistusrist (edaspidi teenistusrist) on asutatud piirivalve taasloomise 15. aastapäeval 2005. aastal.

(2) Teenistusrist on asutatud piirivalveametnike, avalike teenistujate ja töölepinguliste töötajate (edaspidi piirivalve isikkoosseis) tunnustamiseks pikaajalise teenistuse eest Eesti piirivalves.

(3) Teenistusristid moodustavad piirivalve teeneteristidega ühtse süsteemi, olles viimaste suhtes medaliastmeks.

§ 32. Teenistusristiga autasustamine

(1) Teenistusrist jaguneb kolmeks põhiklassiks ja eriklassiks.

(2) Teenistusristiga autasustatakse alljärgnevalt:
1) 10 teenistusaasta teenistusristiga 10 teenistusaasta eest piirivalves;
2) 15 teenistusaasta teenistusristiga 15 teenistusaasta eest piirivalves;
3) 20 teenistusaasta teenistusristiga 20 teenistusaasta eest piirivalves;
4) teenistusristi eriklassiga 25 teenistusaasta eest piirivalves.

(3) Teenistusristi eriklassiga, millele on lisatud erimärk, tunnustatakse 30 teenistusaasta eest piirivalves.

§ 33. Teenistusristi kirjeldus

(1) Teenistusristi kolme põhiklassi ja ühe eriklassi medalid on ühesuurused ja ühise põhikujundusega.

(2) Teenistusrist on 40 mm kõrgune malta rist. Risti esikülg on kornilise pinnaga. Ristiharusid ääristab 2 mm laiune kõrgem poleeritud kant. Risti keskel on sõõr läbimõõduga 13 mm, mis on kaetud rohelise läbipaistva kuumemailiga. Sõõril on vastava klassi eritunnus. Risti tagumine külg on sile ning sellele graveeritakse autasu number.

(3) 10 teenistusaasta teenistusrist (lisa 8) valmistatakse oksüdeeritud punasest vasest. Risti südamikul on rooma number X. Tumerohelise põhitooniga (sama, mis piirivalve teeneteristidel) 35 mm laiuse muareelindi kummalgi serval on tumepunane 4 mm laiune ja 1 mm laiune triip, mida eraldab teineteisest 1 mm laiune põhitoonis triip.

(4) 15 teenistusaasta teenistusrist (lisa 9) valmistatakse hõbedasest metallist. Risti südamikul on rooma number XV. Tumerohelise põhitooniga 35 mm laiuse muareelindi kummalgi serval on hõbehall 4 mm laiune ja 1 mm laiune triip, mida eraldab teineteisest 1 mm laiune põhitoonis triip.

(5) 20 teenistusaasta teenistusrist (lisa 10) valmistatakse hõbedast ja kullatakse. Risti südamikul on rooma number XX. Tumerohelise põhitooniga muareelindi kummalgi serval on 4 mm laiune ja 1 mm laiune kuldkollane triip, mida eraldab teineteisest 1 mm laiune põhitoonis triip.

(6) Teenistusristi eriklass (lisa 11) valmistatakse kullast. Risti südamikule kinnitatakse numbri asemel reljeefne kuldne tammeleht. Lint on 20 teenistusaasta teenistusristiga samasugune ning sellele kinnitatakse täiendavalt rosett läbimõõduga 22 mm.

(7) Piirivalve Autasude Komisjonil on õigus teha ettepanek teenistusristi eriklassi erimärgi kehtestamiseks.

§ 34. Teenistusristi taotlemine ja andmine

(1) Taotluse (lisa 12) teenistusristi andmiseks esitab Piirivalve Autasude Komisjonile Piirivalveameti staabiülem, peadirektori asetäitja, osakondade ülemad, piirivalveasutuste ülemad ning Piirivalvekolledži direktor.

Taotluse teenistusristi andmiseks Piirivalveameti juhtkonnale, piirivalveasutuste ülematele ning Piirivalveameti osakondade ülematele ja juhatajatele esitab Piirivalve Autasude Komisjonile personali- ja dokumendihalduse osakonna ülem.

(2) Teenistusristi andmise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude Komisjon.

(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste;
3) sünniaeg;
4) ametikoht;
5) teenistusaeg piirivalves;
6) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
7) taotluse esitaja.

(4) Teenistusristi saamise õigust andvaid teenistusaastaid Eesti piirivalves arvutatakse alates 10. oktoobrist 1990. a. Teenistusaasta käesoleva statuudi mõistes on samaväärne jooksva kalendriaastaga. Teenistusaeg võib moodustuda ka mitme erineva perioodi teenistusaegade summast. Õppimine piirivalve erialal sisekaitselises või riigikaitselises kõrgkoolis arvestatakse teenistusaja sisse.

(5) Teenistusriste võib anda piirivalve isikkoosseisule, kellel täitub vastava aasta 23. juuniks või 1. novembriks teenistusaeg Eesti piirivalves piirivalveametnikuna, avaliku teenistujana või töölepingulise töötajana vastavalt 10, 15, 20, 25 või 30 aastat. Teenistusrist antakse ainult teenistusristi väljaandmise hetkel teenistuses või töösuhtes olevale piirivalve isikkooseisule.

(6) Teenistusristi ei anta kehtiva distsiplinaarkaristuse ajal. Tehtud taotluse tunnistab kehtetuks ettepaneku tegija. Pärast distsiplinaarkaristuse kustumist võib teenistujale taotleda teenistusristi vastavalt käesoleva statuudiga sätestatud korrale. Teenistuja ebaväärika või piirivalve mainet kahjustava käitumise korral võib piirivalve Autasude Komisjon jätta teenistusristi välja andmata.

(7) Teenistusristiga autasustamine toimub Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.

§ 35. Teenistusristi kätteandmine

(1) Teenistusriste antakse välja Eesti piirivalve aastapäeval – 1. novembril ja Võidupühal – 23. juunil või erijuhtudel vastavalt Piirivalve Autasude Komisjoni ettepanekule.

(2) Teenistusrist antakse koos tunnistusega kätte Piirivalveameti peadirektori või piirivalveasutuse juhi poolt pidulikul tseremoonial.

(3) Teenistusristi tunnistusele kirjutavad alla Piirivalveameti peadirektor ja Piirivalve Autasude Komisjoni sekretär ning tunnistus kinnitatakse Piirivalveameti pitsatiga.

(4) Teenistusrist valmistatakse Piirivalveameti kulul.

(5) Teenistusristi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti personali- ja dokumendihalduse osakond.

(6) Teenistusristi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt Piirivalveamet. Isik, keda teenistusristiga on autasustatud, tasub valmistajale teenistusristi dublikaadi eest.

§ 36. Teenistusristi kandmine

(1) Teenistusristi kandmise õigus on isikutel, keda on teenistusristiga autasustatud Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.

(2) Teenistusristi võib kanda originaalis, lindilõikena või miniatuuris.

(3) Korraga kantakse ainult kõrgemat kavalerile antud teenistusristi.

(4) Teenistusristi kantakse Eesti riiklike ja ametkondlike teenetemärkide järel ning enne mälestusmedaleid ja välismaiseid aumärke vasakul pool rinnas, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisti.

(5) Kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga kantakse teenistusristi asemel teenistusristi lindilõiget.

(6) Teenistusristi kantakse kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga.

(7) Teenistusristi kavaleridel on õigus kasutada teenistusristi kujutist oma isiklikel esemetel või siduda isiklike rekvisiitidega, riivamata teenistusristi väärikust.

(8) Teenistusristi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.

8. peatükk
PIIRIVALVE NIMELINE TULIRELV

§ 37. Piirivalve nimeline tulirelv

Piirivalve nimeline tulirelv (edaspidi tulirelv) on Eesti iseseisvuse kaitsmise sümboliks vähemalt piirivalve vanemohvitseri auastet omavatele piirivalveametnikele.

§ 38. Tulirelvaga autasustamine

Tulirelvaga autasustatakse:
1) piirivalve vanem- või kõrgemaid ohvitsere eriti silmapaistvate teenete eest piirivalve arendamisel ja sisejulgeoleku tugevdamisel;
2) erandkorras Eesti ja välisriikide vanem- või kõrgemaid ohvitsere tunnustamaks pikaaegset tulemuslikku koostööd.

§ 39. Tulirelva kirjeldus

(1) Tulirelvaks on teenistuses käibelolev püstol.

(2) Tulirelva kelgule graveeritakse tulirelva saaja auaste, ees- ja perekonnanimi ning autasustamise kuupäev.

§ 40. Tulirelva taotlemine ja andmine

(1) Taotlusi tulirelvaga autasustamiseks on õigus esitada Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal, osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži direktoril.

(2) Tulirelvaga autasustamise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude Komisjon. Komisjoni määratakse siseministri ettepanekul Siseministeeriumi esindaja(d).

(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3) kodakondsus;
4) kirjeldus, millise teene või teenete eest tulirelva andmist taotletakse;
5) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
6) taotluse esitaja.

(4) Piirivalve Autasude Komisjon koostab siseministrile esildise tulirelvaga autasustamise kohta.

(5) Tulirelvaga autasustamine toimub siseministri käskkirja alusel.

(6) Tulirelvaga autasustatakse isikut üks kord.

§ 41. Tulirelva kätteandmine

(1) Tulirelv antakse kätte siseministri poolt koos siseministri vastava käskkirja koopiaga.

(2) Tulirelv hangitakse Piirivalveameti kulul, Piirivalveamet katab ka tulirelva registreerimise kulud.

(3) Tulirelv kantakse Piirivalveameti raamatupidamise bilansist maha siseministri käskkirja alusel.

(4) Tulirelva ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.

Siseminister Jüri PIHL

Sisejulgeoleku asekantsler
kantsleri ülesannetes Marek HELM

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 13.07.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-04774.

Lisad 1-7

Lisad 8-12