Teksti suurus:

Välisteenistuse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2007
Avaldamismärge:RT I 2006, 26, 193

Välisteenistuse seadus

Vastu võetud 10.05.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. mai 2006. a otsusega nr 1023

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
1) välisteenistust;
2) haldusteenistuja töötamist Eesti Vabariigi välisesinduses (edaspidi välisesindus) pikaajalises lähetuses;
3) diplomaadi ja haldusteenistuja sotsiaalseid tagatisi ning nende õigusi ja kohustusi.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata välisesinduse asukohariigis Välisministeeriumi teenistusse võetud isikule, kes töötab välisesinduses töölepingu alusel.

(3) Avaliku teenistuse seadust kohaldatakse käesoleva seaduse reguleerimisalale niivõrd, kuivõrd välisteenistuse seadusega ei sätestata teisiti.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) välisteenistus on diplomaadi riigiteenistus diplomaatilisel ametikohal;
2) diplomaatiline ametikoht on Välisministeeriumi koosseisuline või koosseisuväline ametikoht, mille põhiülesannete hulka kuulub välissuhtlemine ja Eesti esindamine;
3) diplomaat on karjääridiplomaat või erialadiplomaat;
4) karjääridiplomaat on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv välisteenistuses olev teenistuja, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on volitatud esindama Eestit välissuhtlemises;
5) erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale koosseisuväliseks teenistujaks ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal;
6) karjääridiplomaadi kandidaat on diplomaatilisel ametikohal töötav teenistuja, kellel ei ole veel diplomaatilist au- ega teenistusastet. Karjääridiplomaadi kandidaadiks ei loeta erialadiplomaati;
7) haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses mittediplomaatilisel ametikohal töötav teenistuja;
8) koosseisuline haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv haldusteenistuja;
9) koosseisuväline haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud Välisministeeriumi mittediplomaatilisele ametikohale koosseisuväliseks teenistujaks;
10) lähetajaministeerium käesoleva seaduse tähenduses on ministeerium, kes on Välisministeeriumile esitanud taotluse lähetada ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja välisesindusse. Lähetajaministeeriumi kohta sätestatud nõudeid ei kohaldata Välisministeeriumile;
11) teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on diplomaat või haldusteenistuja;
12) kaasasolev abikaasa käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev abikaasa, kellel on teenistujaga ühine majapidamine;
13) kaasasolev mittetöötav abikaasa käesoleva seaduse tähenduses on kaasasolev abikaasa, kes ei tee välislähetuses kaasas olles tööd ega osuta teenust, mille eest saab tulumaksuga maksustatavat korrapärast tulu;
14) kaasasolev laps käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps;
15) kaasasolev perekonnaliige käesoleva seaduse tähenduses on kaasasolev abikaasa või kaasasolev laps;
16) välisesinduses töötamine käesoleva seaduse tähenduses on üle kuue kuu kestev lähetus välisesinduses. Välisesinduses töötamiseks loetakse ka alla kuue kuu kestvat lähetust välisesinduses, kui lähetuse plaanitud kestus oli üle kuue kuu, mida lühendati välislähetuse ajal.

§ 3. Välisriigis viibivale diplomaadile ja välisesinduses töötavale haldusteenistujale kohaldatavad õigusaktid

Välisriigis viibiv diplomaat ja välisesinduses töötav haldusteenistuja juhinduvad oma tegevuses käesolevast seadusest, diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist ja konsulaarsuhete Viini konventsioonist ning muudest õigusaktidest.

§ 4. Puutumatus ja eesõigused

Välisriigis viibival diplomaadil ja välisesinduses töötaval haldusteenistujal on rahvusvahelise õiguse normidest, üldtunnustatud põhimõtetest, tavast ja praktikast tulenevad puutumatus ja eesõigused.

2. peatükk
DIPLOMAAT

1. jagu
Diplomaatilised ametikohad ja palgaastmed

§ 5. Välisministeeriumi Eestis asuvate diplomaatiliste ametikohtade nimetused ja nendele vastavad palgaastmed

(1) Välisministeeriumi Eestis asuvate diplomaatiliste ametikohtade nimetused ja nendele vastavad palgaastmed on:

1) kantsler palgaaste 17
2) asekantsler palgaaste 16
3) osakonna peadirektor;  
  erakorraline ja täievoliline suursaadik;  
  erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja palgaaste 14–15
4) büroo direktor;  
  erivolitustega diplomaatiline esindaja palgaaste 12–13
5) nõunik palgaaste 10–11
6) lauaülem;  
  abi palgaaste 6–9

(2) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud nimetuste on Välisministeeriumi Eestis asuvate diplomaatiliste ametikohtade nimetustena lubatud kasutada järgmisi ametikohtade nimetusi, millele vastavad järgmised palgaastmed:

1) pressiesindaja palgaaste 12–13
2) jurist;  
  finantsist;  
  siseaudiitor palgaaste 6–9

(3) Karjääridiplomaadi kandidaadi palgaaste on 5.

§ 6. Välisesinduse diplomaatiliste ametikohtade nimetused ja nendele vastavad palgaastmed

(1) Välisesinduse diplomaatiliste ametikohtade nimetused ja nendele vastavad palgaastmed on:

1) erakorraline ja täievoliline suursaadik;  
  erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja palgaaste 14–15
2) saadik;  
  asjur;  
  asejuht;  
  talituse direktor;  
  peakonsul;  
  konsul (välisesinduse juhina);  
  asekonsul (välisesinduse juhina);  
  minister-nõunik;  
  kaitseatašee palgaaste 12–13
3) divisjoni direktor;  
  nõunik palgaaste 10–11
4) lauaülem;  
  konsul;  
  abi palgaaste 6–9

(2) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud nimetuste on välisesinduse diplomaatiliste ametikohtade nimetustena lubatud kasutada järgmisi ametikohtade nimetusi, millele vastavad järgmised palgaastmed:

1) pressiesindaja palgaaste 10–11
2) jurist palgaaste 10–11

(3) Karjääridiplomaadi kandidaadi palgaaste on 5.

§ 7. Diplomaatiliste ametikohtade nimetuste täiendamine ja nendele vastavad palgaastmed

(1) Ametikoha nimetust võib kasutada koos rahvusvahelisest tavast tuleneva, tööülesandeid või tegevusala täpsustava täiendiga.

(2) Ametikoha nimetusi «nõunik», «konsul», «abi», «jurist» ja «siseaudiitor» võib peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendi kasutada koos täiendiga «vanem-» sellisel ametikohal, kus eeldatakse suuremat oskusteavet ja vastutust.

(3) Diplomaatilise ametikoha nimetust «nõunik» võib peale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud täiendi kasutada koos täiendiga «ministeeriumi», «osakonna», «suursaatkonna», «alalise esinduse» või «büroo».

(4) Sellise ametikoha palgaaste, mille nimetuse täiendiks on «vanem-», on ühe astme võrra kõrgem §-des 5 ja 6 sätestatud ametikohale vastavast kõrgeimast palgaastmest.

(5) Välisministeeriumi koosseisulised ja koosseisuvälised diplomaatilised ametikohad, nende nimetused ning ametikohale vastava palgaastme määrab välisminister. Koosseisuväliste diplomaatide puhul kooskõlastatakse nimetatud õigusakt lähetajaministeeriumiga.

§ 8. Välisesinduse juht

(1) Välisesinduse juht on välisesinduses töötav karjääridiplomaat, kes esindab Eestit välisesinduse asukohariigis või rahvusvahelise organisatsiooni juures ning kes juhib välisesindust ja vastutab selle ülesannete täitmise eest.

(2) Välisesinduse juht allub Välisministeeriumi kantslerile.

(3) Välisesinduse juhiks võib olla:
1) erakorraline ja täievoliline suursaadik;
2) erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja;
3) saadik;
4) asjur;
5) peakonsul;
6) konsul;
7) asekonsul.

(4) Kuni erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku või asjuri nimetamiseni või erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku või asjuri välisesinduse asukohariigist äraolekul juhib välisesindust välisesinduse juhi kohustusi täitev karjääridiplomaat, kes kasutab ajutise asjuri nimetust.

§ 9. Erakorraline ja täievoliline suursaadik

(1) Erakorraline ja täievoliline suursaadik on kõrgeim Eesti esindaja, kes on akrediteeritud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde.

(2) Erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja on kõrgeim Eesti esindaja, kes on akrediteeritud rahvusvahelise organisatsiooni juurde.

(3) Kui rahvusvahelise organisatsiooni juurde on akrediteeritud nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 kui ka lõikes 2 nimetatud diplomaat, on erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja (edaspidi erakorraline ja täievoliline suursaadik) kõrgeim akrediteeritud Eesti esindaja selle organisatsiooni juures.

(4) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku alalisest asukohast tulenevalt võib ta olla akrediteeringujärgses välisriigis või rahvusvahelise organisatsiooni juures resideeriv või mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik.

(5) Resideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik asub akrediteeringujärgses välisesinduse asukohariigis või akrediteeringujärgse rahvusvahelise organisatsiooni juures.

(6) Mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik on akrediteeritud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kuid asub Eestis või välisriigis, kuhu ta samuti on akrediteeritud. Mitteresideeriva erakorralise ja täievolilise suursaadiku ülesanded sätestatakse ametijuhendis.

§ 10. Saadik

Saadik on välisesinduse juht, kes on nimetatud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohta või kui asjaomased riigid on nii kokku leppinud.

§ 11. Asjur

Asjur on välisesinduse juht, kes on nimetatud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ega saadiku ametikohta või kui asjaomased riigid on nii kokku leppinud.

§ 12. Konsul

Peakonsul, konsul ja asekonsul on konsulaarasutuse juhid konsulaarseaduse kohaselt.

2. jagu
Diplomaatilised teenistusastmed ja diplomaatiline auaste

1. jaotis
Diplomaatilised teenistusastmed

§ 13. Diplomaatiline teenistusaste

(1) Diplomaatiline teenistusaste on karjääridiplomaadile või karjääridiplomaadi kandidaadile Eesti riigi nimel antav nimetus, mis sõltub tema välisteenistuse staažist, töötulemustest ja välissuhtlemise kogemusest.

(2) Erialadiplomaat võib teenistusastet kasutada Välisministeeriumi kantsleri eelneval kirjalikul nõusolekul juhul, kui see on vajalik tööülesannete täitmisel. Teenistusastme kasutamine ei anna erialadiplomaadile käesolevas seaduses sätestatud teenistusastmega kaasnevaid õiguseid.

§ 14. Diplomaatilise teenistusastme liigid

Diplomaatilised teenistusastmed on:
1) atašee;
2) kolmas sekretär (III sekretär);
3) teine sekretär (II sekretär);
4) esimene sekretär (I sekretär);
5) nõunik;
6) vanemnõunik.

§ 15. Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused

(1) Atašee diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile, kes on olnud Välisministeeriumi teenistuses vähemalt ühe aasta.

(2) Järgmise diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel välisministri kehtestatud tingimustele ning on olnud välisteenistuses:
1) atašeena vähemalt kaks aastat;
2) kolmanda sekretärina vähemalt kolm aastat;
3) teise sekretärina vähemalt kolm aastat;
4) esimese sekretärina vähemalt neli aastat;
5) nõunikuna vähemalt neli aastat.

(3) Erandkorras võib anda diplomaatilise teenistusastme käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi järgimata isikule, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialist või kellel on kõrgema teenistusastme saamiseks välissuhtlemises vajalik kogemus.

(4) Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja korra ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.

§ 16. Diplomaatilise teenistusastme andmine

(1) Diplomaatilise teenistusastme annab ametnikule välisteenistuses olemise ajaks välisminister.

(2) Diplomaatilise teenistusastme andmise ettepaneku teeb välisministrile Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon (edaspidi atesteerimiskomisjon).

§ 17. Diplomaatilise teenistusastme madaldamine

(1) Diplomaatilist teenistusastet võib madaldada välisminister, kui:
1) diplomaat on rikkunud teenistuskohustusi,
2) diplomaat on toime pannud vääritu teo või
3) diplomaadi vastu on vähenenud usaldus.

(2) Diplomaatilise teenistusastme madaldamise ettepaneku teeb välisministrile atesteerimiskomisjon.

§ 18. Diplomaatilise teenistusastme kehtivus ja teenistusastme ennistamine

(1) Kui diplomaat vabastatakse diplomaatiliselt ametikohalt, kaotab diplomaatiline teenistusaste kehtivuse.

(2) Kui isik taasnimetatakse diplomaatilisele ametikohale, siis diplomaatiline teenistusaste ennistatakse, välja arvatud juhul, kui ta vabastati teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu või kohtuotsusest tulenevalt. Samuti ei pea teenistusastet ennistama, kui välisteenistusest lahkumisest on möödunud üle kümne aasta või muudel põhjendatud juhtudel. Nendel juhtudel teeb välisministrile ettepaneku atesteerimiskomisjon.

2. jaotis
Diplomaatiline auaste

§ 19. Diplomaatiline auaste

Diplomaatiline auaste on karjääridiplomaadile Eesti riigi nimel antav aunimetus, mis omistatakse välissuhtlemise kogemuste ja välisteenistuses saavutatud silmapaistvate tulemuste eest.

§ 20. Diplomaatilise auastme liik

Diplomaatiline auaste on suursaadik.

§ 21. Diplomaatilise auastme andmise tingimused

(1) Suursaadiku diplomaatilise auastme võib anda karjääridiplomaadile:
1) kellel on välissuhtlemises pikaajaline kogemus ja välisteenistuses silmapaistvad tulemused;
2) kes on olnud välisteenistuses vanemnõunikuna vähemalt viis aastat.

(2) Erandkorras võib atesteerimiskomisjoni ettepanekul anda diplomaatilise auastme käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi järgimata karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti välisteenistuses või rahvusvahelises institutsioonis.

§ 22. Diplomaatilise auastme andmine

(1) Diplomaatilise auastme annab eluajaks Vabariigi President.

(2) Vabariigi Presidendile teeb diplomaatilise auastme andmise ettepaneku Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele välisminister atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

§ 23. Diplomaatilise auastme äravõtmine

(1) Diplomaatilise auastme võib ära võtta Vabariigi President, kui diplomaat on kriminaalkorras karistatud.

(2) Vabariigi Presidendile teeb diplomaatilise auastme äravõtmise ettepaneku Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele välisminister atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

3. jagu
Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetamine ja välisteenistusse võtmine

§ 24. Välisteenistusse võtmise tingimused

Välisteenistusse võib võtta isiku:
1) kellel on Eesti kodakondsus;
2) kellel on kõrgharidus;
3) kes valdab vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise või prantsuse keel, välisministri kehtestatud ulatuses;
4) kelle majanduslikud või muud kohustused ei takista välisteenistuses olemist;
5) kelle tervis võimaldab töötada välisteenistuses;
6) kes on ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, kaitseb Eesti iseseisvust ning on oma tegevuses korrektne ja väärikas, hoides kõrgel Eesti rahvusvahelist mainet.

§ 25. Välisteenistusse võtmise kord

(1) Välisteenistusse võtmise alus on atesteerimiskomisjoni ettepanek.

(2) Isik võetakse välisteenistusse karjääridiplomaadiks, andes talle teenistusastme välisministri käskkirjaga selles märgitud kuupäeval.

(3) Isik võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks välisesindusse lähetamise ajaks Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

§ 26. Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetamine

(1) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale võib nimetada isiku, kes vastab välisteenistusse võtmise tingimustele.

(2) Välisministeeriumi kantsler, asekantsler ja peadirektor nimetatakse ametisse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata diplomaatilisele ametikohale nimetab isiku Välisministeeriumi kantsler, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti.

(4) Kui isikut ei ole karjääridiplomaadina välisteenistusse veel võetud, saab ta karjääridiplomaadi kandidaadiks, kui ta on nimetatud Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale.

§ 27. Erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamine

(1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks välisminister atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri ning esitab selle nõusoleku saamiseks Vabariigi Presidendile.

(3) Vabariigi President annab nõusoleku erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri kinnitamiseks 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates. Nõusoleku saamisest teatab Välisministeerium Riigikogu väliskomisjonile.

(4) Pärast erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri kinnitamist taotleb Välisministeerium erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadile selle välisriigi pädeva asutuse nõusolekut (agrément’i), kuhu suursaadiku kandidaat soovitakse akrediteerida. Kui erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaat soovitakse akrediteerida rahvusvahelise organisatsiooni juurde, taotleb Välisministeerium vajaduse korral selle organisatsiooni nõusolekut (agrément’i).

(5) Välisminister teatab Vabariigi Valitsusele nõusoleku (agrément’i) saamisest ning Vabariigi Valitsus teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks.

(6) Vabariigi President nimetab kandidaadi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks ning kirjutab alla tema volikirjale 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates.

(7) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nime ei avalikustata enne tema nimetamist.

§ 28. Erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohale nimetamine

Vabariigi Presidendi nimetatud erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetab ametikohale välisminister.

4. jagu
Diplomaadi välisesindusse lähetamine, välisesinduse diplomaatilisele ametikohale nimetamine ja välisesindusest Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumine

1. jaotis
Diplomaadi välisesindusse lähetamine

§ 29. Diplomaadi välisesindusse lähetamine

(1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on:
1) karjääridiplomaadi vormikohane kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalik nõusolek või
2) erialadiplomaadi kirjalik nõusolek.

(2) Välisesindusse diplomaatilisele ametikohale erialadiplomaadi lähetamiseks esitab lähetajaministeerium Välisministeeriumile taotluse ja teenistujat käsitlevad dokumendid.

(3) Välisesindusse lähetamise otsuse alus on atesteerimiskomisjoni ettepanek.

(4) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab Välisministeeriumi kantsler. Erialadiplomaadi välisesindusse lähetamise käskkiri koostatakse lähetajaministeeriumi eelnõu alusel ja lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult.

(5) Kuni viieaastase lähetusaja ja lähetuskohta saabumise kuupäeva määrab Välisministeeriumi kantsler. Nimetatud lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 40 punktides 3–7 toodud alustel võib lähetustähtaega lühendada ka diplomaadi nõusolekuta.

§ 30. Karjääridiplomaadi kandidaadi välisesindusse lähetamine

(1) Karjääridiplomaadi kandidaadi võib lähetada välisesindusse põhjendatud juhul.

(2) Välisesindusse lähetatava karjääridiplomaadi kandidaadi kohta kehtivad karjääridiplomaadi välisesindusse lähetamise tingimused ja kord ning sotsiaalsed tagatised, välja arvatud au- või teenistusastmetasu, esindustasu ning välisteenistuse staaži tasu.

§ 31. Välisesindusse lähetamise kord

(1) Lähetamisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral ette vähemalt kolm kuud ning talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

(2) Diplomaadi välisesindusse lähetamise korra ning välisesindusse lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 32. Erialadiplomaadi töötamine välisesinduses

(1) Erialadiplomaat allub välispoliitilistes ja esinduse töökorralduslikes küsimustes välisesinduse juhile ning erialaküsimustes lähetajaministeeriumi kantslerile ja tema poolt või õigusaktides määratud ametnikule.

(2) Erialadiplomaat annab oma tegevusest korrapäraselt aru välisesinduse juhile ja lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule.

(3) Erialadiplomaadi ametijuhendi kinnitab Välisministeeriumi kantsler. Ametijuhend koostatakse lähetajaministeeriumi eelnõu alusel ja lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult.

(4) Erialadiplomaadi välisesinduses töötamise ajaks peatatakse tema teenistussuhe lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutusega, kellel säilib erialadiplomaadi palga ja hüvitiste maksmise kohustus käesoleva seaduse kohaselt.

(5) Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt. Välisesinduse halduskulud (töökoha maksumus) määratakse üks kuu enne uue eelarveaasta algust välisesinduse jooksva eelarveaasta tegelike halduskulude põhjal Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

2. jaotis
Välisesinduse diplomaatilisele ametikohale nimetamine

§ 33. Välisesinduse diplomaatilisele ametikohale nimetamine

Välisesinduse diplomaatilisele ametikohale nimetatakse diplomaat ja põhjendatud juhul karjääridiplomaadi kandidaat.

§ 34. Saadikuks nimetamine

Karjääridiplomaadi nimetamine saadikuks toimub käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras.

§ 35. Saadiku ametikohale nimetamine

Vabariigi Presidendi nimetatud saadiku nimetab ametikohale välisminister.

§ 36. Asjuri nimetamine

Asjuri nimetab välisminister atesteerimiskomisjoni ettepanekul, teatades sellest kirjalikult Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.

§ 37. Konsuli välisesinduse juhiks nimetamine

Peakonsul, konsul ja asekonsul nimetatakse välisesinduse juhiks konsulaarseaduse kohaselt.

3. jaotis
Välisesindusest ajutiselt Välisministeeriumi ning lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine

§ 38. Karjääridiplomaadi ajutiselt Välisministeeriumi käsutusse kutsumine

(1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku ning asjuri võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi käsutusse välisminister, teatades sellest kirjalikult Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata karjääridiplomaadi võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi käsutusse Välisministeeriumi kantsler.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani.

(4) Välisministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud karjääridiplomaat täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis talle Eestis määratakse, ning nende ülesannete täitmise eest makstakse talle palka käesoleva seaduse kohaselt.

(5) Kui see on võimalik, antakse diplomaadile Välisministeeriumi käsutusse ajutise kutsumise korral aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

(6) Karjääridiplomaati võib ajutiselt Välisministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.

§ 39. Erialadiplomaadi ajutiselt lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine

(1) Erialadiplomaadi võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse lähetajaministeeriumi käsutusse lähetajaministeeriumi kantsler Välisministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult. Lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral võib nimetatud aega pikendada kuni ühe aastani.

(2) Rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna võib erialadiplomaadi kutsuda välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks Eestisse lähetajaministeeriumi käsutusse Välisministeeriumi kantsler lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult. Vajaduse korral võib nimetatud tähtaega pikendada kuni ühe aastani.

(3) Lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud erialadiplomaat täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis talle Eestis määratakse, ning nende ülesannete täitmise eest makstakse talle palka avaliku teenistuse seaduse või muu seaduse kohaselt.

(4) Kui see on võimalik, antakse erialadiplomaadile lähetajaministeeriumi käsutusse ajutise kutsumise korral aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

(5) Erialadiplomaati võib ajutiselt lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.

5. jagu
Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumine

§ 40. Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise alused

Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise aluseks võib olla:
1) diplomaadi lähetuse lõppemine;
2) diplomaadi taotlus;
3) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus;
4) diplomaadi sobimatus ametikohale;
5) diplomaadi tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas;
6) diplomaadi üleviimine teisele ametikohale;
7) diplomaadi lapsehoolduspuhkusele jäämine;
8) diplomaadi teenistusest vabastamine.

§ 41. Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumine

(1) Karjääridiplomaadi kutsub välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi Välisministeeriumi kantsler, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti.

(2) Erialadiplomaadi kutsub välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi Välisministeeriumi kantsler lähetajaministeeriumi kantsleri ettepanekul ja viimasega kooskõlastatult.

(3) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku ja saadiku kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Vabariigi President, kes kirjutab tema tagasikutsumiskirjale alla 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates. Vabariigi Valitsusele teeb asjakohase taotluse välisminister atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

(4) Asjuri kutsub tagasi välisminister, teatades sellest kirjalikult Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.

(5) Välisesinduse juhina töötavad peakonsul, konsul ja asekonsul kutsutakse tagasi konsulaarseaduse kohaselt.

(6) Kui esineb käesoleva seaduse § 40 punktides 2, 4, 5, 6, 7 või 8 nimetatud alus, on diplomaadi välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise otsuse aluseks atesteerimiskomisjoni ettepanek.

§ 42. Välisesindusest tagasikutsumise kord

(1) Välisesindusest tagasikutsumise puhul teatatakse diplomaadile võimaluse korral ette vähemalt üks kuu ja talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

(2) Diplomaadi välisesindusest tagasikutsumise korra ning tagasikutsumise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

6. jagu
Välisteenistusest ja teenistusest vabastamine

§ 43. Karjääridiplomaadi teenistusest vabastamine

(1) Karjääridiplomaat vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Karjääridiplomaadi võib vabastada teenistusest, kui teda ei ole välisesindusest tagasikutsumise korral lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale ametikohale ning kui ta ei ole võtnud vastu suunatud pakkumist. Teenistuja vabastatakse teenistusest lähetuse lõppemise päevale järgneval tööpäeval.

§ 44. Erialadiplomaadi välisteenistusest vabastamine

Erialadiplomaat vabastatakse välisteenistusest välisesindusest tagasikutsumise korral.

3. peatükk
HALDUSTEENISTUJA

1. jagu
Välisesinduse mittediplomaatilised ametikohad ja palgaastmed

§ 45. Välisesinduse mittediplomaatiliste ametikohtade nimetused ja  nendele vastavad palgaastmed

Välisesinduse mittediplomaatiliste ametikohtade nimetused ja nendele vastavad palgaastmed on:

1) talituse juhataja palgaaste 10–11
2) divisjoni juhataja palgaaste 8–9
3) ekspert;  
  insener palgaaste 7
4) raamatupidaja;  
  tõlk;  
  spetsialist;  
  ökonomist;  
  finantsist;  
  arhivaar palgaaste 5–6
5) abi palgaaste 4
6) referent;  
  konsulaarsekretär;  
  infosekretär palgaaste 3
7) sekretär;  
  tehnik-autojuht;  
  administraator;  
  turvamees;  
  viisatöötleja palgaaste 2
8) tehnik;  
  valvur;  
  autojuht palgaaste 1

§ 46. Välisesinduse mittediplomaatiliste ametikohtade nimetuste täiendamine ja nendele vastavad palgaastmed

(1) Ametikoha nimetust võib kasutada koos rahvusvahelisest tavast tuleneva, tööülesandeid või tegevusala täpsustava täiendiga.

(2) Ametikoha nimetusi «ekspert», «insener», «spetsialist», «ökonomist», «finantsist», «tõlk», «arhivaar» ja «raamatupidaja» võib peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendi kasutada koos täiendiga «pea-» või «vanem-» sellisel ametikohal, kus eeldatakse suuremat oskusteavet ja vastutust. Ametikoha nimetusi «abi» ja «referent» võib peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendi kasutada koos täiendiga «vanem-».

(3) Sellise ametikoha palgaaste, mille nimetuse täiendiks on «pea-», on kahe astme võrra kõrgem ning sellise ametikoha palgaaste, mille nimetuse täiendiks on «vanem-», on ühe astme võrra kõrgem §-s 45 sätestatud ametikohale vastavast kõrgeimast palgaastmest.

(4) Välisministeeriumi koosseisulised ja koosseisuvälised mittediplomaatilised ametikohad, nende nimetused ning ametikohale vastava palgaastme määrab välisminister.

2. jagu
Haldusteenistuja välisesindusse lähetamine, välisesinduse mittediplomaatilisele ametikohale nimetamine ning välisesindusest Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine

1. jaotis
Haldusteenistuja välisesindusse lähetamine ja välisesinduse mittediplomaatilisele ametikohale nimetamine

§ 47. Välisesindusse lähetamise tingimused

Välisesindusse võib lähetada haldusteenistuja:
1) kellel on Eesti kodakondsus;
2) kellel on vähemalt keskharidus;
3) kes valdab vähemalt välisesinduse asukohariigi keelt või seal levinud võõrkeelt välisministri kehtestatud ulatuses;
4) kelle tervis võimaldab töötada välisesinduses;
5) kes on ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, kaitseb Eesti iseseisvust ning on oma tegevuses korrektne ja väärikas, hoides kõrgel Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet.

§ 48. Välisesindusse lähetamine ja välisesinduse mittediplomaatilisele ametikohale nimetamine

(1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on:
1) koosseisulise haldusteenistuja vormikohane kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalik nõusolek või
2) koosseisuvälise haldusteenistuja kirjalik nõusolek.

(2) Välisesindusse mittediplomaatilisele ametikohale koosseisuvälise haldusteenistuja lähetamiseks esitab lähetajaministeerium Välisministeeriumile taotluse ja teenistujat käsitlevad dokumendid.

(3) Välisesindusse lähetamise otsuse alus on atesteerimiskomisjoni ettepanek.

(4) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab Välisministeeriumi kantsler. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise käskkiri koostatakse lähetajaministeeriumi eelnõu alusel ja lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult.

(5) Kuni viieaastase lähetusaja ja lähetuskohta saabumise kuupäeva määrab Välisministeeriumi kantsler. Nimetatud lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 52 punktides 3–7 toodud alustel võib lähetustähtaega lühendada ka teenistuja nõusolekuta.

§ 49. Välisesindusse lähetamise kord

(1) Haldusteenistujale teatatakse lähetamisest võimaluse korral ette vähemalt kolm kuud ning talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

(2) Haldusteenistuja välisesindusse lähetamise korra ning välisesindusse lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 50. Koosseisuvälise haldusteenistuja töötamine välisesinduses

(1) Koosseisuvälise haldusteenistuja alluvus määratakse ametijuhendis.

(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja ametijuhendi kinnitab Välisministeeriumi kantsler. Ametijuhend koostatakse lähetajaministeeriumi eelnõu alusel ja lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult.

(3) Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamise ajaks peatatakse tema teenistussuhe lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutusega, kellel säilib palga ja hüvitiste maksmise kohustus käesoleva seaduse kohaselt.

(4) Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium käesoleva seaduse § 32 lõike 5 kohaselt.

2. jaotis
Välisesindusest ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine

§ 51. Haldusteenistuja ajutiselt välisesindusest Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine

(1) Koosseisulise haldusteenistuja võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi käsutusse Välisministeeriumi kantsler.

(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse lähetajaministeeriumi käsutusse lähetajaministeeriumi kantsler Välisministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult.

(3) Rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna võib koosseisuvälise haldusteenistuja kutsuda välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks Eestisse lähetajaministeeriumi käsutusse Välisministeeriumi kantsler lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud aega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani.

(5) Välisministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud haldusteenistuja täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis talle Eestis määratakse, ning nende ülesannete täitmise eest makstakse talle palka avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

(6) Lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud haldusteenistuja täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis talle Eestis määratakse, ning nende ülesannete täitmise eest makstakse talle palka avaliku teenistuse seaduse või muu seaduse kohaselt.

(7) Kui see on võimalik, antakse haldusteenistujale Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutise kutsumise korral aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

(8) Haldusteenistuja võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.

3. jagu
Haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumine

§ 52. Välisesindusest tagasikutsumise alused

Välisesindusest tagasikutsumise aluseks võib olla:
1) haldusteenistuja lähetuse lõppemine;
2) haldusteenistuja taotlus;
3) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus;
4) haldusteenistuja sobimatus ametikohale;
5) haldusteenistuja tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas;
6) haldusteenistuja üleviimine teisele ametikohale;
7) haldusteenistuja lapsehoolduspuhkusele jäämine;
8) haldusteenistuja Välisministeeriumi teenistusest vabastamine.

§ 53. Välisesindusest tagasikutsumine

(1) Koosseisulise haldusteenistuja kutsub välisesindusest tagasi Välisministeeriumi kantsler.

(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja kutsub välisesindusest tagasi Välisministeeriumi kantsler lähetajaministeeriumi kantsleri ettepanekul ja viimasega kooskõlastatult.

(3) Kui esineb käesoleva seaduse § 52 punktides 2, 4, 5, 6, 7 või 8 nimetatud alus, on haldusteenistuja välisesinduse mittediplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise otsuse aluseks atesteerimiskomisjoni ettepanek.

§ 54. Välisesindusest tagasikutsumise kord

(1) Välisesindusest tagasikutsumise puhul teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral ette vähemalt üks kuu ja talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

(2) Haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumise korra ning tagasikutsumise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

4. jagu
Haldusteenistuja teenistusest vabastamine

§ 55. Haldusteenistuja vabastamine Välisministeeriumi teenistusest

(1) Koosseisuline haldusteenistuja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Koosseisulise haldusteenistuja võib vabastada teenistusest, kui teda ei ole välisesindusest tagasikutsumise korral lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale ametikohale ning kui ta ei ole võtnud vastu suunatud pakkumist. Teenistuja vabastatakse teenistusest lähetuse lõppemise päevale järgneval tööpäeval.

(3) Koosseisuväline haldusteenistuja vabastatakse Välisministeeriumi teenistusest välisesindusest tagasikutsumise korral.

4. peatükk
TEENISTUJA ÕIGUSED, SOTSIAALSED TAGATISED JA KOHUSTUSED

1. jagu
Teenistuja õigused ja sotsiaalsed tagatised

§ 56. Tasustamine

(1) Teenistujale makstakse palka käesoleva seaduse kohaselt ning palgaseaduses sätestatud korras.

(2) Teenistuja palk koosneb käesoleva seadusega kehtestatud palgaastmele vastavast ametipalgast, millele lisanduvad käesoleva seaduse ja muude õigusaktide kohaselt makstavad lisatasud.

(3) Teenistujatele kehtestatakse ühtne palgaastmestik 1–17 palgaastmega. Diplomaatilistele ametikohtadele vastavad palgaastmed on kehtestatud käesoleva seaduse §-des 5–7 ning mittediplomaatilistele ametikohtadele vastavad palgaastmed §-des 45 ja 46.

(4) Ametipalk on palgaastmele vastav kuupalgamäär.

(5) Kuupalgamäär on teenistuja ametikoha palgaastmele vastav käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud rahasumma.

(6) Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest võib määrata teenistuja kvalifikatsiooni ja töötulemuste hindamise alusel ning see võib moodustada kuni 30% ametipalgast.

(7) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest võib määrata äraoleva teenistuja asendamise, mitteresideeriva erakorralise ja täievolilise suursaadiku ülesannete või ametijuhendis kehtestamata ülesannete täitmise eest ning see võib moodustada kuni 30% teenistuja ametipalgast; asendamise korral 30% asendatava ametipalgast, kui viimane on asendaja ametipalgast suurem.

(8) Välisminister võib oma käskkirjaga erandkorras kehtestada ministeeriumi nende ametikohtade loetelu, millele käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 kehtestatud piirang ei laiene. Koosseisuväliste ametikohtade puhul kooskõlastatakse nimetatud õigusakt lähetajaministeeriumiga.

(9) Preemiat võib teenistujatele maksta individuaalse või kollektiivse panuse eest Välisministeeriumi, selle struktuuriüksuse või lähetajaministeeriumi eesmärkide saavutamisse.

(10) Palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad ning preemia ja lisatasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(11) Karjääridiplomaatide ja koosseisuliste haldusteenistujate palgajuhendi kehtestab välisminister käskkirjaga. Erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate palgajuhendi kehtestab vajaduse korral lähetajaministeeriumi minister või kantsler.

§ 57. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest

(1) Teenistujale, kes valdab välisministri kehtestatud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele valdamise eest igal kuul lisatasu 5% ametipalgast, kuid kokku mitte üle 15%.

(2) Teenistujale, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud akadeemiline kraad, makstakse igal kuul lisatasu 5% ametipalgast.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud lisatasude maksmise tingimused ja korra kehtestab välisminister määrusega.

§ 58. Lisatasu riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest

(1) Teenistujale, kes töötab ametikohal, millel töötamise eelduseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, makstakse igal kuul lisatasu kuni 15% tema ametipalgast.

(2) Lisatasu maksmise tingimused ja korra kehtestab välisminister määrusega.

§ 59. Välisteenistuse staaži tasu ja muud staažitasud

(1) Diplomaadile makstakse igal kuul lisatasuna välisteenistuse staaži tasu järgmiselt:
1) 4–6-aastase teenistusstaaži eest – 4% ametipalgast;
2) 7–9-aastase teenistusstaaži eest – 7% ametipalgast;
3) 10–12-aastase teenistusstaaži eest – 10% ametipalgast;
4) 13–15-aastase teenistusstaaži eest – 13% ametipalgast;
5) 16–18-aastase teenistusstaaži eest – 16% ametipalgast;
6) 19–21-aastase teenistusstaaži eest – 19% ametipalgast;
7) 22–24-aastase teenistusstaaži eest – 22% ametipalgast;
8) 25–27-aastase teenistusstaaži eest – 25% ametipalgast;
9) 28–29-aastase teenistusstaaži eest – 28% ametipalgast;
10) alates 30-aastasest teenistusstaažist – 30% ametipalgast.

(2) Diplomaadile, kellel ei ole õigust lõikes 1 nimetatud lisatasule, kuid on õigus avaliku teenistuse seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud lisatasule, määratakse viimatinimetatud lisatasu.

(3) Diplomaadile, kellel on õigus nii lõikes 1 nimetatud lisatasule kui ka avaliku teenistuse seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud lisatasule, määratakse üks lisatasu tema valikul.

(4) Kui erialadiplomaadile makstakse avalikku teenistust reguleeriva eriseadusega ette nähtud samalaadset lisatasu, siis lõikes 1 nimetatud lisatasu talle ei maksta.

(5) Diplomaat võib üks kord pärast esmakordset lisatasu valikut muuta oma valikut. Kui isik taasnimetatakse diplomaatilisele ametikohale ja ta on lisatasu juba kahel korral varem valinud, on tal õigus valida lisatasu uuesti, vaatamata varasematele valikutele.

(6) Haldusteenistujale makstakse igal kuul avaliku teenistuse seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud lisatasu.

§ 60. Välisteenistuse staaži arvestamine ja diplomaatilise teenistusastme säilitamine

(1) Välisteenistuse staaži arvestamise alus on töötamine diplomaatilisel ametikohal, mida arvestatakse täisaastates.

(2) Karjääridiplomaadi välisteenistuse staaži hulka arvatakse välisteenistuse ajal täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt taseme- ja tööalases koolituses oldud aeg. Sel ajal säilib ka diplomaatiline teenistusaste.

(3) Karjääridiplomaadi välisteenistuse staaži hulka võib arvata töötamise rahvusvahelises organisatsioonis, kui töötamine ja välisteenistuse staaži säilitamine on kooskõlastatud Välisministeeriumi kantsleriga. Sel ajal säilib ka diplomaatiline teenistusaste.

(4) Karjääridiplomaadi töötamisel Vabariigi Presidendi Kantseleis, peaministri büroos või Riigikogu Kantseleis arvatakse seal töötamise aeg välisteenistuse staaži hulka ning tema diplomaatiline teenistusaste säilib. Karjääridiplomaadi välisteenistuse staaži hulka võib arvata ka töötamise mõne muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohal, mis on otseselt seotud välissuhtlemisega, kui töötamine ja välisteenistuse staaži säilitamine on kooskõlastatud Välisministeeriumi kantsleriga. Sel ajal säilib ka diplomaatiline teenistusaste.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud juhtudel peatatakse teenistussuhe Välisministeeriumiga ning sel ajal välisteenistuse staaži tasu ei maksta.

§ 61. Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu

(1) Diplomaatilise teenistusastmega karjääridiplomaadile makstakse välisteenistuses oleku ajal igal kuul diplomaatilise teenistusastme tasu.

(2) Diplomaatilise auastmega karjääridiplomaadile makstakse välisteenistuses oleku ajal igal kuul diplomaatilise auastme tasu.

(3) Käesoleva seaduse § 60 lõigetes 2–4 nimetatud juhtudel diplomaatilise au- ega teenistusastme tasu ei maksta.

(4) Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise korra ning tasu määrad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 62. Esindustasu

(1) Välisteenistusse võtmise korral ja igal järgmisel teenistusaastal makstakse diplomaadile esindustasu pooleteise kuu ametipalga ulatuses, kui talle ei maksta teise avalikku teenistust reguleeriva eriseadusega ette nähtud samalaadset tasu.

(2) Esindustasu ei maksta teenistussuhte omal soovil peatamise ajal taseme- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendajapuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning rahvusvahelises organisatsioonis, teises riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise tõttu.

(3) Lõikes 2 nimetatud peatatud teenistussuhte jätkamise korral makstakse esindustasu jooksva kvartali viimasel kuul, lähtudes tööle naasmisel kehtivast ametipalgast.

§ 63. Välislähetustasu

(1) Välisesinduses töötamise ajal makstakse teenistujale igal kuul välislähetustasu.

(2) Teenistuja välislähetustasu arvutatakse, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga.

(3) Välislähetustasu lähtesummad ning välislähetustasu arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Elukallidust, valuutakursside muutust, turvariske ja muid asjaolusid arvestades kehtestab välisminister määrusega linnade koefitsiendid. Koefitsiendid vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt üks kord kvartalis.

(5) Välislähetustasu ei maksta teenistuja õppepuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse, lapsendajapuhkuse ning palgata puhkuse ajal.

(6) Välislähetustasu ei maksta, kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse käesoleva seaduse § 38, 39 või 51 alusel.

§ 64. Välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olev eluruum

Välisesinduses töötava teenistuja kasutuses oleva eluruumi suuruse normid, selle andmise ning kulude hüvitamise alused ja korra ning eluruumi taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.

§ 65. Välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme kulude katmine

(1) Välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest kaetakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras:
1) kolimiskulud;
2) majutuskulud;
3) reisikindlustus- ja ravikulud, kui neid ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt;
4) kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja palk;
5) alates viieaastase kaasasoleva lapse (või noorema, kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus) põhi- ja keskhariduse omandamise kulud;
6) Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulud üks kord lähetusaastas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katmise aluseks on kuludokumendid.

(3) Kui teenistuja asub välisesindusse tööle või kui ta kutsutakse sealt tagasi, makstakse talle hüvitisena teise riiki tööle asumise eest uue ametikoha ühe kuu ametipalk, kui see on suurem tema eelmisest ametipalgast. Kui teenistuja uue ametikoha ametipalk on eelmisest väiksem, makstakse talle eelmise ametikoha ametipalk.

(4) Välisesinduses töötava teenistuja ning kaasasoleva perekonnaliikme käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ravikulude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Teenistuja puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulude hüvitamise taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.

§ 66. Kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamine

(1) Diplomaadiga kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest suurendatakse diplomaadi välislähetustasu 30% võrra.

(2) Haldusteenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest suurendatakse teenistuja välislähetustasu 25% võrra.

(3) Iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse teenistuja välislähetustasu 15% võrra lauaülema välislähetustasust.

(4) Teenistuja välislähetustasu kaasasoleva abikaasa eest ei suurendata, kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud tasumäära kahekordselt. Kaasasoleva mittetöötava abikaasa muud sissetulekud teenistuja välislähetustasu suurendamist ei mõjuta.

(5) Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 67. Abikaasatasu

(1) Teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse igal kuul Eesti kahekordse alampalga suurust abikaasatasu.

(2) Abikaasatasu ei maksta ühe kuu tasumäära ulatuses, kui ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasumäära kahekordselt.

(3) Abikaasatasu ei maksta teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale, kellele tehakse väljamakseid riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse, Riigikogu liimete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse või kogumispensionide seaduse alusel. Abikaasatasu ei maksta ka juhul, kui teenistuja kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse eripensionit avalikku teenistust reguleeriva eriseaduse alusel.

(4) Abikaasatasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 68. Sotsiaalsete tagatiste säilitamine

(1) Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse käesoleva seaduse § 38, 39 või 51 alusel, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest:
1) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist;
2) käesoleva seaduse § 66 lõigetes 1 ja 2 nimetatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;
3) käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 nimetatud protsendimäära maksmist.

(2) Kui teenistuja ajutise Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumise korral tuleb kaasasolev perekonnaliige temaga Eestisse kaasa, jätkatakse abikaasa eest § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist ja hüvitatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest Eestisse ja tagasi sõidu kulud. Samuti jätkatakse välisesinduse asukohariigis teenistuja eluruumiga seotud kulude hüvitamist. Muud kulud võib katta Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel.

(3) Kui Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsutakse ajutiselt teenistuja, kellel ei ole kaasasolevaid perekonnaliikmeid, jätkatakse välisesinduse asukohariigis teenistuja eluruumiga seotud kulude hüvitamist. Muud kulud võib katta Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel.

(4) Kui teenistuja kutsutakse ennetähtaegselt ja erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest:
1) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist;
2) käesoleva seaduse § 66 lõigetes 1 ja 2 nimetatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist;
3) käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 nimetatud protsendimäära maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist.

(5) Kui teenistuja kutsutakse erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist ja teenistujaga kaasasolev abikaasa ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, makstakse talle käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud tasu, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist.

(6) Teenistuja põhi- ja lisapuhkuse ajal jätkatakse teenistujale ja temaga kaasasolevale perekonnaliikmele (ka asukohariigist äraoleku korral):
1) käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;
2) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamist;
3) käesoleva seaduse § 66 lõigetes 1 ja 2 nimetatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;
4) käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 nimetatud protsendimäära maksmist.

(7) Kui kaasasolev mittetöötav abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära sünnituse tõttu Eestis, jätkatakse tema eest käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist, kuid mitte kauem kui kaks kuud.

(8) Kui kaasasolev perekonnaliige on asukohariigist ajutiselt ära muul põhjusel, jätkatakse teenistujale käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 nimetatud protsendimäära ning abikaasale § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist 60 kalendripäeva eest lähetusaasta jooksul tingimusel, et välisesinduse asukohariigis viibitakse teenistuja lähetusaasta jooksul vähemalt 183 päeva.

(9) Üks kord lähetusaasta jooksul võib Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri loal hüvitada osaliselt või täielikult teenistuja ja tema kaasasoleva perekonnaliikme isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi sõidu kulud.

(10) Kui teenistuja abikaasa või laps ei ole temaga välisesinduses pikaajalises lähetuses kaasas, võib üks kord lähetusaasta jooksul Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri loal hüvitada abikaasa ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud.

§ 69. Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamise ja abikaasatasu maksmise piirangud

(1) Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamist ja abikaasatasu maksmist mõjutavatest või mõjutada võivatest asjaoludest teatab teenistuja viivitamata esinduse juhile ja välisesinduse raamatupidamise eest vastutavale isikule.

(2) Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamiseks ja abikaasatasu saamiseks valeandmete teadliku esitamise või tasude saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summa tagasi või tehakse tasaarveldus.

(3) Kaasasoleva perekonnaliikme eest suurendatud teenistuja välislähetustasu ja abikaasatasu tagastamist ei nõuta, kui lähetusaastas alla 183 päeva välisesinduse asukohariigis viibimise põhjus on teenistuja välisesindusest tagasikutsumine, ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumine või perekonnaliikme Eestisse naasmine mõjuval põhjusel. Viimasel juhul teeb otsuse Välisministeeriumi kantsler.

(4) Kui isik ei tagasta enammakstud summat kokkulepitud tähtajaks, teeb välisminister talle sellekohase ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on välisministril õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

§ 70. Palga, välislähetustasu, esindustasu, muude tasude ja hüvitiste maksmine

(1) Karjääridiplomaadi ja koosseisulise haldusteenistuja ametipalga, lisatasud, esindustasu, välislähetustasu, perekonnaliikmete eest suurendatud välislähetustasu ja abikaasatasu maksab ning käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud kulud katab Välisministeerium.

(2) Erialadiplomaadi ja koosseisuvälise haldusteenistuja ametipalga, lisatasud, esindustasu, välislähetustasu, perekonnaliikmete eest suurendatud välislähetustasu ja abikaasatasu maksab ning käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud kulud katab lähetajaministeerium.

§ 71. Teenistuja puhkus

(1) Teenistuja põhi- ja lisapuhkus ei või välisesinduses töötamise ajal ületada 60 päeva lähetusaastas.

(2) Enne puhkusele minekut teatab teenistuja vahetule juhile oma kontaktandmed ja võimaliku asukoha puhkuse ajal.

(3) Teenistuse huvides võib Välisministeeriumi kantsler katkestada teenistuja puhkuse struktuuriüksuse juhi, diplomaadi vahetu ülemuse või lähetajaministeeriumi kantsleri ettepanekul ilma teenistuja nõusolekuta. Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja puhkuse katkestamisega seotud otsesed kulud hüvitab Välisministeerium. Kui puhkuse katkestamise ettepaneku teeb lähetajaministeeriumi kantsler, hüvitab sellega seotud otsesed kulud lähetajaministeerium.

(4) Välisesinduses töötava teenistuja Eestisse puhkusele ja puhkuselt teenistuskohta tagasi sõidu aeg arvatakse üks kord lähetusaasta jooksul tööaja sisse. Tööaja sisse arvatakse kokku kuni viis kalendripäeva tingimusel, et teenistuja kasutab võimalikult otstarbekat ja odavat sõiduviisi.

§ 72. Teenistuja sotsiaalsed tagatised välisriigis hukkumise või töövõime kaotuse korral

(1) Kui teenistuja välisriigis tööülesandeid täites hukkub, maksab riik riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lõigetes 1–3 nimetatud isikutele teenistuja kümne aasta ametipalga suurust ühekordset toetust. Kui toetuse saajaid on mitu, jagatakse nimetatud toetus saajate vahel võrdselt.

(2) Kui teenistuja välisriigis tööülesandeid täites sureb või hukkub, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus.

(3) Välisriigis tööülesandeid täitnud hukkunud teenistuja matused korraldatakse riigi kulul.

(4) Kui teenistujal tekib välisriigis tööülesandeid täites püsiv täielik töövõimetus, makstakse teenistujale tema viie aasta ametipalga suurust ühekordset toetust.

(5) Kui teenistujal tekib välisriigis tööülesandeid täites püsiv osaline töövõimetus, makstakse teenistujale ühekordset toetust:
1) tema ühe aasta ametipalga ulatuses, kui töövõime kaotus ei toonud kaasa teenistusest vabastamist;
2) tema kahe aasta ametipalga ulatuses, kui töövõime kaotus tõi kaasa teenistusest vabastamise.

§ 73. Muud sotsiaalsed tagatised

(1) Teenistuja peab läbima tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi nõudmisel tuleb tervisekontroll läbida sagedamini. Tervisekontrolli ulatuse kehtestab välisminister käskkirjaga.

(2) Teenistuja ja tema kaasasoleva perekonnaliikme vaktsineerimise kulud, sh asukohariigis puhkenud epideemia ajal, maksab Välisministeerium (koosseisuvälise teenistuja puhul lähetajaministeerium), kui vaktsineerimine toimub Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti Tervisekaitseinspektsiooni soovituste või asukohariigi nõuete kohaselt.

(3) Karjääridiplomaadi ja koosseisulise haldusteenistuja tervisekontrolli eest Eestis maksab Välisministeerium.

(4) Erialadiplomaadi ja koosseisuvälise haldusteenistuja tervisekontrolli eest Eestis maksab lähetajaministeerium.

2. jagu
Teenistuja kohustused

§ 74. Üldnõuded

(1) Teenistuja peab:
1) olema ustav Eesti põhiseaduslikule korrale;
2) kaitsma Eesti iseseisvust;
3) olema oma tegevuses korrektne ja väärikas, hoides kõrgel Eesti rahvusvahelist mainet.

(2) Välisesinduses töötav teenistuja:
1) peab järgima asukohariigi seadusi ja muid õigusakte;
2) peab austama asukohariigi tavasid ja kombeid;
3) ei tohi sekkuda asukohariigi siseasjadesse.

§ 75. Karjääridiplomaadi roteerimiskohustus

(1) Karjääridiplomaat roteerib korrapäraselt ühelt Välisministeeriumi diplomaatiliselt ametikohalt teisele, sealhulgas töötab välisesinduses käesoleva seaduse tähenduses. Välisministeerium teeb vajaduse korral karjääridiplomaadile suunatud pakkumisi §-s 89 sätestatud alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata karjääridiplomaadile, kes töötab Välisministeeriumi mitteroteerival ametikohal, mis kinnitatakse Välisministeeriumi koosseisus.

§ 76. Karjääridiplomaadi teenistuslähetus

(1) Karjääridiplomaat suundub kuni kahekuusesse teenistuslähetusse, kui sellest on talle ette teatatud vähemalt kolm kalendripäeva. Isiku nõusolekul võib Välisministeeriumi kantsler lähetusaega pikendada kuni kolme kuuni.

(2) Teenistuslähetusse ei või ilma isiku nõusolekuta saata rasedat ega isikut, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last või hooldab töövõimetut perekonnaliiget.

3. jagu
Distsiplinaarkaristused

§ 77. Karjääridiplomaadi distsiplinaarkaristused

Karjääridiplomaadile määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) ametipalga vähendamine 10–30% kuni kolmeks kuuks;
3) diplomaatilise teenistusastme madaldamine kuni kahe astme võrra;
4) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 78. Erialadiplomaadi ja haldusteenistuja distsiplinaarkaristused

Välisesinduses töötavale erialadiplomaadile ja haldusteenistujale määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) ametipalga vähendamine 10–30% kuni kolmeks kuuks;
3) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 79. Distsiplinaarkaristuse määramise kord

(1) Karjääridiplomaadile ja koosseisulisele haldusteenistujale määrab distsiplinaarkaristuse isik, kellel on selle teenistuja ametisse nimetamise õigus.

(2) Erialadiplomaadile ja koosseisuvälisele haldusteenistujale määrab distsiplinaarkaristuse Välisministeeriumi kantsler lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult või lähetajaministeeriumi kantsleri ettepanekul.

5. peatükk
ATESTEERIMINE JA VABA AMETIKOHA TÄITMINE

1. jagu
Atesteerimiskomisjon

§ 80. Atesteerimiskomisjon

(1) Atesteerimiskomisjoni töökorra ja koosseisu ning konkursi korraldamise ja atesteerimise korra kehtestab välisminister määrusega.

(2) Atesteerimiskomisjon otsustab teha kantslerile või ministrile ettepaneku:
1) välisteenistusse võtmise kohta;
2) teenistuja edutamise, ümberpaigutamise, ametikohalt vabastamise ning välisesindusse lähetamise kohta;
3) diplomaatilise au- või teenistusastme andmise kohta;
4) diplomaatilise au- ja teenistusastme madaldamise või äravõtmise kohta;
5) teenistuja pikaajalisse taseme- ja tööalasesse koolitusse saatmise kohta;
6) vajaduse korral muude personaliküsimuste kohta.

§ 81. Komisjoni esimees ja aseesimees

(1) Atesteerimiskomisjoni esimees on Välisministeeriumi kantsler.

(2) Atesteerimiskomisjoni aseesimees on Välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor.

§ 82. Atesteerimiskomisjoni koosolek

(1) Atesteerimiskomisjoni koosolek on kinnine.

(2) Atesteerimiskomisjoni koosolekul osalevad komisjoni koosseisu kuuluvad isikud. Atesteerimiskomisjonil on õigus kutsuda koosolekule muid hääleõiguseta isikuid.

§ 83. Atesteerimiskomisjoni otsustusvõime

(1) Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ja vähemalt pool hääleõiguslikest liikmetest.

(2) Atesteerimiskomisjon teeb põhjendatud otsuse koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl või tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl.

§ 84. Atesteerimiskomisjoni otsusest teatamine

Käesoleva seaduse § 80 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud otsustest teatatakse Välisministeeriumi koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele.

2. jagu
Teenistuja atesteerimine

§ 85. Teenistuja atesteerimine

(1) Teenistuja atesteerimist korraldab atesteerimiskomisjon.

(2) Teenistujat atesteeritakse, kui:
1) teenistuja nimetatakse uuele ametikohale;
2) on tehtud ettepanek anda teenistujale või võtta temalt diplomaatiline auaste;
3) on tehtud ettepanek teenistujale anda diplomaatiline teenistusaste või madaldada seda.

(3) Atesteerimisel hinnatakse, kas teenistuja töötulemused, isikuomadused ning kutse- ja suhtlemisoskus vastavad taotletaval ametikohal või kõrgema teenistusastme või auastme andmiseks esitatavatele nõuetele. Isiku töötulemusi ei hinda atesteerimiskomisjon juhul, kui koht täidetakse avaliku konkursi korras.

3. jagu
Vaba ametikoha täitmine

§ 86. Vaba ametikoha täitmise viisid

(1) Atesteerimiskomisjon otsustab, kas täita vaba ametikoht:
1) avaliku konkursi korras,
2) asutusesisese konkursi korras või
3) konkursita ehk suunatud pakkumisena.

(2) Atesteerimiskomisjon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse, lähtudes vabale ametikohale esitatavatest nõuetest, sobivate kandidaatide olemasolust asutuses ja välisteenistuse vajadustest.

§ 87. Avalik konkurss

Avalik konkurss vabale ametikohale kuulutatakse välja meedias ning Välisministeeriumi veebilehel.

§ 88. Asutusesisene konkurss

(1) Asutusesisene konkurss vabale ametikohale kuulutatakse välja Välisministeeriumi arvutivõrgus.

(2) Asutusesisese konkursi korral võib karjääridiplomaat või koosseisuline haldusteenistuja kandideerida teisele ametikohale Välisministeeriumis, täites vormikohase taotluse.

(3) Vabale ametikohale kandideerimise taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.

(4) Sobiva kandidaadi puudumise korral on atesteerimiskomisjonil õigus pikendada konkursi aega või jätta vaba ametikoha täitmine Välisministeeriumi kantsleri pädevusse ilma atesteerimiskomisjoni täiendava ettepanekuta.

§ 89. Suunatud pakkumine

Suunatud pakkumise korral on atesteerimiskomisjonil õigus teha vaba ametikoha täitmiseks ettepanek karjääridiplomaadile või koosseisulisele haldusteenistujale, kes vastab vabal ametikohal esitatavatele nõuetele, kui:
1) teenistuja ei ole välisesindusest tagasikutsumise korral kandideerinud vabale ametikohale või
2) atesteerimiskomisjon leiab, et välisteenistuse vajadustest lähtudes tuleb teha suunatud pakkumine teatavale karjääridiplomaadile või koosseisulisele haldusteenistujale.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 90. Au- või teenistusastme andmine

(1) Kui käesolev seadus on jõustunud, võib Välisministeeriumi Eestis asuval diplomaatilisel ametikohal töötavale diplomaatilise au- või teenistusastmeta teenistujale anda atašee diplomaatilise teenistusastme, kui ta on Välisministeeriumi teenistuses olnud vähemalt kuus kuud ja vastab atašee teenistusastme andmise tingimustele.

(2) Kui käesolev seadus on jõustunud, säilib karjääridiplomaadile antud diplomaatiline au- või teenistusaste. Diplomaatilise auastme või järgmise diplomaatilise teenistusastme võib karjääridiplomaadile anda, kui ta vastab käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

§ 91. Tagatised senise palga ja välislähetus- või välisteenistustasu vähenemise korral

(1) Käesoleva seaduse ja selle rakendusaktide kohaselt muutunud palgakorraldusest tingitud palga vähenemise korral makstakse teenistujale sama palka, kuni teenistuja sellel ametikohal töötab või kuni muutunud palgakorraldusest tingitud palk ületab säilitatava palga.

(2) Kui välisesinduses töötavale teenistujale enne käesoleva seaduse jõustumist makstav välislähetus- või välisteenistustasu on suurem kui käesoleva seaduse ja selle rakendusaktide kohaselt ettenähtud välislähetustasu, jätkatakse teenistujale senise välislähetustasu suuruse tasu maksmist kuni lähetusaja lõpuni või ajani, mil uus välislähetustasu ületab senise välislähetustasu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud tagatiste maksmise ja arvestamise korra kehtestab vajaduse korral välisminister määrusega.

§ 92. Välisteenistuse staaži arvestamine

(1) Karjääridiplomaadi välisteenistuse staaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist Välisministeeriumi diplomaatilisel ametikohal töötatud aeg.

(2) Erialadiplomaadi välisteenistuse staaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistujana välisesinduses töötatud aeg alates 1996. aasta 1. jaanuarist.

§ 93. Välisesindusse lähetatud Välisministeeriumi koosseisuvälised teenistujad

Seaduse jõustumise ajal pikaajalises välislähetuses viibivatele Välisministeeriumi koosseisuvälistele teenistujatele ei kohaldata § 24 (erialadiplomaadi puhul) ja § 47 (haldusteenistuja puhul) nõudeid kuni nende lähetusaja lõpuni.

§ 94. Tagatised eluruumile kehtestatud normide muutmise korral

Kui käesoleva seaduse jõustumise ajal pikaajalises välislähetuses viibiva Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistuja eluruum ei vasta välisministri määrusega kehtestatud normidele, kohaldatakse nende eluruumile lähetamise ajal kehtinud korda kuni lähetusaja lõpuni.

§ 95. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seadust (RT I 1995, 16, 228; 2006, 14, 111) täiendatakse §-ga 1081 järgmises sõnastuses:

« § 1081. Teenistussuhte peatumine välisesinduses töötamise korral

Lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutusega ametniku teenistussuhte peatumise erisused seoses välisesinduses tööle asumisega sätestatakse välisteenistuse seaduses.»

§ 96. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses (RT I 1999, 25, 365; 2006, 12, 79) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötavale diplomaadile ja temaga välislähetuses kaasasolevale perekonnaliikmele;»;

2) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) karjääridiplomaadile, kelle Välisministeerium on lähetanud välisriiki;»;

3) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Perekonnaliikmeks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse abikaasa ja alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.»;

5) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikud on kohustatud diplomaatilise passi Välisministeeriumile tagastama ühe kuu jooksul selle väljaandmise aluse äralangemisest arvates.»;

6) paragrahvi 22 lõiked 51–55 tunnistatakse kehtetuks.

§ 97. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2005, 65, 496) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 155 senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) paragrahvi 155 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Auastmetasu makstakse kaadrikaitseväelasele ka välisteenistusse lähetamise ajal välisteenistuse seaduse mõistes.»;

3) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kaitseväeteenistuse staaži hulka loetakse ka teenistuse aeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes ja järgnes tegevteenistus kaadrikaitseväelasena.»

§ 98. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses (RT I 2004, 37, 252; 90, 616) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Makset tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt.»;

2) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 3, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud määras;».

§ 99. Politseiteenistuse seaduse muutmine

Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 2004, 54, 390) § 212 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistuse aeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes ja järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.»

§ 100. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) sotsiaalmaksu maksja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks. Sama seaduse § 2 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul – arvestatud sotsiaalmaks, välja arvatud sotsiaalmaks töötukindlustushüvitiselt;»;

2) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistuja kaasasoleva mittetöötava abikaasa välislähetuses oldud aeg;».

§ 101. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2006, 7, 41) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punktis 4 asendatakse sõnad «välisteenistuse seaduse (RT I 1995, 15, 172; 50, 764; 1996, 49, 953) § 25» sõnadega «välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1»;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) välisteenistuse seaduse § 67 alusel abikaasatasu saav isik»;

3) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhul.»;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

« (22) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse samas punktis nimetatud abikaasatasu summalt.»;

5) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, kantakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks üle käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.»

§ 102. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2006, 7, 41) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavaid nimetatud kulude hüvitisi, teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitisi ning loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotud lähetustega makstavaid sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha;»;

2) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;».

§ 103. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (RT I 2005, 54, 430) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel.»;

2) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) aeg, mil Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud abikaasatasu.»

§ 104. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduse (RT I 2001, 59, 359; 2005, 57, 451) § 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistuja kaasasolevale abikaasale makstud abikaasatasult.»

§ 105. Välisteenistuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Välisteenistuse seadus (RT I 1995, 15, 172; 2002, 82, 481) tunnistatakse kehtetuks.

§ 106. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK