§ 1. Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvus

Kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetavad «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 212 lõikes 2 sätestamata kuritegudes Politseiamet ja tema hallatavate asutustena Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuur, kui käesoleva määruse §-s 2 ei ole sätestatud teisiti.

§ 2. Kaitsepolitseiameti uurimisalluvus

(1) Kaitsepolitseiamet toimetab kohtueelset menetlust:
1) «Karistusseadustiku» §-des 89–93 ja 110–112, § 114 punktis 7 ning § 151 lõikes 2, §-des 231–237³, 241–244, 246, § 248 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3, §-s 251, § 252 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3, §-des 310 ja 311 ning §-s 415 sätestatud kuritegudes;
2) «Karistusseadustiku» § 327 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkeseadeldis või lõhkeaine, §-s 392 sätestatud kuriteos, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon, § 405 lõigetes 2 ja 3, §-s 414, kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg, ja §-s 416 sätestatud kuriteos, kui teo objektiks oli lõhkematerjal;
3) «Karistusseadustiku» §-des 201, 293–298, 299 ja § 300¹ lõikes 2 sätestatud kuritegudes, kui kuriteo on toime pannud Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu kõrgem ametnik või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse, või Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Jõhvi kohaliku omavalitsuse juht;
4) «Karistusseadustiku» §-s 255 või 256 sätestatud kuriteos, kui kuritegeliku ühenduse eesmärgiks on «Karistusseadustiku» §-des 237 – 237³ või 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui kuritegeliku ühenduse liikmeks on käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud ametiisik;
5) «Karistusseadustiku» §-s 311³ sätestatud kuriteos, kui teo objektiks on kriminaalmenetluse ebaseaduslik lõpetamine või ebaseadusliku lõpetamise loa andmine ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse;
6) «Karistusseadustiku» §-s 315 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse, või jälitusasutuse kõrgem ametnik;
7) «Karistusseadustiku» §-s 316 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud prokurör või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse.

(2) Kaitsepolitseiamet ei toimeta kohtueelset menetlust «Karistusseadustiku» §-des 201, 217², 293–300¹, 311³, 315 ja 316 sätestatud kuritegudes, kui kuriteo on toime pannud Kaitsepolitseiameti politseiametnik.

§ 3. Rakendussätted

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud kriminaalmenetlused viiakse lõpuni Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määruses nr 217 «Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus» sätestatud uurimisalluvuse kohaselt.

(2) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud kuriteos, mille on toime pannud kohaliku omavalitsuse juht enne käesoleva määruse jõustumist, teostatakse kriminaalmenetlust Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määruses nr 217 «Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus» sätestatud uurimisalluvuse kohaselt.

(3) Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määrus nr 217 «Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus» (RT I 2004, 49, 349; 2006, 33, 253) tunnistatakse kehtetuks.