Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus
Vastu võetud 23.10.2002 nr 323
RT I 2002, 88, 508
jõustumine 01.11.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
12.03.2003 nr 82 (RT I 2003, 29, 181) 22.03.2003
22.07.2003 nr 201 (RT I 2003, 55, 372) 1.08.2003
21.11.2003 nr 284 (RT I 2003, 74, 489) 1.12.2003, osaliselt 1.01.2004
5.07.2004 nr 237 (RT I 2004, 54, 393) 12.07.2004
6.12.2004 nr 347 (RT I 2004, 83, 562) 12.12.2004
21.12.2006 nr 266 (RT I 2006, 60, 448) 1.01.2007
4.05 2007 nr 124 (RT I 2007, 36, 234) 18.05.2007 (rakendatakse alates 1.05 2007)
2.08.2007 nr 203 (RT I 2007, 49, 342) 12.08.2007
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadustest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisala valdkondades.
§ 2. Esindamine
Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
§ 3. Ministeeriumi nimi eri keeltes
Ministeeriumi nimi on eri keeltes:
1) inglise keeles – Ministry of
Economic Affairs and Communications;
2) prantsuse keeles – Ministère
de l’Economie et des Transports;
3) saksa keeles – Ministerium
für Wirtschaft und Verkehr;
4) soome keeles – Talous- ja
viestintäministeriö;
5) vene keeles – Министерство
экономики и коммуникаций.
§ 4. Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Ministeeriumi juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister (edaspidi minister).
§ 5. Aruandekohustuslikkus
Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.
§ 6. Ministeeriumi pitsat
Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnaühend « Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium».
§ 7. Ministeeriumi eelarve ja pangaarve
Ministeeriumil on oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 8. Ministeeriumi dokumentide vormistamine
(1) Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist.
(2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seadusega ja asjaajamiskorda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras.
(3) Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, abiminister, kantsler ja asekantslerid.
[RT I 2007, 36, 234 – jõust. 18.05.2007] – rakendatakse alates 1.05.2007
(4) Ministeeriumi osakonnal, vajadusel talitusel, võib olla oma kirjaplank ja pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.
(5) Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla § 35 lõike 1 alapunktis 11 ettenähtud korras.
§ 9. Asukoht
Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Harju 11, 15072 Tallinn. Nende ministeeriumi struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.
2. peatükk
MINISTEERIUMI EESMÄRK, VALITSEMISALA JA PÕHIÜLESANDED
§ 10. Ministeeriumi eesmärk
Ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu.
§ 11. Valitsemisala
Ministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
§ 12. Ministeeriumi põhiülesanded
Ministeeriumi põhiülesanded on:
1) valitsemisala
valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla
tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise,
elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine;
2) osalemine
üleriigiliste majanduse arengut puudutavate arengukavade väljatöötamisel
koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega;
3)
valitsemisala valdkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõude
koostamise, nende põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine ning
õigusaktidega määratud ülesannete täitmine;
4)
valitsemisalas rahvusvahelise koostöö korraldamine, sh Euroopa Liidu
alane tegevus;
5) riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine;
6)
valitsemisala valdkondades võimalike hädaolukordade väljaselgitamiseks
riskianalüüsi tegemine ja valitsemisala kriisireguleerimisplaani
koostamine ning selle rakendamine hädaolukorras.
[RT I 2003, 29, 181 – jõust. 22.03.2003]
§ 13. Ministeeriumi poolt aktsionäri või osaniku õiguste teostamine
Ministeerium teostab aktsionäri või osaniku õigusi äriühingutes, mille aktsiaid või osa ta valitseb.
§ 14. Ministeeriumi muud ülesanded
Ministeerium täidab muid talle õigusaktidega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.
§ 15. Ministeeriumi tegevus eesmärgi saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks
(1) Ministeeriumi tegevuse eesmärgi saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks teostab ministeerium valitsemisala terviklikku strateegilist juhtimist, mille aluseks on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigiasutuste strateegia ja sellest tulenevad tööplaanid.
(2) Ministeerium realiseerib oma ülesandeid ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumis moodustatavate komisjonide, ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate ametite, inspektsioonide, hallatavate riigiasutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kaudu ning koostöös teiste valitsusasutuste ja juriidiliste isikutega.
3. peatükk
MINISTEERIUMI STRUKTUUR
1. jagu
Osakond
§ 16. Ministeeriumi osakond
(1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi põhiline struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused. Osakonna struktuur ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatud osakonna põhimääruses.
(3) Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud, kes ei ole ühegi talituse koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.
(4) Ministeeriumi osakonnad on põhitegevuse osakonnad, põhitegevusi integreerivad osakonnad, tugiosakonnad ning spetsiifilisi ülesandeid täitvad osakonnad. Ministeeriumi osakonna täpsemad ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.
§ 17. Põhitegevuse osakonnad
(1) Põhitegevuse osakondades toimub ministeeriumi ülesannete täitmine valitsemisalaga määratud valdkondades.
(2) Põhitegevuse osakondadeks on:
1) ehitus- ja elamuosakond,
kelle põhiülesanneteks on ehitusvaldkonnas riigi arengukavade
väljatöötamisel osalemine ja nende elluviimise tagamine; ehitusvaldkonna
standardimise, vastavushindamise ja turujärelevalve ning ehitus- ja
elamumajandusalase riikliku järelevalve koordineerimine; riikliku
ehitisregistri tegevuse suunamine ning valdkonda reguleerivate
õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
2) energeetikaosakond, kelle põhiülesanneteks on kütuse- ja energiamajanduse efektiivsusele, konkurentsivõimelisusele ja keskkonnasäästlikkusele suunatud riigi arengukavade väljatöötamisel osalemine ja nende elluviimise tagamine, vedelkütuse miinimumvaru moodustamise ja haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
3) siseturuosakond, kelle põhiülesanneteks on kaubanduse, sealhulgas väliskaubanduse, turismi, kaupade ja teenuste vaba liikumise, tarbijakaitse, turujärelevalve, tööstusomandi kaitse, kvaliteedi infrastruktuuri (sealhulgas standardimise, akrediteerimise, sertifitseerimise ja metroloogia) ja konkurentsi alaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise siseturu infosüsteemi IMI koordineerimine ning valdkondlike arengukavade väljatöötamises osalemine ja nende elluviimise jälgimine;
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
4) lennundus- ja merendusosakond, kelle põhiülesanneteks on tsiviillennunduse, mere- ja siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja keskkonnakaitse, lennunduse julgestuse, õhu- ja veesõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, kaubandusliku meresõidu, lennuväljade ja -jaamade ning sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamisel osalemine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
5) teede- ja raudteeosakond, kelle põhiülesanneteks on teedevõrgu, veoste- ja sõitjateveo, raudteeinfrastruktuuri, raudteetranspordi logistika, raudtee reisijate- ja kaubaveo, sõidukite, raudteeveeremi, tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja keskkonnaohutusega seotud valdkondades riigi arengukavade väljatöötamisel osalemine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
6) sideosakond, kelle põhiülesanneteks on telekommunikatsiooni ja postside valdkonnas riigi arengukavade väljatöötamisel osalemine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
7) [Kehtetu – RT I 2003, 74, 489 – jõust. 1.12.2003]
§ 18. Põhitegevusi integreerivad osakonnad
(1) Põhitegevusi integreerivates osakondades toimub ministeeriumi tegevuse eesmärgi täitmine valitsemisalasse kuuluvate erinevate valdkondade ühtse ning tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu.
(2) Põhitegevusi integreerivateks osakondadeks on:
1) Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kelle põhiülesanneteks on
ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu, WTO ja
teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusega seotud ning
lepingutest tulenevate kohustuste täitmise jälgimine, sealhulgas Euroopa
Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu komiteede ja töögruppide töös
osalemise ning Eesti positsioonide ettevalmistamise koordineerimine,
sealhulgas parema õigusloome seisukohtade väljatöötamine, Euroopa Liidu
vastavate poliitikate kohta käiva teabe kogumine, edastamine ja
ministeeriumi ning tema valitsemisala teavitamine uutest algatustest,
Euroopa Liidu alane nõustamine, Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise
on-line andmebaasi SOLVIT tegevuse Eesti-poolne korraldus ning
rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine;
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
2) majandusarengu osakond, kelle põhiülesanneteks on majanduse ja ettevõtluse arengu toetamisele, tehnoloogilisele arendustegevusele ja innovatsioonile suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise koordineerimine ja finantseerimise kavandamine; transpordipoliitika väljatöötamise koordineerimine ning ühistranspordi, transiidi ja logistika osas elluviimise tagamine; ministeeriumi valdkondlike arengukavade ja ministeeriumi strateegia väljatöötamise koordineerimine; ministeeriumi põhitegevuse valdkondades majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamine ning poliitikate mõju seire; ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel osalemine, tehes selleks vajalikud analüüsid ja arvestused ning koostades eelarvele lisatava tegevuskava;
[RT I 2006, 60, 448– jõust. 1.01.2007]
21 ) välisvahendite osakond, kelle põhiülesanneteks on
välisabi vahendite efektiivse kasutamise tagamine ministeeriumi
valitsemisalas, osalemine Euroopa Liidu eelstruktuurifondide,
struktuurifondide, bilateraalsete toetuste ja välislaenude vahendite
planeerimisel riigieelarvesse, osalemine välisabist rahastatavate
programmide väljatöötamisel, välisabi programmide ja projektide
rakendamise korraldamine ning ministeeriumi valitsemisala
institutsionaalsele arengule suunatud väliskoostööprojektide
elluviimine, välisabi kasutamise järelevalve teostamine;
3)
[kehtetu – RT I 2004,
83, 562 – jõust. 12.12.2004]
4) õigusosakond, kelle
põhiülesanneteks on ministeeriumi õigusloome koordineerimine,
õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise,
väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse,
põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi juhtkonna
ja osakondade õigusalane nõustamine ning ministeeriumi õigushuvide
esindamise korraldamine.
[RT I 2004, 83, 562 – jõust. 12.12.2004]
§ 19. Tugiosakonnad
(1) Tugiosakondades toimub ministeeriumi igapäevast tööd toetav tegevus.
(2) Ministeeriumi tugiosakondadeks on:
1) avalike suhete osakond,
kelle põhiülesanneteks on avalikkuse informeerimine ministeeriumi
tegevusest ning ministeeriumi ja avalikkuse vaheliste suhete
korraldamine, ministeeriumi osakondade avaliku suhtluse kavade
koostamine;
2) haldusosakond, kelle põhiülesanneteks on
ministeeriumi asjaajamise (sealhulgas asjaajamise ja arhiivinduse
talituse otsese ülesandena riigisaladuse kaitse) korraldamine, ametnike
töövahendite ja inventariga varustamise korraldamine, valitsemisalas
oleva riigivara haldamise ja arvestuse koordineerimine ning
ministeeriumi riigihangete läbiviimise koordineerimine;
[RT I 2007, 49, 342 – jõust. 12.08.2007]
3) eelarveosakond, kelle põhiülesanneteks on ministeeriumi ja valitsemisala eelarve eelnõu koostamine, lähtudes valdkondlikest strateegilistest arengukavadest ja ministeeriumi ning valitsemisala riigiasutuste tegevus- ja investeeringute kavadest, ministeeriumi ja valitsemisala riigieelarve liigendamise korraldamine ja finantsplaani koostamine, eelarvevahendite kasutamise analüüsimine, raamatupidamise korraldamine, ministeeriumi valitsemisala eelarvealaste juhendmaterjalide väljatöötamine ja rakendamine ning muude valitsemisalaga seonduvate rahastamisküsimuste lahendamine;
[RT I 2007, 49, 342 – jõust. 12.08.2007]
4) personaliosakond, kelle põhiülesanneteks on ministeeriumi
arengusuundadest lähtuva personalipoliitika ja koolitusstrateegia
väljatöötamine ja elluviimise tagamine; ministeeriumi personalialaste
toimingute teostamine; koolitustegevuse korraldamine ministeeriumis ja
koordineerimine valitsemisala riigiasutustes; personali- ja
koolitusalase aruandluse koondamine ja vormistamine ministeeriumi ja
valitsemisala riigiasutuste kohta; personalialaste elektrooniliste
andmebaaside pidamine; ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste
nõustamine personaliküsimustes;
5) siseauditi osakond,
kelle põhiülesanneteks on sõltumatu hinnangu andmine ministeeriumi ja
ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli,
aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning õigeaegse ja
objektiivse teabe tagamine kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning
ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe
põhimõtete rikkumise kohta;
6) KEHTETU ;
7)
infosüsteemide ja registrite osakond, kelle põhiülesanneteks on
ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste
infosüsteemide arengutegevuse kavandamine, koordineerimine ja tagamine,
ministeeriumi varustamine infotehnoloogilise riist- ja tarkvaraga,
majandustegevuse registri ja ehitisregistri pidamine, arendamine,
haldamine ja nende üle järelevalve teostamine ning andmekogude haldamise
ja arendamise korraldamine.
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
§ 20. Spetsiifilisi ülesandeid täitvad osakonnad
Spetsiifilisi ülesandeid täitvateks osakondadeks on:
1)
riigi infosüsteemide osakond, kelle põhiülesanneteks on riigi
infosüsteemide arendamise koordineerimine ja riigi infopoliitika ja
strateegia kujundamine informaatika valdkonnas ning vastavate
õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
2)
kriisireguleerimise osakond, kelle põhiülesandeks on ministeeriumi
kriisireguleerimise alaste ülesannete täitmise koordineerimine ja
korraldamine ning lennuõnnetuste ja raudteeõnnetuste põhjuste uurimise
korraldamine.
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
2. jagu
Nõunikud
§ 21. Nõunikud
(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad ministri ja ministeeriumi nõunikud.
(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist.
(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
(4) Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.
3. jagu
Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
§ 22. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
(1) Ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks võib minister moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon).
(2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada komisjone.
(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.
4. peatükk
MINISTEERIUMI JUHTIMINE
1. jagu
Minister
§ 23. Ministri pädevus ja ülesanded
Minister, talle seadusega pandud ülesannete täitmisel:
1)
tagab ministeeriumi eesmärgi ja ülesannete täitmise ministeeriumi
tervikliku juhtimise, valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja
hallatavate riigiasutuste tegevuse suunamise ja koordineerimise ning
ministeeriumi ja selle valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja
hallatavate riigiasutuste vahelise koostöö korraldamise kaudu;
2)
vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste,
Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse
määruste ja korralduste täitmise eest ning annab Vabariigi Valitsusele
aru ministeeriumi tegevusest;
3) otsustab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole
seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele
ametiasutustele või ametnikele;
4) esitab Vabariigi Valitsusele
ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning
vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite
kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning
Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi
sihipärase kasutamise üle;
5) vastutab riigivara säilimise
ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas
«Riigivaraseadusega»;
6) kinnitab ministeeriumi
valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest,
kontrollib nende täitmist ning teeb vajadusel ettekirjutusi
eelarvevahendite kasutamiseks;
7) kinnitab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste põhimäärused ja struktuuri
ja teenistujate koosseisu ning annab käskkirju ministeeriumi
töökorralduse reguleerimiseks ulatuses, mis ei ole reguleeritud
seadustega, Vabariigi Valitsuse või rahandusministri määrustega;
8)
kinnitab ministeeriumi struktuuri, teenistujate koosseisu ja
struktuuriüksuste põhimäärused;
9) moodustab,
korraldab ümber ja lõpetab ministeeriumi hallatavad riigiasutused,
kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri,
asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või
Vabariigi Valitsuse määrusega;
10) nimetab ametisse ja
vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi asekantslerid,
ministeeriumi osakondade juhatajad, ministeeriumi valitsemisalas olevate
ametite ja inspektsioonide peadirektorid ja teiste riigiasutuste juhid,
sõlmib töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega
ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, kui
seadusega ei ole sätestatud teisiti;
11) teostab teenistuslikku
järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi
valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse üle;
12) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise
ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi
valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste
hallatavates riigiasustuses;
13) esindab ministeeriumi ja annab
volitusi ministeeriumi esindamiseks;
14) esindab ministeeriumi
valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades
tsiviilhageja või kostjana, võib anda riigi esindamiseks kohtus üld- või
erivolitusi ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi
lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja
kriminaalmenetluses;
15) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud
seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, korraldusega või peaministri poolt
ning lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi.
§ 24. Ministri õigusaktid
Minister annab ministeeriumi valitsemisala korraldamisel seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, ministeeriumi juhtimisel, valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ja hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
11. jagu
Abiminister
[RT I 2007, 36, 234 – jõust. 18.05.2007] – rakendatakse alates 1.05.2007
§ 241. Abiminister
(1) Ministeeriumi koosseisu võib kuuluda abiminister, kes juhib ministrilt saadud volituste piires poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidab muid ministri antud ülesandeid.
(2) Abiministri äraolekul asendab teda minister.
[RT I 2007, 36, 234 – jõust. 18.05.2007] – rakendatakse alates 1.05.2007
2. jagu
Kantsler
§ 25. Kantsleri pädevus ja ülesanded
(1) Kantslerile alluvad asekantslerid, ehitus- ja elamuosakond, energeetikaosakond, sideosakond, siseturuosakond ning spetsiifilisi ülesandeid täitvad ja tugiosakonnad, välja arvatud siseauditi osakond.
(2) Kantsler talle seadusega pandud ülesannete täitmisel:
1)
juhib asekantslerite ja talle alluvate osakonnajuhatajate kaudu
ministeeriumi struktuuriüksuste ning ministeeriumi nõunike tööd;
2)
koordineerib ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste
ja hallatavate riigiasutuste tegevust;
3) korraldab ministeeriumi
asjaajamist, tagab ministeeriumi efektiivse toimimise, ressursi
otstarbeka kasutamise, juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise ning
organisatsioonikultuuri asjakohasuse;
4) käsutab ministri poolt
kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab
eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) korraldab
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate
riigiasutuste põhimääruste väljatöötamise ja ajakohastamise ning
ministeeriumi töökorraldust reguleerivate õigusaktide eelnõude
väljatöötamise, tagab nende elluviimise, täitmise ning aruandluse
esitamise;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve
eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivate ettepanekute koostamise;
7)
nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad
ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab
minister, ning sõlmib töölepinguid ministeeriumi abiteenistujatega;
8)
teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute
toimingute üle ministri poolt saadud volituste piires ja korraldab
ministri ülesandel materjalide ettevalmistamise teenistusliku
järelevalve teostamiseks valitsemisala asutustes;
9) annab
kaasallkirja ministri määrustele õigusaktidega sätestatud juhtudel ja
korras;
10) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud
volituste piires;
11) täidab muid seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või
korraldusega talle pandud või ministri või abiministri antud ülesandeid.
[RT I 2007, 36, 234 – jõust. 18.05.2007] – rakendatakse alates 1.05.2007
§ 26. Kantsleri käskkirjad ja korraldused
Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimisel ja asjaajamise korraldamisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ning teenistusalaseid suulisi või kirjalikke korraldusi.
§ 27. Kantsleri asendamine
Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele asekantsleritest.
3. jagu
Asekantsler
§ 28. Asekantslerid
(1) Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesandeks on tagada ministeeriumi eesmärgi ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate erinevate valdkondade seostamise ning tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu.
(2) Ministeeriumi koosseisus on Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantsleri, majandusarengu asekantsleri, transpordi asekantsleri ametikohad.
[RT I 2007, 36, 234 – jõust. 18.05.2007] – rakendatakse alates 1.05.2007
§ 29. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantsler
(1) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantslerile allub vahetult Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond.
(2) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantsler:
1)
täidab ministeeriumi valitsemisalas integreerivat funktsiooni Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osas;
2) aitab kaasa
Euroopa Liiduga seotud seisukohtade paremale omavahelisele seostatusele
ministeeriumis ning kooskõlastatusele teiste ministeeriumidega;
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
3) koordineerib Euroopa Liidu Komisjoni ja Nõukogu komiteede ja
töögruppide töös osalemist ministeeriumi valitsemisalas, samuti
ministeeriumi valitsemisalas Eesti seisukohtade väljatöötamiseks
moodustatavate töögruppide tegevust;
4) korraldab
ministeeriumi valdkondi puudutava Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste
organisatsioonide alase teabe vahendamist ja sellealast nõustamist
valitsemisalas;
5) korraldab ministeeriumi valitsemisala
institutsionaalsele arengule suunatud Euroopa Liidu ja kahepoolsete
väliskoostööprojektide väljatöötamist ja jälgib nende eesmärgipärast
elluviimist ja tulemuslikkust;
6) koordineerib ministeeriumi
rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonidega
(sh WTO), korraldab rahvusvaheliste lepingute rakendamist ministeeriumi
valitsemisalas, koordineerib väliskaubanduse (sh teenustekaubanduse ja
kaubanduse kaitsemeetmete) alast tegevust ministeeriumi pädevuse piires;
7)
juhendab oma pädevusse kuuluvates küsimustes ministeeriumi esindajate
tööd Eesti esinduses Euroopa Liidu juures;
8) koostab ja
esitab ettepanekuid oma funktsiooni raames ministeeriumi valitsemisala
eelarve eelnõu koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks.
[RT I 2003, 74, 489 – jõust. 1.12.2003]
§ 30. Majandusarengu asekantsler
(1) Majandusarengu asekantslerile alluvad vahetult majandusarengu osakond ja välisvahendite osakond.
(2) Majandusarengu asekantsler:
1) täidab ministeeriumi
valitsemisalas integreerivat funktsiooni arengukavade väljatöötamise,
elluviimise ja järelevalve osas ning tagab valitsemisala arengukavade
omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse;
2) [Kehtetu – RT
I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
3) tagab
ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu seostatuse arengukavadega;
4)
korraldab koostööd arengukavade väljatöötamisel ministeeriumi üksuste
ning ministeeriumiväliste institutsioonidega ja tagab arengukavade
kooskõla üleriigiliste arengukavadega;
5) juhib oma
pädevuse piires valitsemisala valdkondade arengut toetavate
tegevuskavade, meetmete, hädaolukorraks valmisoleku plaanide,
sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamist ning elluviimist.
(3) Majandusarengu asekantsleril on õigus anda oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi energeetika-, side-, siseturu- ning ehitus- ja elamuosakonna juhatajatele.
[RT I 2004, 83, 562 – jõust. 12.12.2004]
§ 31. Transpordi asekantsler
[RT
I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
(1) Transpordi asekantslerile alluvad vahetult lennundus- ja merendusosakond ning teede- ja raudteeosakond.
[RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
(2) Transpordi asekantsler:
[RT I 2006,
60, 448 – jõust. 1.01.2007]
1) täidab ministeeriumi
valitsemisalas integreerivat funktsiooni transporti puudutavate omavahel
seostatud arengukavade väljatöötamise, elluviimise ning järelevalve
osas, juhib lennundus- ja merendusosakonna ning teede- ja
raudteeosakonna kaudu vastavaid transpordi valdkondi ning transpordi
arengu ja logistika osakonna kaudu transpordisüsteemi terviklikku
väljaarendamist;
2) korraldab arengukavade väljatöötamisel
koostööd ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste
institutsioonidega, korraldab transpordi arengu seostamist Eesti
majanduse kui terviku arendamisega (sh logistika- ja tööstusparkide
loomine transpordisõlmedes);
3) korraldab tööd Eesti
transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime ja transpordi
keskkonnasõbralikkuse saavutamiseks;
4) korraldab Eestit
läbivate transiidikoridoride rahvusvahelist tutvustamist ja arendab
nende koridoride kasutamisega seotud rahvusvahelist koostööd;
5)
koostab ja esitab lähtudes transporti puudutavatest arengukavadest
ettepanekud oma funktsioonide raames ministeeriumi valitsemisala eelarve
eelnõu koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
6) juhib
transpordi valdkondade arengut toetavate tegevuskavade, meetmete,
hädaolukorraks valmisoleku plaanide, sihtprogrammide väljatöötamist ning
elluviimist.
§ 32. [Kehtetu – RT I 2007, 36, 234 – jõust. 18.05.2007] – rakendatakse alates 1.05.2007
§ 33. Asekantsleri muud ülesanded
Asekantsler täidab muid seadusega ja Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või käskkirjaga talle pandud ja abiministri või kantsleri antud ülesandeid.
[RT I 2007, 36, 234 – jõust. 18.05.2007] – rakendatakse alates 1.05.2007
§ 34. Asekantsleri asendamine
Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded käskkirjaga teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale.
4. jagu
Osakonnajuhataja
§ 35. Osakonnajuhataja
(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale
pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2)
täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise
takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja
korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate
teenistuskohustuste täitmise järele;
5) allkirjastab ja
viseerib osakonna poolt koostatud dokumendid kooskõlas osakonna
põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6)
esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel
arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele
struktuuriüksustele;
7) teeb ministrile, kantslerile ja
asekantsleritele (edaspidi ministeeriumi juhtkond) ettepanekuid
osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse
kohta, teenistujate palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste
määramiseks ning ergutuste kohaldamise kohta;
8) taotleb
osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9)
taotleb osakonna teenistujate täienduskoolitust;
10) teeb
ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade
moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
11)
kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil
vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi
ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi
ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ministri,
abiministri, kantsleri või vastava asekantsleri poolt antud ülesandeid.
[RT I 2007, 36, 234 – jõust. 18.05.2007] – rakendatakse alates 1.05.2007
(2) Osakonnajuhatajal on õigus saada ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
(3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise eest.
(4) Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§-d 36. ja 37 [Kehtetud – RT I 2006, 60, 448 – jõust. 1.01.2007]
§-d 38–39 [käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter